Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representatsioonide kaudu (nt hundi jõhkrus, rebase kavalus) võivad mõjutada inimeste käitumist loomadega,
loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab.Sümbol on keelemärk,mille tähistaja ja tähistatava seos on meelevaldne ja kokkuleppeline. Keel ei ole ainus koht,kus kasutatakse märke. Neid kasutatakse ka näiteks liiklusmärkidel,tehnikavaldkonnas jm. Ilma märkideta ei oleks tsivilisatsiooni ja ilma selleta poleks inimestel midagi,mis neid eriti loomadest eristaks.Kuid ka loomadel on oma märgisüsteem,mis on üldjuhul mitteverbaalne.Loomade suhtlemine kuulub zoosemiootika valdkonda,mis omakorda kuulub biosemiootika alla.Loomade suhtlemisel on kõige suurem roll kehakeelel,mida inimesed kasutavad vähe võrreldes loomadega. Märgid on vajalikud informatsiooni edastamiseks,mis on hädavajalik meie elus.Ilma informatsiooni liikumiseta poleks teadust ega kultuuri.Semiootika on teadus,mis on pidevas muutumises.Selle põhjustajaks on näiteks teaduse areng,mis toob juurde tähistatavaid.Märgiteaduse areng on paratamatu ja vajalik.
Valdkonnad Bioloogiasse kuulub hulk uurimisvaldkondi, mida sageli vaadeldakse ka omaette distsipliinidena. Nad uurivad elu eri tasandeid ja aspekte: · aatomite ja molekulide tasandit (molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika) · rakutasandit (rakubioloogia) · kudede ja elundite tasandit (füsioloogia, anatoomia ja histoloogia) · isendi arengut ehk ontogeneesi (arengubioloogia) · pärilikkust (geneetika) · käitumist (etoloogia) · kommunikatsiooni (zoosemiootika) · liikide põlvnemist (evolutsioonibioloogia, süstemaatika, fülogeenia) · organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid elupaikadega (ökoloogia) · eri tasandite vahelisi suhteid, et mõista, kuidas kogu tervik töötab (süsteemibioloogia) Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad)
Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (organism, arvuti, kollektiiv) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok) · Primaarsed modelleerivad süsteemid: loomulik keel, liiklusmärgid, zoosemiootika · Sekundaarsed modelleerivad süsteemid: keelele analoogiliselt kirjeldatavad või keelt materjalina kasutavad süsteemid (kirjandus, kunst, muusika, film, müüt, religioon jne) Keel kui esmane modelleeriv süsteem (J. Lotman) · on kultuuri aluseks ja "materjaliks" paljudele teistele modelleerivatele süsteemidele
põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale, tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli ajakirja “Semiotica” asutamisest kuni surmani selle peatoimetaja. Ta on tänapäevase biosemiootika isa. 7) Heini K.P. Hediger (1908-1992) – Šveitsi zooloog ja zoosemiootik. Juhatas pikka aega Zürichi loomaaeda, enne seda ka Berni ja Baseli loomaaeda. Ta tegeles loomade käitumise uurimisega, eriti nende ruumitaju ja ruumisuhete e prokseemikaga. Selle tulemusega uuendas ta loomade
..(slaidis) Nii nagu ilmub semioos ilmub terve võimalus modelleerida maailma. See areng mis me tegime ema üsas, on võrdlemisi erinv sellest, mis me tegime aasta hiljem. Organismide vahel on märgilised suhted. Siia puutub üksteise äratundmine Selleks et järglasi saada, on vaja teist nt ära tunda. Lõhn, väliskuju, hääl jne See vastastikkune äratundmine on see kuidas toimub identifitseerimine. Rühmitumine põhineb kommunikatsioonil ja äratundmisel Thomas A. Sebeok(oluline) ZOOsemiootika Jesper Hoffmeyer(bioloog) Karl Ernst von Baer Baer -areng, ontogenees -sisemine, organism Makrotase Sümbioos Epigeneerika Holistlik Romantism Kontinentaalne Darwin Evolutsioon, fülogenees Väline, keskkond Mikrotase Konkurents Geneetika Mehhanistlik Viktoriaanlus Anglo-ameerika Gustav Bunge -tuntud kui neovitalismi 1 esimesi autoreid Jakob von Uexküll -mees kes baradigmade vahet edasi ejas. EKSAM Kui lähed aine alla siis leiad Silvi Salupere kodulehe. Põhilehel
The stereotyped behavior of the social insects, of the ants and bees, suggested that they might be robots (Boring, 1959, p. 625). Närvisüsteemi voolusängid (drainage). Uute voolusängide kujunemise teooria pakkus välja Uexküll, mis funktsionaalse ringi (tagasiside) põhimõttel loob uusi voolusänge närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele. Mõjutused ja arendused. · · etoloogia üks rajajatest, kellele toetused Karl von Frisch, Konrad Lorenz ja Nico Tinbergen; zoosemiootika pioneer; · · beheivioristlik programm (J.Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine; · · Gestaltismi fenomenoloogia ("asi nagu ta meile paistab") ja "välja mõiste" (Koffka ja Lewini välja teooria); · · ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson'i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste; · · eksitentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.)
olukordi, millel on loomade jaoks oluline tähtsus, aga kus semiootilist vahendatust pole (nt äike lööb puusse ja tapab seal all puhkava metsseakarja). Nöth kirjutab, et erinevalt bio- ja zoosemiootikast peaks ökosemiootika keskenduma signifikatsiooni protsessile (kui märgiprotsessidele ilma saatja osaluseta, vastandatuna kommunikatsioonile), st tegelema semiootiliste suhete uurimisega organismi ja tema elutu keskkonna vahel. Tema järgi tegeleks Zoosemiootika kommunikatsiooni ja biosemiootika teoreetilise bioloogiaga. Keskkonnasemioosi kontekstis on oluline Ch. S. Peirce'i arusaam sellest, kuidas (dünaamiline) objekt initsieerib või motiveerib semioosi. Semioositüüpide jaotus James J. Gibsoni ,,võimaldused" affordancies kirjeldab, kuidas keskkonna omadused teevad võimalikuks teatavad tegevused ja tähenduste omistamise, näiteks maapind võimaldab organismile tuge, pinnavormid nagu nõlvad ja
Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? SEMIOOS ehk märgisituatsioon Semioos on märgiprotsess, üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis kasutusele Charles Sanders Peirce. Tema järgi on semioos triaadne protsess, potensiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Thomas Albert Sebeok oli ameerika semiootik. Rajas zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963. A nime. Biosemiootika arendaja. Ta toimetas ka raamatusarja "Approaches to Semiotics" (kirjastus Mouton de Gruyter), milles ilmus üle saja köite.Oli ajakirja ,,semiotica" peatoimetaja kuni surmani. T oimetas semiootikaentsüklopeedia. BIHEIVIORISM Ameerika psühholoogias oli levinud biheiviorism: 20. Saj tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduste suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist.
asi. Inimeste ja teiste loomade vaheliste Orgaanilises vallas Märgitoime ehk semiootiliste mooduste arengu, inimliigi kui sellises (sh SEMIOOS keele ja siit ka ajalooliste traditsioonide endosemiootilised ning kultuuri kaudu üldse: protsessid): INIMSEMIOOS BIOSEMIOOS Taimede ja loomade vaheliste, loomade seas esinevate ning loomade ja ümbritseva füüsilise keskkonna vaheliste semiootiliste mooduste arengu kaudu: ZOOSEMIOOTIKA Taimeriigi siseste ning taimede ja ümbritseva füüsilise keskkonna vaheliste semiootiliste mooduste arengu kaudu: FÜTOSEMIOOTIKA Algsete tähesüsteemide tihenemise Füüsilises kaudu keskkonnas kui Planetaarsete ja all-planetaarsete sellises: süsteemide hilisema arengu kaudu FÜSIOSEMIOOS UMBERTO ECO Semiootika puutub kõigesse, mida võib vaadelda kui märki. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö
annaabi.ee 
