Äriõigus (0)

Äriõiguse kontrolltöö
1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata?
Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt , et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus , kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega.
Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga.
2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia?

• Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.
  
• Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
  
• Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle.
  
• Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid.
  
• Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  

Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida:
1) ühingute ärinimed ja asukohad;
2) ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse;
3) ühendava ühingu osade või aktsiate üleandmise tingimused;
4) mis ajast alates üleantud osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ühendavas ühingus;
5) õigused, mis ühendav ühing annab ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele, sealhulgas aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikele;
6) ühinemise tagajärjed ühendatava ühingu töötajatele;
7) aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel (ühinemise bilansi päev);
8) ühinemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning ühingute juhatuse ja nõukogu liikmetele või ühingut esindama üigustatud osanikele ühinemisega seoses antavad soodustused.
Ühinemislepingus ette nähtud ühendava osaühingu või aktsiaseltsi juurdemaksete summa ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele ei või ületada 1/10 neile asendatud osade või aktsiate nimiväärtuste summat .
Kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule, ei tule ühinemislepingus näidata käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2 - 4 nimetatud andmeid.
Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib ühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.
*Ühinevate ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud koostavad kirjaliku aruande (ühinemisaruanne), kus selgitatakse ja põhjendatakse õiguslikult ja majanduslikult ühinemist ja ühinemislepingut, sealhulgas osade või aktsiate asendussuhet ning juurdemaksete suurust, kui juurdemakseid tehakse. Aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele.
*Ühinemisaruannet ei pea koostama , kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis.
3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia?
Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded,
jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist. ÄS -i § 368, mille kohaselt aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Toimingud mis tuleb läbi viia:
Aktsiaseltsi jooksva aasta majandustegevuse ülevaate koostamine juhul, kui lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek (ÄS § 365 lg 2).
Lõpetamisotsuse vastuvõtmine üldkoosoleku poolt (ÄS § 365 lg 1). Lõpetamisotsuse saab vastu võtta vaid kvalifitseeritud häälteenamusega ja juhul, kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, peavad samad häälteenamuse nõuded olema täidetud kõigi aktsiate liikide osas. Iseenesest saab aktsiaseltsi lõpetamisotsuse vormistada ka aktsionäride kirjaliku otsusega (ÄS § 305 lg 2) ilma üldkoosolekule kokku tulemata. Kirjalik otsus eeldab kõigi
aktsionäride nõusolekut.
Võlausaldajatele teatamine. Likvideerijad peavad viivitamatult avaldama teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele(ÄS § 375 lg 1 ja 2).
Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Aktsiaseltsi lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus vastava avalduse (ÄS § 367 lg 1 ja § 371 lg 1). Avaldusele lisatakse aktsionäride üldkoosoleku protokoll või aktsionäride kirjalik otsus.
Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine üldkoosoleku otsusega ja registripidajale esitamine.
Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Et lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ja algab uus, koostavad likvideerijad majandusaasta aruande seltsi lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga.
Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule ja pärast nende kinnitamist üldkoosoleku otsusega ka viivitamatult registripidajale (ÄS § 374 lg 2,3 ja 4).
Seltsi vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest
karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse .
Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 378 lg 1).
Lõppbilanssi ja vara jaotusplaani peab kontrollima audiitor (ÄS § 378 lg 2).
Lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamine. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan tuleb esitada aktsiaseltsi asukohas tutvumiseks kõigile aktsionäridele ja sellest neile ka teatada (ÄS § 378 lg 3).
Vara tegelik jagamine aktsionäride vahel. Vara võib välja jagada kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest, kui bilanssi ega vara jaotusplaani
ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või asjas menetlus lõpetatud (ÄS §379 lg 2). Viidatud norm kohaldub ka rahalise likvideerimisdividendi jaotamise tähtaegade suhtes. Oluline on silmas pidada, et teisena nimetatud ehk kahekuuline tähtaeg ei hakka kulgema mitte lõppbilansi ja vara
jaotusplaani aktsionäridele tutvumiseks esitamise ajast, vaid ajast, mil sellest (bilansi ja jaotusplaani tutvumiseks esitamisest) aktsionäridele teatati.
Seltsi kustutamisavalduse esitamine äriregistrile. Vastava avalduse esitamine registripidajale on võimalik pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel aktsiaseltsi lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani
aktsionäridele tutvumiseks esitamisest aktsionäridele teatamisest ja ainult tingimusel, et aktsiaselts ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 381 lg 1).
4. Millised on MTÜ liikmete kohustused ja kuidas saab MTÜ liige oma juhtimisõigust teostada?
Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
MTÜ-le on kohustuslikud kaks organit – selle liikmete üldkoosolek ja juhatus. Juhtimisõigust saab teostada osaledes üldkoosolekul.Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad nt põhikirja muutmine , juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasikutsumine jne.
5. Millist käitumist peetakse raskeks juhtimisveaks?
Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Vajalikud elemendid on a) kohustuste rikkumine b) rikkumise süülisus ( tahtlus või raske hooletus )
Kuna raske juhtimisviga on juriidilisest isikust võlgniku puhul defineeritud juhtorgani
kohustuse rikkumise kaudu, siis on selle mõiste sisustamiseks vaja teha kindlaks juhtorgani
liikme kohustused. Konkreetsete tegude kvalifitseerimine raske juhtimisveana on kehtivas õiguses jäetud kohtupraktika otsustada.
2004. a. 01. jaanuari kehtinud pankrotiseaduse § 60 lõike 3 kohaselt oli
toodud raske juhtimisveana käsitletavate juhtumite ammendav loetelu kus raskeks juhtimisveaks oli:

• juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või
  
• juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või
  
• juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda
  
• või mõne teise isiku huvides või
  
• juriidilise isiku vara varjamine või
  
• juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine või
  
• vara väärtuse ebaõige kajastamine juriidilise isiku bilansis või
  
• näiliku või nõuetele mittevastava raamatupidamise korraldamine, sealhulgas näilike
  
• maksete ja võlgade kirjendamine, või
  
• kapitali soetamine juriidilisele isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või
  
• suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne, et laenu tagasi maksta või tagasi saada
  
• ei ole võimalik, või
  
• juriidilist isikut kahjustanud muud enda huvides tehtud teod, mis põhjustasid
  

juriidilise isiku maksejõuetuse
Kehtivas õiguses selline loetelu puudub, kuid kindlasti ei tähenda see seda, et loetelu
seadusest väljajätmise eesmärgiks on olnud eelloetletud tegudele teistsuguse õigusliku
tähenduse andmine või et need teod ei saaks käesoleval ajal olla raskeks juhtimisveaks.
Eelnevast tulenevalt võib käesoleval ajal väita, et kõrgema kohtu juhised on raske
juhtimisvea mõiste avamise seisukohast võrdlemisi napid.
6. Millal tohib kasumit jagada ning millega tuleb kasumi jagamisel arvestada?
Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu aastabilansi alusel.
Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks.
Arvestada tuleks kasumijagamisel sellega, et jaotamisele kuuluvast kasumiosast arvestatakse igale osanikule osa vastavalt tema sissemakse suurusele, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui osanik ei ole tasunud sissemakset, kaetakse sissemakse talle arvestatud kasumiosa arvelt.
7. Millal vastutavad OÜ ja MTÜ juhatuse liikmed ning kuidas saame juhatuse liikme vastutust jagada?
 OÜ ja MTÜ juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule või mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat.
Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.