Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega (0)

1 Hindamata

Ettevõtja mõiste.
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1)

Ettevõtja tegevusalad.
Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4)

Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi.
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (v.a juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja nimes sisaldub tema talu nimi).
Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all, mida nimetatakse ärinimeks ehk firmaks. Ärinimi…

peab sisaldama tema liigile viitavat täiendit või vastavat lühendit
võib olla ainult üks
peab olema avalik, mis tagatakse selle kandmisega äriregistrisse
peab ettevõtjat selgelt eristama teistest ettevõtjatest
ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes
ei või olla vastuolus heade kommetega
peab olema kirjutatud eesti-ladina tähtedega

Kohus võib keelata ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust või keelu.

Prokuura mõiste ja sisu.
Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Prokurist võib ettevõtja kinnisasja võõrandada ja koormata üksnes juhul, kui ettevõtja on talle selle õiguse prokuuras andnud ja selle õiguse kohta on tehtud märge äriregistrisse. (ÄS § 16)
Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi . (ÄS § 17)
Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, st prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda.
Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19)

Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted.
Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register . Äriregistrit peetakse alates 2002. aasta märtsist elektrooniliselt (see tähendab, et elektroonilisel kandel on juriidiline jõud) ning registrikannetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi äriregistri teabesüsteemi. Äriregistri kanded teeb registripidaja , kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht.
Selle põhilised tunnused ja funktsioonid võib kokku võtta järgmiselt:

äriregistreid peetakse maakohtute juures;
äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äritoimikus olevatest dokumentidest (kättesaadavad kõigile);
äriregistris olevatele andmetele on võimalik õiguslikes vaidlustes tugineda (garantiifunktsioon);
äriregistri kaudu teostatakse ettevõtjate üle järelevalvet.

Äriregistri sisu ja kanded.
Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud.
Kõik tähtsamad ühinguõiguslikud toimingud (asutamine, reorganiseerimine, kapitali muutmine) jõustuvad registrikande tegemisega ning registripidaja peab tagama õiged registriandmed.
Äriregistri kanne jõustub, kui sellele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.
Struktuurselt koosneb äriregister kolmest osast:

registrikartoteek – sisaldub iga ettevõtja kohta registrikaart, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed

A-osa (FIE ja isikuühingute - täisühingu ja usaldusühingu registrikaardid)
B-osa (kapitaliühingute - osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaardid)

äritoimikud – säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või pankrotihaldur on seaduse alusel äriregistrile esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded , põhikiri, asutamisleping jms)
registritoimikud – sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras

Äriregistri kannete liigid:

konstitutiivne (ehk konstitutsiooniline ) ehk õigustloov;
deklaratiivne.

Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne).
Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine).

Äriühingute liigid.
Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses).
Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega.
Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2)
Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing ja tulundusühistu).

Täisühing, asutamine ja juhtimine.
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. (ÄS § 79)
Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Osanikuks ei või olla kohalik omavalitsus. (ÄS § 80)
Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel. Osanikud lepivad kokku (ÄS § 82):

täisühingu ärinimes ja asukohas
osanike sissemaksete suuruses
muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes

Täisühingu asutamine
Täisühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping. Leping on vormivaba ning selle muutmine on võimalik üksnes kõigi osanike nõusolekul. Täisühingul ei ole põhikirja, ühinguga seotud küsimused on reguleeritud seaduses ja ühingulepingus. Ühingulepingus nähakse ette osanike sissemaksete suurus ja tasumise aeg, kui viimast pole lepinguga täpsustatud, tuleb sissemakse tasuda viivitamatult pärast ühingulepingu sõlmimist. Osanikud esitavad täisühingu äriregistrisse kandmise avalduse, millele kirjutavad alla kõik osanikud.
Täisühingu juhtimine
Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises (samas esindamise kohustust ette ei nähta), ent ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Juhtima õigustatud osanikud võivad täisühingu juhtimise õiguse anda ka kolmandale isikule. Otsuste vastuvõtmine täisühingus toimub häälteenamusega: osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõigi osanike häältest, kui seaduse või ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
Täisühingu esindamise õigus kõigis õigustoimingutes on kõikidel täisühingu osanikel, eeldusel , et ühingulepinguga pole ette nähtud teisiti. Iga osanik võib täisühingut esindada üksinda, ühingulepinguga võib ette näha ka nõude, et esindada võivad mõned või kõik osanikud ühiselt. Täisühingut võib esindada ka prokurist, kelle määravad kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt. Prokuurat tühistada võib aga iga juhtima õigustatud osanik.

Täisühingu lõpetamine ja likvideerimine.
Täisühingu lõpetamine
Täisühingu lõpetamise alused (ÄS § 103):

osanike otsus;
kohtumäärus;
tähtaja möödumine või eesmärgi saavutamine;
muu seaduses ettenähtud alus (mis võib olla ette nähtud ühingulepingus).

Täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ÄS § 113). Likvideerimismenetlust iseloomustavad järgmised etapid:

likvideerijate määramine ja äriregistrisse kandmine;
võlausaldajate nõuete rahuldamine (kui nõuded ületavad täisühingu vara, vastutavad osanikud täisühingu kohustuse eest solidaarselt);
pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamine;
äriregistrist kustutamine.

Usaldusühingu mõiste, sisu ja juhtimine.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125).
Täis- ja usaldusühingu esimene ja olulisim erinevus tuleneb juba usaldusühingu mõistest: see on usaldusosaniku ja täisosaniku erinev vastutus.
Lisaks erineb usaldusühing täisühingust selle poolest, et usaldusosanikul puudub reeglina õigus usaldusühingut juhtida ning esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti (sellisel juhul tuleb usaldusosaniku esindusõigus kanda ka äriregistrisse). Juhul, kui usaldusosanikule on ühingulepinguga antud õigus osaleda usaldusühingu juhtimises, laieneb talle ka konkurentsikeeld .

Osaühingu mõiste, sisu ja juhtimine.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jagatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (ÄS § 135)
Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osaühing on kapitaliühing, mis on sobiv eelkõige väiksemate ühingute puhul, kus osanikke on vähem ning neil on soov hoida oma pideva kontrolli all nii ühingu juhtimise küsimused kui ka osanike ring. Osaühingu regulatsioon äriseadustikus ei ole nii range kui aktsiaseltsi puhul; osaühingut reguleerivaid norme on vähem. Osaühing on Eestis enim kasutatav ühinguvorm.
Osaühingu juhtimine on reeglina kahetasandiline: osanikud ning juhatus. Seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel võib osaühingul olla ka nõukogu.

Osaühingu asutamine.
Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. (ÄS § 137)
Asutamiseks tuleb:

sõlmida asutamisleping või vastu võtta asutamisotsus ja kinnitada osaühingu põhikiri;
teha sissemaksed;
esitada äriregistrisse kandmise avaldus.

Osaühingu asutamisleping (ühe asutaja puhul asutamisotsus) peab sisaldama järgmisi andmeid (ÄS § 138):

asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
asutajate nimed ja elu- või asukohad;
osakapitali kavandatud suurus;
osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.

Asutamisleping (-otsus) peab olema notariaalselt tõestatud.
Osa eest tasumiseks on kaks võimalust:

rahaline sissemakse – tuleb tasuda asutamisel oleva osaühingu nimel avatud pangakontole
mitterahaline sissemakse – loodavale osaühingule asjade või õiguste võõrandamine (kinnisasjade, registrisse kantavate vallasjade (näiteks mootorsõidukid) ja õiguste ( aktsiad ) võõrandamisel märgitakse vastavasse registrisse omanikuks asutamisel olev osaühing)

Osa ja osanik.
Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Igal osanikul võib olla üks osa. (ÄS § 148)
Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Igal osanikul on üks osa. Kui osanik omandab teise osaniku käest tema osa, siis ei ole omandajal mitte kaks osa, vaid tema osa nimiväärtus suureneb vastavalt. Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
Osaniku õigused:

õigus osaleda osaühingu kasumi jaotamisel (§ 148; § 157);
õigus osaleda osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (§148);
õigus osaleda osaühingu juhtimises (§ 168);
õigus tutvuda osanike nimekirjaga (§ 182);
õigus teabele (§ 166);
muud seadusest ja põhikirjast tulenevad õigused (näiteks õigus vaidlustada osanike otsust, õigus nõuda erikontrolli jms).

Osanikud võivad otsuseid vastu võtta:

osanike koosolekul;
kirja teel hääletades;
kirjaliku otsuse vormistamisega.

Osaühingu juhtorganid, nende vastutus.
Osaühingu juhatus juhib ja esindab osaühingut. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget. Kui juhatus koosneb vaid ühest liikmest, nimetatakse teda juhatajaks.
Juhatuse liige ei pea olema osanik. Seadusega on sätestatud tingimused, millele juhatuse liige peab vastama:

ta peab olema teovõimeline füüsiline isik (ÄS § 180);
vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis (ÄS § 180).

Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Osaühingu lõpetamine.
Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (ÄS § 201):

osanike otsus;
kohtulahend ;
osaühingu pankroti väljakuulutamine;
osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist;
teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused.

Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest.

Aktsiaseltsi mõiste ja asutamine.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (ÄS § 221)
Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (ÄS § 222)
Analoogselt osaühingule võib ka aktsiaseltsi asutajaid olla üks või mitu ning asutajateks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Asutajad sõlmivad asutamislepingu ning selle lisana kinnitatakse põhikiri. Mõlemad peavad olema notariaalselt tõestatud.
Peale asutamislepingu sõlmimist toimub aktsiate eest tasumine kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena. Erinevalt osaühingu regulatsioonist näeb seadus ette, et kui aktsiaseltsi asutamisel tehakse mitterahalisi sissemakseid, peab nende väärtuse hindamist kontrollima audiitor . Kõikide aktsiaseltside aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning asutatava aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus. Erinevalt osaühingust ei ole aktsiaseltsi võimalik asutada kiirmenetluse teel.

Aktsia , aktsiast tulenevad õigused.
Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud hulga (nii varalisi kui mittevaralisi) õigusi. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223).
Aktsiast tulenevad õigused:

õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel;
õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel;
õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul;
õigus teabele;
muud õigused (näiteks õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, õigus nõuda erikontrolli läbiviimist jms).

Aktsiaseltsi juhtimine, juhtorganid ja nende pädevus.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Korraline aktsionäride üldkoosolek toimub üks kord aastas ning selle kutsub kokku juhatus, kes saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile aktsionäridele.
Üldkoosoleku pädevuses on (ÄS § 298):

põhikirja muutmine;
aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
audiitori valimine;
erikontrolli määramine;
majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine;
muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist ja kutsub kokku üldkoosoleku.
Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel.
Aktsiaseltsil peab olema audiitor, kelle nimetab üldkoosolek (ÄS § 328). Audiitori andmed tuleb esitada äriregistrile.

Aktsiakapitali suuruse muutmine.
Aktsiakapitali suurendamise viisid (ÄS § 338):

Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse või arvestusliku väärtuse suurendamisega.
Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta.
Kui aktsiakapitali suurendatakse uute nimiväärtuseta aktsiate väljalaskmisega, tuleb aktsiate arvu suurendada võrdeliselt aktsiakapitali suurendamisega. Eelmises lauses sätestatud nõuet rikkudes välja lastud aktsiad on tühised.

Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine.
Aktsiaselts lõpetatakse (ÄS § 364):

üldkoosoleku otsusega;
kohtulahendiga;
aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega;
aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 7 allalaadimist

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #1

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #2

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #3

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #4

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #5

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #6

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #7

Äriõiguse kordamisküsimused koos vastustega #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

290848 Õppematerjali autor

ettevõtja prokuura FIE äriregister aktsiaselts osaühing usaldusühing täisühing osa osanik aktsia aktsionär

Sarnased õppematerjalid

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

omavaheline pädevus ja kehtestatud juhtorganite liikmete vastutus oma tegude eest. 4 Seadus aitab kaasa majanduskuritegevuse vähendamisele ja teiselt poolt annab tegutsevatele firmadele selged reeglid ja õiguslikud garantiid, kaitstes neid ühtlasi äripartnerite võimaliku seadusvastate tegevuse eest. ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük

Äriõigus

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks oli luua majandusele tugeva seadusandliku baasi, kehtestades kõigile

Õigus alused

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

tagasi ja uut juhatust või seda asendavat organit ei ole valitud; ... esineb muu seaduses sätestatud alus. Likvideerimismenetlus Lõpetamiseks vajalike toimingute läbiviimine: · Informatiivsed toimingud (likvideerimisteate koostamine ja avaldamine), juriidilise isiku vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja tagamine, järelejääva vara jaotamine õigustatud isikute vahel, kustutamine registrist koos dokumentide hoiustamisega (TsÜS § 41-43; § 45 46) · Kui varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei jätku, tuleb esitada pankrotiavaldus (TsÜS § 44) · Likvideerimisel lisatakse nimele märkus ,,likvideerimisel" (TsÜS § 41 lg 8) Ärinimi ehk firma Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. (TsÜS § 30) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (ÄS § 7). Ärinimele esitatavad nõuded

Ühinguõigus

doc

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

mujal (töösisekord, palgajuhend, auto- või mobiiltelefoni kasutamise jmt kokkulepped), või on senise tööandja ja töötaja vahel suuliselt kokku lepitud ja seni järgitud. Töölepingute üleminekul lähevad kollektiivlepingu seaduse kohaselt üle ka senise kollektiivlepingu tingimused. Kokkulepped kehtivad seni, kuni uus tööandja sõlmib töötajatega uue lepingu. Ettevõtte üleminekuks on oluline tuvastada, et · koos kinnisasjaga antakse üle tegevuse jätkamiseks vajalikud seadmed jmt (viidatud lahendis anti uuele omanikule mh üle jäätmeluba), · vana ja uue kinnisasja omanik jätkab samasugust või analoogset majandustegevust, · toimub töötajate ning oskusteabe üleminek. 23. Mis on firma? Too näide. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. (TsÜS § 30) Juriidilisest isikust ühingu nimi on registrisse kantud tähis, mille all ühing tegutseb

Ühinguõigus

ppt

Äriseadustik

Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud j

Õigus

docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

1. kestus; 2. emitent; 3. intressimaksete iseloom; 4. tagatis. Laen on finantsvahend, mida saab taotleda laenuandjalt (nt pangast) suuremate ostude finantseerimiseks. Näitekseluasemelaen oma kodu (korteri või maja) soetamiseks, tarbimislaen tarbekaupade (olemelektroonika, reisimine) ostmiseks või kiirlaen ootamatute kulutuste katmiseks. Igasugune laen on finantskohustus, mis tuleb laenuandjale tagastada koos intressidega. Laenulepingu mõiste. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenuintress

Äriõigus

docx

Õiguse mõiste ja õigussüsteem

(4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.(5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 31. Füüsilisest isikust ettevõtja. Füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) on ettevõtlusvorm, mis sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega. FIE-na tegutsemise eelised: minimaalse kapitali nõue puudub; registreerimine on lihtne; FIE-l ei pea olema põhikirja. Samas vastutab FIE ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma tegevuse peatada, teatades sellest äriregistri pidajale, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest

Ettevõtlus

docx

Äriõiguse vastused

füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. (2) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (3) Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. (4) Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks. (5) Prokuristiks ei või olla sama täis- või usaldusühingu osanik ega äriühingu nõukogu liige ega äriühingu audiitor. Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriühingu

Äriõigus

Rohkem sarnaseid