Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne.
· Ostujuhi palk; · Tootmisjuhi palk. 5 Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna: · Normaalsest suuremad tootmiskaod; · Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude
Varude arvestus Iseseisev töö Õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT/11B Juhendaja: Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Varude otstarve 3. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine 4. Varude arvestussüsteem 5. Inventeerimine 6. Varude kajastamine bilansis 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Bilansi tegemisel loetakse varude alla tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted.
15.01 Ost 80 500 700 40 000 20.01 Müük 5 400 600 3 000 20.01 Müük 60 500 700 42 000 31.01 Lõppjääk 20 500 700 10 000 Arvutage jaanuarikuu müügitulu, müüdud kaupade kulu, realiseerimiskasum ja realiseerimise rentaablus, lähtudes: · Perioodiline varude arvestussüsteem ja FIFO: Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod) Keskmine hind 46000:95=484,21 Varu jääk: 484,21x20=9684,20 kr Kauba kulu: 460009684,20=36315,80 kr
kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimis- maksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 4 Varude arvestusmeetodid Varude arvestusmeetodi valikul on ettevõttel võimalus valida kahe süsteemi vahel: ·varude pidev arvestussüsteem; ·varude perioodiline arvestussüsteem. Valik fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Varude pidev arvestussüsteemi kasutamisel arvestatakse pidevalt varude muutumist, registreerides kõik sissetulekud ja väljaminekud iga majandustehingu toimumisel. Kogu arvestusperioodi jookusul on teada olemas oleva varu ning realiseeritud varu struktuur ja soetusmaksumus. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt
.......................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS........................................................................... 10 3.1Üldise individuaalhinna meetod.................................................................................... 10 FIFO meetod.......................................
Murphy seadus raamatupidajatele: Kui bilanss kohe ei läinud kokku, siis selles on üks viga. Järeldus: kui bilanss läks kokku vigu on 2. SISSEJUHATUS Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides
Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Inventeerimisel selgunud kassa puudujäägi peab hüvitama kassapidaja kui materiaalselt vastutav isik. 6. Varude arvestussüsteemid. *Varude pidev (jooksev) arvestussüsteem *Varude perioodiline arvestussüsteem Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud käibevarude arvestussüsttemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. 7. Varude perioodiline arvestussüsteem. Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur
· materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Kasutusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega
realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2. algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna, 3. aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inventuur ja tehakse kindlaks lõppjääk (koguseline), 4. arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele. * Väike ajakulu, ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk) Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt
Müüdud põhivara kantakse bilansist välja Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev (jooksev) arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse;
Kööki paigaldatakse rasvafiltriga köögikubu, mis on ühendatud väljaimeva katusventilaatoriga. Väljatõmmatava õhu kompenseerimiseks paigaldatakse välisseintesse värske õhu juurdevoolu- klapid. 11. Elektrivarustus Planeeritav paariselamu liitumine piirkonna elektrivõrguga toimub vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Elamu liitumispunkt : krundi idapoolse nurga juures asuvas transiit-kilbis . Elamu peakaitse on 3x20A ja liitumispine 3x220/380 V , arvestussüsteem on kahetariifne. Elamu sisene elektrivarustus ja nõrkvoolusüsteem lahendatakse spetsialisti poolt eraldi projektiga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 12.TEHNILISED NÄITAJAD Krundi pind 2018,0 m2 Elamu ehitusalune pind 203,3 m2 Krundi täisehitusprotsent 9,9 % Elamu suletud netopind 223,5 m2 Elamu kasulik pind 223,5 m2 elamispind 125,3 m2
seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem) b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2. Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks nende tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga:
Varude esmane arvele võtmine ning edasine kajastamine Algselt võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustes, tootmiskulutstestja muudest kulutustest. Edasi kajastatakse varusid kas nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende netorealiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Pideva ja perioodilise varude arvestuse süsteemi olemus, nende pulssid ja miinused Perioodiline arvestussüsteem: vara väljaminekut arvestatakse teatud perioodide tagant Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks jääk. Müüdud vara lõppmaksumus leitakse valemiga: ALGVARU+SISSETULEK- INVENTEERITUD LÕPPVARU=REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Eeliseks vähene arvestustöö maht. Puuduseks, et puudub üksikasjalik ülevade varude koostise ja seisu kohta; ei võimalda arvestada varude füüsilisi puudu ega ülejääke.
Ühiku jääktulu näitab, kui palju suureneb kasum, kui müügimaht suureneb ühe ühiku võrra. Kogu jääktulu leitakse, korrutades ühiku jääktulu müüdud ühikute arvuga. 13. Jääktulupõhine kasumiaruanne MÜÜGITULU=ühikute arv * ühiku hind - MUUTUVKULUD=ühikute arv * ühiku muutuvkulud = JÄÄKTULU - PÜSIKULUD = KASUM 14. Vastutuspõhise arvestuse kontseptsioon ja rakendamise eeltingimused Vastutuspõhine arvestus on arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Seega vastutuspõhise arvestuse all mõistetakse ettevõtte erinevate vastutuspiirkondade lõikes informatsiooni kogumist, aruannete koostamist ja analüüsimist, kusjuures vastutuspõhine arvestus seostab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Raamatupidamise eetika ja ajalugu Tallinn 2010 Erinevad ühiskonnad on teinud läbi erineva kiiruse ja erineva tulemusega arengu. Kui võrrelda kõrgemalt arenenud tehnoloogiaühiskondasid, siis nendes keskkondades võime rääkida väga paljudest erinevatest e-teenustest ja lahendustest, mis omakorda viitavad sellest, et järest rohkem automatiseeritakse protsesse ja andmed. Kõik, mis on traditsiooniliselt olnud paberkandjatel, kolib pilvedesse. Ka raamatupidamine erinevate süsteemide ja meetoditega on teinud läbi suure arengu. Ometigi võib areng olla erinev sõltudes ühiskonna vajadustest ja suundadest. Antud essee eesmärk on vaadelda raamatupidamise arengut ning kaardistada eetika olemus tänapäeva ühiskonnas. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Van...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
· Autiitorkontroll · Juhtimisarvestus · Maksuarvestus · Kuluarvestus · Finantsarvestuse raamatupidamine Põhimõisted · Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31.dets 20x3 Perioodi aruanded- kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Palgavõlg- Töötasu alammäär on -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur Töötasu arvestamisel kajastatakse: Tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed) maksude ja maksete kohustised palgas muude kinnipidamiste kohtustised. Kinnipidamised töötasust (1)
Planeerimine hõlmab prognoosimist, projekteerimist ja eelarvete koostamist. Plaanide väljatöötamiseks firmas on 3 võimalust: 1) Retrograadne planeerimine (raamplaan liigendatakse planeerimistasanditel osaplaanideks). 2) Progressiivne planeerimine (algab kõige madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Peamiseks ülesandeks on individuaalse vastutusega määratud kulude arvestamine. Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks on 3 eeltingimust: On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad.
Tabel 1. FIFO meetodi eelised ja puudused [26: 76] FIFO meetodi Eelised Puudused · varud on kantud bilanssi nende · ei järgita tulude ja kulude tegelikus soetumaksumuses; vastandamise põhimõtet, sest tulu · perioodiline ja pidev viimansena soetatud kaupade müügist arvestussüsteem annavad ühesuguse kajastatakse järgmises tulemuse. aruandeperioodis; · hindade pideva tõusu tingimustes tekib nn laokasum. FIFO meetodid nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks [2: 224]. Sellest võib järeldada, et FIFO on meetod, mille arvestus toimub loogilises järjekorras
Arvata võib, et enamus inimesi teab, millega kirurg tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtuslikud äritegevuse edukuse tagamisel. Raamatupidamise tekkimise täpset aega ei ole määratletud. Arvatakse, et Vana – Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Vana- Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm
2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C. Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata pearaamatukontodel kauba soetus- ja realiseerimistehinguid. Sissekanded pearaamatusse
realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimismaksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 3. Varude arvestusmeetodid. Varude arvestusmeetodi valikul on ettevõttel võimalus valida kahe süsteemi vahel: varude pidev arvestussüsteem; varude perioodiline arvestussüsteem. Valik fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Varude pidev arvestussüsteemi kasutamisel arvestatakse pidevalt varude muutumist, registreerides kõik sissetulekud ja väljaminekud iga majandustehingu toimumisel. Kogu arvestusperioodi jookusul on teada olemas oleva varu ning realiseeritud varu struktuur ja soetusmaksumus. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada kiirelt infot varude tegeliku
Geometria, Proportioni, et Proportionalita". Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Pacioli arvestussüsteem kujutas pöördepunkti arvestuse arengus. Selle peamine eesmärk oli hankida informatsiooni omanikule, andes aru ülesannete täitmisest ja olles krediidi andmise aluseks. Tehti vahet omaniku ja omandi vahel. Samas aga puudusid arvestusperioodi ja äritegevuse järjepidevuse mõisted, kasum toodi välja tehingu lõpetamisel, viiviseid ei arvestatud. Ametlik arvestuse reeglistik võeti kasutusele 1673.a. Prantsusmaal, mis muuhulgas nõudis bilansi koostamist iga kahe aasta järel.
Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ...
2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C. Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata pearaamatukontodel kauba soetus- ja realiseerimistehinguid
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
siiski kontserni arvestusmetoodikast. Põgusalt sain ülevaate juhataja juhendamisel ka kulukannete kinnitamisest, tööajatabeli täitmisest ning natuke ka eelarve koostamise põhimõtetest. Kõik uued omandatud kogemused ja teadmised olid huvitavad, kuid ise tundsin, et aega oleksin natuke juurde soovinud, kuid kokkuvõttes jäin vägagi rahule. Sain kinnitust, et raamatupidamise sise-eeskiri on üks tähtsamaid dokumente raamatupidamises, kus peab olema terve arvestussüsteem selgelt lahti kirjutatud. Kokkuvõtteks võin öelda, et praktika täitis oma eesmärgi. 20 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1) NG Investeeringute Kontserni arvestusmetoodika 21 22 23 24
7 000.- S. 7 800.- 8 000.- S. 8 800.- Lausend: D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 8 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 8 000.- 10 4.Varude arvestuse meetodid Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed
Tööde järgustamise meetodeid tööstushoonete puhul. Tehnovõrkude (vesi, kanalisatsioon, elekter jne) sisendid ja tööjõu alltöövõtt. Määratud tingimused, mis teevad töötamise alguses määrata. Tööd saab liigitada ajalise ja ruumilise ühildamise viise väljundid ehitatakse enne pinnase tagasitäidet väljastpoolt. firmas ihaldatavaks; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem etapp: osalevad kõik. Esitatakse kvalifitseerimiseks üldtsüklite tasemel: 1)Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluse Torustikud paigaldatakse keldris enne põranda valamist. nii toomise operatiivarvestuses kui raamatupidamises, mis peab dokumendid. Hinnast ei räägita. Kestab 10 päeva
mulle on tasunud. Eri variantide arv ehituses on aga suur; 13)määratud ettevõtlusriskid ja nende kindlustamise viisid; 14)määratud firma tööjõupoliitika. Püsitööjõud garanteerib kvaliteedi, kuid sellega kaasnevad ka kulud. Ehituses on raske kindlustada pidevat tööfrondi ja selle tõttu on viimasel ajal levinud ainult tööjõu alltöövõtt. Määratud tingimused, mis teevad töötamise firmas ihaldatavaks; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem nii toomise operatiivarvestuses kui raamatupidamises, mis peab kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks ja normeerimiseks. See on võimalik ainult nüüdisaegseid infotehnoloogia vahendeid kasutades, mis nõuab omakorda investeeringuid nii tark- kui ka riistvarasse. 78. Staabistruktuur. Staabistruktuur on kahe eelmise juhtimisstruktuuri kombinatsioon. Staabi allüksused ei oma administratiivset võimu rivi allüksuste üle
Piirkasumi kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid kaubaühiku (tooteühiku) piirkasum on konstantne suurus. Sõltumata sellest, kas piirkasum on arvutatud kaubaühiku kohta või kogusummas, kajastab ta peale muutuvkulude katmist järele jäävat tulu. Piirkasumi arvel kaetakse püsivkulud ja saadakse kasumit. VASTUTUSPÕHISE ARVESTUSE KUJUNDAMINE ETTEVÕTTES JA VASTUTUSKESKUSTE MÄÄRATLEMINE Vastutuspõhine arvestus on arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Seega vastutuspõhise arvestuse all mõistetakse ettevõtte erinevate vastutuspiirkondade lõikes informatsiooni kogumist, aruannete koostamist ja analüüsimist, kusjuures vastutuspõhine arvestus seostab mitte ainult kulud
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende ...
· loob kindlad sihtmärgid, mida saab hilisema tegevuse hindamisel aluseks võtta; · võimaldab näha potentsiaalseid raskusi ja kitsaskohti enne nende tekkimist; · koordineerib terve organisatsiooni tegevust eri osade plaanide ja eesmärkide ühendamisega; · on vahendiks juhtkonna kavandite viimisel läbi kogu firma. Eelarvestamisel on tähtis vastutuspõhise arvestuse printsiip arvestussüsteem kogub, võtab kokku ja esitab aruannetes arvestusandmed üksikute juhtide vastutusalade järgi. Selle põhieelduseks on, et on võimalik luua tõhus eelarve, mille alusel saab juhtide tegevust hinnata. Eelarve tegemine on kompleksülesanne, mis nõuab kõigi juhtimistasandite pingutusi. Üks esimesi samme on eelarveperioodi valik (viide 1). Lühiajalisteks eelarveteks nimetatakse eelarveid, mis kajastavad kuni ühe aasta prognoose.
klient ootab ja tarnitakse eraldi just temale) Traditsiooniliselt lähtutakse tellimispunkti kindlaksmääramisel prognoositud nõudlusest varude täiendamise täitmisaja jooksul pluss reservvaru ootamatuste kompenseerimiseks. Laoartikli varu täiendamise otsus tehakse siis, kui tellimispunktini väheneb varu jääk, mitte laosaldo, kuna: • Olemasolev varu ehk laosaldo (on hand inventory) – kogus, mida arvestussüsteem näitab laos olevat, ei saa kunagi olla negatiivne • Vaba varu (available inventory) – laosaldo miinus reserveeritud klientide tellimused, firmasisesed ümberpaigutamised, järeltellimused. Vaba varu on kogus, mida saab hetkel kasutada uute tellimuste täitmiseks. Võib olla ka negatiivne. • Tellitud varu (on order inventory) – varu kogus, mis on tarnijalt tellitud, kuid ei ole veel lattu vastu võetud
· Alustatava ettevõtte jaoks ei ole enamasti kõige olulisem max kasumi teenimine, vaid mitmed teised eesmärgid, näiteks sõltumatuse tagamine · Pikaajaliselt peab aga iga ettevõte tingimata kasumit teenima, et ellu jääda Mingil hetkel on ikka kasumi teenimine oluline. Kasumi teenimine on rohkem omanike jõukuse tõstmiseks (eesmärgina). Paljude ettevõtete eesmärgiks on sõltumatuse tagamine. Rahandus- ja arvestussüsteem · annab ettevõtjale info olulistest finantsnäitajatest ja loob sellega võimaluse ratsionaalseks majandamiseks- kuidas on kõige sootsam ettevõttele · on abiks otsuste langetamisel · jälgib ettevõtte maksevõimet · annab infot, kuidas planeeritud investeeringuid finantseerida Kõigepealt leitakse, kui kalliks miski meile läheb, kui hakkame midagi tegema. Sageli seotakse seda ainult raamatupidamisega, kuid see on ikka palju laiem.
välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka juhtimisarvestuse optimaalne korraldamine Juhtimisarvestuse korraldamisega peab finantsjuht looma olukorra, kus info jõuaks otsustajateni kiiresti ja tõeselt. Arvestussüsteem peab tagama, et planeerimine, mõõtmine ja motiveerimine oleks võrreldavad ja kooskõlas. MMSS mudel - Mida mõõdad, seda saad! Inimesed tabavad väga kiiresti, mille alusel neid hinnatakse ja suunavad oma panuse just sinna. Mõõtke erinevaid aspekte ja mitmekülgselt! Plaanimine, mõõtmine ja motiveerimine peavad omavahel sobima! Andres Laar 2008
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
kui päevakorral on eelarvete (plaanide) koostamine või kvaliteedi parendamine. Lisaks sellele on juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks finantsinfo tõlgendamine, et seda saaksid kasutada ka firma teised allüksused. Juhtimisarvestuse põhiülesanneteks on: ● otsustamiseks, kavandamiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale; ● juhtkonna motiveerimine, saavutamaks firma eesmärke; ● juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. Ettevõtte arvestussüsteem peab genereerima infot järgmistest eesmärkidest lähtudes: 1. Üldstrateegia ja pikaajaliste plaanide formuleerimine (hõlmab uute toodete väljaarendamist ning investeerimist materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse); genereeritud info vormistatakse tavaliselt eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi,
On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis
· On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis
· On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks ta hankima täiendinfot, et jõuda arusaamisele. Kui auditiga alustatakse majandusperioodi keskel, siis
Täitmisaeg = ajakulu tellimisvajaduse kindlaksmääramiseks, tellimuse ettevalmistamiseks ja edastamiseks + ajakulu mil tarnija tellimust töötleb ja lähetab + transpordi ajakulu + ajakulu toote vastuvõtuks tellija laos, kontrollimiseks, lahtipakkimiseks, paigutamiseks ja arvele võtmiseks Laoartikli varu täiendamise otsus tehakse siis, kui tellimispunktini väheneb varu jääk, mitte laosaldo, kuna: Olemasolev varu ehk laosaldo (on hand inventory) kogus, mida arvestussüsteem näitab laos olevat, ei saa kunagi olla negatiivne Vaba varu (available inventory) laosaldo miinus reserveeritud klientide tellimused, firmasisesed ümberpaigutamised, järeltellimused. Vaba varu on kogus, mida saab hetkel kasutada uute tellimuste täitmiseks. Võib olla ka negatiivne. Tellitud varu (on order inventory) varu kogus, mis on tarnijalt tellitud, kuid ei ole veel lattu vastu võetud
… ja teine pool: aasta jooksul tehtud tellimuste arv D / Q * tellimiskulu per tellimus S 20% koguse muutust muudab kogukulusid vaid 3% võrra – see on mudeli eelis: U-kõver on miinimumpunkti ümbruses lame 95. Tellimispunkti määramine Laoartikli varu täiendamise otsus tehakse siis, kui tellimispunktini väheneb varu jääk, mitte laosaldo, kuna: • Olemasolev varu ehk laosaldo (on hand inventory) – kogus, mida arvestussüsteem näitab laos olevat, ei saa kunagi olla negatiivne • Vaba varu (available inventory) – laosaldo miinus reserveeritud klientide tellimused, firmasisesed ümberpaigutamised, järeltellimused. • Vaba varu on kogus, mida saab hetkel kasutada uute tellimuste täitmiseks. Võib olla ka negatiivne. • Tellitud varu (on order inventory) – varu kogus, mis on tarnijalt tellitud, kuid ei ole veel lattu vastu võetud
ja jooksva remondi kulud, töölähetuskulud jmt. Otsesed ja kaudsed kulud Kuna põllumajandussaaduste tootmine, eelkõige taimekasvatus on olemuselt hooajaline tegevus, kasutatakse siin enamasti täiskuluarvestust. Nagu juba eelpool kuluarvestuse põhimõtetes kirjeldatud, kantakse täiskuluarvestuses otsekulud otse tooteühikule, kadukulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule. Kasutatav arvestussüsteem ei välista muidugi kulude jaotamist muutuv- ja püsielemendi alusel, mis iga tootmisharu puhul on erinevad. Taimekasvatuses kuuluvad otseste kulude hulka tootmistööliste töötasu, seemne, istikute, kütuse ja määrdeainete, väetiste ja taimekaitsevahendite maksumus, põllumasinate amortisatsioon, taimekasvatusega seotud põhivara jooksva remondi kulud jmt. 22
aruandluse koostamine ja arendamine. 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused Ettevõtte kui terviku majandustulemuste kujunemise jälgimiseks on vajalik teostada strukturaalanalüüs, mis peab näitama, kuidas kujuneb firma kui terviku majandus- tulemus erinevate allüksuste (tütarettevõtete) ja nende sisemiste juhtimistasandite (segmentide) tulemuste kaudu. Ettevõttesisene arvestussüsteem aitab anda vastuseid väga olulistele ettevõtte juhtimisküsimustele nagu näiteks: milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
). Tänapäeval kasutatakse tarneahela kontseptsiooni ka horisontaalse integratsiooni puhul (supply chain partnerships, strategic allianses). Areng on seotud outsourcing ja downsizing kontseptsioonide laialdase kasutamisega. Samuti aeg: tarneahelai osalised saavad alles süs makstud kui kaup on jõudnud lõppkliendini -- tihedam koostöö aitab ajakadusid kauba lükumisel lõpptarbijani vähendada. Samuti laovarude vähendamine läbi tihedama koostöö jne. Artikkel: Arvestussüsteem aitab vähendada firma kulusid Erkki Erilaid, Postimees, 31.01.2001 Peamiselt suurettevõtetele möeldud toimingupõhine kuluarvestus aitab firmal senisest täpsemalt mõõta iga tootega kaasnevaid kulusid ja seeläbi plaanida edukamalt nii tootmist kui müüki. Toimingupõhine kuluarvestussüsteem ABC (activity based costing) eraldab kulud tegelike toimingute ja ressursside kasutamise järgi. See võimaldab süsteemi juurutanutel senisest märksa täpsemalt määrata toodete omahinda.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majand...
saadav kasum seostatakse sellesse tulukeskusesse investeeritud kapitaliga, saades suhtarvu tulu rakendatud kapitalilt, mis võimaldab hinnata vastutuskeskuse efektiivsust ja sinna paigutatud ressursside kasutamist. Tüüpilised: tütarettevõte, äriprojekt, isemajandav tsehh Vastutuspõhine arvestus ja tegevusnäitajad Vastutuskeskuste kindlustamiseks infoga juurutatakse vastutuspõhine arvestussüsteem, kus kulusid, tulusid, kasumit ja investeeringuid analüüsitakse vastutajate lõikes nii rahaliste kui ka mitterahaliste näitajate lõikes. Vastutuspõhise arvestuse eesmärk: · kindlaks määrata, millised ettevõtte osad ja nende juhid on iga eesmärgi eest peamised vastutajad · välja töötada eesmärkide saavutamise meetodid 110
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
