Majandusarvestuse eksam (0)

MAJANDUSARVESTUSE  VAJADUS JA KORRALDAMINE
RP   koostamisel   on   aluseks  RP   seadus,    maksuseadus    ja   raamatupidamise    toimkonna  
juhendeid (RTJ). 
RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. 
RP korraldamise eest   vastutab  ettevõtte juht, kes võib   raamatupidamisega tegeleda ise, 
palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. 
RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju 
ühtemoodi. 
Ettevõtjale on RP’st vaja,  et oma   paberid  korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele 
õigesti kokku arvestada.
Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid 
ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. 
RP õigsust kontrollib  audiitor , maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. 
RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu.
RAHA ARVESTUS
Kontode  avamine :  kassa , pank  jne. Vajadus: erinevad  kontod  lihtsustavad oluliselt arvestuse 
pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta.
Kasutatavad  dokumendid : orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku  order ), pangaväljavõte, 
inventuuri leht.
Valuuta arvestus: 
• Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel
• Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas
• Bilansipäeval hinnatakse  saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel
OSTJATE ARVESTUS
Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks  konto „ ostjad “ (On ebatäpne, ei 
saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) 
Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema 
ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või 
tasumised osamaksetena)
Müügitehingute kirjendid:  D kassa,pank,ostjad
K kulu
D kassa,pank,ostjad
K KM
K tulu
Ebatõenäolised  arved   tekivad, kui ostjad on ettevõttele jätnud arve tasumata juba pikemat 
aega ning ettevõte on alustanud võla sissenõudmist (nt  saadetud  järelpärimiskirju, millele pole 
vastatud   vms).    Ostjatelt    laekumata   arve,   mille   laekumine   on   ebatõenäoline   tuleb   kanda 
kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on 
lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt 
ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Bilansis kajastatakse nõuded 
ostjate   vastu   korrigeeritud    soetusmaksumuses .   Müügi   puudumisel   kajastatakse   summa 
ettemaksuna. 
Inventuuri  läbiviimiseks   saadetakse   saldoteatised   teisele   osapoolele   ja   saadakse    teiselt  
osapoolelt tagasi saldokinnitus. Nõuded peavad olema teiste osapoolte kaupa lahti kirjutatud. 
Kui saldodes on erinevusi, tuleb selgitada võimalikud vead ja teha parandused RP-s.
Lisas  „nõuded ostjate vastu“  kirjutatakse  bilansi rida täpsemalt lahti. Eraldi tuuakse välja nt 
ostjatelt   laekumata   arved,   ebatõenäoliselt   laekuvad   arved,   nõue   osaniku   vastu,   maksude 
ettemaksed ja tagasinõuded, laenu-, intressinõuded, ettemaksed jne.
Arve   kohustuslikud    rekvisiidid :  arve   järjekorranumber   ja   väljastamise   kuupäev;   müüja 
nimi,   aadress,   maksukohustuslasena   registreerimise   number;   ostja   nimi   ja   aadress;   ostja 
KMKR number; kauba või teenuse nimetus ja kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba 
väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasema kauba või teenuse  osalise  
või   täieliku   makse   laekumise   kuupäev,   kui   see   on   kindlaksmääratav   ja   erinev   arve 
väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma KM-ta ning  allahindlus , kui see pole 
hinna   sisse   arvatud;   maksustatav   summa   käibemaksumäärade   kaupa   koos   %-ga   või 
maksuvaba    käibe   summa;   tasumisele   kuuluv   käibemaksusumma,   va   seaduses   sätestatud 
juhtudel.
VARAD
Ostutehingute kirjendid:  D kaup,materjal,PV,kulu
D kulu,kaup,PV,muu vara
K kassa,pank, tarnijad
D KM
K kassa,pank,tarnijad
Vara liigitamisel  arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad 
käibevaraks   ja   põhivaraks.   Käibevara   alla   kuuluvad   raha,finantsinvesteeringud,nõuded   ja 
ettemaksed,varud   ja   bioloogilised   varad.   Põhivara   alla   kuuluvad   finantsinvesteeringud, 
kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV.
’’Vara arvele võtmine’’-tekib ostutehinguga ja tähendab, et  kannad kohe kuludesse.
VARUDE ARVESTUS
Varud   on  varad,   mida   hoitakse   müügiks   tavapärase   äritegevuse   käigus,   mida    parajasti  
toodetakse  müügiks tavapärase äritegevuse  käigus, materjalid ja  tarvikud ,  mida  tarbitakse 
tootmisprotsessis   või   teenuste   osutamisel.  Kasutatavad   kontod:   tooraine ,materjal,valmis- 
toodang,väikevahendid
Vara võetakse arvele soetusmaksumuses.
Kuludesse kandmise sagedus:  1)perioodiline arvestus(ei arvestata igapäevaselt;algjääk ja 
sissetulekud   kajastatakse   kuluna;viiakse   läbi    inventuur    ja   tehakse   kindalks 
lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse  varana  arvele)  2)pidev arvestus(sissetulekud 
ja   väljaminekud   kajastatakse   koheselt,pidevalt   on   võimalik   jälgida   vara   maksumust   ja 
struktuuri,eeldab laoprogrammi)
Kuludesse   kandmis   meetod:  1)individuaalmaksumuse   meetod(tükimeetod)     2) FIFO (alles 
jääb see, mis on viimasena tulnud)   3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba 
keskmine)
Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas  soetusmaksumus  või neto 
realiseerimismaksumus.
Laoarvestuse   vajadus:  Laoarvestus   on   vajalik,   et   ettevõtja   saaks   täpse   ülevaate   oma 
varudest , selle muutumisest. 
Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, 
muud mittetagastatavad  maksud , varade soetamisega seotud  transpordikulud , pakkimine jne. 
TOOTMISKULUD : otseselt tootmisega seotud kulutused  ning proportsionaalne osa tootmise 
üldkuludest.
VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS
Väikevahend  on vara, mis on kasutusajaga üle ühe aasta, kuid tema hind on väiksem kui 
põhivara minimaalne maksumus.
Väikevahendi arvestamise meetodid: 1. Soetatud väikevahend arvestatakse kohe kuluna 2. 
Soetatud väikevahend arvestatakse kuluna pärast kasutusest väljalangemist. 
Kui võetakse arvele, siis kajastatakse see bilansis käibevara all varudes. 
Kui   ei   võeta   arvele,  siis   tehakse   bilansivälist    arvestust    ning   aastaaruande   koostamisel 
inventeeritakse.
Bilansiväline   arvestus  st,   et   tuleb   koostada   olemasolevate   varade   nimekirjad   vastutajate 
lõikes. Ning kui koostatakse aastaaruanne, väikevahendid inventeeritakse.
BIOLOOGILISED VARAD
Bioloogiline vara on loomne või taimne  elusorganism .
Kajastatakse  bilansis   eraldi   kirjetel   kas   põhivara   (TOOTVAD   VARAD)   või   käibevara 
(TARBIVAD VARAD) rühmas. Maksumus: õiglane väärtus või soetusmaksumus
Ümberhindamine  kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel ’’Kasum/kahjum bioloogiliselt 
varalt’’.   Kui   bioloogilste   varade   müümine   ei   ole   ettevõtte   põhitegevus,   siis   kasumeid   ja 
kahjumeid   kajastatakse   kirjetel   ’’Muud   äritulud/Muud   ärikulud’’.   Kasum/kahjum   tuleb 
saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem.
Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole 
võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse 
hindamisel   aluseks   varade    kombineeritud    väärtus,   millest   lahutatakse   maa   väärtus. 
Amortisatsiooni ei arvestata.
KINNISVARAINVESTEERINGUD
Kinnisvarainvesteering  on  kinnisvara objekt(maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte 
hoiab   eelkõige   renditulu   teenimise,   väärtuse   kasvu   või   mõlemal   eesmärgil,   mitte   aga 
kasutamiseks   toodete   või   teenuste   tootmisel,   administratiivsetel   eesmärkidel   või   müügiks 
tavapärase äritegevuse käigus.
Kajastamine:  võetakse   bilansis   algselt   arvele   tema   soetusmaksumuses,   mis   sisaldab   ka 
soetamisega   seotud  otseseid   kulutusi   (notaritasu,  riigilõivud,   nõustamistasu   jms).   Edasisel 
kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit ( hinnatav  mõistliku kulu ja pingutusega) 
või  soetamismaksumuse  meetodit. 
Erinevus materiaalsest PV’st:  kinnisvarainvest. on kinnisvaraobjekt, mida ettevõte hoiab 
eelkõige reinditulu saamise eesmärgil. Ta ei kasuta seda ettevõtte tegevuse käigus. Kui ta 
kasutaks seda toodete või teenuste tootmisel/ pakkumisel , siis oleks see tal PV.
MATERIAALNE PÕHIVARA
Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või 
halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Võetakse arvele algselt soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega 
seotud kulutustest.
Kasulik eluiga on  periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või 
tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Määrab: ettevõtja, juhtkond  
Amort.meetod valitakse vara kasutamise järgi.
Aastaaruande  PV  lisa  näitab:  kõikide   materiaalse  põhivara   gruppide  jaoks  kasutatavaid 
amortisatsioonimeetodeid   ja-   määrasid   ning   jääkmaksumuste   muutuste   analüüsi,   sh: 
soetusmaksumust,akumuleeritud   kulumit, amortisatsioonikulu ,ümberhindlusi,müügid,muud 
muutused,soetusmaksumus
Akumuleeritud  kulum -koondatud kulum(nt. 1.kuu kulum+2.kuu kulum)
TÖÖTASU  ARVESTAMINE
Töötaja   andmed:  ees-ja    perekonnanime ,   isikukoodi,brutopalka,kas   on   tükitöö   või 
tunnitöö,kas   on   juhatuse   liige,   kas   maksuvaba   avalduse   on   teinud,   kas   on   liitunud 
kogumispensioniga
Maksuvaba tulu arvestamine: siis, kui isik pole töötanud terve aasta
TSD:Esitatakse:  töötasude   väljamaksmisele   järgneva   kuu   10-ndaks   kuupäevaks   Maksu-ja 
Tolliametile  Kajastatakse:  tasutav tulu- ja  sotsiaalmaks  ning kohustusliku kogumispensioni 
makse   ja   töötuskindlustusmakse  Veel   deklareeritakse:   erisoodustused ;   dividendid   ja 
väljamaksed   omakapitalist;   kingitused   ja   annetused   ning   vastuvõtukulud;   ettevõtlusega 
mitteseotud kulud ja muud väljamaksed
Töötasu arvestus:
Töötasu: D kulu(4301)  K töötasu(2141)
SM: töötasu*33%   D kulu(4303)  K  SM(2152)
ETK: töötasu*1%  D kulu(4304)  K TK(2154)
KOP: töötasu*2%  D kulu(4305)  K KOP( 2155 )
TTK: töötasu*2%  D kulu(4304)  K TK(2154)
TM: (töötasu-TTK-KOP-144)*21% 
Netopalk : töötasu-TTK-KOP- tulumaks
Kulukirjend:
D kulu
K töötasu
K SM
K ETK
Kinnipidamised:
D töötasu
K TTK
K KOP
K TM
Väljamaksmine:
D võlad töövõtjale(2141)
K kassa/pank( 1011 ,1012)
Töötasu-kinnipidamise töötasu
KESKMISE TASU ARVUTAMINE
Vajadus: üleviimine teisele tööle; koondamine; viivitused jms
Arvutatakse:  üldjuhul    eelnenud    6   kalendrikuu    jooksul   teenitud   palga   kogusummast.   Kui 
terve kalendrikuu pole tööl oldud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.
Keksmine  tasu=palgasumma : kalendaarne tööpäevade arv * hüvitatavad päevad
Välja  maksmine :palgapäeval või puhkusetasu eelviimasel tööpäeval
Maksustatakse: nagu töötasu
LAENUDE ARVESTUS
LA  Laenud:  st   tähtaeg   kuni   12   kuud   bilansipäevast.   Lühiajaliseks   loetakse   pikaajalise 
kohustuse osa, mis kuulub tasumisele järgmisel majandusaastal.
PA Laenud: st maksustammise tähtaeg järgmisel majandusaastal.
Laenude arvestus tuleb täpsustada ettevõtte siseselt:
• Kui ettevõttel on väike laenukoormus ja  aruandlus  koostatakse RP arvestuse väliselt, 
siis võib laenud kajastada ühel laenukontol ja laenugraafiku (-te) alusel koostada õige 
aruandlus.
• Kui ettevõttel on suur laenukoormus või on palju erinevaid laenukohustusi, siis tuleb 
koostada täpne laenude arvestus, st iga laenuliik (või iga  laen ) erineval  kontol.
Kajastamine: Laenude saamisega kaasnevad  lisakulud  (lepingu-, notaritasu jm) kajastatakse 
kasumiaruandes    real    “muud    tegevuskulud “.  Laenu    intress    kajastada  lähtudes   olulisuse 
printsiibist,   kas   ettearvestusena   või   tegeliku   kulu   tekke   järgi.     Kasumiaruandes   real 
“ finantskulud ”
Aastaaruande   lisades  tuleb   avalikustada   nimekiri   laenu   tagatiseks   antud   varadest   ning 
tagatise summa, samuti pikaajaliste kohustuste järgneval majandusaastal tagasimaksmisele 
kuuluvad summad , nende maksetähtajad ja intressimäärad.
TARNIJATE  ARVESTUS
Võlad tarnijatele  kajastab hankijatele tasumata arveid, so  summasid, mida ettevõte võlgneb 
saadud kaupade, materjalide ja teenuste eest. Arvestust peetakse eraldi iga tarnija lõikes.
Sünteetiline arvestust pidada siis, kui on näiteks vähe või üks tarnija (On ebatäpne, ei saa 
aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on.) Analüütilisest arvestuses pidada siis, kui 
on palju tarnijaid, et oleks parem ülevaade ning samuti siis, kui on pikad maksetähtajad või 
tasumised osamaksetena.
Kreeditarve vajadus: kaup on väljastatud valesti; sisu ja hinnad ei vasta kokkulepitule või 
tellitule; toimub osaline või täielik kauba tagastus
Koostatakse tarnija poolt, mitte osta ei koosta müügiarvet.
Kajastamine RP-s: Müüja: vähendab ostja võlga, müügitulu ja KM kohustust
         Ostja: vähendab võlga tarnijale, ostetud vara ja sisendKM
KÄIBEMAKSU ARVESTUS
Käibemaksukohustuslane   on  ettevõte,   kes   on   end    EMTA    juures   registreerinud  
käibemaksukohustuslaseks, saanud käibemaksukohustuslase  registri  numbri(KMKR  NR)  ja 
kes peab oma Eesti riigis saadud käibe pealt  tasuma  käibemaksu. Käibemaksukohustulaseks 
registreerimise kohustus tekib Eestis kui  riigisisene  käive ületab 16 000 eurot kalendriaasta 
algusest arvates.
Arvutamine:  1)kui on vaja KM summale lisada, siis peab korrutama summa 0,2ga ja saab 
summa koos KM’ta 2)kui on vaja KM summast maha arvutada, siis peab  jagama  summa 
1,2ga ja saab summa ilma KM’ta.
KMD   aruanne:  iga   kalendrikuu   kohta   MTA’le.  Kajastatakse:  ettevõtja   poolt   teostatud 
tehingud (eraldi   20%,9%,0%   määraga   tehingud);   arvestatud   KM   teostatud   tehingutelt; 
sisendkäibemaks; maksuvaba käibe suurus jm vajalikud märkused
DIVIDENDIDE ARVESTUS
Dividend on ettevõtte see kasumiosa, mis makstakse välja ettevõtte omanikele. Tavaliselt on 
see rahaline väljamakse, kuid erandina võib ettevõte makstaa dividende ka aktsiates.
Dividendide   välja   kuulutamisel  tekkiv   tulumaksukohustus   kajastatakse   väljakuulutamise 
aasta kasumiaruandes. Ettevõtte tulumaks  tuleb riigile tasuda  dividendide väljamaksmisele 
järgneva kuu 10-ks kuupäevaks
MAJANDUSAASTA  ARUANNE
Kohustus:juhatus, Millesks:konkurendid ja MTA saaksid  jälgida
Tuleb esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Taksonoomia  – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
Koosneb  tegevusaruandest   ja   raamatupidamise   aruandest  RP   aruanne  koosneb   4st 
põhiaruandest: bilanss ,  kasumiaruanne , rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. 
Tegevusaruanne  kirjeldab möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevasi plaane.
Seadus: RP seadus
Inventuur  näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda.  Mida:  kõik 
bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode   tegelikku    seisu   ja 
võrreldakse raamatupidamise  andmetega . Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast.
Lisasid   on   vaja  vastavalt   ettevõtte   tegevusele   ja   vajadusele.   Vajalikud   on   kindlasti   3 
kohustuslikku lisa- arvestuspõhimõtted, tööjõukulu, seotud osapooled
BILANSS
On   aruanne,  mis   annab   ülevaate   RPK   varadest,   kohustustest   ja   omakapitalist 
aruandekuupäeva seisuga. Oluline on varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline liigitamine. 
Koostatakse käibeandmiku alusel saldode järgi.
Bilansil on  kaks poolt  aktiva  ja  passiva . Aktiva poole alla kuuluvad käibevara ja põhivara 
ning passiva poolele kohustused ja  omakapital .
KASUMIARUANNE
Kajastab aruandeperioodi tulusid ja  kulusid . 
Koostatakse  kas   skeem1   või   skeem2   järgi.  Skeem1  liigendab   kulud   lähtudes   kulude 
olemusest.  Skeem2  liigendab kulud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes.  Valikul  tuleb 
lähtuda   sellest,   milline   liigendus   annab   aruannete   kasutajale   parema   ülevaate   ettevõtte 
majandustegevuse tulemuse kujunemisest.
Koostatakse käibeandmiku ja bilansi alusel.
Skeem 1sisu:müügitulu,muud äritulud,PV valmistamine,toodangu muutus, kaubad / toore ,
muud tegevuskulud,tööjõukulud,Pv kulum,muudärikulud,ärikasum
Skeem 2sisu:müügitulu,müüdud kaupade kulu, brutokasum ,turustuskulud,üldhalduskulud,
muud äritulud,muud ärikulud,ärikasum
Ärikasum– kogukasum + muud äritulud - muud ärikulud
Puhaskasum  – aruandeaasta kõigi tulu-  kulusummade vahe
Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade summa
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Näitab  RPK   aruandeperioodi   laekumisi   ja   väljamakseid,   rühmitatuna   vastavalt   nende 
eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
See on kassapõhine aruanne.
Koostatakse  bilansi ja kasumiaruande järgi.
KULUDE ARVESTUS
Miks liigitada: annab parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuste kujunemisest
Määrab see kes raamatupidamist korraldab. Määratakse vastavalt vajadusele, kui palju on 
vaja erinevaid kulu kontosid . 
TULUDE ARVESTUS
Müügitulu –   nii   põhi-   kui   ka   kõrvaltegevusena   valmistatud   toodete,   osutatud   teenuste   ja 
edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma 
käibemaksu ega aktsiise
Muud  äritulud – kasum materiaalse  ja  immateriaalse  põhivara,  bioloogiliste  varade  ning 
kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvitulud, viivised ostjate arvetelt jms ebaregulaarselt 
äritegevuse käigus  tekkivad  tulud.
Finantstulud – tulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega
MÕISTED
Tulu – Sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.
Kulu –Tulu tekkimiseks vajalik väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või 
kohustuste suurenemine.
Kasum – Tulud-kulud
Vara – rahaliselt hinnatav asi või õigus,mida kasutatakse edaspidise tegevuse käigus
Varu  –   varud   on   varad   mida   hoitakse   müügiks   tavapärase   äritegevuse   käigus,   mida 
toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid või tarvikud mida tarbitakse 
tootmisprotsessis   või   teenuse   osutamisel.   Kajastatakse   bilantsis   lähutvalt   sellest   kumb   on 
madalam  kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus
Kohustus – rahaline võlg
Omakapital  –   esialgselt   omanike   poolne   investeering   ettevõttesse,   kas   rahalise   või 
materjaalse varana.
Saldo – konto arvestuslik jääk 
Konto- kahepoolne tabel mida kasutatakse majandustehingute liigitamisteks ja kokkuvõtete 
tegemiseks. Kontol on kaks poolt – deebet ja  kreedit . 
Käive- müügist saadav sissetulek.
Taksonoomia- riiklikult  kinnitatud aruande vorm
Käibevara-  likviidne   vara,   mis   1   aasta   jooksul   muudetakse   rahaks   või   kasutatakse   ära 
äritegevuses
Põhivara- vara, mis on ettevõtluses kasutusel kauem kui 1 aasta
Kaup- edasimüügi eesmärgil soetatud vara
Materjal- kasutatakse ära oma äritegevuses
Kassa-  sularaha  arvestamiseks  kasutatava  konto nimetus
Ostja- isik, kes on ettevõttele võlgu ostetud kauba või teenuse eest
Väikevahend- varad, mille maksumus on madalam, kui PV väärtus
Bioloogiline vara- elusorganism, taim v loom
Materiaalne PV- maa, hooned, masinad
Kapital - raha, kinnisvara, oskusteave jne
Kohustus- võlg teiste juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes
Lühiajaline kohustus- tagasimakse kuni 1 aasta
Pikaajaline kohustus- tagasimakse kauem kui 1 aasta
Tarnija- isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse
Omakapital- omanike investeering ettevõtlusesse
Osakapital - summa, mis tuleb enne asutamist sisse maksta
Kasum- tulu-kulu
Müügitulud-  toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei 
sisalda käibemaksu ega aktsiise
Muud äritulud- ebaregulaarsed äritegevuse käigus tekkivad tulud
Register - andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta
Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad
Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital
Bilanss-  aruanne,   mis   näitab   ettevõtte   varade,   kohustuste   ja   omakapitali   suurust   kindla 
kuupäeva seisuga rahalises väljenduses
Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte
Bilansikirje - bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik
Likviidsus - võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks
Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus
Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode  loetelu
Deebet- konto vasak pool + -
Kreedit- konto parem pool - +
Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa
Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto
Passivakonto - kohustuste ning omakapitali konto
Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber
Raamatupidamise sise- eeskiri - raamatupidamise korraldamiseks kord
Kirjend - majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega
Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas )
Dividend- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks
Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital
FIE- füüsiline isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid talle püsivaks tegevuseks
ÜLESANDED
OST:
D kaup,materjal,pv,kulu
K kassa,pank,tarnijad
D kulu,kaup,PV,muu vara(summa ilma KM’ta)
D KM
K kassa,pank,tarnijad( kogusumma )
MÜÜK:
D kassa,pank,ostjad
K kulu
D kassa,pank,ostjad(kogusumma)
K KM
K tulu(summa ilma KM’ta)
Sisaldab KM  :1,2   
+KM  *0,2
Amort.arvestus
Amort norm või kasulik eluiga= 100: arvuga mis antud
1 aasta kulu= PV : arvuga mis antud
1 kuu kulu= PV:12
1.aasta kulum= 1kuu kulm *kuudega kaua aega on
FIFO
Võtan viimase hinna
Dkulu
Kkaup
Keskmine meetod
Summa kokku:kogus kokku
Dkulu
Kkaup
Müük:
Dkassa
KKM
Kmüügitulu
Puhkuseraha: (töötasu kokku : kp-pühad kokku)*puhkusepäevade arv
Keskmine palk: (töötasu kokku : tp-pühad)*päevade arv
Haigusraha: (töötasu kokku : kp) *päevade arv