Ühiskonda paremaks muutes ei piisa majanduslikust ja ühiskondlikust revolutsioonist, on ka seksuaalrevolutsiooni vaja. Tervis oleneb ka nende vajaduste rahuldamisest. Isiksused : pealispinnakiht vale,väärastunud; vahekiht antisotsiaalne, alateadlikud tungid; süvakiht looduslik, terve alge inimeses. Inimene piirab vajadusi ja siis tekib neuroos. Ühiskonnas tuleb tegelik loomus välja tuua, mitte olla ühiskondlik olend. 9. Neofreudistid, Horney Rõhutasid isiksuse arengus kultuurilist ja ühiskondlikku mõju. Horney kõige tuntum naisneofreudist. Isiksus areneb sotsiaalsetest suhetest ja vanemate suhetest. Sünnipärane rahutus esimesest eluhetkest peab laps võitlema elu eest ja ta viiakse turvalisest keskkonnast eemale. See tunne muutub sisemiseks tunnuseks. Inimese käitumist juhivad 2 tendentsi inimene käitub nii, et tunda ennast turvaliselt ja inimene püüdleb alati soovide rahuldamise suunas
6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator.
6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator.
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt
paremalt hakkama saada.(võtan parem selle 15eurose Samsungi) Ratsionaliseerimine:(õigustuse leidmine) Huumor(raskes olukorras enda või oma käitumise üle nalja tegemine) Sublimatsioon(inimese esialgne psühhiline energia, mis võib olla negatiivse suunaga ja selle muutmine sotisaalselt sobivasse vormi) Leian oma negatiivsele energialne rakenduse (nt. lähen tööle hambaarstiks, jäsemete väänajaks jne..) Neofreudistid Alfred Adler -individuaalpsühholoogia -võimutund vs alaväärsustunne -sünnijärjekord Erich Fromm -Psühhilise ja sotsiaalse teguri vahekord Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile:
- asendamine (välja elamine kellegi teise peal) - identifitseerumine (matkimine, imitatsioon) - regressioon (varasemasse ajajärku tagasipöördumine, võib viia ka eitamiseni) - reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia) - sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks) NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E. Erikson
sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks
·Asendusreaktsioon- ebasoovitav tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. ·Huumor ·Ratsionaliseerimine-moonutame tegelikkust kui hindame meiega juhtunud, püüame leida õigustust oma käitumisele. ·Eitus-keeldumine tunnistamast ärevust tekitavat osa infost. ·Projektsioon-oma ebasoovitavate impulsside omistamine kellelegi teisele. ·Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks. 8.Neofreudistid. (Jung, Alder) Freudi õpilased, rõhutavad oluliselt rohkem ühiskonna ja kultuuri rolli isiksuse kujunemisel. Põhimõisteks sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina, Freudi ideede edasi arendamine. A. Alder: käsitleb individuaalset psühholoogiat. Inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Olulised terminid on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd, elueesmärgid,elustiil,sotsiaalne huvi. C.C.Jung: käsitleb analüütilist psühholoogiat
Biheiviorism- on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises Psühhodünaamiline käsitlus- Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Ego kaitsemehhanismid-Eitamine,Projektsioon,Asendamine,Identifitseerumine, Regressioon,Reaktsiooni formatsioon,Ratsionaliseerimine,Huumor,Sublimatsioon. Neofreudistid- uusfreudism,psühholoogia suund,eraldus Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast.Neofreudismi järgi määravad käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid.Alfred Adler,Erich Fromm,E. Erikson,C.G. Jung Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde
W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911). Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism. humanismi - Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle Carl Rogers (1902-1987), Abraham Maslow (1908-1970)- 1943. vajaduste hierarhia teooria
sõbralikkuse taha - vahepealne kiht: antisotsiaalne kiht, kus paiknevad alatedalikud tungid, seotud jõkruse, agressiivsuse, satanismiga. Väärastunud tungid. - Süvakiht: isiksuse tuum, koosneb loomulikest impulssidest, terve alge. Pealispinnas surutakse agressiivsed impulsid alla sellest tulenevad neuroosid. Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks
Inimese vaimuelu kujutab endast võitlust nende kahe jõu vahel. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: „tema“ (id) – isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa, „mina“ (ego) – isiksuse alge, mis on vahelüliks välismaailma ja „tema“ vahel ja „ülemina“ (super-ego) – esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja õppimise käigus. Neofreudism (nt. C.G. Jung, A. Adler) – neofreudistid pöörudvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Adler näiteks peab liikuma panevaks jõuks inimese võimtungi, taht vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev eraldumine. See tekitab üksildustunde ja enda tühisuse tunnetamise. Inimese käitumise
räägib Adler pigem koostööst. * Adleri psühholoogiat nimetatakse individuaalseks psühholoogiaks, kus ta rõhutas seda, et inimest tuleb uurida ja mõista mingi sotsiaalse süsteemi raames, kus ta tegutses ning seetõttu on teda vahel nimetatud ka ökoloogiliseks psühholoogiks. * Tal oli hästi palju ideid, mis ka tänaseni leiavad rakendust näiteks, peetakse teda ka pere teraapia loojaks. Neofreudism * Neofreudistid rõhutavad, et isiksuse arengul on märksa rohkem kultuuri ja ühiskonna mõju. -) Tuntuimad neofreudistid: Erik Erikson, Erich Fromm, Karen Horney. Erich Fromm * Elas 1900-1980 oli filosoof, psühholoog ja sotsioloog, kes oli saksapäritolu juut. Ise pidas ta ennast marxistiks. -) Innukas kapitalismi kriitik. * Ta kasutas väga paljusid Marx'i termineid, millest tema lemmik oli võõrandumise mõiste,
tekkimisega. Tsiviliseerumisprotsesside mõistmiseks on vaja mõista nii muutusi isiksuse struktuuris kui ka kogu sotsiaalses struktuuris. Anthony Giddens (1938-...) Strukturatsiooni teooria Agency as duality Modernity and self-identity %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 1 Psühhoanalüütilised kultuuriteooriad Loengu ülesehitus: · Sigismund Freud ja psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung ja analüütiline psühholoogia · Neofreudistid (Karen Horney) · Jacques Lacan Sissejuhatus. Psühhoanalüüsi tekkelugu on mõjutanud 19 sajandi peamised mõttesuunad. Mõnedele ta vastandus otseselt, mõnedest integreeris endasse positiivsed mõjud. Vaatma mõningaid neist: RATSIONALISM 19. sajandi algust võib pidada Valgustusliikumise ja saksa klassikalise idealismi ajastuks. Kujunes arusaam inimesest kui ratsionaalsest subjektist, kes saavad üksteisega astuda ratsionaalsetesse suhetesse. Sellega kaasnes
Milles freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendati välja uued õpetused. Jung pööras põhitahelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikasse ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkuultuuris kasutusele võetud sümbolites. Adler rõhutas oma individuaalpsüholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile nind pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid(seotus,konformsus,kuuluvus) 2. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omane juba Hiüüpkratsele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku,
Vaimsed võimed sõnaosavus, matemaatiline võimekus Iseloom - kangekaelsus, järeleandlikkus Väärtused loodusearmastus, kord Eksternaalsus - Loovus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing Maskuliinsus ja feminiinsus Agressiivsus Isiksuseteooriad Psühhodünaamilised mis siis ikkagi on inimest liikuma panev jõud. Alateadvus , psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Sigmund Freud), kollektiivne alateadvus (Carl Gustav Jung),individuaalpsühholoogia (Alfred Adler), neofreudistid (E. Fromm). Tunnusjoonte teooriad - isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Faktoranalüüs R. Cattell, 16 isiksusefaktorit, tema arvates esinevad kõikil inimestel erineval määral Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias avaldub: Ekstravertsus ja introvertsus Neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) Psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine)
bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendasid tema õpilased välja uued samasse kategooriasse kuuluvad teooriad. Jung pööras tähelepanu kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid pidasid tähtsaks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. Kretshmer ja Sheldon liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist: endomorfsed (rahumeelsed ,
Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine Projektsioon Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid . Alfred Adler - Individuaalpsühholoogia - Võimutung vs alaväärsustunne - Sünnijärjekord Erich Fromm - Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord E. Erikson - Psühhosotsiaalne areng C.G. Jung
aukohal. Inimese olemust ja motivatsiooni tuuma otsitakse (ja leitakse) tema alateadvusest. Kuulsaim ja mõjukaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudi õpilased arendasid seksuaaltungi kultusest välja uued õpetused. Jung pööras põhitähelepanu igas inimesed peidus olevale kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha
Inimese olemust ja motivatsiooni tuuma otsitakse (ja leitakse) tema alateadvusest. Kuulsaim ja mõjukaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudi õpilased arendasid seksuaaltungi kultusest välja uued õpetused. Jung pööras põhitähelepanu igas inimesed peidus olevale kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks 34 sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist
Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises
Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises
alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused
õppimise käigus. Kaks aspekti: *südametunnistus *ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, sel ajal kui südametunnistus otsustab ja karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Eesmärgiks on vajaduse poolt tekitatud sisepingete maandamine ja vähendamine. Neofreudistid (Fromm)bioloogilise ja kollektivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega. Pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Võimutung, tahe vägevusele, mis määrab ära tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vastandiks alaväärsustunne. Fromm- inimesega kaasneb eraldumine, mis tekitab üksildustunde, käitumise motiivid on määratud püüdest ületada see üksildustunne
alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused
See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. Oma tähtsamad tööd kirjutas ta kõik 30ndatel aastatel Saksamaal, kus need olid keelatud. Oma elu teisel poolel elab ta suhteliselt tagasihoidlikku elu ning ta on poliitikas väga pettunud. 9. PILET NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Mingis mõttes võib Adlerit ka juba pidada neofreudistiks, kuid tavaliselt teda nende hulka ei loeta. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. KAREN HORNEY (1885-1952)
juhul surub soovid alla. ,,Ülemina" esindab isiksuse moraali, sotsiaalseid norme, mida omandatakse kasvatamise ja õppimise käigus. Tal on kaks aspekti 1) südametunnistus 2) ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, südametunnistus aga karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt on stiimul, mis tugineb organismist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Neofreudistid pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. A.Adler n peab liikumapanevaks jõuks inimese võimutungi, tahet vägivaldsusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Oluliseks saavutused on püüe ületada alaväärsuskompleksi. E.Frommi arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerimine e eralumine. Sellega aga omakorda kaasneb
Reich peab selle all silmas seksuaalsust. Tervis sõltub sellest, kuivõrd inimene saab oma seksuaalenergiat välja kanda. Ta ütleb, et ühiskonnas on need väga levinud probleemid ning seetõttu soovib ta seksuaalrevolutsiooni, mis toimus 60ndatel. See oleks ühiskonna neurootilise loomuse asnedamine tervema ja loomulikumaga. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. 9. K. Horney NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. HORNEY · 1885 Hamburg juudi päritolu; suri 1905 New Yorgis · Isa oli kaubalaeva kapten ja võttis tütre kaasa pikkadele eksootilistele reisidele, usutakse
süsteemiks. Alusepanija on Sigmund Freud, kelle arvates on inimest ajendavaks jõuks instinktid ja määravaks neist on kaks – eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga, ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt. Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust. Lisaks jagas Freud inimese isiksused kolmeks põhiosaks: „tema”; „mina” ehk ego; „ülemina” ehk superego. - Neofreudistid pöördusid sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole – nt võimutung ja tahe vägevusele. Freudi õpilane Carl Gustav Jung arendas välja analüütilise psühholoogia. - Humanistlik psühholoogia rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Tähtis on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.
........................................................................................................................... 1890:Principles of psychology Psühhoanalüüs (Freud,Jung,Adler): Inimeste käitumise,iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusesse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu Freudi teeneks alateadvuse,teadvuse välise toomine psühholoogiasse,lisaks teooriale hakati praktiseerima,psühhoogia rakenduslik ja kliiniline suund (Freudi psühhoanalüütiline kusett) Neofreudistid (Fromm,Sullivan): Bioloogilise ja kollektiivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega Biheiviorism (Thorndike,Skinner,Watson): Psühholoogia suund, mis rahaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias Psühholoogia taandamine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli -> reaktsiooni meetodile Palju loomakatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele Teatud tingimustel on teatud tagajärjed
annaabi.ee 
