mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E
stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne.) (Sinna mahub korraga vähe asju ja mis tuleb teadusesse tuleb eelteadvusest) 2. Eelteadus kõik mida me suudame teadvustada. 3. Alateadvus(teadvustamatus)- inimene pidevalt tõrjub sinna mingeid tundeid ja mälestusi jne. *Sinna türjutud asju on keeruline teadvusesse tagasi tuua. *See mis on sinna tõrjutud
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist. On olemas ka superego, mis on inimese südametunnistus või moraalikoodeks. Umbes 10. eluaastaks kujuneb välja. Egol on tasakaalustav roll, ID on tugev siis on naudinguinimene, kui tugev superego piirides kinni. Neuroos tekib kui üks üle teise liialt domineerib. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" libiido ja agressiivsus juhivad. Alateadlikult on inimese eesmärk surra. Psühhoanalüüsis on 2 etappi seksuaaltung ja agressiivsustung, ta ideid mõjutas I maailmasõda. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus libiido on inimese vaimne energia. Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert
Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad. Tänapäeval arvatakse, et isiksus on olemas, teeb asju harjumuspäraselt. Pilet 2. Psühhoanalüüs. Psühhoanalüüsis on palju erinevaid nimesid. Selle looja on Freud, tema õpilasteks Jung ja Adler. Psühhoanalüüsi ühendab lapsepõlve, eriti esimeste elukuude ja -aastate roll isiksuse kujunemisel ning alateadlike vaimsete protsesside olemasolu rõhutamine ja nende seos lapsepõlvega. Kinnitust on saanud kaks hüpoteesi: 1) Psüühilise põhjuslikkuse printsiip, mis tähendab, et psühhoanalüüsi arvates toimuvad asjad põhjusega, midagi ei heideta kõrvale kui vähemtähtsat. Vastused küsimustele: Miks see juhtus? Mis selle põhjustas
Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
Pole tingimata negatiivne v halb. Pole kindlat pos/neg määratlust. Võib olla hävitav v purustav instinkt- inimene muutub loomalikuks ja ei kontrolli end. Samas vb ka tervendav. Mida vähem inimene varjust teadlikum on, seda tugevam see on. Igal tervel inimesel on vari. Selle vastu pole mõtet võidelda. Loomulik ja kasulik isiksuse ose. Seotud emotsioonidega. Tihti selle küljed v aspektid projektseeruvad. Inimene näeb maailma asemel iseend ja arvab, et see ongi maailm. Inimene on varju vang. Tüüpiline et inimene projektseerib oma hädad kaasinimestele. Vastandid ego ja vari. Vastandite võitlusest saab inimene energiat. Selleks et varju ära tunda- hädavajalikud on suhted teiste kaasinimestega. Selle tundmine algab paljuski projektsioonide maha võtmisest. Valuline protsess. Teadvus tõrgub varjupool vastu võtmast. Nt
olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis. Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa. Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia
siis spetsialistiga nõu pidada. Mida lähemale nad partnerile jõuavad, seda enam nad püüavad tagasi tõmbuda. Seega nad võivad käituda nii, mis partnerit solvab ja eemale peletab. Näiteks kasutades järske ja äkilisi väljendeid. Skisoidsele inimesele sobivad lühiajalised ja vahelduvad suhted. Skisoidse inimese puhul on statistika järgi vabaabielu väga sagedane variant kooselu puhul. See ei tähenda seda, et skisoidne inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse
Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus
3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka -mõistus laisk füüsis tugev (Rousseau põhimõte, kuidas peaks lapse mõistus ja füüsis olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega
· sugutung (elutung) Eros . Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi. Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, mis on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele: 1. Oraalne 2. Anaalne 3. Falloslik Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi. Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi. RAVIMEETOD. Psühhoterapeutiline suund. Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel: Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks
5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida 4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine 5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport) Kindel struktuur Võime areneda 2 erinevat isiksusekäsitlust: Struktuurne
· tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Aistingut kajastavad üksikkvaliteete (punane värv, kindla tugevusega heli, temperatuur jne). Taju maailm on taandatav üksikaistingutele. Peame üldistest tajustusest eristama üldise mõjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse. Uurimistel on muud allikad kõik elimineeritud, uuritakse ühe ärritaja mõjusid. 8 Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega
keemilised protsessid. Suund: inimest vaadeldakse nende bioloogiliste funtsioonide seisukohast (sarnaselt loomadele). Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises, keemiliste protsesside mõju psühhikale. Suur roll pärilikkuse uurimisel (temperament, vaimsed võimed, suhtlemisvalmidus, teatud isiksuseomadused) PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND Rajaja: Freud Põhiideed: käitumine on tingitud teadvustamata seesmite psüühiliste jõudude (alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll. Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga. Lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku.
läbivaatust, diagnoosida kehalisi haigusi ning kirjutada välja ravimeid. Psühhoanalüütik on saanud spetsiaalse ettevalmistuse mõnes psühhoanalüütikute ühingu koolitusprogrammis. Kursus sisaldab teoreetilise väljaõppe ja juhendamise all praktiseerimise, samuti iskliku psühhoanalüüsi täispika kuuri läbimise patsiendina. On ka psühhoanalüütikute ühinguid, kes nõuavad kaht psühhoanalüüsi erinevate, soovitavalt ka eri soost analüütikute juures. Kuigi S. Freud ei pidanud meditsiiniharidust analüütikule 5 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kohustuslikuks, nõuab enamus psühhoanalüütikute kooslusi tänapäeval MD ja psühhiaatriainternatuuri olemasolu (või psühholoogilise baashariduse korral spetsialiseerumiskursuse lõpetamist kliinilises psüholoogias). Seega võtab
selgeks teha. Alguses, kui ma ei olnud veel päris uurimisprotsessi alustanud, tundus see teema mulle väga raske laiahaardeline. Kui ma aga hakkasin teemasse süvenema, hargnes väga paljut hõlmav teema väikesteks osadeks ning kogu üldine pilt muutus palju selgemaks. Kuigi enne, kui ma informatsiooni otsimisega alustanud olin, ei olnud mul selle teema kohta väga palju teadmisi, tuli töö käigus siiki väga palju tuttavat ette. Kõige tuttavam nimi minu jaoks oli Sigmund Freud ning ka tema maailmavaated ja arvamused olid mulle teada. Seda seepärast, et keskkooli kirjanduse tunnis sai seda nime väga palju kuuldud ja tema kohta õpitud. Samuti olid ka mõningate koolkondade maailmavaated mulle tuttavad, kuigi koolkondade nimesid ja nende esindajaid ma ei teadnud. 2 1. Psühholoogia koolkonnad
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane.
Kliiniline psüh.:uskumine paranemisse - v.a psühhoos, kuna arvas, et see n ravimatu KNSi lagunemise tõttu, retsiprookne antugonism(probleeme tekitavate mõtetele vastupidiste mõtete mõtlemine). Kohtu: pealtnägijate tunnistused pole usaldusväärsed, ei soovitanud brut ülekuulamisvõtted kuna võisid kallutada tulemust, tema tööst sai hoogu valedetektori arendus. Tööstuspsüh.: personalivalik vs töö iseloom. Rakenduspsüh.:teadmised mida rakendada. Vs Freud Alateadvust pole. (alateavust ei saa uurida kuna seda ei ole.) Calkins - Hugo õpilane? isiksuse ja mina psy. Ei saanud phd. kuna Harwardis naised ei õppinud. Titchener "mina" pole võimalik vaadelda, inimene on teadlik minast, seega on "mina" olemas ja selle suhteid ning osasid saab uurida. Granville Stanley Hall - Darwini teooria arendaja, organiseerija rekapitulatsiooniteooria - evolutsiooni astmed - indiviid läbib oma elujooksul kõik
Enne teda oli levinud arvamus, et varases lapsepõlves inimesega toimuv ei saa inimese kujunemises suurt rolli mängida, kuna inimene on veel liiga loll, et toimuvat mõista. Peale Freudi on aga saanud üldlevinuks arvamus, et paljude inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. Isiksuse kujunemine toimub Freudi arvates varases lapsepõlves. Erik Eriksoni järgi Inimene areneb ja sotsialiseerub läbi kogu elu, mitte ainult esimese elukümnendi jooksul nagu Sigmund Freud oli arvanud. 3 INIMVAJADUSED Maslow` järgi koosneb inimese heaolu erinevate vajaduste rahuldamise võimalustest. Vajadusi võib jagada mitmeti, kuid levinuim on A. Maslow` vajaduste hierarhia. Vajadusi võib jagada materiaalseteks, sotsiaalseteks, moraalseteks ja emotsionaalseteks. Esimesteks põhivajadusteks on inimese eksistentsiks vajalik õhk, vesi, toit, uni, peavari, puhkus, soojus
kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. 1. Psühhoanalüütiline paradigma S.Freud- alateadvus kujundab valdavalt isiksust, dünaamilisus, konflikt; lapseea seksuaalsus ja alateadlikud motiivid; psühhoseksuaalse arengu staadiumid Mina/Ego kaitsemehhanismid: Eitamine Projektsioon Ratsionaliseerimine Intellektualiseerimine Regressioon ehk tagasilangus Kriitika: · Teoorial puudub teaduslik tõestus · Freud tegi oma vaatlused väiksel valmil. Üldistused küsitavad. · Alateadvuse rolli ületähtsustamine Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER -
endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Temperament (Temperament) Vistserotoonik Viscerotonia viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S
endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Temperament (Temperament) Vistserotoonik Viscerotonia viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S
Moraalne areng madal. Moraalseste otsustuste areng . Võim ise tahetakse seda omada Mitteagressiivne vastupidi. Agressiivne käitumine on õpitud!!!!! Teooriad agressiivse käitumise kohta. 1. Etoloogiline teooria (loomade põhjal) Agrssioon on spontaanne kaasasündinud olek et võidelda selle nimel, et ellu jääda, saaki hankida, tejms selle nimel, et perekond, järglaskond jms säiliks. Instinktiteooriaks ka nim kaasasündinud agressiivsus kui kohastumuslik käitumisakt. Tavaliselt loomadel agressioon liikidevaheline. Amüktala uuringud inimahvid eksperiment 60-ndatel aastatel simpasite koloonias. Grupis hierarhilised suhted. Enne üks oli liider, siis amügdala lõigati ära, siis temast sai tõrjutu. Soolised erinevused agressiivses käitumises varajases lapseeas testosterooni sisalduse erinevus. Poistel keskmised agressiivsed reaktsioonid rohkem % kui tüdrukutel.
teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad
Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid – terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid – teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotessid – ettekujutlusvõime, sündmusele tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus ärritaja -> ärritus (kui on piisavalt suur ärritaja) ->erutus. retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi
eeldab tähelepanu Seotud protsessid: 1. Sensoorsed protsessid 2. Pertseptiivsed protsessid terviklikkuse moodustamine 3. Mnestilised protsessid teadmised ja mälukujundite loomine/võrdlemine 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotessid ettekujutlusvõime, sündmusele tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus ärritaja -> ärritus (kui on piisavalt suur ärritaja) ->erutus. retseptor ->analüsaator Ärritaja miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi
psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi. Psühhodünaamiline kontseptsioon - seletab käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs. süütunne (eesmärk) 3-6 a. +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus -Passiivsus, süütunne 4. Tegutsemine vs. alaväärsus (kompetentsus) 6-12 a. +Kujuneb kompetentsuse tunne kui saadakse positiivset tagasisidet. Tähtis roll õpetajatel -Alaväärsuse, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet vs. rollisegadus (tõelevastavus). 12-20 a. +Teadlikkus enda tugevatest külgedest, enda aktsepteerimine -Rahulolematus
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inime
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liikuvam, av enesesäil
nad suudavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Ehkki suguhormoonid osalevad seksuaalihade kujunemisel, ei mõjuta nad inimesel seksuaalkäitumist enam nii tugevalt kui loomadel. Tähtsamat rolli mängib inimese seksuaalvajaduses hoopis aju. Seepärast mõjutab inimeste seksuaalihasid ka erootilise materjali nägemine, kuulmine või lugemine ning esinevad vastavad ettekujutused. Seksuaalsuse areng Freudi järgi Austraalia arst ja psühholoog Sigmund Freud esitas 1989. aastal teooria inimese seksuaalse arengu kohta. Ta arvas, et igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus algab sünnihetkest. Freudi teooria alusel võib eritada järgmisi seksuaalse arengu faase: 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12. elukuuni, peamiseks naudingualuseks on suu. 2. Anaalne faas- 1. kuni 3. eluaastani, iseloomulik on lapse huvi roomamise vastu. 3. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaastani, elavneb huvi suguelundite vastu.
Ainus, mis skisoisdsele isikule täeliselt kuulub ja mida ta mingil määral tunneb in tema ise. Seetõttu ta pelgabpõhjusega või ekslikult oma integreerituse ohustamist, sekkumist oma ellu. Kui talle vajalikku distantsi rikutakse , kaotaks ta oma pidepunkti iseenda näol. Vatavalt oma elutunnetusele adub ta igasusgust seotust sundusena, mis nõuaks liiga suurt loobumist iseendast, tähelepanu ja lähedust vajav partner võib sellise olukorra tekitada. Igatahes võib skisoidne inimene veel altari või perekonnaseisuameti ukse eeski kannapüürde teha. Kui skisoidne isik tahab partneri varal selgusele jõuda oma ambivalentsuses, õheaegselt armastavas ja vihkavas seisundis, samuti sügavas kahtluses, kas teda ennast üldse armastatakse, on situatsioon tõsisem. Ta hakkab partnerit proovile panema, nõuab oma kahtluste hajutamiseks aina uusi tõendusi. See võib viia psüühilise piinamiseni ja sadismini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
