Iga üliõpilane peab kaasuse lahendama iseseisvalt. Kaasuse lahendus tuleb vormistada trükitud kujul, paberil, A4 formaadis ja esitada 18.03.13 hiljemalt kell 17.00 dekanaati Tallinn ruum 202. LAHENDUS Hüpoteetilise tulemuse esitamine : O2 saab nõuda varalise kahju hüvitamist V-lt AÕS § 84 lg 1 alusel. EELDUSED 1. Kas O2 on auto omanik? AÕS § 68 lg 3 O2 ei ole auto omanik. Omanikuks olemise tingimused : · Poolte kokkulepe oli · Võõrandajal käsutusõigus-oli, sest autot müüs omanik · Valduse üleminek- ei olnud. O2 ei saanud autot enda kätte, ta pidi minema V juurde ja nõudma talt autot. 1.1. Kas O2 sai auto omanikuks? AÕS § 92 lg 1 Ei saanud. Antud seaduse kohaselt O2 sai auto omandajaks, kuid mitte omanikuks. 1.1.1. Asjaõigusleping, Kas esines poolte ühine tahe? Jah, mõlemad pooled olid nõus leppima kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le. 1.1.2. Kas võõrandajal oli käsutusõigus? Jah
- ASJAÕIGUSLEPING (täitmistehing) ON KEHTIV. - VÕLAÕIGUSLEPING (kohustustehing) ON MITTEKEHTIV, KUNA ON SÕLMITUD ALAEALISEGA JA TA VÕTTIS ENDALE VÕLGA. Normid kaitsevad alaealisi. 1.1.2. Kas A sai ratta otsese valduse? AÕS § 36 (1) - SAI OSTESE VALDUSE § 36.Valduse omandamine (1) Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. 1.1.3.Kas M-l oli käsutusõigus? M OLI OMANIK, TAL OLI KÄSUTUSÕIGUS. A ei pea enam ratta eest maksma ega ratta tagasi andma. VÕS § 1028 - M võib selle paragrahvi alusel nõuda ratta tagasi. A müüs ratta edasi inimesele S 25€ eest. Kas S omandas ratta AÕS § 92 (1) alusel? JAH Kas S ja A vahel on sõlmitud kehtiv leping? JAH Kas S sai otsese valduse? AÕS § 36 (1) JAH Kas A-l oli käsutusõigus? JAH, kuna ta oli selle jalgratta omanik. ● Käsutusõigust saab üle anda
Ülekandmine annab omandi müüjalt ostjale, kuid ei kohusta. Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud. Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist. Valdamine (ius possidendi) on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine (ius
nõuab jalgratta väljaandmist. Kas õigustatult? Lahendus: Hüpotees:P võib nõuda jalgratta väljaandmist H-lt AÕS § 80 lg 1alusel. - (AÕS § 92 lg 1) -EELDUSED: 1. vallasasi + 2. otsese valduse üleminek (AÕS § 36 lg 1) + 3. kehtiv asjaõigusleping +(käsutusõiguse puudumine ei muuda AÕL kehtetuks) 4. kas on käsutusõigus -(M-l seda ei ole,ta ei ole omanik) - Kas H omandas jalgratta AÕS § 95 lg 1alusel? 1. kehtiv AÕL + 2. kas H sai asja otsese valduse? + 3. käsutusõiguse puudumine + 4. kas H oli heauskne? (TsÜS § 95 lg 2) + 5. heauskset omandamist välistavad asjaolud - ESINEVAD (AÕS § 95 lg 3) - O surnud, valdus läheb P-le (AÕS § 38). võib öelda, et asi on varastanud, kuna pärast
Kas K saab lasta hüpoteegi kustutada? Hüpotees: Kas K saab nõuda hüpoteegi kustutamist ASÕ § 65 alusel ? Eeldused: 1) Rikutud? Hüpotees on ebaõigesti sissekantud. 2) Ebaõige kanne? • Kas hüpotees on seatud ASÕ § 64 brim 1 kohaselt ? Kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandamine, koormava asja üle andmine ? • Asjaõigusleping ? Lepingu pooled ei ole piiratud teovõimega ja leping peab olema notariaalselt tõestatud. • Puudub käsutusõigus ? (-) • Hüpoteek ei ole tekkinud ASÕ § 64 brim 1 kohaselt. 3) Kas kohaldub § 56 prim ? Asjaõigusleping ? Leping ? (+) Kasutusõigus ? (+) Tuginedes raamatule ? (+) Välistavad asjaolud ? a) vastuväide AÕS § 63 (1) p 2 (-) b) pidi teadma ? (-) Pank omandas hüpoteegi heauskselt. Vastus: K ei saa nõuda AÕS § 65 prim alusel hüpoteegi kustutamist kinnisturaamatust.
Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. Hüpoteegipidaja õigused(1) Käsutusõigus – võõrandamine ja pantimine Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks. Väärtuse vähenemise ärahoidmiseks võib teha kohtuotsuse alusel selleks vajalikke tegusid Võib nõuda nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamist, selle tagamiseks kuulub talle kinnistusraamatusse kandmata hüpoteek, mis asub tema hüpoteegiga samal järjekohal.
Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab ostjale sõiduki üle, käsutustehinguga, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmine toimub lihtsa lepinguga (loovutuslepinguga). Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldiseisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt müügilepingu kehtivusest. Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Omand-isiku õiguslik võim asja üle, õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Valdus-tegelik võim asja üle. Tsiviilõigussuhte subjektid 1. füüsiline isik-inimene
peab üle andma. Omand saab üle minna siis, kui kõik seadusega ette nähtud tingimused on täidetud. Valduse üleandmine peab toimuma reeglina käest kätte, võib ka väljanõudeõiguse loovutamise ja asja jätmisega võõrandaja valdusesse (valduse konstituut - § 33 lg 2 – näiteks üürileping). Tavalise omandamise puhul eeldatakse, et valduse üleandmisele ja asjaõiguskokkuleppe sõlmimisele lisandub võõrandaja käsutusõigus. Heausksel omandamisel ei ole omandi üleminekul tähtsust, kas võõrandajal oli käsutusõigus (tal pole kohustust teada, et võõrandajal polnud õigust käsutustehingut teha). Võõrandaja käsutusõigust asendab omandaja heausksus. 21. Millise asjaolu või milliste asjaolude suhtes peab vallasasja omandaja olema heauskne, et toimuks tema poolt vallasasja heauskne omandamine? Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik
Nõuab alusel ( paragrahv 80 lg 1). Eeldusel, et Soomlane on omanik. Algselt oli müüjaks pood. Omad tekib seaduses sätestatud juhtudel. Omandiõiguse ülekande õigus. Kuidas see toimub ? TSÜS par. 6. 1. Kas soomlane on omanik? Müüa ja Soomlase vahel tekkis VÕS par. 208 kohaselt tekkis võlaõiguslik suhe. 1.1 Kas S sai omanikuks VõS par. 92 lg 1?? Ei 1.1.1 Kas M ja S sõlmisid asjaõiguslepingu ? Jah leppisid kokku, et S võib asja omanikuks saada. 1.1.2 Kas M-il oli asja käsutusõigus ? Müüal oli käsutusõigus. 1.1.3 Kas soomlane S sai maali otsese valduse? Par. 36 lg altrnatiiv 1. Ei saanud kuna palus maali hoida sobiva kellaajani. Maali omanikuks sai P kuna tema ostis ning lahkus koos maaliga. Kaasus Notari juurde ilmub naiskodanik, kes soovib anda meeskodanik TT-le kinnisasja müümise volikirja. Kuu aega peale seda sõlmib TT naiskodaniku nimel kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnisasja müümiseks MK-le
KULUTUSED on : vajalikud eseme säilitamine Kasulikud asja või eset oluliselt arendatakse, tõstab väärtust Toreduslik muudab asja mugavamaks, ilusamaks. Piiramatu asjaõigus ja piiratud asjaõigus. Piiratud omandiõigusega. Omandiõigus koosneb kolmest õigusest : 1. valdusõigus (passiivne, õigus asja enda kontrolli all hoida, tegelik võim asja üle) 2. kasutusõigus (õigust asja tarbimisväärtust realiseerida 3. käsutusõigus Valdus võib olla otsene kui kaudne. Vallas omand tekib kahe tingimuse kokkulangemisel. Kinnisomand tekib kahe tunnuse : kokkulepe omandi üleandmiseks, vastava andme tegemine kinnisraamatusse. Omand lõppeb kahel viisil : asja hävimine ja omandiõiguse üleminek. Omand võib olla ainuomand või ühineomand. Ainuomand on siis kui asi kuulub ühe isiku omandisse. Asja valvamine, käsutamine lihtne kuna otsustaja on 1 omanik. Kaasomand on
tehing (mancipatio) ja neid, mille puhul piisas lihtsast üleandmisest (traditio) Asjaõigus Asjaõigused: Omand (dominium) Valdus (possessio) Õigused võõrale asjale: Pant Superficies Servituudid Emphyteusis Omand – dominium Omandiõiguse elemendid: Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus
Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 134-135 24 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 109 25 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 26 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110 3. OMANDIÕIGUSE SISU Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist.27 Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et
pidi teadma, et kanne ei ole õige. (11) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Kommertspandiga seotud õigused ja kohustused Ettevõtjal säilib kommertspandiga koormatud vara osas tavapärase majandustegevuse raames kasutus- ja käsutusõigus. Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu, isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase majandustegevuse piire, kui omandaja oli heauskne. Ettevõtja, kelle varale on seatud kommertspant, peab pandipidajat teavitama ettevõtte majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest Pandipidaja nõudel peab andma ka muud teavet koormatud vara kohta tagatise väärtuse kindlakstegemiseks.
asjade kogum (corpus ex distantibus) näiteks loomakari, raamatukogu asja osa (pars) päraldis (näiteks maamajapidamises instrumentum fundi) ja peaasi vili (fructus) - laps Asjaõigus - ius in rem (actio o rem) Õigused võõrale asjale: Superficies - hoonestusõigus Pant (pignus etc) Servituudid OMAND - dominium, proprietas Omandiõiguse elemendid: 1. Valdusõigus - ius possidendi 2. Kasutusõigus - ius utendi 3. Käsutusõigus - ius dispondend Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata. VALDUS Oluline kas valdus on olemas. Eisteks kas kehaline valdamine, teiseks ka on olemas tahe (nt keegi pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1
kõrvalkulud. Kommrtspandiseadusega reguleerimata osas kohaldatakse AÕS registerpandi sätteid. Kommertspant ulatub kogu äriühingu vallasvarale või FIE majandustegevusega seotud vallasvarale, mis kuulub ettevõtjale pandikande tegemise ajal ja mis ta omandab pärast pandikande tegemist. Kommertspant ei ulatu KomPS § 2 lg 3. Ettevõtjal säilib k.pandiga koormatud vara osas tavapärase majandustegevuse raames kasutus- ja käsutusõigus. Võõrandatud asjadele k.pant ei ulatu, isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase majandustegevuse piire, kui omandaja oli heauskne. Seatakse pantija ja pandipidaja vahelise notariaalse lepingu sõlmimise ja kande tegemisega k.pandiregistrisse. Lõpeb kande kustutamisega. Ei lõpe FIE surmaga. Ettevõtja, kelle varale on seatud k.pant, peab pandipidajat teavitama e/v majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest. Pandipidaja
SEMINAR 1. Kas abiellumisel on mõtet? Annika Kuimet (notar): "Soovitan soojalt abielluda! Ja enne, kui õige aeg mööda läheb:)" PKS §-d 15-20, PKTS § 42 - ühine majapidamine ühistel õlgadel, vastavalt võimalustele ja omavahel kokkulepitud ülesannetele - avalik teadaanne: oleme nüüd perekond (registrikanne) - seadusjärgne pärimine, abikaasade vastastikune testament - kolm varasuhet, mille seas ei ole lahuvara varasuhet (ega abieluvaralepingu varasuhet) - peamised erisused: käsutusõigus 2. Muudatused asjaõiguslikus olukorras? PKS § 25, PKS § 27 lg 2 p-d 1-3 - Ühisvaraks ei muutu, aga käsutuspiirangud võivada olla - praktikas porbleem: raha kontodel 3. Tulu OÜSt - osaühingu osa: piiramatu käsutusõigus; dividendid: PKS § 27 lg 2 p 3 Raha, mis on kummagi AK pangaarvel abielusuhtelõppemise seisuga, loetakse nendeühisvaraks. Siiski, kui raha on arvele laekunud LV müügist, tuleks seda käsitleda samuti LVna § 27 lg 2 p 3 alusel. AÕS-Komm I/Varul, § 70, 3.4.2.2
nt päike, valgus, õhk, väljavaade, jurdepääsu SEMINAR 3 Kaasus 19. Tüüp 3 Nõude alus: 1. §89 ? Vastutab proportsionaalsuse kriteeriumitele. Kes on õige adressaat? -> B? Negatoorhagi. Riigikohtu lahend Barclay kohta kaasomanike õiguse käsitlev lahend, omandiõiguse käsutamise kohta: loe otsust, sealt saab paremini infot. Kui on ebaselge kokkulepe kaasomanike vahel, kas on käsutusõigus antud või mitte: piisab suuliselt, teatud vorminõue võiks tuleneda. 0000000 § 79 notar peab juures olema, kui märke lepingut tehakse, kinnistusraamatu kanne, igal võimalikul omandi muutusel peaksid uued omanikud kokkuleppeid tunnistama. Suulise lepingu puhul on raskem. Kohus ei pääse kaasomandi lõpetamisest, ta peab seda tegema, kui see nõue on esitatud, samas võib olla kokkulepe selle nõude välistamiseks.
Lisas A on kirjas saneeriva iseloomuga menetlused, lisas B on vaid likvideeriva iseloomuga meetmed. Lisa C-s tuuakse ära haldurid(muus maailmas livideerijad). Määruse art 1 lg 1 nõutud eeldused peavd olema täidetud mentluse kollektiivne iseloom, võlausaldajate paljusus, võlgniku olemasolu, menetluse aluseks olev maksejõuetus, menetluse käigus võetakse võlgnikult osaliselt ja täielikult tema majandustegevuse juhtimisõigus ja varade suhtes käsutusõigus; menetlus peab võimaldama määrata likvideerija Määruse art 2 (b) tähenduses. Territoriaalne ulatus. Tegevuskoha kriteeriumid art 2 (h) koht kus toimub võlgniku alaline tegevus, hõlmab tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. Peab olema organiseeritus ja mingisugune stabiilsus. Füüsilise isiku puhul on vaieldud suvilate tegevuskohaks nimetamise üle. Füüsilise isiku puhul kodakondsus ei ole näitaja Comi (võlgniku põhihuvide kese) on ülioluline, sest :
possessione" (D. 41, 2, 12, 1 - omandil ja valdusel ei ole mitte midagi ühist), sest valdus on faktiline ja mitte õiguslik suhe asjasse (Ofilius ja Nerva - D. 41, 2, 1, 3 - eam enim rem facti, non iuris esse). Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi). Kui valdus- ja kasutusõigus võivad olla ka valdajal, siis asja käsutusõigus saab olla ainult omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist. Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et possessionem haec est, quod dominium nihilo minus eius manet, qui dominus
osa vastavalt hoiuste vähenemisele. Turukõlblikud väärtpaberid on väärtpaberid, millele ulatub panga omandiõugus, milleks on võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (võlakirjad, sertifikaadid, eelisaktsiad, mille puhul ei ole määratud tagasiostmine. Repo puhul ei laiene panga omandiõigus neile, käsutusõigust ei ole. Kasutamine, käsutamine, valdamine omanis ja millele laineb käsutusõigus (müügiõigus) Investeeringud Ülejäänud väärtpaberid, aktsiad, osad Tütarettevõtete aktsiad ja osad üle 50%, annab pangale kontrolli tütare/v üle Sidusettevõtete aktsiad ja osad 20%-50% annab kontrolli Muud aktsiad ja osad Äriühingutel on aga pankadel mitte: varud, ostjate tasumata arved. Pangal on likviidsemad varad. Põhivarad - on panga tegevuses hädavajalikud. Laenud - mood panga varade suurima ja tulusama osa. 19
või pidi teadma, et kanne ei ole õige. (51) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Kommertspandiga seotud õigused ja kohustused Ettevõtjal säilib kommertspandiga koormatud vara osas tavapärase majandustegevuse raames kasutus- ja käsutusõigus. Võõrandatud asjadele kommertspant ei ulatu, isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase isegi siis, kui võõrandamine ületas tavapärase majandustegevuse piire, kui omandaja oli heauskne. Ettevõtja, kelle varale on seatud kommertspant, peab pandipidajat teavitama ettevõtte majandamise peatamisest/ jagamisest/ võõrandamisest/ vara vähenemisest/ hävimisest Pandipidaja nõudel peab andma ka muud teavet koormatud vara kohta tagatise väärtuse kindlakstegemiseks.
(2) Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. (6) Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma. §19. Isiku surnuks tunnistamine
kadunud isiku või tema ülalpeetava huvides. (2) Hooldaja peab tegutsema, lähtudes teadmata kadunud isiku huvidest, valitsema tema vara heaperemehelikult ja tagama selle säilimise. Hooldaja annab varast ülalpidamist isikule, keda teadmata kadunud isik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama, ning maksab teadmata kadunud isiku võlad. (3) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja võib käsutada teadmata kadunud isiku vara, välja arvatud kinnisasju. (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. (6) Hoolduse lõppemisel on vara hooldaja kohustatud isikule, kelle vara ta valitses, vara valitsemisest aru andma. §19. Isiku surnuks tunnistamine (1) Kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.
midagi positiivset õiguse subjektide jaoks. · Õiguse objekti võib määratleda esemena, mis kujutab endast hüve, mis võib alluda õiguslikule allumisele isiku poolt. · Nendeks hüvedeks saab olla kõik see, mida õiguse subjektid saavad omada, omandada, sh mida nad saavad käsutada. Küll ei loeta eseme alla ei isiksuseõiguse ega ka perekonnaõiguslikke õigusi. Niisamuti ei ole õiguse esemeks inimene, elava inimese keha, sest inimese üle ei saa eksisteerida käsutusõigus. Inimkehaosade, organite, inimkeha toimimiseks vajalike asjade osas on olemas juriidilised regulatsioonid. Õiguse esemeks pole samuti sooritused. Soorituste osas saab eksisteerida vaid nõudeõigus soorituste tegemiseks. Sooritus ei ole ese. Niisamuti pole ka valdus õiguse ese, vaid faktiline olukord, tegelik võim asja üle. · Õiguse objekte on väga palju. Seega oleks targem seda maailma käsitleda läbi struktuuri, läbi teatud liikide.
Töönädal koosneb istungitest (4 istungipäeva E-N). Töönädalaks peab juhatus esitama päevakorra. Erakorraline istungijärk (istung väljaspool istungijärgi aega ehk jõulude ajal või suvel). Võib koosneda ühest või mitmest istungist (nt Presidendi valimine). Ka nt komisjonid võivad korraldada erakorralisi istungijärke, kuid see on keerulisem (reeglid pigem opositsiooni kaitseks - ei saa otsuseid nii lihtsalt vastu võtta) Seaduseelnõudel on kolm lugemist (algatajal on käsutusõigus eelnõu üle ehk tal on õigus kuni viimse hetkeni eelnõu tagasi võtta). Seaduseelnõu algataja võib olla iga Riigikogu liige, Valitsus (juhatus otsustab, kas võtta menetlusse ning määratakse juhtivkomisjon, kes valmistab eelnõu esimeseks lugemiseks ette; kui pole esitatud Valitsuse poolt, siis saadetakse ka neile tutvumiseks ei pea seisukohta võtma) Menetlusetapid on kolm lugemist igal lugemisel on oma funktsioon:
vara, välja arvatud kinnisasju. Vallata ja käsutada kinnisasju. Seda võib teha vaid kohtu loal. Reaalkoormatis, pant, hoonestusõigus, servituut - kinnisasjad rooma õiguses. Nendega võib teha tehinguid üksnes kohtu loal. 23 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 (4) Teadmata kadunud isiku vara hooldaja käsutusõigus ei piira ega välista teadmata kadunud isiku enda käsutusõigust. Kui isik on teadmata kadunud ja tema varale on määratud hooldaja, ei mõjuta see isiku õigus- ega teovõimet. Juhul kui isik on elus, võib ta ise teha oma varaga kõiki tehinguid. (5) Teadmata kadunud isiku taasilmumisel või tema viibimiskoha kindlakstegemisel lõpetab kohus tema varale seatud hoolduse. Teadmata kadunud isiku taasilmumisel lõpetab kohus hoolduse. Samuti lõpetab
äriühingu nimele avatud kontole tasutud osa- või aktsiakapitali sissemakse, kui äriühingut ei kanta registrisse, või osa- või aktsiakapitali enammakse, kui deposiitkontole või kontole on tasutud osa- või aktsiakapitali ületav summa. · Kohus teeb määruse asutajate avalduse alusel. Avalduses tuleb näidata asutamata jätmise või enammakse tegemise põhjused, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus anda ja kes on millises ulatuses sissemaksed teinud. · Registripidaja deposiitkontole tehtud sissemakse jääb riigituludesse, kui selle tagastamise avaldust ei esitata kohtule kahe aasta jooksul alates sisse- või enammakse tegemisest. OÜ JA OSANIKU VAHELISED SUHTED Osa · Igal osanikul on üks osa (ÄS § 148 lg 4) erisus AS. · Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see
Tasumisel mitterahalise sissemaksega peab omandiõigus sisse makse esemele olema üle kantud asutatavale aktsiaseltsile, vajalik on ka kande tegemine vastavates registrites. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatuseaduse § 47 lg 1 kohaselt tehakse kinnistamisotsus kolme kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Rahaliste sissemaksete tegemiseks avavad asutajad asutamislepingu või -otsuse alusel pangaarve Eesti krediidiasutuses (nn stardiarve), mille käsutusõigus tekib arvates aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest. Aktsia eest tasumine ei eelda füüsiliselt sissemakse tegemist asutaja poolt. Sissemakse aktsiakapitali võib asutaja eest teha ka kolmas isik või teine asutaja ilma, et aktsionär kaotaks seetõttu õigust aktsiale. Tasumine mitterahalise sissemaksega Mitterahalise sissemakse olemus Aktsiate eest võib tasuda mitterahalise sissemaksega üksnes juhul, kui põhikiri vastava õiguse ette näeb (ÄS § 246 lg 1).
See tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st käsutustehingul. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmise toimub lihtsa lepinguga. Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Õiguse omaja võib anda käsutusõiguse kolmandale isikule. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldi seisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda.
See tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st käsutustehingul. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmise toimub lihtsa lepinguga. Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Õiguse omaja võib anda käsutusõiguse kolmandale isikule. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldi seisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda.
seda põhjusel, et teenust osutatakse käsundiandjale ja viimase nimel. Seetõttu tuleb käsundisaajal VÕS § 626 lg 1 alusel käsundiandjale välja anda see, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kui käsundisaaja teeb tehinguid aga enda nimel, siis väljaandmiskohustus kohaldamisele ei kuulu, kuna käsundisaajale läheb üle nii valdus-, kasutus- kui ka käsutusõigus. 5 Esemed, mis tuleb käsundisaajal käsundiandjale üle anda, võivad olla nii asjad, õigused kui ka muud hüved. Samuti tuleb välja anda kõik viljad, mis on käsundi täitmisel saadud. Käsundi täitmiseks saadud esemeid ei tohi käsundisaaja isiklikel eesmärkidel kasutada. Kui käsundisaaja siiski kasutab talle üleantud esemeid isiklikel eesmärkidel, tuleb käsundisaajal arvestada, et esemed tuleb siiski
annaabi.ee 
