Hugo Riemann - saksa muusikateadlane, July 18, 1849, Grossmehlra, Tüüring - July 10, 1919, Leipzig, Saksimaa Ta oli teooriat õppinud Frankenbergeri poolt, õppis klaverit koos Barthel and Ratzenberger, õppis õigust ning filosoofiat ja ajalugu Berliinis ja Tübingenis. Peale Franko-Germaani sõda pühendus muusikale, õppis Leipzigi konsis kompositsiooni ja teooriat ja muusikaajalugu. Siis läks Bielefeldi, oli seal õpetajana ja koorijuhina. 1878 tuli tagasi Leipzigi ülikooli kui privaatdotsent. 1881-90 oli ta klaveri õpetajana ja teooria õpetajana Hamburgi konsis, lühikest aega ka Sondershausen konsis. Oli õpetanud Wiesbadeni konservatooriumis (1890-1895), kuid lõpuks tuli tagasi Leipzigi Ülikooli lektorina 1895 aastal. Aastal 1901 nimetati ta professoriks. Tema tuntumad teosed on Musik-Lexikon (1882; 5th ed. 1899; Eng. Trans., 1893-1896) täielik sõnastik muusika ja muusikute kohta, Handbuch der Harmonielehre (harmooniaõpetuse käsiraamat), uu...
Carl Friedrich Gauss Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phi...
mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. 2. . 3. Eukleides Tema on Antiik-Kreeka õpetlane, kes pani aluse tänapäeva koolimatemaatikas õpetatavale geomeetriale. Tema geomeetria üheks aluseks on see, et paralleelsed sirged, ei lõiku kunagi. Lobatsevski Tema tegi oma geomeetria, kus paralleelsed sirged on defineeritud kui sellised, mis lõpmatuses siiski lõikuvad. Ning erinevalt Eukledese sirge ruumi geomeetriast, on tema ruumi geomeetria kõver. Riemann Tema geomeetria on on n-mõõtmelise kõvera ruumi geomeetria. 4. Kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab, kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta. Aja kulgemine sõltub veel ka gravitatsiooni tugevusest. 5. Suhteline liikumine on see,kui liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana. Kulg liikumine on see, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks.
Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Et eukleidiline geomeetria ei sobi kõvera aegruumi kirjeldamiseks, võttis Einstein abiks erilise kõverate ruumide geomeetria, mille lõi Bernhard Riemann. Üldrelatiivsusteooriast tulenevad ennustused on vaatlustega kinnitust leidnud. Seni lahendamata vastuolud esinevad aga üldrelatiivsusteooria ja kvantmehaanika vahel. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
Selliste tõsiste foobiate all kannatavad inimesed peaksid kindlasti pöörduma abi saamiseks arsti poole, kuna elu, mida nad elavad, ei ole normaalne ega täisväärtuslik. Teadlased on tõestanud, et foobiad on siiski ravitavad või vähemalt on neid spetsiaalse raviga võimalik leevendada. Kasutatud kirjandus: http://buduaar.ee/Article/article/1797 http://www.nimh.nih.gov/health/publications/the-numbers-count-mental-disorders-in- america/index.shtml Riemann, F. 1999. Hirmu põhivormid. Johannes. Esto Ühing. Waters, R. 2005. Tuntud ja tundmatud foobiad. Koolibri Liivamägi, U. (tõlkija) 2002. Haiguslikud hirmud. Ersen http://www.aenigma.ee/saurus/foobia/foobia-txt.htm http://my.tele2.ee/dr/medlink/hai/kl.htm http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/40Foobiad.htm http://tnk.tartu.ee/0laste.html http://www.inimene.ee/pages.php3/1604,312 http://www.am.ee/5041 Axline, V. M. (1969). Play Therapy. New York: Ballantine Books
(1748). Geography of Personality Pärilikkuse suur osakaal Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei erine oma isiksuse omaduste sarnasuse poolest. Seega, ühiselt jagatud keskkond (kodu, kasvatus jne.) ei avalda isiksuse omadustele märkimisväärset mõju. (Eysenck, 1990; Loehlin & Nichols, 1976) Pärilikkuse osakaal Jang, Livesley & Riemann, Vernon (1996) Angleitner & Strelau (1997) Neurootilisus 41% 52% Ekstravertsus 53% 56% Avatus 61% 53% Sotsiaalsus 41% 42% Meelekindlus 44% 53% Keskkond & pärilikkus Vähemalt 50% üldisest andmete hajuvusest on seletatav pärilikkusega.
toitudes õigesti, andes enesele ja oma perele rõõmsaid koosolemise päevi, puhates korralikult, tarbides vähem alkoholi. Õppige kuulama oma keha palveid, ja täitke neid ! 19 KASUTATUD KIRJANDUS Elenurm. T. jt. 1997. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn Mehilane. L. 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Peiffer. V. 1989. Mõtle positiivselt. Eesti Raamat Raidla. H. 2005. Tervis 40+. OÜ Greif Riemann. F. 1995. Hirmu põhivormid. Tartu Saarma. J. 1995. Depressioon. Tallinn Neist interneti allikad: http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp http://www.depnet.ee/universe1/depression/clinical_depression/ http://www.terviseleht.ee/200221/21_depressioon.php http://eeprof.lundbeck.com/EE_prof/PDF/Patsiendimaterjal%201.pdf http://www.pcpages.com/madis/depress4.html http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-1007 http://www.nycomed
2. Ekstravertsus- soodumus kogeda posit emots, aktiivsus ja seltskond; vastandiks introvert 3. Avatus kogemusele- keskkond, siseilm; ebakonventsionaalsus; vastandiks suletud in 4. Sotsiaalsus- usaldamine, omakasupüüdmatus, leplikkus, koostöövalmidus 5. Meelekindlus- kontroll soovide ja impulsside üle; planeerimine, enesedistsipliin Isiksusjoonte omadusi 1. Pärilikkus- 56% ekstravertsus, meelekindlus ja avatus 53%, neurootilisus 52%, sotsiaalsus 42% (Riemann jt, 1997) 2. Kodu mõju- kodu ja keskkonna mõju sisuliselt puudub: sotsiaalsus 11% ja ekstravertsus 2%; DDR vs GDR suletus; sünnijärjekord pole oluline 3. Joonte universaalsus- 5-faktorilise struktuuri püsivus 4. Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus- sotsiaalsus .51, ekstravertsus .71 (J.Allik), tutvus pikendab täpsust 5. Sõltumatus hindamismeetodist 6. Ajaline stabiilsus- otsmikusagara roll, Caspi- 3 ea
piinamine (Vei, 2002, 225) Tegelikult vajab väikelaps atmosfääri, mille iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sellised sõnad nagu turvalisus, rahuldatus, mõnus viibimine eakohastes tingimustes. Tal peaks olema õigus enesestmõistetavalt rahuldatud vajadustega "paradiisliku" faasi läbielamisele, sest alles sellisest esmasest usaldusest võib aegamööda tekkida julgus anduda elule, tundmata seejuures hirmu hävimise ees (Riemann, 1999, 31) I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331)
Ernest Renan’i argumentatsioon. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), konstruktsionistlik "kujutletud kogukonnad" (Benedict Anderson), marksistid (Hobsbawm, Liebknecht). Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Saksa rahvuslik liikumise algus – saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi-afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid. Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Juutide kodanikuõiguste kasv.
vastu. Ärkamisaja alguseks peetakse 19. saj, langes toimunud Napoleoni sõdade aega, kui suur osa Saksa alasid oli haaratud Napoleoni võrku. Saksa vabadussõda Napoleoni vastu, kus rahvuslikul pinnal palju vabatahtlikke Saksamaa vabastamiseks astusid sõtta. Üliõpilased ja intellektuaalid olid põhijõud. Sai tagasilöögi Viini kongressil. Üliõpilasliikumine (Wartburgfest, raamatute põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. 1817 aastal sai murranguliseks isamaaliselt mõtlevate tudengite demonstratsioon Wartburgfest. Tähistati ka reformatsiooni aastapäeva. Ei piirdunud vaid kõnede ja rongkäiguga. Põletati mitmeid Napoleoni sümboleid, sh Napoleoni ja Püha liidu. Põletati raamatuid. Vihane oldi Karlsbadi peale, ta ei
Kuupäev valitud teadlikult : Leipzigi lahingu aastapäev(saavutati võit Napoleoni üle) ja 17.okt reformatsiooni alguspäev(Luther oli see, kes rõhutas saksa keelt). Wartburgi tudengite kogunemisest võttis osa 500 tudengit 11 ülikoolist: põletati Metternichi poliitika sümboleid, põletati raamatuid (Gotzebue süüdistati reaktsioonilises publitsistikas). Ühtlasi otsustati, et Saksama aüliõpilaskorporatsioonid peaksid ühinema ja selleks võeti vastu programm. Programmi autor oli Riemann. Programm oli väga poliitiline: kogu Saskamaa poliitilist, majanduslikku ja religioosset ühinemist. Nõuti, et Saksamaa peab kehtestama konstitutsioonilise monarhia, sõnavabadus peab olema kaitstud, eraomandus peab olema kaitsust. Ärritas väga tugevalt riigivõime. 1818 kohtuti taas Jenas Burschenschaft,kus kinnistati ülemaaline Saksamaa üliõpilaskond(vmt), mis võtsid värvid musta-üunase- kollase. Värvid pärinesid Lützowi rügemendi võitlusest Napoleoni vastu
. , n} . Suurust λ(T ) nimetatakse mõnikord ka alajaotuse T normiks või diameetriks (mesh, шаг). Definitsioon. Kui leidub reaalarv I nii, et iga ε > 0 puhul saab leida sellise δ > 0, et kui λ (T ) < δ, siis n X f (ξk ) ∆xk − I < ε suvaliste ξk ∈ [xk−1 , xk ] korral, (5.2) k=1 siis öeldakse, et funktsioon f on lõigus [a, b] (Riemanni mõttes) integreeruv (Riemann in- tegrable, интегрируемая по Риману). Piirväärtust (5.3) nimetatakse funktsiooni f Riemanni Rb integraaliks lõigus [a, b] ja tähistatakse a f (x) dx. Märkus 1. Definitsiooni nõuet pannakse sageli lühemalt kirja järgmiselt: n X
Scanga, and G. C. Smith. 2003. Comparison of O157:H7 and the levels of aerobic bacteria and intervention technologies for reducing Escherichia Enterobacteriaceae on carcasses in a commercial beef coli O157:H7 on beef cuts and trimmings. Food processing plant. Journal of Food Protection Protection Trends 23:24–34. 66(11):2005–2009. Rathgeber, B. M., and A. L. Waldroup. 1995. Nutsch, A. L., R. K. Phebus, M. J. Riemann, D. E. Antibacterial activity of a sodium acid pyrophosphate Schafer, J. E. Boyer Jr., R. C. Wilson, J. D. Leising, product in chiller water against selected bacteria on and C. L. Kastner. 1997. Evaluation of a steam pas- broiler carcasses. Journal of Food Protection teurization process in a commercial beef processing 58(5):530–534. facility. Journal of Food Protection 60(5):485– Reagan, J. O., G. R. Acuff, D. R. Buege, M. J. Buyck, 492
annaabi.ee 
