Noka alapoolel on kott kuhu nad korjavad. Ujulestadega varustatud varbad ei lase flamingodel toitumise ajal mudasse vajuda. Nad pesevad suurtes kolooniates. Iga emane muneb ühe muna. Poeg koorub umbes 28 päeva pärast. Kingnokal on massiivne nokk ja ta kaevab kopskalu mudast välja. Mõnikord ootab ta vaikselt, et saada kätte kala või konna. Iibised ja flamingod kurnavad pea küljelt küljele liigutades veest ja mudast endale toitu. Suled Keha katvad kohevad udusuled aitavad paljudel täiskasvanud lindudel püsivat kehatemperatuuri säilitada. Udusuled paiknevad teiste, tugevamate sulgede all, mis kaitsevad neid sileda veekindla kihina. Iga kattesulg koosneb sadadest suleroole kinnituvatest udemetest. Saba lähedal moodustub lindudel erilist õli, mida nad nokaga sulgedele kannavad, et neid veekindlaks muuta. Igal udemel on hulgaliselt ebemeid, mis omavahel haakudes säilitavad sule kuju. Sulgi korrastades paneb lind lahtihaakunud ebemed oma kohale tagasi.
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...
tagasi vette asüdamega ja lasi kala vette as juba nii suureks, et selle ladvad lõhkus otsima tarka, kes selle maha raiuks aale, heina riisuma ta omaenda kotka oli mees ll oli kirves otkas tõi neile targa kohale, kes raius ta Reisi Jätkamine oeg ärkas ja imestas, et magas terve päev s, hakkas ema ja Tuuslarit otsima alju peale ja nägi kuristiku kõrval tuuletarg Kättemaks Tuuslarile amme juurest välja ja jooksis Tuuslari poole, kes m kas põuest udusuled tuulde pöörlema ja nõia sõnu dest sõjalased (hobuse- ja jalavägi) tsid tormasid Kalevipojale kallale virutas tammega sõjalasi eemale aatas kõiki surnud sõjalasi ja hakkas paluma a äkis, kuidas ta Linda röövis udes ta minestas, kuna alganud äike tabas ted ar ärkas oli ema kadunud, kotkaga ära lennanu leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha Ema otsimine
pikemaid või lühemaid rändeid (nn rändlinnud; mitte rändavaid linde nimetatakse paigalindudeks). Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid. 2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad. Massi vähendamiseks on enamik linnu suuremaid luid seest õõnsad, luudes on hulganisti õhutühikuid ning tugevuse suurendamiseks on need erilise struktuuriga.
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14 Linnud on putukate ja näriliste arvu vaoshoidjad, tähtsad toiduahelas, inimesed söövad neid, kodustavad neid, kasutavad ilulindudena, tehakse patju, ta hävitab taimkahjureid, kakaväetis. Ptk. 15 ja 16 Imetajad on karvased neljajalgsed loomad. Neil on higi-ja rasunäärmed, rasvkoekiht e pekk. Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad. Imetajad mõjutavad taimestikku ja loomastikku Ptk. 17
Isegi linnaveekogudel, kui leidub pesale sobiv koht, kasvatab ta pojad üles. Pesapaikadele saabuvad sinikael-pardid paarides. Nad saabuvad juba varakevadel. Seetõttu hüütakse neid märtspartideks. Pesakoha valivad isa- ja emaslind koos. Pesa ehitatakse vee lähedale. Tavaliselt ehitatakse pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse vaesepessa. Munema hakkab emaslind aprillis. Pesalt lahkudes katab emaslind munad udusulgedega. Need udusuled langevad emaslinnu rinnalt välja munemise ja haudumise perioodil. Haub emaslind. isaslind hülgab emase ja lendab sulgima. Pojad hülgavad pesa 12...16 tundi pärast koorumist. Siis oskavad nad juba maapinnal liikuda ning vees ujuda ja sukelduda. Pojad kasvavad väga kiiresti. Kahekuuselt nad juba lendavad. Sinikael-part toitub nii loomadest kui veetaimede rohelistest osadest. Mõnikord lendavad nad põldudele ja söövad seal teraviljade seemneid. Loomadest
(lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik) Villa ja karvade rühma võidakse tinglikult jaotada ka suled ja udusuled kui loomset päritolu tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal. Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kasmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni. ~3~ LAMBAVILL - Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. LAMMAS
IV Kalevipoeg Soomes. võimas käsi lõhkus laineid ja kange mees ujus väsimatult Soome poole. Kui ta kaldale jõudis istus ta kivi peale ja vaatas enda ümber, aga ei ühtegi hingelist. Ta hakkas Tuule targa talu poole minema. Kalevipoeg vaatas üle õue värava ja nägi seal Tuuslarit maas magamas. Kalevipoeg läks tammikusse, võttis ühe tamme ja tegi sellest endale nuia ning läks Tuuslarile kallale. Tuuslaril polnud enam kuhugi minna ja hakkas vastu ., viskas udusuled õhku ja puhus need õhku keerlema ning hakkas salasõnu sosistama. Sulgedest muutusid sõdalased, kes läksid Kalevipojale kallale, aga Kalevipoeg võitis. Pärast väsitavat sõda läks ta magama. Järgmisel päeval andsid linnud Kalevipojale nõu: "Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Kalevipoeg võttis linnukeste nõu kuulda ning pääses paksust metsast lagedamale ja hakkas edasi minema. Lõpuks jõudis Kalevipoeg sepa juurde, kus sai endale
üleni süsimust ja siidiselt läikiv, välja arvatud nokk ja laubakilp, mis on valged ja silm, mis on erepunane. Isaslinnu laubakilp on suurem kui emaslinnu oma, kuid muidu on emas- ja isaslind sarnased. Jalad on neil hallid ning üsna suured ja tugevad, pikkade varvastega, varvaste vahel on ujunahad ning ujumise poolest meenutavad nad parti. Noorlind on pruunikam, valkja kaela, rinna ja põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem. Kivirullija Kurvitsaline Häälitseb kimedalt Pesitseb tiirude koloonias Kivirullija on väike 2224 cm pikkune lind. Jalad lühikesed. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranzikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega.
seda anemomeetriga selle kausikest pöörlemiskiiruse järgi. Tuule kiirust peavad oma töös arvestama meremehed,lendurid,ehitajad ja paljud teised.Inimesed ei suuda tuuli ja torme takistada,kuid nende mõju vähendamiseks ehitatakse tugevamaid hooneid, võimsamaid laevu ja lennukeid.(1,lk 42) Pilved ja õhuniiskus Kindlasti oled sa jälginud taevalaotuses rändavaid pilvi. Mõnikord on need vaevumärgatavad ja hõredad nagu valkjad udusuled,vahel aga paksud ja mustjashallid. Ilmgi on siis hall,sest päiksevalgus ei pääse neist hästi läbi. Kui ilm on selge,siis jõuab maapinnani palju päikeseenergiat. Seega soojendab päike pilvitul päeval rohkem ja õhutemperatuur tõuseb. Pilvedelt peegedub osa päikesekiirgusest ilmaruumi tagasi ja maapinnani jõuab seda vähem.Pilvine päev on tavaliselt jahedam. Öösel maapind jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi
asutamine, kalmuküngas Kp tõi palgid Pihkvast, Kp pärast surma valvab põrguväravas valgehibuse seljas Sarvikut et ta välja ei pääseks, vaim saadeti kehasse tagasi, lööb rusika kalju seina,jääb kinni, Kp võimalik tagasitulek. “kes sind enne ise kannud, siisap mõõka, sõbakene, murra jalad tal mõlemad” lk 168 miks ei kostnud Linda hüüded kellegini?Mida mõtles Kp peale ema surma kui vennad magasid?Kes hoiatab Kp peale kuningaks saamist?Tuuslar näeb Kp, puhu udusuled lendu….Vana Kalev- riik peab jääma jagamata ühe poja valdusesse….Kes oli Alevipoeg?
1.2 Loomsed Loomsete kiudude ehk looduslike proteiinkiudude peamisteks koostisosadeks on lihtvalk ehk proteiinid. Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid. Vill- Mitmesuguste loomade karvkatet saab kasutada tkstiilsel otstarbel. Ühe ja sama looma karvade kvaliteet varieerub olenevalt sellest, milliselt kehaosalt on kiud pärit. Peenuse järgi võidakse karvad jaotada villaks, karvadeks, harjasteks ka jõhviks.Villa ja karvade rühma võidakse liigitada ka suled ja udusuled, mis koosnevad samuti valkainetest. Lambavill (WO) lambavill on vanim teadaolev loomne tekstiilikiud. Lambavilla osatähtsus tekstiilikiuna on pidevalt vähenenud. Taasvill on tunduvalt lühema ja ebaühtlasema pikkusega. Sisaldab suurel hulgal katkenud kiudu. Ärgatavalt väiksema säbarusega. Väiksema elsatsuse ja vetruvusega. Ei saa värvida heledatesse ja erksatesse toonidesse. Taasvilla kasutatakse segus lambavillaga. Kitsevill- Tavalise ehk euroopa kitse vill(HZ)
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
F haigurlased 59 F toonekurglased · pikad tagajäsemed (kargud) · pikad varbad · pikk nokk · soiste ja veekogudega alade juures · levinud peaaegu kõigis maailmajagudes O tuvilised columbiformes · kere jässakas · tugevad tiivad kiire lend · udusuled puuduvad · nokk lühike · pesahoidjad O siniraalised coraciiformes O käolised cuculiformes O pistrikulised falconiformes O kanalised- galliformes F faasanlased O kaurilised gaviiformes O kurelised gruiformes
Metsis, või, sibul, pohlad, sool. Valmistamine: 1. Keeta puljong: linnu kael, jalad, tiivad. 2. Lind tükeldada, pruunistada võis, tõsta välja ning võis pruunistada sibul. Liha panna tagasi, lisada puljong ning hautada tund. 15 min enne valmimist lisada sool, pohlad, puljongiga segatud jahu. Metsisepraad Metsis, või, pekk, sool Valmistamine: 1. Eemaldada sisikond, toppida täis kuuse- või kadakaokstega, riputada 2 nädalaks jahedasse (8 C). 2. Kitkuda, kõrvetada udusuled, eemaldada jalad, pea, tiivad, pesta, hõõruda seest-väljast soolaga, pikkida, valada üle sulavõiga, küpsetada praeahjus. Serveerida praekartuli ja pohlasalatiga. Metsis õlles Metsis, või, hapukoor, jahu, sool. Marinaad: õlu, õli, sibul, porgand, kadakamari, küüslauk Valmistamine: 1. Tükeldada küüslauk, sibul, porgand, lisada õli, õlu, kadakamarjad. 2. Lind tükeldada 6 osaks, 2 päeva marinaadis. 3. Kuivatada, pruunistada võis. Panna uuesti
Talvel ei lahku. 2. TÕMMUVAERAS Must sulestik, valge tiivajoonega. Tähtis haudelind. Rootsis, Soomes, Eestis harilik. Toit merekarbid, koorikloomad, hulkharjasussid. Ei põlga ära ühtegi selgrootut. Hea sukelduja kuni 5 m. tugev kõht, seedib karbid ära. 3. ROHUKOSKEL u. varese suurune, kaheharuline suletutt kuklas. Emane pruun, isane pea rohekasmust, kaelus valge, selg mustjas, rind ookerjas. Levinud üle terve Läänemere. Teeb koopakesi. Jahimehed tapavad. Pehmed udusuled pannakse padja sisse. Lendab ära, talvitub Põhjameres. 4. MERIVART Heleda kõhualusega, Venemaa põhja osa. Tundra- ja taiga järv. Läänemeres põhjarannikul. Sööb selgrootuid ja limuseid. 5. MERISKI V.a. põhjalaht. Hallvarese suurune, selg must, kõht valge, nokk erepunane. Pesa liivaluidetel, harva rohus. Sööb selgrootuid, korjab need madalast veest, ei sukeldu. 6. LIIVATÜLL tugevalt kollased jalad, valge-pruuni-musta kirju sulestik. Liivasel
pesahoidjateks - nt värvulised, kullilised, toonekured, tuvid, rähnid. Pojad vajavad mitme nädala jooksul vanemate hoolitsust, kuni keha kattub sulgedega ja nad on piisavalt suured, et suuta iseseisvalt liikuda. Pesahoidjate pojad lahkuvad pesast lennuvõimeliseks saades. PESAHÜLGAJAD Pesahülgajate koorunud pojad on palju rohkem arenenud: silmad avatud, keha kaetud udusulgedega, nad on võimelised ise toitu nokkima ja vanematele järgnema niipea, kui udusuled on kuivanud. Pesahülgajatel juhib vanalind pesakonda toitu otsides ja kaitseb poegi. Sellele vaatamata on pesahülgajate poegade suremus kõrge ja seetõttu munevad pesahülgajad enamasti rohkem mune kui pesahoidjad. Nt: hanelised, kanalised, kurelised Mõisted: kalamari- emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kalamarja terataolist munarakku nimetatakse marjateraks. kehasisene viljastumine- seemneraku ja munaraku ühinemine emaslooma sees.
soojalembelised. 49. LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on püsisoojased selgroogsed, kes on kohastunud lendamiseks. Seetõttu on neil iseloomulik voolujooneline ja lendamiseks sobiv kehakuju. Linnud on head lendajad ja võivad lennata oma sünnikohast üsna kaugele. Linde jagatakse ränd-, hulgu- ja paigalindudeks. Elupaiga järgi jaotatakse linnud metsa-, aedade-, parkide, avamaastike ja veelindudeks. Lindu katvad kattesuled, mis liibuvad vastu keha ning nende all olevad udusuled on kohevad ja hoiavad soojust. Eesjäsemed on kohastunud lendamiseks. Neile kinnituvad pikad hoosuled. Tagajalgade eriline ehitus võimaldab neil liikuda maapinnal ja istuda oksal. Lindude luud on kergemad kui teistel selgroogsetel. Jäiga rinnakorvi üks olulisim osa on rinnakukiil, millele kinnituvad tugevad lennulihased. Veel on tiivaluud, jalaluud, selgroog, kolju. Lindude aju on ligi 10 korda suurem kui roomajatel ja sellepärast on nad õppimisvõimelisemad ning reageerivad kiiresti
varjevärvusega pojad nende järgi kergesti üles. Ta tegi eksperimendi, kus näitas, et see tõesti oli nii: varesed rüüstasid rohkem neid pesi, mille lähedale teadlane oli paigutanud munakoored. Järelikult toob koorte eemaldamine naerukajakaile tõepoolest kasu. Kuid samas täheldas uurija, et kajakad ei eemalda koori millegipärast mitte vahetult peale koorumist, vaid alles mõne aja pärast, siis, kui poja sulestik on muutunud kohevaks. Tinbergeni vaatlused näitasid, et seni kuni poja udusuled on veel tuppedes, on teda kerge alla kugistada, ja naaberpesade kajakad ei jäta seda võimalust naljalt kasutamata. Sel hetkel pesa juurest lahkuda on järelikult riskantne. Kui poja sulestik on aga juba kohev, ei saa naabrid tema neelamisega enam hakkama. Järelikult on munakoorte eemaldamisel ka oma hind, sest see jätab pojad mõneks hetkeks kannibalistlike kalduvustega liigikaaslaste eest kaitseta. Kujutame sedagi situatsiooni graafikul (joonis 4.2). Antud näites väheneb munakoorte
Seejuures on hanerasv märgatavalt paremate dieetiliste omadustega ja inimorganism omastab seda paremini kui teiste loomade rasva. Hanerasva tuntakse rahvameditsiinis kui tõhusat vahendit külmetushaiguste raviks. Täiskasvanud nuumatud hane lihakeha võib sisaldada 40% ja rohkem rasva. Sulgi ja udusulgi saadakse täiskasvanud hanelt umbes 300 g. Udusulgi kitkutakse ka elusatelt hanedelt. Sel juhul saadakse hanelt mitu korda rohkem udusulgi. Täiskasvanud hanede udusuled on paremad kui noortel. Hanesulgedest valmistatud padjad, tekid, magamiskotid jms. on väga kerged, soojad, pehmed ja vastupidavad. Värskeid hanemune võib tarvitada toiduks. Hanemuna morfoloogiline ja keemiline koostis ei erine nimetamisväärselt kanamuna koostisest. Teiste lihaks kasvatatavate lindude lihaga võrreldes on pardiliha suurema rasvasisaldusega. Veel rohkem rasva sisaldab vaid nuumatud hanede liha. Proteiinisisaldus on suure rasva-sisalduse tõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
