Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu) Linnad Väiksed, u 1000 elanikku, Linnad koondusid Linnad olid müüridega linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid poliitilised ja usulised ümbritsesid elukvartalid ja
45m pikad, tume nahk, tumedad silmad, tumedad juuksed. Sillad ja teed Kivist ja puidust sild Machu Picchu´s Tee Aguascalientesest Machu Inkade köissild Cuscos, Picchu´sse Peruus. Veel fakte Inkad õpetasid arvepidamiseks välja erilised ametnikud (quipucamayoc), kes töötasid sõlmkirjaga (quipu). Inkade sidepidamisvahendiks oli tihedalt asetsevate postijaamade (tampu) vahel korraldatud kulleritega ja transport käis kandjatega teatepulga üleandmise põhimõttel. Sidet peeti ka suitsu- ja valgussignaalide abil kuna inkad ei kasutanud ratasveokeid ega ratsaloomi. Sotsiaalsed kategooriad Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel inkad ehk ketsua- indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all.
Arvepidamine arenenud, maksuarvestus, Eelarveline arvepidamine Kvestorid pidasid brevariumi (esimene riigimajanduslik bilanss) Umbes 500 e.m.a kujunes välja uus süsteem Süsteem tugines seitsmele numbrile I – 1; V – 5; X – 10; L – 50; C – 100; D – 500; M – 1000 7. Kesk- ja Lõuna-Ameerika Maiad – 300 aastat e.m.a piltkiri Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud. Nulli tähistamiseks erikujuline märk. Inkad – arvestust peeti “kipudega” (Quipu) Kipu oli andmekandja, sellel olid sõlmede abil märgitud numbrilised väärtused või muu teave. Kipu nöörid olid valmistatud laama- või alpakavillast või ka puuvillast. Sõlmitud nööride arv võis ulatuda mõnest kuni kahe tuhandeni 8. Muistne Hiina Riigiraamatupidamissüsteem 1122-256 e.m.a. Olulised muudatuse 19. saj. m.a.j. Esimene mehhaaniline abivahend Arvelaud Leiutatud umbes 2600 e. m.a. Hiinlase Cheuo-Ly poolt – suan-pan
Kui inimene jõudis ikka, kus ta enam teha ei jõudnud või haigeks jäi, siis ta sai kogukonna pensionit. (Korjasid täisid!) Teatud vanuses pidid mees-naine abielluma. Süsteem, mis pidi toimima, oli plaanimajandus, toimus ka kontroll selle üle. Inkade riigis polnud graafilist kirja! Oli sõlmkiri - Quipu/Kipu- >> Neil võis olla harunööre, nende sisse tehti sõlmesid, olulised olid sõlmed, kuju, värv. Oli efektiivne süsteem, toimis suurepäraselt. Totalitaarne riik inkade riik. (Qin Shi Huangdi)...???? Inkade riik kujunes välja lõplikus faasis, kõige totalitaarsem aeg oli 1471-1525, muutus aina totalitaarsemaks. Heas korras teedevõrk, kiire sidepidamine, köitest punutud sillad üle kuristike,
annaabi.ee 
