Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Õppematerjal 11. klassile Eksponentsiaalne kasvamine Kasutatakse siis kui arv suureneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1+ 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 1 Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent
Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine Aliis Uudelt Paula Rõuk TPL 2013 Alustuseks kui mingi suuruse esialgne väärtus a kasvab / kahaneb igas teatavas ajavahemikus p protsendi võrra ajavahemiku alguses olnud väärtusest, siis nnda sellise ajavahemiku lõpus avaldub selle suuruse lõppväärtus A. Alustuseks A suuruse lõppväärtus a algväärtus p kasvamise või kahanemise protsent n kasvutsüklite arv Kasvamine: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Kahanemine: Fifth level Algväärtuse avaldamine: Näidisülesanne Katil on 3aastane poeg Mart, kelle jaoks soovis Kati raha
Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2*H, ... (st samm võetakse iga kord teguriga C) kuni argumendi väärtus ei ületa B................................................. 4 Ülesande püstitus Vastavalt oma variandile (matrikli kolm viimast numbri) valitakse tabuleerimise meetod ja tabuleeritav funktsioon.
keeles.
Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt.
2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni
väärtused st. kujul
Argument | Funktsioon
X1 | Y1
X2 | Y2
jne
Tabulleerimise meetod(2. variant): On antud argumendi alg- ja lõppväärtus A ja B ning
sammuude arv N. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A +2*H, ..., B,
kusjuures samm H = (B A)/N.
Tabuleeritav funktsioon:
y = (ex 1 /sin x)1/4
4
Algoritm
5
Programmikood
#include
#include
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Martin Jaan Leesment XIA Eksponentsiaalset kasvamist ja kahenemist iseloomustab järgmine võrrand n Kus p A = a 1± · p on protsent · n on ajavahemik 100 · a on algväärtus · A on lõppväärtus Näiteks lahendan kaks ülesannet 1) Spordiklubi MASU eelarve oli 2005. aastal 12 300 krooni. Tänu uuele investorile Iljits Uljanov tõusis kuni 2009. aastani eelarve iga aasta 40%. Kui suur oli eelarve 2009. aastal ? Kasutan võrrandit n p A = a 1 ± 100 3 40 A =12300 1+ 100 A =12300 1, 43 A = 33751, 2 EEK Vastus: Eelarve oli 2009. aastal 33751,2EEK
x20= y20= 100 50 0 0 2 4 6 8 Klaviatuurilt sisestatakse argumendi alg- ja lõppväärtus a ja b ning sammuude arv n. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides a, a+h, a+2*h, ... kuni argumendi väärtus ei ületa b, kusjuures samm h = (b a 9,4447726007 x y=x + - 1 2 2x 2 400 y 350 300 250
· Kupong (Coupon) võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid paberist võlakirjad, kust sai intresse ära rebida · Mantel põhiosa. Kui kupongid olid rebitud, siis jäi mantel, mille eest anti põhiosa © Robert Kitt Põhiprintsiibid Lihtintress · Lihtintress (simple interest) raha kogub intresse proportsioonis aja kuluga · Kui põhiosa on 100kr ja intressimäär on 8%, siis: · Lõppväärtus on (100 + 0.5 x 8% x 100) = 104, kui tähtaeg on pool aastat · Lõppväärtus on (100 + 1 x 8% x 100) = 108, kui tähtaeg on täpselt aasta · Lõppväärtus on (100 + 2 x 8% x 100) = 116, kui tähtaeg on kaks aastat · Kokkuvõtvalt: L = (1+T x r) x A © Robert Kitt Põhiprintsiibid liitintress, kumulatiivne intress · Olgu aastane intressimäär r. Investeeringu väärtus aasta pärast P1 on võrdne:
Matemaatika tööleht Eksponentsiaalset kasvamist või kahanemist kasutatakse kui arv kasvab või kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. Eksponentsiaalset kasvamist ja kahanemist iseloomustab järgmine võrrand: A= a(1 ± ) Milles avalduv A on lõppväärtus; a on algväärtus; p on protsent; n on ajavahemik. Näiteks lahendan kaks ülesannet. Ülesanne 1. Eksponentsiaalne kahanemine Perekond ostis aastal 2005 maja 213 567 euro eest. Üheksa aasta vältel on maja hind igal aastal vähenenud 0,4%. Kui palju maksab maja praegu aastal 2014? ...
aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: ·lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; ·tegevusmahul põhinev meetod; ·kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»). Lineaarne meetod
funktsiooni algoritm nimi=avaldis End Function Keelestruktuurid Valikud 1. If tingimus Then tegevus 2. If tingimus Then tegevus(ed) End If 3. If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ... Else ... End If Kordused 1. Do While tingimus korduv tegevus Loop 2. For muutuja=algväärtus To lõppväärtus [Step samm] korduv tegevus Next muutuja 3. For Each muutuja In hulk/massiiv korduv tegevus Next muutuja Suunamised Ploki/programmi lõppu Exit For, Exit Do, Exit Sub, Exit Function Märgendile GoTo märgend märgend on täidetava programmikäsu ees, eraldajaks on koolon
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõi...
Matrikli number: ******
******
Hindaja: ******
Tallinn
2011
Sisukord
1. Tiitlileht
2. Sisukord
3. Selgitus
4. Graafik
5. Algotim
6. Programm
Selgitus
On antnud funktsioon f(x)=. Esimeskes kasutaja sisestab x argumendi algväärtus (a) , mis
võib olla iga. Edasi ta sisestab x argumendi lõppväärtus (b), mis peab olema rohkem kui
väärtus a (a
· Liha riknemine , mikroobid AUTOLÜÜS- kudede lagunemine kudedes leiduvate fermentide toimel PSE - Põhjuseks tugev stress · sealiha - pehme, vesine, kahvatu · pH langus on kiire, järsuline · enne surmakangestust jõuab pH tase juba 5,8- 5,6 · lõplik pH tase on 5,2-5,3 · pH langusega kaasneb ka valkude denaturatsioon-> liha mahla kadu DFD · veiseliha - tume, tuim, kuiv · pH langus on aeglane · pH lõppväärtus on kuni 6,2 · glükoos on eluajal ära lagunenud ja peale tapmist pH langemine ja piimhappe moodustamine ei toimu LIHA RIKNEMINE Hallitamine-> hallitusseened käärimine-> pärmseened-> bakterid roiskumine-> mikroorganismid Värskuse määramine. Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge
oogude plaanis. nalüüsitava projekti kontekstis kui alternatiivkulu. Raha ajaväärtus/annuiteediga Investeering/€ 20,000 Iga aasta lõpus lisaks/€ 5,000 X=20 Intressimäär 8% Intressimäär y aastal 6% Investeeringu väärtus 20 a pärast? Investeeringu lõppväärtus 20 a pärast intressiga 8% FV 322,029 Summa väljavõtmine Y aasta jooksul igakuiste maksetena PMT 38,411 Y aastal intress 6% 460927.9 Raha ajaväärtus Pangalaen Laenusumma/€ 45,200 X>4 aastat, X= 5 aastat Intressimäär aastas 5% Laenu 2. aasta põhiosa makse? Laenumakse Põhiosa Intress Jääk 1. aasta tagasimakse 10,440
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) või soetamismaksumuse meetodit. 11. Materiaalne põhivara. Kuidas võetakse arvele, kuidas toimub edasine arvestus, mis on kasulik eluiga ja lõppväärtus, kuidas põhivara liigitatakse. Kas on vaja koostada analüütilist arvestust. Inventuur. Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele algselt soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (projekteerimine, vara valmistamise töötasud jm,
näiteks: lineaarne meetod, Tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 8000 eurot, eeldatav koopiate arv on 375 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 500 eurot. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodi rakendamise korral on perioodi mahaarvestis konstantne. On otstarbekas kasutada vahendite puhul, mida rakendatakse ühtlaselt kogu kasutusaja jooksul. (Depretsiatsiooni)kulu perioodi kohta = soetusmaksumus eeldatav lõppväärtus eeldatav kasutusiga aastates Lineaarne meetod (2) Mahaarvestis, mis kajastatakse kuluna, näite alusel: (8000 eurot 500 eurot) / 5 a = 1500 eurot/a
1. Contrller funktsioonid on Formuleerida finantsstrateegiad Tegevus pangasuhete säilitamiseks Finantsanalüüsi teostamine Rahaseisu jälgimine Kapitalivajaduse hindamine 2. Muutuste juhtimisel on oluline Uute äripartnerite kaasamine Firmajuhi positsiooni tagamine Olla võimalikult mittemuutlik Kõik muutused koheselt rakendada Mitte sekkuda tippjuhtide juhtimisotsustesse 3. Finantsjuhi olulised vastutusvaldkonnad on Aktsionäride vara väärtuse säilitamine Finantsriskide avastamine ja hajutamine Strateegia ja tegelike näitajate seoste analüüs Raamatupidamis ja rahandusvaldkonna korrastamine Sekkuda konkreetsete tarneplaanide koostamisse 4. Finantsjuhi ametisse astumisel on oluline Uurida esmalt põhjalikult dokumentatsiooni Kohtuda töötajatega ja tutvuda nendega Tuleb kiiresti lahendada ja otsustada olulised probleemid Rakendada perso...
Liha KT · PSE-liha- toimub kiire pH langus. Liha happeline. Kahvatu, pehme , vesine · DFD-liha- pH langeb ainult paari kümnendiku võrra esimeste tundide jooksul pärast tapmist ja jääb sellele, suhteliselt kõrgele tasemele ning pH lõppväärtus on 6,5-- 6,8.Kuiv, tume, tihe · MDM-liha- mehhaaniliselt kondistatud liha.mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust.
1973 10 12 4234 täitke viimane lahter isikukoodiga: selleks liitke palun lahtrid F5, G5, H5, I5, J5 kokku (NB! tekstide ühendamist kasutades!), NB! Lahtrist G5 võtke vaid kaks parempoolset 38511131236 numbrit 37711271230 48712311326 36711111123 35512103221 47610104323 47310124234 Kontrolliks Investeeringud: lõppväärtus pärast kümmet aastat Olete aasta 1 alguses investeerinud 10000.-. Järnevalt on ära toodud investeeringu aastased väärtus Arvutage investeeringu väärtus kümnenda aasta lõpus. See peab olema 10188,52.-. Sisestage valem -2,73% 0,64% -1,45% -3,45% 0,95% 4,93% 10000 9727,473 9789,849 9648,264 9315,141 9403,705 9867,437 Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6
vooluväärtused, kasutades ostsilloskoopi; voolu mõõtmiseks kasutada väikese takistusega sunti, millelt mõõdetakse pinget. 3. Korrata katset (punktid 2 ning 3) kokku 5 korral. Mõõtetulemused märkida tabelisse nr. 1 4. Fikseerida voltmeetriga maksimaalne pinge, milleni kondensaator laetakse, hoides lüliti S suletuna seni, kuni voltmeetri näit enam ei muutu. Tabel 1. Katsetulemused Kondensaatori mahtuvus Takisti takistus Pinge lõppväärtus 3 kondensaatoril F V Allika pinge V Katseandmete töötlemine. 1) Arvutada voolu väärtus ajahetkel, kui kondensaatori pinge saavutas etteantud nivoo(õppejõu poolt antud pinge väärtus). 2) Leida kondensaatori laadimiseks kulunud aja alusel ahela ajakonstant (RC-
c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c
1973 10 12 4234 täitke viimane lahter isikukoodiga: selleks liitke palun lahtrid F5, G5, H5, I5, J5 kokku (NB! tekstide ühendamist kasutades!), NB! Lahtrist G5 võtke vaid kaks parempoolset 38511131236 numbrit 37711271230 48712311326 36711111123 35512103221 47610104323 47310124234 Kontrolliks Investeeringud: lõppväärtus pärast kümmet aastat Olete aasta 1 alguses investeerinud 10000.-. Järnevalt on ära toodud investeeringu aastased väärtus Arvutage investeeringu väärtus kümnenda aasta lõpus. See peab olema 10188,52.-. Sisestage valem -2,73% 0,64% -1,45% -3,45% 0,95% 4,93% 10000 9727,47 9789,85 9648,26 9315,14 9403,70 9867,44 Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6 investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10).
Matemaatika 11. klassi valemid Astendamise abivalemid am n a an a a =a m n m +n (a m ) n = a mn ( ab) n = a n b n n = a m -n = n a b b n p Liitprotsendiline kasvamine (kahanemine): L = A 1 + , kus L on 100 lõppväärtus, A - algväärtus, p - kasvamise protsent, n - kasvutsüklite arv. Logaritmide omadused: log a c = b a b = c ...
põhi või käibevarana (käibevara kui realiseeritakse tavalise äritsükli käigus). Jaotuvad: tarbitavateks varadeks, mida on võimalik muuta pm.toodanguks, nt lihakari ja tootvateks varadeks, mida hoitakse tootmise eesmärgil, nt piimakari Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Amortisatsioon on põhivara kulumine aja jooksul Amortiseeruv osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, kui vara oleks samas sesukorras mis tema kasutusaja lõpus. Kasulik eluiga on kas periood,mille jooksul vara ära kasutatakse või tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulum on ära amortiseeritud osa ehk põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa Bilansiline jääkmaksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud
* tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1) Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne. Lineaarne meetod (2) Kulu näite alusel: (80 000 kr 5000 kr) / 5 aastat = 15 000 kr/a Raamatupidamiskanne: D Kulu 15 000 K Akumuleeritud kulum 15 000 Lineaarne meetod (3) Tegevusmahupõhine meetod (1) Selle meetodi rakendamisel määratakse igale toote- või teenusühikule teatud kindel depretsiatsiooni(amortisatsiooni)summa
Joonis 13. Proportsionaalse tagasisidega aperioodilise lüli mudel 15 Joonis 14. Proportsionaalse tagasisidega aperioodilise lüli väljundi graafik Graafikult võib järeldada, et võimendustegur tagasisides suurendab stabiliseerumise kiirust ja vähendab nivoo kõrgust, millel väärtus stabiliseerub. Suure tagasisidevõimenduse puhul toimub signaali muutus kiiresti ja lõppväärtus väheneb tunduvalt. 2.4 Aperioodilisele lülile tagasiside integreeriva lüliga Ülesandeks simuleerida negatiivse tagasisidega aperioodilisi lülisid. Aperioodiliste lülide võimendustegur on 1.2 ja periood 1. Tagasiside võimendustegurid: k2=0.1;1;4;7. Ülekandefunktsioon: k1 k1 τ p+ 1 1+k ts k 1 W ( p )= 1 = k ∙k τ1 1+ ts 1 p+1 τ 1 p+1 1+k ts k 1
Kuna suurim kõrgus on 92,13 m ja väikseim 62,5 m, siis nende vahe on ümardatult 92-65=30 m. Jagan saadud väärtuse maksimaalse võimaliku kasutatava paberipikkusega ehk 15 cm-ga: 30/15=2. Seega on pikiprofiili X-telje mõõtkavaks 1:200, see tähendab, et 1 cm joonisel vastab 2 m kõrgust looduses. Vastavalt suurima ja väikseima kõrgusväärtusele saab paika panna ka Y-telje algusväärtus (62 m) ja lõppväärtus (94 m). Peale seda, kui joonisel on X- ja Y-telg kantud, saab peale märkida iga antud punkti kõrguse punktiga ning seejärel need pikiprofiili graafiku joonestamiseks joonega ühendada. Pikiprofiili graafiku alla märgin iga punkti kõrguse väärtuse.
Ettevalmistus matemaatika riigieksamiks Taimi TammVask Teemad I Reaalarvud ja avaldised; II Lineaar, ruut, murdvõrrandid ja võrratused; III Vektor tasandil. Joone võrrand Teemad IV Funktsioonid ja nende graafikud; V Arvjada ja selle piirväärtus; VI Logaritm ja eksponentfunktsioonid. Logaritm ja eksponentvõrrandid ning võrratused; Teemad VII Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid; VIII Funktsiooni piirväärtus ja tuletis; IX Geomeetria tasandil ja ruumis; X Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; oskab kasutada põhilisi mõõtühi...
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jää...
Kontrolltöö 10 lauset, kust on mingi sõna puudu. Ilmselt mingi võõrsõna. Mingid sõnad on ette antud. Toimub see 28.10.11 Võõrkapitali kasutamine. Kasutatakse finantsvõimenduse terminit. See on lisaks enda finantsile võetakse juurde mingi ports võõrvahendeid ja läbi selle loodetakse kasu juurde saada. Finantsvõimenduse läbi on väga palju asju üles ehitatud. Suurema kapitali toel loodetakse saada suuremat kasumit. Selle nimel ollakse valmis ka osa kasumit nende võõrvahendite tagasimaksmiseks andma. Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlak...
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõ...
pool = märki C. Valem: dy/dx= -Fx /Fy ilmutatud fun.-üks muutuja on võrdne mingi avaldisega teis(t)est muutuja(te)st nt. y=f(x) 7) integraal -Integreerimine on fun.tuletise võtmise vastandtehe. Integreerimine võimaldab tuletada piirfunktsioonist kogufunktsiooni e.lähtefunktsiooni. määratud integraali väärtuse määravad muuhulgas rajad. MI korral asetatakse integraali sümbolist alla ja üles vastavalt integraali alumine ja ülemine raja- selle lõigu alg- ja lõppväärtus, kus integraali arvutatakse. Võimaldab selgitada kogufun ning piirfun seost.Kasutatakse heaolu hindamisel. Määramata int-avaldist F(x)+c kus c on suvaline konstant, nim fun-i f(x) määram.int ja tähistatakse | f(x)dx=F(x)+C Päratud int-otse arvutada neid ei saa sest ja+ lõp.ei ole arvud. Dif-kse piirväärtustena. Integ. Saab olla päratu ka lõplike rajade korral: siis kui integreeritav saab lõpuks[a,b]-1. 8)1. 2. Järku tuletised (osatuletise ja dif kaudu,
väärtus erineb nullist) vaid vastava juhtsignaali (nii loogiline kui ka arvuline väärtus ,,1") olemasolul, vastasel juhul (,,0") väljund puudub (on võrdne nulliga). Juhtsignaali moodustamiseks kasutatakse kirjeldatust eraldiseisvat osasüsteemi ,,A", seejuures muutub juhtsignaali väärtus ,,0" ,,1", kui xA(t) kasvades saavutab vähemalt 90% lõppväärtusest ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Tabel 1. Siinusgeneraatori parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus, rad/s 1. 1,5 2 2 2
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kont...
aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: a) lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; b) tegevusmahul põhinev meetod; c) kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»). Lineaarne meetod Selle meetodi puhul toimub põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine võrdsetes
Select Case avaldis Case väärtus1 tegevus(ed)1 Case väärtus2 ... End Select Kordused Do While tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop While tingimus Do Until tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop Until tingimus For muutuja=algväärtus To lõppväärtus Step samm korduv tegevus Next muutuja For Each muutuja In hulk/massiiv Väljumine Exit : Exit For, Exit Do, Exit Sub, Exit Function Suunamine - GoTo Mooduli lõpp End Objektid Objekti nimi [nurksulgudes] Objekti omadus - objekt.omadus Vaikimisi omadus kombovalikul, valikuloendil - Text Lülitil - Value Faili loendil - FileName jne Teise vormi objekt - vorm!objekt.omadus
1) või Hüppa pall, 2, 10, 0.1 NB! Kui kasutatakse võtmesõna Call, peavad argumendid sulgudes Kui ei kasutata, sulge ei tohi olla! id sulgudes! Juhtmuutujaga kordus. For-lause m > av2 For m = av1 To av2 [ Step av3 ] * m = av1..av2, av3 laused laused Next m m -juhtmuutuja (loendur) av1 - algväärtus av2 - lõppväärtus av3 - muutumise samm vaikimisi 1 Sub Hüppa(kuju As Shape, Optional n = 3, _ Võtmesõna Optional näitab, Optional h = 15, Optional p = 0.1) et parameetrile vastava argumendi või ' n - korduste arv (vaikimisi 3), Argumendi puudumisel võetakse param ' h - hüppe kõrgus (vaikimisi 15)
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. ...
Tootvad varad kuuluvad üldjuhul põhivara koosseisu, tarbitavate varade jaotatakse varad käibe- või põhivaradesse lähtuvalt nende iseloomust. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kaks meetodit lineaarne ja mahupõhine Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. 13.Palgaarvestus Dokumentatsioon Palka arvestatakse töötajatele kord kuus ning see vormistatakse palgalehel (kajastab töötasu andmeid kõigi töötajate kohta ühes kuus) või palgakaardil (kajastab töötasu andmeid ühe
makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest . Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 10. Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks Masinaid ja seadmeid amortiseeritakse 15% aastas lineaarse meetodi alusel. On olemas veel näiteks mahupõhine väärtuse alandamise meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod, kuid neid meetodeid
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nen...
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
Tavapäraselt jääb liha pH 5…7 vahele. Nendest väärtustest kõrgema või madalama puhul on tegemist käärimise või roiskumisega. Tapajärgse liha pH langemine on eelkõige seotud glükogeeni lagunemisel tekkiva piimhappe lihastesse kogunemisega. Liha lõplik pH väärtus oleneb looma seisundist enne tapmist. Glükogeen, piimhape- Puhanud ja hea toitumusega tervete loomade lihastes on palju glükogeeni. Seetõttu on lihastes moodustunud piimhappe kogus suur ja pH lõppväärtus jääb vahemikku 5,1..5,6. Väsinud loomade lihastesse koguneb 3 korda vähem piimhapet, seetõttu jääb ka liha pH lõppväärtus vahemikku 6,2…6,8. Veesiduvusvõime-Isoelektrilises punktis on valgu veesiduvusvõime minimaalne. Liha veesiduvusvõime langeb miinimumini umbes 24 tunni möödudes pärast looma tapmist. Hiljem see taas suureneb, saavutades ca 75% oma esialgsest väärtusest. Liha lõiketugevus muutub aga vastupidises suunas veesiduvusvõimega. 20
ning järelemõeldult. Jõudmaks nn " oma fondini" oleks kõigepealt mõistlik enda jaoks läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: investeerimiseesmärk ja riskitaluvus. Milline on minu investeerimiseesmärk? Mida üldse soovite oma investeeringuga saavutada? Kogumispensionifondide puhul on eesmärk suhteliselt selge - parem äraelamine pensionieas. Ning mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus igakuised pensionimaksed. Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast: -regulaarselt investeeritav summa; -investeeringute keskmine tootlus; -investeerimisperioodi pikkus ehk aeg. Mida suuremad eelnimetatud komponendid on, seda suurem on ka lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal
PVkulud = TV = CIFt (1 + k )n -1 , (1 + MIRR ) n , t =0 CFt tulumaksujärgs. rahav. nüüdisv. per. t n projekti oodatav kestus k diskontomäär (nõut. tulunorm või kapit. hind) NPV - ajald. puhasmaksum. (CF-IO, rahas) IO esialgsed kulud (invest. = PVkulud) PI - kasumiindeks >1, vastu võtta TV rahavoogude lõppväärtus MIRR - modif. sisem. tasuvuslävi, diskontomäär (%, TV=IO) CIFt raha sissevood IRR - sisem. tasuvuslävi, diskontomäär (%) PV - projekti maksum. nüüdisväärtus IRR > nõut. tulun. Kapit. eelarv. - otsust.prots. põhiv. tehtav. I suhtes diskont./diskonteerim. tasuvusajad
_ põhivarade taastamismaksumus kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20. Mida nimetatakse käibevaradeks?
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus: Amortisatsioon peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja –määrade valikul eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. Põhivaraobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel tuleb arvesse võtta järgmiseid tegureid: *
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
