Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument Roomas, Kadrioru administratiivhoone >neorenessanss Näiteks Muuga mõis, Saka mõis, Muraste mõis Historitsismi alaliigid: Eklektitsism-jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Tuudorstiil-tuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsism-riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv.
seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Flandriajäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla, äärmuslik barokk lopsakas, liikuv, tohutu tunnete väljendus Maalikunst: Peter Paul Rubens (1577-1640) -piibliteemad, Kristuse kannatuslood altarimaalid -antiikmütoloogia N: "Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" "Leukippose tütarde röövimine" -portreed lähedastest N: "Õlgkübar" "Hélène Fourment lastega" Kompositsioon toetub ristuvatele diagonaalidele. Pildid toretsevad ja jõulised Anthonis van Dyck (1599-1641)
jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel.
asalead. Termid Termid esindasid on keeruline kombinatsioon hooneid ja rajatiseid, mis on seotud harrastusega, sportiga ja hügieeniga . Nad olid ruume võimlemise ja kaalu tõstmiseks, koosolekuruumid puhkamiseks, vestluste, esinemised, raamatukogu, ravikabinetid, saunad, basseinid, äripinnad, aiad ja isegi staadion. Termid tastused ise on umbes tuhat ja rohkem inimest. Basiilik Basiilika tegutses rolli administratiivhoone, kus roomlased veetsime suurema osa päevast. Tänan tähelepanu eest! Infoallikad: http://www.mystic-chel.ru/europe/rome/161.html http://tehlib.com/arhitektura/arhitektura-drevnego-rima/ https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%90%D1%80 %D1%85%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BA%D1%82%D1%83 %D1%80%D0%B0_%D0%94%D1%80%D0%B5%D0%B2%D0%B D%D0%B5%D0%B3%D0%BE_% D0%A0%D0%B8%D0%BC%D0%B0
ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone (vt. pilt 3) Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal
Eestimaa kuberneri suveresidentsiks. 1917. aasta kaksikvõimu ajal Eestis asus Kadrioru lossis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. 1921. aastast asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928. aastal Eesti Kunstimuuseumiks. 1929. aastal võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938. aastal valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde ülemise aia terrassile banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Kadrioru kunstimuuseum. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna
Sveitslane Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte Pidas oluliseks ka (Le Corbusier) hoonete vormi ilu. (Ronchampi kabel) LE CORBUSIER Tema loodud hooned on efektse vormiga. Ise nimetas oma loomelaadi Purismiks (Villa Savoye) (ld.k purus puhas) Valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundidvormid. BRASÎLIA Brasiilia pealinn (O.Niemeyer. Administratiivhoone. Brasilia) 1922.aastal alustati linna ehitamist, kuid see jäi soiku Linn projekteeriti ja ehitati Le Corbusieri ideede järgi aastatel 19561960 Kavandaja Oscar Niemeyer ORGAANILINE ARHITEKTUUR Ei tunnustanud ainult ranget geomeetriat Hoonete sobitamine loodusega "Ise kasvamine" Alternatiiv vanade stiilide lõputule (F.L.Wright. Fallingwater) kopeerimisele FRANK LLOYD WRIGHT (18691959) Üks funktsionalismi rajajaid Tema projekteeritud ehitised arvestavad
Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses
d. raha kassas Question 17 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest Question 18 Varude soetusmaksumusse ei lisata järgmisi kulusid: a. ostujuhi palk b. administratiivhoone amortisatsioon c. normaalsed tootmiskaod d. tootmisjuhi palk e. müügijuhi palk f. turustuskulud g. normaalsest suuremad tootmiskaod h. valmiskauba ladustamiskulud Question 19 Raha ekvivalendiks on näiteks a. lühiajalised nõuded b. võlakirjad c. paigutused rahaturufondidesse d. aktsiad Question 20 Kasutusväärtus on a. vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude väärtus b
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. · Välja selgitada kuidas veedavad liiku...
d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel c) hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingimustel d) maa, mida hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei kasuta e) hotellihoone, kui selle äritegevust juhitakse ettevõte poolt 8. Eraldis kajastatakse bilansis juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on: a) vähem kui10% b) 1050%
Riigiasutused - Eesti aja alguses ei olnud raha, et ehitada, kui siis alustati Pankade ehitamisest. Ehitati riigikogu hoone nt, muuks raha ei olnud. Koolimajad Elamuehitus (Asuniku)Talud Kuhu lähevad riigiasutused? Maareform – sakslased jäävad ilma oma sissetulekuallikatest, varad antakse eestlastele, müüvad oma linnapaleed maha Eesti riigile Liivimaa rüütelkond u 160 pere Eestimaa rüütelkond u 130 peret Saaremaa rüütelkond u 25 pere Rüütelkonna hoone on administratiivhoone, kus kanti nn puhtatõulised aadlid matriklisse. Eesti riik saatis rüütelkonnad laiali. Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed Kinod – kino oli kontroliitud vs teater Kolhoosid ja sovhoosid, sundkollektiviseerimine. 60-80 ehitasid palju ja parimad arhitektuuritellijad Uus Eesti aeg Villa Kinnisvaraküla Autopoed Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo Veekeskus – vabaaja kultuuri teke Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta)
Lasketiir Muu spordihoone Kirik, katedraal, mosee, sünagoog, palvemaja või kabel Kogudushoone Krematoorium Tavandihoone Muu kultusehoone Muu erihoone, nagu näiteks varjend V kasutusviis Ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Büroohoone Pangahoone Administratiivhoone Muu büroo- või administratiivhoone Lennujuhtimiskeskuse hoone Muu transpordihoone Raadio, televisiooni saate- või võimenduskeskuse hoone Päästeteenistuse hoone, tuletõrjedepoo Muu sidehoone, nagu näiteks taksofonikabiin VI kasutusviis Tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Bensiinijaam
Toomemägi ja Raekoda (Salupere, 2004). Sõja jäljed suudeti likvideerida 1950 aastaks.(Lott, 1974) Enne 1956 aastal võimule tulnud Hruštšovi suudeti ka Tartusse rajada mõned suursugused ehitusimed nagu näiteks Riia tänava äärsed suured kortermajad. Hruštšovi ajastu projekti järgi on rajatud korterelamu Jaani kiriku kõrvale, Turu tänava algusesse ja Tiigi tänavasse. Riia tänava äärde ehitati Kaubamaja (lammutati 2014), Teenindusmaja, Kaubahall, laoti püsti Komsomolikomitee administratiivhoone müürid, aga maja jäi valmimata (Pullerits, 2005). 13 21. sajand Tartu Kesklinna linnaosa pole uuel sajandil väga palju muutusi läbi teinud. Eesti Vabariigi ajal on hakatud taastama vanu hooneid ja kasutatakse uute ehitiste püstitamiseks vanu krunte. Näiteks Kohtumaja Riia tänava ääres ehitati Komsomolikomitee administratiivhoone krundile(Pullerits,2005). Plasku ja Tasku keskus laiuvad vana Bussijaama territooriumil, uusi
nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon oli kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve
- seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo-orhament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Klassitsism Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri
kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna. Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920- ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet. Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Kiltsi hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877. a). Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee- ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba
1725. aastal. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang (vene k. ) moodustati Eestimaa kubermangu asemele
· Tollimaks; · Normaalsed tootmiskaod; · Tootmishoone amortisatsioon; · Lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused, kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud; · Ostujuhi palk; · Tootmisjuhi palk. 5 Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna: · Normaalsest suuremad tootmiskaod; · Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk
Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna.Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920-ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Tuntud isikud Väike-Maarjast Peeter Jakobson (27. dets. 1854 - 23. juuli 1899) tuli Rakverest Väike-Maarjasse 1884.a, tegutsedes algul kingsepa ja veidi aega raamatukaupmehena, olles sel alal siin esimene. Alates 1887
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvu...
läheduses ja kompleksi koosseisus on : · Rikastusvabrik · Põlevkivi rikastusvabrikust raudteevabrikusse laadimise kompleks · Põlevkiviladu ekskavaatori ja/või buldooseritega ning estakaadiga põlevkivi laadimiseks laost raudteevagunitesse · Rikastamisjääkide ehk aheraine puistangud · Killustikusõlm · Maapealsed remondikojad auto- ja traktoripargi jooksvaks remondiks · Kraanaga laoplats seadmetele ja materjalidele · Administratiivhoone ning kaevurite riietumis- ja pesemisruumid Töötajate teenindamine Nii allmaa- kui ka pealmaatöölised ja insener-tehniline personal on töökohtadel Eesti Põlevkivi erirõivastuses. Maa all on kohustuslik lisaks erirõivastusele kanda kaitsekiivrit, akulampi ja päästetorbikut. Võimaliku tulekahju korral kaitseb päästetorbiku oskuslik kasutamine hingamisteid avariiväljapääsu poole liikumisel põlemisproduktide sissehingamise eest. Kaevurilampide ja päästetorbikute
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
(Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Stroomi ranna infotahvel, Kommentaar: Huvitava faktina tuvastasin teadete tahvlit lugedes, et ranna laudisteed on kohandatud liikumiseks ratastooliga. Joonis 8. Stroomi ranna teadete tahvel (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Fotol on kujutatud infotahvli informatsioon ranna hooldusega tegelevate ettevõtete kohta. 25 Joonis 9. Joonisel on kujutatud Stroomi ranna administratiivhoone esikülge (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Administratiivhoone eest algab laudistee mis viib mereni. Joonis 10. Stroomi ranna laudistee algus. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Joonisel on kirjeldatud Stroomi ranna administratiivhoone eest algavat laudisteed. Laudistee algus on kooskõlas kehtivate ehitusnormidega ja sellele saab sõita ilma probleemideta. 26 Joonis 11. Laudistee mereni. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Pildil on kujutatud sama laudisteed. Kohati on näha laudistee ebatasasusi.
Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna: · tootmiskaod (normaalsest suuremad); · laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; · mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne); · turustuskulud (müügiosakonna palgad, transport kaupade müügiks) [1: 125]. Vara soetamine tähendab ettevõttele alati ostuväljaminekut (väljamakset), mis kirjeldatakse järgenevalt: a) vara sissetulek: D kaup, tooraine, materjal jne (ostuhind); D käibemaks (ostukäibemaks); K hankijale tasumata arved (kohustus); b) hankijale arve eest tasumine: D tarnijatele tasumata arved; K arvelduskonto, kassa [8: 37].
Muu spordihoone Kirik, katedraal, mosee, sünagoog, palvemaja või kabel Kogudushoone Krematoorium Tavandihoone Muu kultusehoone Muu erihoone, nagu näiteks varjend V kasutusviis Ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Büroohoone Pangahoone Administratiivhoone Muu büroo- või administratiivhoone Lennujuhtimiskeskuse hoone Muu transpordihoone Raadio, televisiooni saate- või võimenduskeskuse hoone Päästeteenistuse hoone, tuletõrjedepoo Muu sidehoone, nagu näiteks taksofonikabiin VI kasutusviis Tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Bensiinijaam
seisundisse. Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C. Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,arms...
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristust...
Omahinnas (soetumus maksumuses) kajastatakse järgmisi kulusid: 1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C
20-date lõpus levis funktsioanalism tolleaegne moesuund. Näiteks perekond Kersoni villa Nõmmel, arhitekt Edgar Johan Kuusik ja Arhitekt Olev Siinmaa eramu Pärnus. Sageli oli tegemist pigem karditaolise majaga. Nurgelisus nagu klotsidest kokku pandud. Lintakende stiili tekkimine aknad ühes reas. Tallinnas Prantsuse Lütseum, Pärnu rannahotell (Olev Siinmaa ja Anton Soans), Tallinna Kunsthoone. Esindustraditsionalism Kadrioru administratiivhoone praegune presidendi kantseleihoone (Alar Kotli). Rõhutati just esinduslikkust ja lihtsust, kaugenemine funktsionalismist. Püüti demonstreerida riigi väärikust, kuna enamasti oli tegu siiski riiklike tellimustega. EEKS-maja (Elmar Lohk), Hotell Palace (Elmar Lohk), EKA-maja (Robert Natus) MUUSIKA Iseloomulikuks tunnuseks on pikem traditsioonide seos rahvaga. Jätkus eesti professionaalse helitehnika areng. Mitmekesisem muusikaelu. Kaks keskust Eestis: Tallinn ja Tartu
mitteosavõtu eest karistust kehtestatud. Austraalias on mitteosavõtu eest kehtestatud trahv. Kreekas ja Türgis on karistused kuni vabadusekaotuseni. Belgias määratakse esmakordselt mitteosalemise eest kas noomitus või väike trahv, teistkordsel mitteosalemisel (kui eelmisest on möödunud mitte üle 6 aasta) määratakse suurem trahv. Kui aga eelmistest valimistest on möödunud 6-10 aastat, siis kantakse isiku nimi elukoha kohaliku omavalitsuse administratiivhoone seinale. Argentiinas määratakse mitteosalemise eest trahv ja võetakse 3 aastaks õigus töötada riiklikel ametikohtadel. 30 Seal, kus valimistest osavõtt on kohustuslik, on osavõtuprotsent kõrge (üle 90%), valimistulemuste poliitiline legitiimsus on aga küsitav. Nimelt on valijad huvitatud mitte sellest, keda nad valivad, vaid valimistest osavõtust. Võrdne valimisõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
