036 = 3.6% 1.20625 NI D (1 d ) 1 S E g A NI D 1 d 1 S S E • NI – puhaskasum • S – müügitulud • d – dividendide väljamaksekordaja (dividendid/puhaskasum) • D/E – laenu- ja omakapitali suhe • A/S – varade käibekordaja (käibesageduse) pöördväärtus (varad/müügitulud) Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed. Ettevõte tegeleb ühe toote valmistamisega, mille tu turuosast täpselt pool
dividendid mida Ettevõte võiks välja maksta. Macrosoft on IT valdkonnas tegutsev suur ettevõte ke varasemalt veel üldse dividende maksnud. Käesoleval hetkel kavandab ettevõte dividendide väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites): Müügitulud 500 - Müügikulu (COGS) 350 (sisaldab kulumit 40) = Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98
Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kontrolltöö rahvusvahelises finantsjuhtimises A 1. Ettevõtte bilansis, kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes on järgmised kirjed (tuh. kr.): 200…. (2) 31.12.200.. (1) 31.12.200…(2) Müügitulud 100,000 Raha ja pank 2,000 5,000 Nõuded 4,000 6,000 15 nõuete käibevälde Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 20 keskmine tasumisperiood
28200 5 26400 28200 0 2500 1095 1 652 1 652 S1 3460 S1 500 5053 S1 D Müügitulud K D Materiaalne põhivara K D Aruandeaasta kasum K D Tulude ja kulude koondkonto K 14 26400 26400 4 S0 11 010 1095 S0 15 27 252 27 900 14
Vana 8.1 6 0 13.9 11.2 1.350 =(8.1-0)/6=1.267 4.0500 =8.1-11.2+1.350=4.0500 10.07 =-D10+PV(9%,D11,-D16,-D12) 4.4859 2.24 s oleks 14,9 miljonit eurot ja kasutatud t ning sama hinnaga oleks võimalik ka bussid id uute bussidega müügitulud aastas 14,8 t ning kasutatud bussidel 11,2 miljonit eurot nd on 9%.
Rahavoogude aruanne Lisa 1 Nimetus 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu 7.kuu 8.kuu 9. kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu Raha algjääk 116400 91002 66504 49006 32008 14510 5912 814 3416 8118 13520 22122 Müügitulud 15000 18000 25000 25000 23000 33000 40000 48000 50000 51000 54000 60000 Kasutada olev raha 131400 109002 91504 aug.02 55008 47510 45912 48814 53416 59118 67520 82122 Kulud: Ruumide rent 3000 3000 3000 3000 3000 3000 5000 5000 5000 5000 5000 5000
Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine 1. Arve taastamine D Ostjate tasumata arved K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) 2. Raha laekumine D Pangakonto K Ostjate tasumata arved Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) on kontraaktivakonto, mis täpsustab Ostjate tasumata arvete jääki bilansis. Näide (1) 1. AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 1 000 000 K Müügitulud 1 000 000 2. Eelmiste perioodide põhjal hinnatakse 20x1. aasta krediitmüügist ebatõenäoliselt laekuvaks 50 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend) Näide (2) Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul: AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000 Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000) Kokku (neto) 950 000 Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta:
7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230 Tulude ja kulude koondkonto 1 230 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 1 060 1 060 540+515+5 11 Aruande aastakasum Arvelduskonto 91
14 OÜ Mustvee Kurk 15 Lisa 1. Rahavoogude aruanne 1. aasta Tabel 8. Rahavoogude aruanne 1. aasta Nimetus 1.kuu 2.kuu 3.kuu 4.kuu 5.kuu 6.kuu Raha agjääk 178 795 131 460 772 875 942 290 863 705 845 120 Müügitulud 31 250 720 000 248 000 - 60 000 30 000 Kasutada olev 210 045 851 460 1020875 942 290 923 705 875 120 raha Ruumide rent ja 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 muud kulud Laen ja intress 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000 Töötajate palgad 59 985 59 985 59 985 59 985 59 985 28 660
........................................... 4 4. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 5. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ainult krediiti ning prognoosi kohaselt on järgmise aasta müügitulud (käive) 4,2 miljonit eurot. Firma debitoorse võla välteks prognoositakse 30 päeva. Leia: Milline oleks sellisel juhul ettevõtte prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva. Käibe osas loodetakse seetõttu kasvu 10%. Leia: Milliseks kujuneb siis uus prognoositav debitoorne võlgnevus
Võrreldavatel perioodidel on tulemustasude osakaal tööjõukuludes olnud oluliselt väiksem. Tööjõukulude tootlikkus: müügtulu/tööjõukulud EUR’ 000 2013 aastal – 173651€ / 20664€ =8,4. 2012. aastal oli sama näitaja 9,5 ehk muutus 2013 ning 2012 aasta vahel on -11,6 %. 2011. aastal oli tootlikkus 10,4 ehk muutus 2012 ning 2011 aasta vahel on -8,6%. Inimkapitali tootlikkus (HCROI): (müügitulud – (kogukulud - tööjõukulud))/tööjõukulu EUR’ 000 2013. aastal : (173 651 –(189 835-20 664))/ 20 664 = 0,21 2012. aastal : (159 422 –(174 974 -16 803))/ 16 803 = 0,07 2011. aastal : (147 802 – (167 580 -14 494 ))/ 14 494 = -0,36 2. Organisatsioonide tööjõukulu osa kogukuludes (%) ja selle muutus viimase kolme aasta jooksul 2013 aastal oli ettevõtte kogukuludeks 189 835 tuhat eurot, millest 20 664 tuhat € kulus tööjõule.
561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto
000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend) Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul (eurodes): AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000 Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000) Kokku (neto) 950 000 Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta (eurodes): Tulud: Müügitulud 1 000 000 Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 3. 20x2. aastal laekub ostjatelt 920 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Pangakonto 920 000 K Ostjate tasumata arved 920 000 4.20x2. aastal teatab müügijuht, et kliendi (AS B) suhtes on algatatud pankrotimenetlus. AS-ilt B on laekumata 45 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 45 000 (Väärtusvähend)
arvuga. Seega on omahinna puhul tegemist keskmisega, mis sõltub kasutatud ressursside summast ja toodetud ühikute või kliendile osutatud teenuse hulgast. (Pärl, 2016) 12 Organisatsioonides on üks olulisemaid kulude juhtimise ja arvestuse eesmärke saada teada, kui palju on tehtud kulutusi ühele või teisele kuluobjektile- müüdud tootele, osutatud teenusele ja/või elluviidud projektile. Kui müügitulud on enamikul juhtudel otseselt ja lihtsalt seostatavad organisatsiooni väljundiks oleva kuluobjektiga (müüdud toode, osutatud teenus ja/või elluviidud projektiga), siis ühe või teise kuluobjektile tehtud kulu on tunduvalt ebamäärasem. (Karu, 2008, lk 109) Kuluarvestuse eesmärgiks on võimalikult adekvaatselt arvestada kulusid tulenevalt ettevõtte juhtide poolt püstitatud eesmärkidest. Iga organisatsiooni kuluarvestuse
Raha 1000000 Omakapital 900 000 Immateriaalne põhivara : 0 Kasum 0 Aktiva kokku: 1000000 Passiva kokku: 1000000 9 11.3. Kasumiplaan Kasumiplaan 1a 2a 3a 4a Tulud Müügitulud 0 90000 105000 119000 Tulud kokku 0 90000 105000 119000 Kulud telefoni arve 350 600 700 785 Kütus 2400 2100 1800 1900 töötasu 0 50000 55059 56387 Maksud 0 17200 18941 19397,2 kontoritarbed 200 800 480 500 üldhalduskulu
3.1.7 Jätkusuutlik kasv ja tegelik kasv(%) Omakapitali muutus Omakapital aasta alguses Müügitulu juurdekasv Müügitulu aasta lõpus AS STV jätkusuutlik kasv on 8,7% ning tegelik kasv 0,3% ja AS Starman jätkusuutlik kasv 5,6% ning tegelik kasv 2,9%. Jätkusuutliku kasvuga saame näha, kui palju müügitulud võivad muutuda, jättes kohustuste ja omakapitali suhte samaks. Kummalgi ettevõttel ei ole antud näitajate järgi pankroti ohtu, küll aga aeglasema tegeliku kasvu tõttu peaksid ettevõtted võtma midagi ette. Nt AS STV võiks leida kliente, kes maksavad kiiremini. AS Starman võiks maksta dividende. Samas ei ole ühe aasta tulemused otsustatavad. 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 3.2.1 Puhas käibekapital
Kasvutempo - 121,43% 107,56% 108,05% Juurdekasvu - 21,43% 7,56% 8,05% tempo ICT Support OÜ müügitulude kasvu võib nelja aasta lõikes pidada heaks. Võrreldes baasaastaga (2009) on müügitulu iga aasta kasvanud. Juurdekasvu tempo oli kõige suurem 2010. aastal, kui müügitulu kasvas 21,43%. Seevastu 2011. aastal oli kasvutempo kõige madalam 7,56%, mis tähendab, et isegi müügitulud Soomest ja Hollandist ei mõjutanud ettevõtte tulusid niivõrd võrreldes teiste aastatega. Kokkuvõttes võib öelda, et müügitulud on head, sest võrreldes baasaastaga ei ole ka ühelgi teisel aastal müügitulu vähenenud. 2.2 Müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes Tabel 2 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes (autori koostatud) 2009 Müügitul 2010 Müügitul 2011 Müügitul 2012
7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? - ? 31. märts inventuur: kaupa on laos 55 tk Müügitulu leidmine: Siin on müügitehingud nüüd_ Kogus Müügihind Müügitulud 7. märts ? ? 17 000 25. märts ? ? 12 000 Kaalutud keskmine (perioodiline) Müügitulu 29 000 Müüdud kaupade 16 851,25 kulu (omamaksumus) Brutokasum 29 000 16 851,25 = 12 148,75 Müügi toimumise hetkel on laos: Kogus Hind Summa
Nööpauk Alates 15 (tk) Konsultatsioon ateljees Alates 0 (h) Konsultatsioon ateljeest väljaspool Alates 100(h) Tabel 4. Teenuste hinnad. Müügitulude prognoos 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5. kuu 6. kuu Müügitulud 5650 10975 17015 30375 42995 50114 Tabel 5. Müügitulude prognoos. Müügikoguste prognoos Teenus Aprilli Mai. Juuni Juuli August Septembr kuu kuu kuu kuu i kuu i kuu kogus kogus kogus kogus kogus kogus Naiste rõivad:
korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud. Eriti suur kasv on toimunud tööjõukuludes ligi 36,2% võrra. Puhaskasumi juurdekasvutempo on negatiivne ja väga suur 98,7%. Selle põhjuseks on see, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud. Ultex Halduse müügitulud on vaid üks korda suuremad kui on ettevõtte bilansimaht, järelikult on ettevõtte varad ebaefektiivselt kasutatud. 1.2 Vertikaalanalüüs 1.2.1 Bilanss Maharaja ASP põhivarade ja käibevarade suhe on vastavalt 33% ja 77% (2010. aastal). Selline jaotumine on väga positiivne, kuna põhivaradesse pole liialt investeeritud ja on piisavalt vaba raha lühiajaliste kohustuste katmiseks. Käibevarad on 2009. aastal suhteliselt võrdselt jaotunud varude ja raha vahel, vastavalt 40,5% ja 36,5%
10. Rahavoogune plaan Veebruar 2015 hakatakse andma kvaliteetset toodangut Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli euro euro euro euro euro euro Sisetulikud Müügitulud 19000 19000 19000 19000 19000 19000 Omakapital 3124 laenu välajvõtmine 21300 muud tulud 8650 10225 12005 14240 16100 Sissetulekud kokku: 43424 27650 29225 31005 33240 35100 Väljaminekud Personal 10254 10254 10254 10254 10254 10254
Lisana tuleb veel kohvimasin, mis maksab 350 krooni. Firma tegemiseks on algkapitali vaja 592300 krooni. 10 FINANTSPLAANID Rahavoogude plaan. jan veb märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets SISSETULEKUD 6992 5600 6540 7327 müügitulud 67875 5 0 0 5 99375 76975 84375 89750 76125 67575 79925 906575 50000 omakapital 0 500000 10000 10000
Tagasi tuleb hakata maksma alates 2.aastast. AKTIVA PASSIVA Kassa Pikaajalised laenud 19173 Arveldusarve 20896 Hankijad Immateriaalne vara Omakapital 10000 Seadmed 8277 Kasum/kahjum 11.3 Kasumiplaan Tulud 1.a 2.a 3.a 4.a Müügitulu 134967 153962 175342 196826 Müügitulud kokku 134967 153962 175342 196826 Kulud majandustegevusest 1.a 2.a 3.a 4.a Töötasud 34000 45000 49000 52000 Interjöör (mööbel, nõud jne) 8050 250 250 250 Elekter 1009 1009 1024 1142 Küte 525 525 550 550 Ruumide rent 5760 5760 3500 2500
tegevuskulud ja tööjõukulud kasvasid kiiremini ning kokkuvõttes kukkus kasum esimesel perioodil (17,26%) 5,5 miljoni võrra. Ilmselt on see muutus seletatav investeeringutega uutesse kasiinodesse, mis põhjustasid kiire kulude kasvu ja vähenenud tulud enne uute üksuste integreerimist. Muutused positiivsuse poole leidsid aset teisel perioodil, kui lisandunud üksused oli edukalt integreeritud ja tööle rakendatud. Teise perioodi müügitulud kasvasid (10,1%) rohkem kui 15 miljoni võrra jõudes peaaegu 166 miljoni euroni. Kasvasid ka kulud, kuid nende kasv jäi käibe kasvule alla, mis väljendus puhaskasumi tõusuna (21,5%) rohkem kui 5,5 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa4-s. Ettevõtte müügitulu on kõrgem bilansimahust, kuid vaadeldaval perioodil kasvasid varad kiiremini kui müügitulud, seega on oluline analüüsida järgnevat aastat, kas antud trend on
Müüdud kaupade 26 900 27 500 27 177,73 kulu (omamaksumus) Brutokasum 67 700 26 900 = 40 67 700 27 500 = 40 67 700 27 177,73 = 800 200 40 522,27 Müügitulu leidmine: Siin on müügitehingud nüüd_ Kogus Müügihind Müügitulud 13.jaanuar 70 200 14 000 24.jaanuar 210 220 46 200 30.jaanuar 30 250 7 500 Leian müüdud kaupade kulu (omamaksumus)_ I LIFO (pidev) Siin müün siis maha selle, mis viimasena tuli. 13.jaanuar esimene müük, kus müüakse maha 70 tk. Kuna alustan mahamüümist viimasest sissetulnud varust, siis müün kõigepealt maha selle varu, mis osteti 6. Jaanuar, sest muid oste
1euro= 7,8 NOK 425,100 NOK Intresmäär 7% ???? 454,857 NOK 1euro= 8 NOK 56,857 EUR KASUM-> 2,357 EUR 1euro= 7,6 NOK 59850 EUR KASUM 5350 EUR 5. Ettevõtte selle aataa müügitulud on 50 000 EUR Sel aastal müüakse 50 000 toodet. Järgmiseks aastaks pleneeritakse müüdavate arvu kasvu 20% müügihinna tõusu 5% Müüdud toode kulu moodustavad sellel aastal 35 000 EUR Järgmisel aastal tõusevad elektri- ja toorainetehunnad ning 1 toode valmistamiskulu tõuseb 10% võrra Üldhalduskulud,mis sellel aastal moodustasid 4 000 EUR,alanevad 10% võrra.
48 kuu peale kokku 5475 eurot. 15 8. Finantsarvestus 8.1 Bilanss Aktiva Passiva Arvelduskonto 675 Laenud 5475 Põhivarad 12300 Omakapital 3500 Kasum, kahjum -1000 Toetus 5000 Kokku: 12975 12975 8.2 Kasumiplaan Müügitulud: 46720 Kulud: Palgad 41700 Autokulud 4468 Üür 912 Kommunaal 540 Kontoritarvete kulud 100 16 9. Ohtude maandamine Ohtude maandamiseks kindlustan autod ja kontori. Teiseks võimaluseks on teha korrapäraselt hooldust nii autodele kui ka tehnikale. Kindlasti paigaldan ka kontorisse video valve.
ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 % 2010.a. (61 802/33 439)*100= 185% 2009.a. (76 053/44 783)*100= 170% Näitab laenuvahendite ja omakapitali (aktsionäride) arvel finantseeritud varade suhet. 3.Käibetulususe suhtarvud 3.1. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus =100*(Brutokasum/müügitulud) 2011.a. 100*(194/147 802)= 0.13% 2010.a. Kahjumi puhul ei saa võrrelda. 2009.a. 100*(8 711/154 594)= 5.63% Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu mahaarvamist. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum. 4. Efektiivsusesuhtarvud
kasvatanud. Igatahes võib öelda, et tänu Alta Capitali agressiivsele laienemisele omal ajal ning Tooli meeskonna tegevusele nüüd on Silvano FG suutnud ka majanduskriisi tingimustes väga oluliselt oma tegevust laiendada ning märkimisväärset kasumit teenida. Ja just nimelt see on põhjuseks, miks ettevõte mulle esimest korda silma jäi ja huvi hakkas pakkuma. Tasub välja tuua, et kui võrrelda 2011 aasta 9 kuu ja 2010 aasta 9 kuu vastavaid näitajaid, siis ettevõtte müügitulud on kasvanud 19,5% veidi üle 30 miljoni euroni ning puhaskasum lausa 92,4% 8,3 miljoni euroni. Kasv on toimunud jõuliselt juba teist aastat järjest, sest ka 2010. aasta oli ettevõtte jaoks väga meeldiv. Erinevad ettevõtet ümbritsevad riskid Üks põhjusest miks ettevõte nii huvipakkuv on seda ümbritsevad kaudsed ja otsesed riskid. Ma ei mõtle siin ettevõtte sisemist tegevust puudutavaid küsimusi, kuna ettevõte on
Väikeautod Mini ja Fiat 500 vallutasid Euroopa, samal ajal kui Jaapan sai lõpuks rattad alla. Põrnikas elas üle Hitleri aja ja levis Ameerikasse. Ultraluksuslikud autod ja grand tourer´id tulid tagasi moodi Euroopas. Ajastu lõpuks oli erinevate markide hulk vähenenud, kui Itaalias osteti ära nisiautode tootjad Maserati, Ferrari ja Lancia. USA-s tulid moodi muskelautod nagu Ford Mustang ja peale 1973. Aasta õlikriisi tulid tagasi sedaanid, ning Lincolni ja Cadillaci müügitulud tõusid lakke. Tehnoloogia poole pealt olid ajastu suurimad saavutused sissepritse suurem kasutamine, turvalisuse rõhutamine ja iseseisva vedrustuse kolmas tulemine. Kuumimateks tehnoloogiateks kujunesid turbolaadijad, gaasiturbiinid ja Wankel´i mootor. Neist ainult esimene jäi püsima, kuna 1973. Aasta õlikriis tegi nende kasutamise raskendatuks. Näited sõjajärgse ajastu autodest on Morris Minor, mida eksporditi kõikjale
Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta · Tarnija- isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse · Omakapital- omanike investeering ettevõtlusesse · Osakapital- summa, mis tuleb enne asutamist sisse maksta · Tulu- sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine · Kulu- väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemisele · Kasum- tulu-kulu · Müügitulud- toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise · Muud äritulud- ebaregulaarsed äritegevuse käigus tekkivad tulud · Majandustehing- sündmus, mille tagajärjel muutub RPK vara, kohustuste või omakapitali koosseis · Register- andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta · Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad · Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital
kasulik või ära kasutatav. 14. Bilansi ja kasumiaruande struktuuri loogika. Olulised kirjed ja sisu Majandusaastaaruanne koosneb – Tegevusaruanne, Raamatupidamisaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt?
sh eksport 0 0 0 0 ekspordi osatähtsus käibes ühikuid (tundi, tk) 0 0 0 0 ühe ühiku keskmine müügihind 0 0 0 0 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 0 0 0 Müügitulud kokku 0 0 0 0 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 0 0 0 0 Ostuteenused 0 0 0 0
sh eksport 0 0 0 0 ekspordi osatähtsus käibes ühikuid (tundi, tk) 0 0 0 0 ühe ühiku keskmine müügihind 0 0 0 0 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 0 0 0 Müügitulud kokku 0 0 0 0 Tulud sihtfinantseerimisest 0 0 0 0 Tulud kokku 0 0 0 0 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused
PUHASKASUM 20 260 73 960 256960 466 160 18 11.4 Rahavoogude plaan 6 kuu kohta 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud: Raha kuu algul x 127 480 118 460 115 040 119 120 128 200 Müügitulud 24 000 27 500 32 000 39 500 44 000 49 500 Omakapital 70 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 20 000 0 0 0 0 0 EAS 50 000 0 0 0 0 0 SISSETULEKUD KOKKU: 120 000 154 980 150 460 154 540 163 120 177 700 Väljaminekud:
omakapitalis, annab infot ettevõtte jätkusuutlikkusest 5. Aastaaruande lisad arvest põhimõtted, kirjete selgitused jne 18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne?
615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustu s Muud ärikulud 632 Makstud viivised 633 Kohalike maksude kulud 645 Intressikulud 646 Kahjum valuutakursi muutusest 647 Väärtpaberite müügikahjum 648 Erakorralised kulud Tulude koondkonto 711 Müügitulud 712 Muud äritulud Kulude koondkontod 721 Üldhalduskulude koondkonto 727 Finanskulude koondkonto 728 Muude ärikulude koondkonto 791 Tulude ja kulude koondkonto 2. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ja kirjendatakse kronoloogilistes ja
sh eksport 0 0 0 0 ekspordi osatähtsus käibes ühikuid (tundi, tk) 409 558 687 841 ühe ühiku keskmine müügihind 41 45 44 46 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 0 0 0 Müügitulud kokku 16,935 24,985 30,340 38,570 Tulud sihtfinantseerimisest 0 0 0 0 Tulud kokku 16,935 24,985 30,340 38,570 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga 48% 21% 27% Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused
000, müügitulu 555 447 000). BO'l oli 2016. aasta seisuga suurima vara ja müügituluga ettevõtted- Eesti Töötukassa (varad: 684 621 000, müügitulu: 172 145 000); Riigimetsa Majandamise Keskus (vara: 3 696 362 000, müügitulu: 161 890 000 ) ja Tartu Ülikool (vara: 290 866 000 , müügitulu: 161 895 000). Võrreldes ettevõtteid kellel on osutatud 2016a. audiitor teenuseid, näeme koheselt suuri erinevusi. PC Eestis klientide varad ja müügitulud ületavad suurelt BO klientide varasid ja müügitulusid. See on kindlasti üks põhjuseid, miks PC on olnud edukam, kui BO. 5 FINANTSARUANDE ANALÜÜS PC EESTI JA BO EESTI Võrdluse aluseks on võetud 2016. ja 2015. aasta andmed majandusaasta aruandest. Võrreldakse kahe ettevõtte näitajaid. Lisaks on välja toodud põhinäitajad. Tabelites on kasutatud konsolideeritud majandusaasta näitajaid
Bioloogiline vara- elusorganism, taim v loom Materiaalne PV- maa, hooned, masinad Kapital- raha, kinnisvara, oskusteave jne Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta Tarnija- isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse Omakapital- omanike investeering ettevõtlusesse Osakapital- summa, mis tuleb enne asutamist sisse maksta Kasum- tulu-kulu Müügitulud- toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise Muud äritulud- ebaregulaarsed äritegevuse käigus tekkivad tulud Register- andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla
PASSIVA KOKKU 0 674 446 748 637 0 23 11.4. Kasumiprognoos 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2 009 2 010 2 011 Tulud majandustegevusest Müügitulu 473 985 473 985 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) Müügitulud kokku 473 985 473 985 Kolme aasta netokäibe aritmeetiline keskmine (peab 500000) Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused 148107 148374 0 Toore ja materjal 148107 148374 Ostuteenused Turustuskulud 3 000 3 000 0 Reklaamikulud 3 000 3 000
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
Mis omakorda teeb 1 muna omahinnaks 5 senti. Millele lisandub karbi hind 1 sent muna kohta ja 1 sent munakohta muud kulud. Kokku tuleb 1 muna oma omahinnaks 7 senti. 10 muna karpi plaanime müüma hakata 1,20 eur. Keskmiselt tuleb toodangut päevas 30 karpi maksmine hakkab toimuma peamiselt sularahas kohapeal,kuid püsiklientidele on võimalik ka iga kuu lõpus koostada arve maksetähtajaga 10 päeva. Ettevõttluse esimel kuul on kulu numbrid suuremad kui müügitulud. Alates teisest kuust hakkab müük järsult tõusma, kuna paneme suuremat rõhku reklaamile. Samuti hakkab müük suurenema läbi suuliste soovituste. Alates 2. tegevusaastast hakkame tarbijat ette valmistama üleminekuks 100% mahetootmisele 4 aastal,teadustades neid mahetoidu eelistest tavatoidu ees (voldikud ja infolehed). 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust.
sh eksport #VALUE! 0 0 0 ekspordi osatähtsus käibes #VALUE! ühikuid (tundi, tk) 502 588 606 664 ühe ühiku keskmine müügihind 107 130 183 193 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 0 0 0 Müügitulud kokku 53,767 76,480 110,960 128,455 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga 42% 45% 16% Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 0 0 0 0 Ostuteenused 480 480 480 480
lisades) – muud tulud (muud ebaregulaarsed tulud samuti kasum põhivara müügist viivised, trahvid, intressid) Müügikäive - raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist ehk ettevõtte tulu. Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüvise tootmiseks või müügiga seotud tegevuseks välja maksma. Ettevõtte seos väliskeskkonnaga Tulude arvestus: – ettevõtte tegevustsükkel – müügimoment (EV raamatupidamise seaduse järgi arvestatakse müügitulud müügimomendil või lepingus fikseeritud perioodi kohta. Üldjuhul loetakse müügimomendiks omandiõiguse üleminekut. Ostumüügilepingu tingimused võivad määratleda müügimomenti erinevalt: 1. Juhul kui kaubad jäävad ostja soovil müüja juurde vastutavale hoiule on müügimomendiks arve esitamise kuupäev, vara müüja bilansis ei kajastu. 2. Kui müügitehingutes nähakse ette ostja aktsepti andmine siis on müügimomendiks ostja poolne
PUHASKASUM 208 520 658 020 1 263 720 1 436 300 22 11.4. Rahavoogude plaan 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud: Raha kuu algul x 171 060 212 200 265 260 313 360 331 920 Müügitulud 201 500 188 500 201 500 195 000 201 500 195 000 Omakapital 40 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 100 000 0 0 0 0 0 Muud tulud 6 000 6 000 6 500 7 000 7 500 8 000 SISSETULEKUD KOKKU: 347 500 365 560 420 200 467 260 522 360 534 920
finantseerimisvajadus. 45. Kirjeldage plusse ja miinuseid mis kaasnevad lõtvade või rangete krediidistandarditega ettevõttes? Lõdvad standardid: Kasv müügituludes ja kasumis (kui positiivne brutokasumimäär), kuid suuremad kulud mis kaasnevad debitoorse võla finantseerimise, haldamise ning lootustetute võlgnevustega. Ranged standardid: Vähenenud investeeringud debiitorsesse võlga ja väiksemad lootusetud võlad, kuid ka väiksemad müügitulud ja kasum 46. Varude üle kontrolli saavutamise olulisus, mis on varude juhtimise ABC tehnika? Ettevõte teab kui palju ja missugused varud ning kus konkreetselt asuvad. ABC tehnika: Sellise süsteemi rakendamisel püütakse laovarud jagada erinevatesse klassidese tuginedes nende kasumlikkusele ning tarnijate ja klientide olulisusele. A- ja B-grupp annavad 80% käibest, nende gruppide teenindustase peaks olema kõrge, näiteks A- grupil vähemalt 98%, B-grupil näiteks vähemalt 95%
Müügitulu 1 366 350 2 053 000 2 879 000 sh eksport 0 0 0 ekspordi osatähtsus käibes ühikuid (tundi, tk) 22 885 24 700 27 400 ühe ühiku keskmine müügihind 60 83 105 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) 0 0 0 Müügitulud kokku 1 366 350 2 053 000 2 879 000 Kolme aasta müügitulu aritmeetiline keskmine 2 099 450 Näitek Majandustegevuse käigus tekkivad kulud aastal Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused esimes
8.4 Prognoositav kasumiaruanne. KASUMIARUANDE PROGNOOS 1. aasta 2.aasta 2013 2014 Tulud majandustegevusest Müügitulu 15 970 23 560 Sh ühikuid (tundi, tk) 38 62 ühe ühiku keskmine müügihind 420 380 Müügitulud kokku 15 970 23 560 Müügitulu kasv võrreldes eelmise aastaga 48% Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 195 310 Ostuteenused 0 500 195 810 Turustuskulud
lisades) – muud tulud (muud ebaregulaarsed tulud samuti kasum põhivara müügist viivised, trahvid, intressid) Müügikäive - raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist ehk ettevõtte tulu. Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüvise tootmiseks või müügiga seotud tegevuseks välja maksma. Ettevõtte seos väliskeskkonnaga Tulude arvestus: – ettevõtte tegevustsükkel – müügimoment (EV raamatupidamise seaduse järgi arvestatakse müügitulud müügimomendil või lepingus fikseeritud perioodi kohta. Üldjuhul loetakse müügimomendiks omandiõiguse üleminekut. Ostumüügilepingu tingimused võivad määratleda müügimomenti erinevalt: 1. Juhul kui kaubad jäävad ostja soovil müüja juurde vastutavale hoiule on müügimomendiks arve esitamise kuupäev, vara müüja bilansis ei kajastu. 2. Kui müügitehingutes nähakse ette ostja aktsepti andmine siis on müügimomendiks ostja poolne
annaabi.ee 
