Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Õppematerjal 11. klassile Eksponentsiaalne kasvamine Kasutatakse siis kui arv suureneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1+ 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 1 Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent
Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine Aliis Uudelt Paula Rõuk TPL 2013 Alustuseks kui mingi suuruse esialgne väärtus a kasvab / kahaneb igas teatavas ajavahemikus p protsendi võrra ajavahemiku alguses olnud väärtusest, siis nnda sellise ajavahemiku lõpus avaldub selle suuruse lõppväärtus A. Alustuseks A suuruse lõppväärtus a algväärtus p kasvamise või kahanemise protsent n kasvutsüklite arv Kasvamine: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Kahanemine: Fifth level Algväärtuse avaldamine: Näidisülesanne Katil on 3aastane poeg Mart, kelle jaoks soovis Kati raha
Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2*H, ... (st samm võetakse iga kord teguriga C) kuni argumendi väärtus ei ületa B................................................. 4 Ülesande püstitus Vastavalt oma variandile (matrikli kolm viimast numbri) valitakse tabuleerimise meetod ja tabuleeritav funktsioon.
keeles.
Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt.
2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni
väärtused st. kujul
Argument | Funktsioon
X1 | Y1
X2 | Y2
jne
Tabulleerimise meetod(2. variant): On antud argumendi alg- ja lõppväärtus A ja B ning
sammuude arv N. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A +2*H, ..., B,
kusjuures samm H = (B A)/N.
Tabuleeritav funktsioon:
y = (ex 1 /sin x)1/4
4
Algoritm
5
Programmikood
#include
#include
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Martin Jaan Leesment XIA Eksponentsiaalset kasvamist ja kahenemist iseloomustab järgmine võrrand n Kus p A = a 1± · p on protsent · n on ajavahemik 100 · a on algväärtus · A on lõppväärtus Näiteks lahendan kaks ülesannet 1) Spordiklubi MASU eelarve oli 2005. aastal 12 300 krooni. Tänu uuele investorile Iljits Uljanov tõusis kuni 2009. aastani eelarve iga aasta 40%. Kui suur oli eelarve 2009. aastal ? Kasutan võrrandit n p A = a 1 ± 100 3 40 A =12300 1+ 100 A =12300 1, 43 A = 33751, 2 EEK Vastus: Eelarve oli 2009. aastal 33751,2EEK
x20= y20= 100 50 0 0 2 4 6 8 Klaviatuurilt sisestatakse argumendi alg- ja lõppväärtus a ja b ning sammuude arv n. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides a, a+h, a+2*h, ... kuni argumendi väärtus ei ületa b, kusjuures samm h = (b a 9,4447726007 x y=x + - 1 2 2x 2 400 y 350 300 250
· Kupong (Coupon) võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid paberist võlakirjad, kust sai intresse ära rebida · Mantel põhiosa. Kui kupongid olid rebitud, siis jäi mantel, mille eest anti põhiosa © Robert Kitt Põhiprintsiibid Lihtintress · Lihtintress (simple interest) raha kogub intresse proportsioonis aja kuluga · Kui põhiosa on 100kr ja intressimäär on 8%, siis: · Lõppväärtus on (100 + 0.5 x 8% x 100) = 104, kui tähtaeg on pool aastat · Lõppväärtus on (100 + 1 x 8% x 100) = 108, kui tähtaeg on täpselt aasta · Lõppväärtus on (100 + 2 x 8% x 100) = 116, kui tähtaeg on kaks aastat · Kokkuvõtvalt: L = (1+T x r) x A © Robert Kitt Põhiprintsiibid liitintress, kumulatiivne intress · Olgu aastane intressimäär r. Investeeringu väärtus aasta pärast P1 on võrdne:
Matemaatika tööleht Eksponentsiaalset kasvamist või kahanemist kasutatakse kui arv kasvab või kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. Eksponentsiaalset kasvamist ja kahanemist iseloomustab järgmine võrrand: A= a(1 ± ) Milles avalduv A on lõppväärtus; a on algväärtus; p on protsent; n on ajavahemik. Näiteks lahendan kaks ülesannet. Ülesanne 1. Eksponentsiaalne kahanemine Perekond ostis aastal 2005 maja 213 567 euro eest. Üheksa aasta vältel on maja hind igal aastal vähenenud 0,4%. Kui palju maksab maja praegu aastal 2014?
aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: ·lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; ·tegevusmahul põhinev meetod; ·kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»). Lineaarne meetod
funktsiooni algoritm nimi=avaldis End Function Keelestruktuurid Valikud 1. If tingimus Then tegevus 2. If tingimus Then tegevus(ed) End If 3. If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ... Else ... End If Kordused 1. Do While tingimus korduv tegevus Loop 2. For muutuja=algväärtus To lõppväärtus [Step samm] korduv tegevus Next muutuja 3. For Each muutuja In hulk/massiiv korduv tegevus Next muutuja Suunamised Ploki/programmi lõppu Exit For, Exit Do, Exit Sub, Exit Function Märgendile GoTo märgend märgend on täidetava programmikäsu ees, eraldajaks on koolon
kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
Matrikli number: ******
******
Hindaja: ******
Tallinn
2011
Sisukord
1. Tiitlileht
2. Sisukord
3. Selgitus
4. Graafik
5. Algotim
6. Programm
Selgitus
On antnud funktsioon f(x)=. Esimeskes kasutaja sisestab x argumendi algväärtus (a) , mis
võib olla iga. Edasi ta sisestab x argumendi lõppväärtus (b), mis peab olema rohkem kui
väärtus a (a
· Liha riknemine , mikroobid AUTOLÜÜS- kudede lagunemine kudedes leiduvate fermentide toimel PSE - Põhjuseks tugev stress · sealiha - pehme, vesine, kahvatu · pH langus on kiire, järsuline · enne surmakangestust jõuab pH tase juba 5,8- 5,6 · lõplik pH tase on 5,2-5,3 · pH langusega kaasneb ka valkude denaturatsioon-> liha mahla kadu DFD · veiseliha - tume, tuim, kuiv · pH langus on aeglane · pH lõppväärtus on kuni 6,2 · glükoos on eluajal ära lagunenud ja peale tapmist pH langemine ja piimhappe moodustamine ei toimu LIHA RIKNEMINE Hallitamine-> hallitusseened käärimine-> pärmseened-> bakterid roiskumine-> mikroorganismid Värskuse määramine. Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge
oogude plaanis. nalüüsitava projekti kontekstis kui alternatiivkulu. Raha ajaväärtus/annuiteediga Investeering/€ 20,000 Iga aasta lõpus lisaks/€ 5,000 X=20 Intressimäär 8% Intressimäär y aastal 6% Investeeringu väärtus 20 a pärast? Investeeringu lõppväärtus 20 a pärast intressiga 8% FV 322,029 Summa väljavõtmine Y aasta jooksul igakuiste maksetena PMT 38,411 Y aastal intress 6% 460927.9 Raha ajaväärtus Pangalaen Laenusumma/€ 45,200 X>4 aastat, X= 5 aastat Intressimäär aastas 5% Laenu 2. aasta põhiosa makse? Laenumakse Põhiosa Intress Jääk 1. aasta tagasimakse 10,440
Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) või soetamismaksumuse meetodit. 11. Materiaalne põhivara. Kuidas võetakse arvele, kuidas toimub edasine arvestus, mis on kasulik eluiga ja lõppväärtus, kuidas põhivara liigitatakse. Kas on vaja koostada analüütilist arvestust. Inventuur. Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele algselt soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (projekteerimine, vara valmistamise töötasud jm,
Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes. Kasulik eluiga on: Periood, mille jooksul varaobjekti ettevõttes tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes.
15. Õige on väide Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16. Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D-jooksev tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu lõppväärtus) (D+Vo-VI)/Vo (VI-Vo+D)/Vo (D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17. Liitintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel Aluseks on ainult investeeritud summa Investeeritud ja selle liideetud varem arvutatud intressisummadelt Ainult varem arvutatud intresiisummadelt Aluseks on baassumma, mille on liidetud varem arvutatud intressisummad Inressi arvutatakse ainult baassummalt 18. A G A G A 19. Õige on väide
Liha KT · PSE-liha- toimub kiire pH langus. Liha happeline. Kahvatu, pehme , vesine · DFD-liha- pH langeb ainult paari kümnendiku võrra esimeste tundide jooksul pärast tapmist ja jääb sellele, suhteliselt kõrgele tasemele ning pH lõppväärtus on 6,5-- 6,8.Kuiv, tume, tihe · MDM-liha- mehhaaniliselt kondistatud liha.mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust.
1973 10 12 4234 täitke viimane lahter isikukoodiga: selleks liitke palun lahtrid F5, G5, H5, I5, J5 kokku (NB! tekstide ühendamist kasutades!), NB! Lahtrist G5 võtke vaid kaks parempoolset 38511131236 numbrit 37711271230 48712311326 36711111123 35512103221 47610104323 47310124234 Kontrolliks Investeeringud: lõppväärtus pärast kümmet aastat Olete aasta 1 alguses investeerinud 10000.-. Järnevalt on ära toodud investeeringu aastased väärtus Arvutage investeeringu väärtus kümnenda aasta lõpus. See peab olema 10188,52.-. Sisestage valem -2,73% 0,64% -1,45% -3,45% 0,95% 4,93% 10000 9727,473 9789,849 9648,264 9315,141 9403,705 9867,437 Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6
vooluväärtused, kasutades ostsilloskoopi; voolu mõõtmiseks kasutada väikese takistusega sunti, millelt mõõdetakse pinget. 3. Korrata katset (punktid 2 ning 3) kokku 5 korral. Mõõtetulemused märkida tabelisse nr. 1 4. Fikseerida voltmeetriga maksimaalne pinge, milleni kondensaator laetakse, hoides lüliti S suletuna seni, kuni voltmeetri näit enam ei muutu. Tabel 1. Katsetulemused Kondensaatori mahtuvus Takisti takistus Pinge lõppväärtus 3 kondensaatoril F V Allika pinge V Katseandmete töötlemine. 1) Arvutada voolu väärtus ajahetkel, kui kondensaatori pinge saavutas etteantud nivoo(õppejõu poolt antud pinge väärtus). 2) Leida kondensaatori laadimiseks kulunud aja alusel ahela ajakonstant (RC-
c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c
1973 10 12 4234 täitke viimane lahter isikukoodiga: selleks liitke palun lahtrid F5, G5, H5, I5, J5 kokku (NB! tekstide ühendamist kasutades!), NB! Lahtrist G5 võtke vaid kaks parempoolset 38511131236 numbrit 37711271230 48712311326 36711111123 35512103221 47610104323 47310124234 Kontrolliks Investeeringud: lõppväärtus pärast kümmet aastat Olete aasta 1 alguses investeerinud 10000.-. Järnevalt on ära toodud investeeringu aastased väärtus Arvutage investeeringu väärtus kümnenda aasta lõpus. See peab olema 10188,52.-. Sisestage valem -2,73% 0,64% -1,45% -3,45% 0,95% 4,93% 10000 9727,47 9789,85 9648,26 9315,14 9403,70 9867,44 Pärast aastat: aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta 6 investeeringu aastased väärtuse muutused, protsentides (aastad 1-10).
(a m ) n = a mn ( ab) n = a n b n n = a m -n = n a b b n p Liitprotsendiline kasvamine (kahanemine): L = A 1 + , kus L on 100 lõppväärtus, A - algväärtus, p - kasvamise protsent, n - kasvutsüklite arv. Logaritmide omadused: log a c = b a b = c a loga c = x log a a x = x log a 1 = 0 , kui a>0 ja a 1 log a a = 1 , kui a>0 ja a 1 b log a (b c) = log a b + log a c log a = log a b - log a c c
põhi või käibevarana (käibevara kui realiseeritakse tavalise äritsükli käigus). Jaotuvad: tarbitavateks varadeks, mida on võimalik muuta pm.toodanguks, nt lihakari ja tootvateks varadeks, mida hoitakse tootmise eesmärgil, nt piimakari Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Amortisatsioon on põhivara kulumine aja jooksul Amortiseeruv osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, kui vara oleks samas sesukorras mis tema kasutusaja lõpus. Kasulik eluiga on kas periood,mille jooksul vara ära kasutatakse või tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulum on ära amortiseeritud osa ehk põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa Bilansiline jääkmaksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud
Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum.
Joonis 13. Proportsionaalse tagasisidega aperioodilise lüli mudel 15 Joonis 14. Proportsionaalse tagasisidega aperioodilise lüli väljundi graafik Graafikult võib järeldada, et võimendustegur tagasisides suurendab stabiliseerumise kiirust ja vähendab nivoo kõrgust, millel väärtus stabiliseerub. Suure tagasisidevõimenduse puhul toimub signaali muutus kiiresti ja lõppväärtus väheneb tunduvalt. 2.4 Aperioodilisele lülile tagasiside integreeriva lüliga Ülesandeks simuleerida negatiivse tagasisidega aperioodilisi lülisid. Aperioodiliste lülide võimendustegur on 1.2 ja periood 1. Tagasiside võimendustegurid: k2=0.1;1;4;7. Ülekandefunktsioon: k1 k1 τ p+ 1 1+k ts k 1 W ( p )= 1 = k ∙k τ1 1+ ts 1 p+1 τ 1 p+1 1+k ts k 1
Kuna suurim kõrgus on 92,13 m ja väikseim 62,5 m, siis nende vahe on ümardatult 92-65=30 m. Jagan saadud väärtuse maksimaalse võimaliku kasutatava paberipikkusega ehk 15 cm-ga: 30/15=2. Seega on pikiprofiili X-telje mõõtkavaks 1:200, see tähendab, et 1 cm joonisel vastab 2 m kõrgust looduses. Vastavalt suurima ja väikseima kõrgusväärtusele saab paika panna ka Y-telje algusväärtus (62 m) ja lõppväärtus (94 m). Peale seda, kui joonisel on X- ja Y-telg kantud, saab peale märkida iga antud punkti kõrguse punktiga ning seejärel need pikiprofiili graafiku joonestamiseks joonega ühendada. Pikiprofiili graafiku alla märgin iga punkti kõrguse väärtuse.
100 p p Kui leiame arvu, mis saadakse suuruse a suurendamisel p% võrra, siis korrutame arvu a suurusega Protsent Kui leiame arvu, mis saadakse suuruse a vähendamisel p % võrra, siis korrutame arvu a suurusega Kui leiame mitu protsenti on mingi suurus kasvanud või kahanenud, siis tuleb: a) leida selle suuruse muudu absoluutväärtus: suuruse kasvamise korral lahutada lõppväärtusest lähteväärtus, kahanemise korral lähteväärtusest lõppväärtus; b) leida mitu protsenti on saadud muudu absoluutväärtus suuruse lähteväärtusest. Liitprotsendiline kasvamine Liitprotsendid suuruse kasvamise seaduspärasus, mille korral etteantud protsendimäärast tulenev muut lisatakse suurusele perioodiliselt. Näiteks iga aasta lõpul lisatakse algkapitalile a protsendimäär p, siis n aasta pärast on algkapital n p An = a1 + 100 Liitprotsendiline kahanemine
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8
Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed. Põhivara realiseerimiseks saan parima väärtuse teada turu peal, turuväärtus. Seda saab veel kaheks jagada, kiir realiseerimise väärtus või pikaajalisem realiseerimise väärtus. Kiir on alati madalam kui pikaajaline. Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha ... Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus... Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on. Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus. Amortisatsiooni hindamine Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad.
Too näide. Sirgjooneline ehk lineaarne meetod (straight-line method) on kõige enam levinud amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode
pool = märki C. Valem: dy/dx= -Fx /Fy ilmutatud fun.-üks muutuja on võrdne mingi avaldisega teis(t)est muutuja(te)st nt. y=f(x) 7) integraal -Integreerimine on fun.tuletise võtmise vastandtehe. Integreerimine võimaldab tuletada piirfunktsioonist kogufunktsiooni e.lähtefunktsiooni. määratud integraali väärtuse määravad muuhulgas rajad. MI korral asetatakse integraali sümbolist alla ja üles vastavalt integraali alumine ja ülemine raja- selle lõigu alg- ja lõppväärtus, kus integraali arvutatakse. Võimaldab selgitada kogufun ning piirfun seost.Kasutatakse heaolu hindamisel. Määramata int-avaldist F(x)+c kus c on suvaline konstant, nim fun-i f(x) määram.int ja tähistatakse | f(x)dx=F(x)+C Päratud int-otse arvutada neid ei saa sest ja+ lõp.ei ole arvud. Dif-kse piirväärtustena. Integ. Saab olla päratu ka lõplike rajade korral: siis kui integreeritav saab lõpuks[a,b]-1. 8)1. 2. Järku tuletised (osatuletise ja dif kaudu,
väärtus erineb nullist) vaid vastava juhtsignaali (nii loogiline kui ka arvuline väärtus ,,1") olemasolul, vastasel juhul (,,0") väljund puudub (on võrdne nulliga). Juhtsignaali moodustamiseks kasutatakse kirjeldatust eraldiseisvat osasüsteemi ,,A", seejuures muutub juhtsignaali väärtus ,,0" ,,1", kui xA(t) kasvades saavutab vähemalt 90% lõppväärtusest ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Tabel 1. Siinusgeneraatori parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus, rad/s 1. 1,5 2 2 2
20 000) II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud. Aluseks võtan läbisõidu. Kulu 1 km kohta = 100 000 / 500 000 = 0,2 kr/km Esimesel aastal 90 000 km läbitud, seega kulu on 90 000 * 0,2 = 18 000 III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% Esimesel aastal kuluks kantakse 110 000 * 0,4 = 44 000 IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD Aluseks võtan aastate arvu. * (seotusmaksumus lõppväärtus) = * (110 000 10 000) = 33 333 ***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis esimesel aastal kõige suurema kulu. T-10.2 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto 40 000 krooni eest masina, mille lõpetamismaksumus on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni. SEST... Kuluks tuleb kanda 40 000 1000 = 39 000 krooni. 39 000 / 5 = 7800 krooni aastas.
aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: a) lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; b) tegevusmahul põhinev meetod; c) kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa (samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»). Lineaarne meetod Selle meetodi puhul toimub põhivara soetusmaksumuse kuluks kandmine võrdsetes
Select Case avaldis Case väärtus1 tegevus(ed)1 Case väärtus2 ... End Select Kordused Do While tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop While tingimus Do Until tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop Until tingimus For muutuja=algväärtus To lõppväärtus Step samm korduv tegevus Next muutuja For Each muutuja In hulk/massiiv Väljumine Exit : Exit For, Exit Do, Exit Sub, Exit Function Suunamine - GoTo Mooduli lõpp End Objektid Objekti nimi [nurksulgudes] Objekti omadus - objekt.omadus Vaikimisi omadus kombovalikul, valikuloendil - Text Lülitil - Value Faili loendil - FileName jne Teise vormi objekt - vorm!objekt.omadus
1) või Hüppa pall, 2, 10, 0.1 NB! Kui kasutatakse võtmesõna Call, peavad argumendid sulgudes Kui ei kasutata, sulge ei tohi olla! id sulgudes! Juhtmuutujaga kordus. For-lause m > av2 For m = av1 To av2 [ Step av3 ] * m = av1..av2, av3 laused laused Next m m -juhtmuutuja (loendur) av1 - algväärtus av2 - lõppväärtus av3 - muutumise samm vaikimisi 1 Sub Hüppa(kuju As Shape, Optional n = 3, _ Võtmesõna Optional näitab, Optional h = 15, Optional p = 0.1) et parameetrile vastava argumendi või ' n - korduste arv (vaikimisi 3), Argumendi puudumisel võetakse param ' h - hüppe kõrgus (vaikimisi 15)
10.Materiaalne PV Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitteäriühingust RPK talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Kasulik eluiga on periood: - mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või - tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara müügil saada selle kasuliku eluea lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (projekteerimistasu, vara valmistamise töötasud jm, transpordikulud, vara asukoha ettevalmistus ja installeerimine, testimisega seotud kulud, vara soetamisega seotud teenustasud- notar, riigilõiv jms)
Tootvad varad kuuluvad üldjuhul põhivara koosseisu, tarbitavate varade jaotatakse varad käibe- või põhivaradesse lähtuvalt nende iseloomust. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kaks meetodit lineaarne ja mahupõhine Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. 13.Palgaarvestus Dokumentatsioon Palka arvestatakse töötajatele kord kuus ning see vormistatakse palgalehel (kajastab töötasu andmeid kõigi töötajate kohta ühes kuus) või palgakaardil (kajastab töötasu andmeid ühe töötaja kohta erinevatel kuudel)
makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest . Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 10. Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks Masinaid ja seadmeid amortiseeritakse 15% aastas lineaarse meetodi alusel. On olemas veel näiteks mahupõhine väärtuse alandamise meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod, kuid neid meetodeid
taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; •turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa; •kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; •bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on raha või mida saab lühikese ajaga kergesti muuta rahaks. Käibevarade all mõistetakse raha ja väärtpaberid, nõuded ostjate
auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103. Ettelaekunud tulud on kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks jne. 104. 105. Tekkepõhised kulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. 106. Oletame, et etteõvttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus
” Mille peale laps ütleb: “Aa… mul läkski tegelt isu üle.” Toa koristamisest kergem viis dissonantsi lahendada oli veenda ennast, et jäätiseisu läkski üle tegelikult. 30.Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 31.Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage näide Lõppväärtus on summa, mida ettevõte loodab vara müügil saada selle kasuliku eluea lõppedes, miinus vara võõrandamisega seotud kulud. Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused aitavad soovitava lõpptulemuseni jõuda. 32.Mida nimetatakse suhtlemiseks? Kommunikatsiooni põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav suhtlemine. Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 33.Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene
Tavapäraselt jääb liha pH 5…7 vahele. Nendest väärtustest kõrgema või madalama puhul on tegemist käärimise või roiskumisega. Tapajärgse liha pH langemine on eelkõige seotud glükogeeni lagunemisel tekkiva piimhappe lihastesse kogunemisega. Liha lõplik pH väärtus oleneb looma seisundist enne tapmist. Glükogeen, piimhape- Puhanud ja hea toitumusega tervete loomade lihastes on palju glükogeeni. Seetõttu on lihastes moodustunud piimhappe kogus suur ja pH lõppväärtus jääb vahemikku 5,1..5,6. Väsinud loomade lihastesse koguneb 3 korda vähem piimhapet, seetõttu jääb ka liha pH lõppväärtus vahemikku 6,2…6,8. Veesiduvusvõime-Isoelektrilises punktis on valgu veesiduvusvõime minimaalne. Liha veesiduvusvõime langeb miinimumini umbes 24 tunni möödudes pärast looma tapmist. Hiljem see taas suureneb, saavutades ca 75% oma esialgsest väärtusest. Liha lõiketugevus muutub aga vastupidises suunas veesiduvusvõimega. 20
ning järelemõeldult. Jõudmaks nn " oma fondini" oleks kõigepealt mõistlik enda jaoks läbi mõelda kaks peamist investeerimise jaoks olulist küsimust: investeerimiseesmärk ja riskitaluvus. Milline on minu investeerimiseesmärk? Mida üldse soovite oma investeeringuga saavutada? Kogumispensionifondide puhul on eesmärk suhteliselt selge - parem äraelamine pensionieas. Ning mida rohkem investeerida, seda suuremad on tulevikus igakuised pensionimaksed. Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast: -regulaarselt investeeritav summa; -investeeringute keskmine tootlus; -investeerimisperioodi pikkus ehk aeg. Mida suuremad eelnimetatud komponendid on, seda suurem on ka lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal
PVkulud = TV = CIFt (1 + k )n -1 , (1 + MIRR ) n , t =0 CFt tulumaksujärgs. rahav. nüüdisv. per. t n projekti oodatav kestus k diskontomäär (nõut. tulunorm või kapit. hind) NPV - ajald. puhasmaksum. (CF-IO, rahas) IO esialgsed kulud (invest. = PVkulud) PI - kasumiindeks >1, vastu võtta TV rahavoogude lõppväärtus MIRR - modif. sisem. tasuvuslävi, diskontomäär (%, TV=IO) CIFt raha sissevood IRR - sisem. tasuvuslävi, diskontomäär (%) PV - projekti maksum. nüüdisväärtus IRR > nõut. tulun. Kapit. eelarv. - otsust.prots. põhiv. tehtav. I suhtes diskont./diskonteerim. tasuvusajad
_ põhivarade taastamismaksumus kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. Põhivarade juhtimise ülesanded jagunevad järgmistesse kategooriasse: _ põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüs põhivarade käibesiduvus; Põhivara käibesiduvus= müügitulu / keksmine põhivara jääkmaksumuses 20. Mida nimetatakse käibevaradeks?
printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid. Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot. Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat
Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus: Amortisatsioon peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja –määrade valikul eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. Põhivaraobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel tuleb arvesse võtta järgmiseid tegureid: *
annaabi.ee 
