Palm Avakaadopuu Hibiscus Haiti taimed On metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Kuivades piirkondades kasvavad kaktused ja astelpõõsad. Haiti loomad Haitil on palju putukaliike, kuid ei leidu mürkmadusid. Levinud linnud on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiti pilukoonu. pilukoonu flamingod Haiti keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest puitu kasutatakse kütusena, ka tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Haiti loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad : - boksiit, - vask, - kaltsiumkarbonaat, - kuld,
kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Niisketes metsades on puud sageli kaetud paksu samblakihiga. Loomad Sarnaselt taimeriigiga on ka loomariik väga mitmekesine. Metsades kohtab mustkaru, valgesabahirve, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, kärpe, armadille jt. Florida soodes elutsevad alligaatorid, pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, millest mürgised on siiski väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu florida puuma ehk florida panter ja teravkoonalligaator. Inimtegevus · Põlluharimine · Karjakasvatus · Kalandus · Teenindus Lisa Pealinn: Tallahassee Elanikke: 17 790 000 (2005) Pindala: 170 451 km2
vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis Hector Guimard, Castel Beranger Sotlane Charles Rennie Mackintosh 1897
Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan Laste geograafiaentsüklopeedia lk 44-45
agaavid, antiloobid, tääkliilja kaamel, kilpkonn, gepard, maod Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade ekvatoriaalne kliima mullad, puuvill, veised, põlluharimine sooldumine, 10-20 puna- ananass, sebrad, kõrbestumine laiuskraadil pruun- kohvipuu, kaelkirjak, mullad, maa- gepard,
Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport. Keskkonnaprobleemid MAA KURNATAKSE VÄLJA RAHVAARVU KASV LOODUSLIK TAIMKATE HÄVIB METSADE MAHARAIUMINE ÜLEKARJATAMINE SALAKÜTTIMINE PÕUD TULEKAHJUD Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar#Loodus http://listverse.com/2013/10/05/10-weird-and-wonderful-creatures-from-madagascar/
suuremad loomad ja linnud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valguskiirgus: Troopilises keskkonnas on väga palju päikesekiirgust, mille tõttu on ka õhk soe ning päikesekiirgus soendab ka järve veetemperatuuri. Vesihüatsint on varjulembene taim, mis ei vaja otsest päikesevalgust kasvamiseks ega paljunemiseks. Loomastik on aga vastupidine, nemad vajavad oma elutegevuseks valgust, seetõttu tegutsevad flamingod päeval. Victoria järves ja sealsetel aladel pesitsevad ka krokodillid. Neile ei ole päikesevalgus vajalik, sest krokodillid on võimelised ka öösel liikuma ja saaki püüdma, kuid siiski veedavad nad enamus päevast päikse käes lesides ja soojenedes. Ultraviolettkiirgus: Ultraviolettkiirgus tavaliselt neeldub osoonis, kuid mingi osa jõuab siiski maale. Troopilises kliimavöötmes langevad päikesekiired suhteliselt terava nurga alt,
Iraan Iraani põhilise territooriumi hõlmab umbes 1200 meetri kõrgune poolkõrbeline kiltmaa, mida ümbritsevad mäestikud. Rööpselt Kaspia merega kulgevad põhjas Alborzi mäed. Seda ääristaval viljakal tasandikul elab suur osa riigi rahvastikust. Alborzi mägedes kerkib vulkaan Damavand, mis on 5604 meetri kõrgune. See on ka Iraani kõrgeim mäetipp. Idapoolses pikas piirivööndis küünib Zagrose mäestik peaaegu kuni Pärsia laheni. Edelas asub aga Khuzestan. See on päris tasane maa-ala Iraani tähtsamaite naftapuuraukudega. Iraani keskosas laiub kaks karmi kõrbe. Need on Dasht-e Kavir (,,soolakõrb") ja Dasht-e Lüt (,,viljatu kõrb") Jõed on väga veevaesed ja kuivavad suvel. Suurim ja ainuke laevatatav jõgi Iraanis on Karun. Veel on olulised jõed Safit, Atrak ja Zaindeh. Peale Kaspia mere asub riigi loodeosas soolaseveeline Urmia järv. Iraani kliima on vaheldusrikas ning sõltub piirkonna eripärast. Tempe...
Suvi Talv Põhjaosa 8…16 °C 0…–32 °C Lõunaosa 16…24 °C 0…–8 °C Pindala - tasandikud ja madalad mäestikud, lääne- ja loodeosas on kõrgmäestikud Taimestik - hikkori- ja pähklipuu, igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu, liaanid Loomastik- mustkaru, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, alligaatorid, pelikanid, flamingod, madusid USA transpordisüsteem Raudteetransport – raudteed 226 427 km Lennutransport – lennujaamad, lennuväljad, maandumisrajad - 5 194 Mere- ja siseveetransport – sadamad 300, ristluslaevad, kaubalaevad, jõestik 50000 km Maanteetransport – autoteed 6 406 504 km
Nad seisavad või jalutavad madalas vees, oodates sobivat momenti kala või konna kättesaamiseks. Pelikanid ujuvad vees. Noka alapoolel on kott kuhu nad korjavad. Ujulestadega varustatud varbad ei lase flamingodel toitumise ajal mudasse vajuda. Nad pesevad suurtes kolooniates. Iga emane muneb ühe muna. Poeg koorub umbes 28 päeva pärast. Kingnokal on massiivne nokk ja ta kaevab kopskalu mudast välja. Mõnikord ootab ta vaikselt, et saada kätte kala või konna. Iibised ja flamingod kurnavad pea küljelt küljele liigutades veest ja mudast endale toitu. Suled Keha katvad kohevad udusuled aitavad paljudel täiskasvanud lindudel püsivat kehatemperatuuri säilitada. Udusuled paiknevad teiste, tugevamate sulgede all, mis kaitsevad neid sileda veekindla kihina. Iga kattesulg koosneb sadadest suleroole kinnituvatest udemetest. Saba lähedal moodustub lindudel erilist õli, mida nad nokaga sulgedele kannavad, et neid veekindlaks muuta.
seevastu kuni 1000 mm Loomastik Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Brasiilia metsadest Suurima lehtmetsaga ala Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. Metsandus Metsandusega seotud probleemid: 7,74 miljonit ha maharideks Põhjused:
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Sarnaselt taimeriigiga on ka loomariik väga mitmekesine. Metsades kohtab mustkaru, valgesabahirve, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, kärpe ja paljusi teisi loomi. Florida soodes elutsevad alligaatorid, pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, kellest mürgised on õnneks väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu Florida puuma ja teravkoonalligaator. 6
loorberipuude, kreeka pähklipuude, araukaariate ja lõuna-ameerika lehistega. Lõuna suunas aga on taimkate kohastunud külmema kliimaga- Patagoonias valitsevad araukaaria ning lõunapöök. Tulemaal näeb tihedaid kuuse-, männi-, küpressi- ja seedrimetsi, kasvab ka teisi puid. Loomastik Loomastik on piirkonniti erinev. Põhjas elavad säärased suured imetajad nagu puuma, otselot, sipelgkaru, taapir ja mitut liiki ahvid; seal näeb palju ka värvikirevaid linde nagu flamingod, papagoid, koolibrid. Pampas elab arvukalt väiksemaid imetajaid- rebaseid, vööloomi, metskasse,
Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Kuivaks perioodiks koondub loomastik jõgede ja järvede lähedusse, esimese vihmaga ja rohu tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vöötloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. 8.Pilt. Savanni loomad. RAHVUSPARGID
Stepivöönd: leostunud mustmullad, ülesharimine on põhjustanud erosiooni ning halvendanud muldade tootlikkust. Kõrrelised, aruhein, stepirohi. Suslik, stepituhkur, röövlinnud ja roomajad. Poolkõrbevöönd: Kastanmullad ja poolkõrbe pruunmullad. Kuivalembelised kõrrelised ning poolpõõsad(pujud). Mufion, metskass. Lähistroopilised igihaljad metsad ja põõsastikud: ferraliit ja ruskmullad, oliivipuu, põõsastikud. Flamingod, ahvid. Jõed, järved 1)Volga j 2)Oka j 3)Kama j 4)Don'i j 5)Dnestr j 14)Odra j 6)Dnepr'i j 15)Wisla j 7)Doonau j 16)Nemunas'i j 8)Po j 17)Neris'e j 9)Rohne j 18)Daugava j 10)Loire j 19)Neeva j 11)Seine j 1]Inari jä 12)Rein j 2]Vänern'i jä
· Vaher · Pöök · Mänd · Pärn "Guardamar del Segura" liivadüünid on Hispaania keskkonnale unikaase faunaga kaitseala. Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik, looduse ime, kus on haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele pikajalgsed kured, erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega. Veel suurem soolajärv on Torrevieja´s ( mõlemad laguunid on ühendatud sinna ehitatud kanaliga). See järv on Euroopa suurim soola tootmise keskus, ning tarnitakse alates Skandinaaviast kuni Jaapanini. Ta omab kaitstud ökö-süsteemi ja lebades kahe soolajärve vahel ning Vahemere ääres, on selle piirkonna kliima täiuslik Teie Hispaania kodu jaoks.
Loodi omanäoline ornamentika, mis oli fantaasiavili. Hoogne, liikuv joon- juugendile iseloomulik. Kujunesid välja lemmikobjektid. On ka sümboolsed tähendused. Orhidee, liilia, vesiroos- sümboliseerib hukku, surma, tragöödiat. Roos- armastust. Kellukas- iha. Päevalill- põlemist, päiksesära, elutuld. Sageli ka õiepungad, mis sümboliseerivad elu ja kasvu. Sümboleid ühendasid varred või väänlevad objektid. Lemmiklinnud- luik, flamingod, pääsuke ja putukatest oli kiil. Kõik tarbeesemed kujundati stiilist lähtuvalt. Lemmiktegelane oli naine kahte moodi.Naine kui lill, pikkade lainetavate juustega, paljastatud ülakehaga, kes olid hukatuseks mehele. Teemaks oli ka erootika. Kujunevad lemmikvärvid- violetsed toonid, kahvatu kollane, valge, õunaroheline ja paabulinnuvärvid. Meeslemmiktegelaskuju oli Pierrot. 9. Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil + näiteid?
viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Poolniisketel aladel, näiteks L´Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin- seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 8 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ja mürkmadusid ei ole. Tavalised on padid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seal on üks ohustatumaid haiiti pilukoonu. Loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad maavarad boksiit, vask, kaltsiumkarbonaat, kuld ja marmor, ning hüdroenergia. Keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Loodusõnnetused
Vett säilitab kaamel kudedes. Et vett varuda, võib ta korraga ära juua 100 liitrit vett. Kaameleid on kahte liiki: dromedar ja baktrian. Erinevad nad küürude arvu poolest. Dromedar on Aafrikas levinud ühe küüruga kaamel. Namibi kõrbes elavad veel antiloobid, 9 metsikud hobused, gasellid, saakalid, koiotid, kukkurloomad, liivahiired, kobrad, liivaboad, lõgismaod, merelinnud, pelikanid ja flamingod Inimene kõrbes Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Suurem osa neist on rändrahvad ehk nomaadid, kes liiguvad koos karjadega suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on paljaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi, ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kuulsad on araabia tõugu hobused pikkade peenikeste jalgadega väledad ning vastupidavad ratsud
Kui õpilasele ei lähe mõni õppeaine korda, võib õpilane selle pealiskaudselt küll ära õppida, kuid ta jätab meelde hoopis õpetaja käitumise ja negatiivse emotsiooni küsitlemisega (Krull, 2001). Krull (2001) märkis, et ,,tahtlikus õppimises valdavad semantilise mälu kujunemise protsessid" (lk 241). Semantiline mälu on mäluliik, mis sisaldab faktiteadmisi maailma kohta ja mis ei ole seotud isiklike mälestustega (Allik, Rauk, 2002, lk 113). Näiteks see, et ma tean, et flamingod on roosad, kuna nad söövad kalu, mis sisaldavad roosat pigmenti, on faktiteadmine ja sel pole mingit pistmist minu isiklike mälestustega flamingodest. Mõned oskused, nagu näiteks see, et teksti õppimisel on otstarbekas jälgida struktuuri, õpivad mõned ära ise juhuslikult, teised aga ei tulegi selle peale. Seda võtet on neile võimalik aga õpetada, et nad saaksid seda teadlikult rakendada. Õpetajale on vajalik tunda
näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. 10 Poolniisketel aladel, näiteks L'Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin-seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 11 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ega mürkmadusid ei ole. Tavalised on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiiti pilukoonu. Keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad maavarad boksiit, vask, kaltsiumkarbonaat, kuld ja marmor ning hüdroenergia.
Suurim erinevus on see, et järvedes puuduvad mõõna nähtused ja reeglina puuduvad hoovused. Magedas vees on vähe molluskeid, sest nad on filtertoidulised (püüavad kinni orgaanilise aine osakesi, mida kantakse meres madalatele aladele hoovuste, tõusude ja mõõnadega) Kohanemine eluks soolajärvedes Surnu meres on soolsus 2,66 ‰. Kui keskkonnasoolsus on kõrgem kui organismil, siis organism kaotab vett. Surnu meres ei ole loomi, kuid seal elutsevad bakterid. Flamingod on roosad, sest söövad tsüanobaktereid. Samuti on nad kohanenud bakteritega. Täiskasvanud vähilaadsed taluvad 100‰ soolsust, kuid noored järeltulijad ei suuda seda taluda. Vähilaadsete munad elavad üle kuivuse perioodi ja elama hakkavad siis, kui tuleb sadu. Keha suurus, metabolism, kasv ja produktsioon C. ELTON - 80 aastat tagasi kirjutas raamatu “Animal ecology”, mis oli põhjapanev. Erilist tähelepanu juhtis loomade suuruse ja arvukuse seosele
läbilöögivõime (fitnessi) seisukohast tähtsust. Sõnaga, neist omadustest pole bioloogilises mõttes kasu ega kahju. Üldiselt kehtibki seaduspärasus, et väga suure varieeruvusega tunnused omavad organismi jaoks harilikult vähe elulist tähtsust, vastasel korral oleks looduslik valik erinevused maha lihvinud Ülaltoodud asjaolude mittearvestamine on looduseuurijaid sageli viinud alusetule spekuleerimisele kohastumuste teemal. Nii näiteks on väidetud, et flamingod on roosad sellepärast, et nii sulavad nad paremini ühte loojuva päikesega ja jäävad vaenlastele märkamatuks. Tõsiteadlased püüavad kontrollimatutest spekulatsioonidest hoiduda. Kui loomade käitumise uurijal tekib idee, et mingi käitumisviis on uuritava looma jaoks millegipoolest kasulik, peab ta püüdma seda ideed tõestada teaduslike meetodite abil. Esmajärjekorras huvitab käitumisökolooge, kas mingi erinevus käitumises on sel viisil
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
