Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"prins" - 10 õppematerjali

Prints Eugen
10
pptx

Prints Eugen

Eugen Napoleon Nikolaus Jaanika Rumjantseva 11I Eugen Napoleon Nikolaus Född 1. augusti 1865 på Drottningholms slott. Död 17. augusti 1947 på Waldemarsudde på Djurgården i Stockholm. Var prins av Sverige och Norge och hertig av Närke. Eugen visade tidigt konstnärliga anlag. Ung Prins Eugen Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level

Keeled → Rootsi keel
6 allalaadimist
Hollandi referaat
6
docx

Hollandi referaat

............................................................................9 Üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja- Brabandi ja Limburgi provintsis, elab keelelt ja kultuurilt lähedasi flaame (13% rahvastikust), põhjaosas (Friisimaal, Groningenis ja Lääne-Friisi saartel) umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Rahvastiku tiheduselt on Holland Lääne-Euroopas esikohal

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Sibullillede esitlus
14
pptx

Sibullillede esitlus

Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: mai Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: soovib päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga kobedat aiamulda ja päikesepaistelist või

Botaanika → Rohttaimed
13 allalaadimist
Referaat Hollandist
10
doc

Referaat Hollandist

7 4.2 Üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 12 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia (4) 8 5. Kokkuvõte Kokkuvõtteks sain teada nii mõndagi , mida kõrvataha panna ning meeles pidada. Näiteks sain teada seda ,et Hollandis on 12 provintsi ning Amsterdamis elab ligikaudu 95 000 inimest! Üllatuseks oli see ,et talvel , mil meil on külmakraade -20 ligi , on Hollandis 2 kuni 3 kraadi sooja

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
Holland - Referaat
12
doc

Holland - Referaat

Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere

Geograafia → Geograafia
182 allalaadimist
Holland
19
doc

Holland

1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises

Geograafia → Geograafia
215 allalaadimist
Jalgpall
46
docx

Jalgpall

18. juulil 1940 võideti Kadrioru staadionil 2:1 Lätit, mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener Uno Piiri juhendamisel osa Mart Poom, Urmas Hepner, Igor Prins, Urmas Kaljend, Meelis Lindmaa, Toomas Kallaste, Tarmo Linnumäe, Indro Olumets, Martin Reim, Sergei Ratnikov, Risto Kallaste, Viktor Alonen, Urmas Kirs, Marko Kristal ja Aleksandr Puštov. Kodakondsuseta Puštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor. Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja

Sport → Sport
20 allalaadimist
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
17
docx

Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad

Laps peab algusest peale teadma tegelikku elu. 1980 - ,,Telefonilood" . Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus (headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde'i Õnnelik prins ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i "Õnnelik Prints" Õnneliku printsi on kaunis kuldehetega kuju, inimesed imetlesid, mõõgal särasid rubiinid & silmadeks safiirid. Prints nuttis, pääsuke haakas aitama, jagas printsi ehted abivajajatele Pääsuke armastab printsi, Talv, pääsuke sureb ning printsi süda kildudeks. MJ fantaasia, tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele

Kirjandus → Maailmakirjandus ii
38 allalaadimist
Etoloogia - on loomade-sealhulgas inimese-käitumist uuriv teadusharu
21
docx

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu

Hollandi ornitoloogid uurisid sellest aspektist valgepõsk-lagle salkade toitumiskäitumist. Selgus, et salgad pöördusid täpselt samasse kohta tagasi regulaarselt iga 4 päeva tagant. Rohu toiteväärtuse muutumise eksperimentaalne uurimine näitas, et just see ajaintervall tagas laglede peamise toidutaime - rand-teelehe - täieliku taastumise ja pealegi stimuleeris kõige efektiivsemalt noorte võrsete kasvu (Prins jt 1980). Ka teised uurimused on näidanud, et karjatumine tõepoolest võimaldab loomadel taastuvaid ressursse ökonoomselt tarbida. Avaliku info kasutamine Teisest peatükist meile tuttavad kangurlinnud pidid rohtlates pidevalt ringi lendama, otsides rikkalikke seemnetoidu leiukohti, mis on saadaval vaid lühiajaliselt. Samuti uitavad merelinnud mere kohal, otsides kalaparvi. Ka kimalased vajavad õigeaegset teavet õitselepuhkenud taimede asukohast

Bioloogia → Etoloogia
62 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

Me tahame teada, miks pole kümnete tuhandete aastate jooksul maakeral harrastatud meresõidu puhul rakendatud demokraatiat ja valitud laeva juhtimisasjade otsustamiseks meremeeste parlamenti? Laevas ei ole võrdsuse ja demokraatiaga midagi peale hakata, sest keegi peab vääramatutute merejõudude märatsedes ainuisiklikult otsustama laevapere elu ja surma üle.” ——— PS. Kui juhtub kord, et reisisihiks on teil Rotterdam, siis ärge peljake võtta vaevaks astumast läbi ka sealsest Prins Hendriku nimelisest meremuuseumist ning külastamast samas kanalil seisvat 1868. aastal ehitatud kunagist sõjalaeva Buffel. Astuge sisse ahtris asuvasse kitsasse, kuid hubasesse ühiskajutisse ja võtke aeg maha. Vaadake ringi – te näete seal pikka kõrgete kunstipäraselt nikerdatud seljatugedega toolidest ümbritsetud massiivset tumedat lauda, luksuslikke seinalampe, serviise ja nurgas nüüdseks juba ammu vaikinud mustalakilist pianiinot

Merendus → Merendus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun