EFEKTIIVSE INIMESE 7 HARJUMUST Kadi Mikson 1. OLE PROAKTIIVNE REAKTIIVNE PROAKTIIVNE keelekasutus keelekasutus *Mina ei saa mitte *Vaadelgem alternatiive midagi teha *Ta ajab mind hulluks*Mina ise valin, kuidas ma reageerin *Seda nad ei luba *Ma saan koostada efektiivse ettekande *Ma pean seda tegema *Ma tahan seda teha *Kui ainult.... *See oleneb minust 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad · 5. Püüa mõista ja alles seejärel olla mõistetud · 6.Loo sünergiat · 7. Sae teritamine FÜÜSILINE 7. Sae teritamine VAIMNE 7. Sae teritamine SOTSIAALNE/EMOTSIONAALNE 7. Sae teritamine HINGELINE
Kaitsevahendid olid tugevamad kui rünnakuvahendid. Kõik pealetungikatsed lõppesid suurte kaotustega, kuid edu ei toonud. 22. aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest korda gaasi, kuid ka see ei aidanud neilrindest läbi murda. Sõda läänes muutus positsioonisõjaks. Saksamaa otsustas korraldada suurpealetungi idarindel. Vene armee oli sunnitud lahkuma Galiitsiast, Poolast, Leedust ja Kuramaalt, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sõda jätkus. Sõtta sekkus nüüd ka Itaalia, kuid ei saavutanud märkimisväärset edu. Ka Türgi ja Bulgaaria astusid sõtta ning see tegi olukorra raskeks Serbiale. Serbia taganes Aadria mereni. Türgi üritas tungida Venemaa valdustesse Taga-Kaukaasias, kuid sai lüüa. 1916 Kaks peamist lahingut läänerindel olid Verdun'i ja Somme'i lahing. Mõlemad lahingud kandsid suuri kaotusi, kuid rinne jäi paigale. Ka Itaalia ei suutnud rindle edu
silmitsi iseendaga. Need on sinu matused, aga praegusest hetkes kolm aastat edasi läinud. Voted istet ja silmitsed mälestuslehte oma käes. Esimene kõneleja on perekonnaliige, teine on üks lähedane sober, kolmas on töökaaslane , neljas on ühiskondlikust organisatsioonist, kus kaasa lõid. MILLISED VÕIKSID OLLA NEED ISELOOMUJOONED, MIDA IGAÜKS NEIST KÕNELEJAIST OLEKS VÕINUD SINUS NÄHA- KUIDAS SA OLEKSID TAHTNUD NENDE ELU MÕJUTADA??? TEINE EFEKTIIVNE HAJUMUS: alusta lõppeesmärki silmas pidades. See aitab meil olla igas eluvaldkonnas efektiivne ja tõhus. Ja seda igas valdkonnas. Olgu see isiklik elu, elukaaslasega, lastega, perega , vaimne , füüsiline, tööalane. Kui inimestega koos töötada, siis tasuks mõelda, kuidas tuua inimesi endale lähemale. Kui tahan olla edukas juht, siis on mul tarvis meeskonda, tarvis on missiooni ja plaani. Inimestele meeldib olla osa millestki suurest, aidata kaasa, anda oma panus millelegi suuremale. ( airise näide ehk???) 3
Teleoloogiline teooria Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus formuleeritakse korduvalt esitatud eesmäri. Muudetakse elluviimise taktikad ja teostatakse tegevuste ja eesmärgi ümberhindamist. Eesmärke hinnatakse ja vaadatakse ümber tuginedes vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga natakse ette standard,
1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005, 2010 ja 2030. Riigikogu poolt seatud keskkonnapoliitika lõppeesmärgid on: · keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnahoidliku tehnoloogia rajamine, · energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine, · jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, · põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse,
TEISED SÕJATANRID: VEne plaan eeldas pealetungi Galiitsias ning kaitsetegevust Poolas ja Kuramaal. Inglased vallutasid Saksa koloonias. Algas allveesõda. 1915 LÄÄNERINNE: Läänerindel ei suutnud edu saavutada kubki pool. 22. aprill kasutasid sakslased keemiarelva, kuid ka see ei toonud edu. GAASISÕDA. IDARINNE: Saksamaa alustas pealetungi idasse, tekitades Venemaale suuri kaotusi ja sundides teda Galiitsiast, Poolast, Leedust ja Kuramaalt lhkuma, kuid lõppeesmärki see pealetung ei saavutanud. Sõda ähvardas lõppeda Saksamaa kaotusega ning Saksamaa plaanis teha suure pealetungi idasse, et Venemaa rahulepingule allkirjastaks ja soodsamad tingimused Saksamaa kasuks jääksid. TEISED SÕJATANRID: Türgi ja Bulgaaria sõtta astumine tegi raskeks Serbia olukorra. Prantsuse väed saabusid Tsehhoslovakkiasse, kuid neil ei õnnestunud hõivata Dardanellide väina. Türgi üritas vallutada Suessi kanalit ning tungida Venemaa aladele, kuid sai lüüa. Itaalia
· Personali efektiivsuse suurendamine · Efektiivse tööjõu säilitamine 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? Kasvatada strateegilist võimekust, tagades organisatsioonile elujõulisuse kindlustamiseks vajaliku kvalifitseeritud ja hästi motiveeritud tööjõu. 13. loeng 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 1. Ole proaktiivne haara võimalusest 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad 5. Püüa esmalt mõista ja alles siis olla mõistetud 6. Loo sünergiat 7. Terita saagi 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering? Mõju-ulatusring on ala või valdkond, milleni ulatub konkreetse inimese mõju või mille piires tema arvamust arvestatakse. Huvidering on ala, milles inimene on pädev, mis kuulub tema ekspertiisialasse. 3
1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005, 2010 ja 2030. Riigikogu poolt seatud keskkonnapoliitika lõppeesmärgid on: · keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnahoidliku tehnoloogia rajamine, · energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine, · jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, · põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse,
Teleoloogiline teooria – Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus formuleeritakse korduvalt esitatud eesmäri. Muudetakse elluviimise taktikad ja teostatakse tegevuste ja eesmärgi ümberhindamist. Eesmärke hinnatakse ja vaadatakse ümber tuginedes vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga antakse ette
Teleoloogiline teooria – Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus formuleeritakse korduvalt esitatud eesmäri. Muudetakse elluviimise taktikad ja teostatakse tegevuste ja eesmärgi ümberhindamist. Eesmärke hinnatakse ja vaadatakse ümber tuginedes vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga antakse ette
kvaliteeditaseme saavutamiseks. o Klienditeenindust käsitletakse ka kui kogumit tegevusest, mida organisatsioon pakub oma klientidele. o Klienditeenindus kujutab endast komplekti erinevatest tegevustest tellimuste täitmisest ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma, et nendega on hea ja kerge koostööd tegema. o Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki kliendipoolsed positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle saavutamiseks. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. o Tasemel klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõitluses ja kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis.
4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? Ta on töötajate advokaat, funktsiooniekspert, inimkapitali arendaja ning valdkonna juht. 5. Milised on personalijuhtimise osategevused? 1) Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine 2) Personali efektiivsuse suurendamine 3) efektiivse tööjõu säilitamine. 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust COVEY arvates. · Ole proaktiivne · Alusta lõppeesmärki silmas pidades · Sea esmatähtis esikohale · Mõtle ,,võidan- võidad" · Püüa esmalt mõista ja alles seejärel olla mõistetud · Loo sünergiat · Terita saagi 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering 3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda. 1. Millised on organisatsiooni kultuuri avaldusvormid? Sümbolid, keel, jutustused ja jutud. 2. Millised on organisatsiooni kultuuri tasandid?
värviga heledamaks värvida. Selleks, et värvitud juukseid heledamaks saada, tuleb neid tavaliselt blondeerida, kuid mitte alati. Selleks, et eemaldada juustest soovimatut pigmenti võib juustele teha värvieemalduse ehk blondeeriva pesu. Paljud juuksevärvide tootjad pakuvad kasutusvalmis värvieemaldamise tooteid, kuid blondeeriva pesu segu saab iga juuksur ka ise kokku segada, arvestades kliendi juuste seisundit ja värvitulemuse lõppeesmärki. Värvieemaldusega ei pruugi aga alati saavutada soovitud lõpptulemust. Tulemus sõltub toodetest, millega on eelnevalt juukseid värvitud. Kui juukseid on värvitud tugevatoimelise laiatarbe juuksevärviga, siis võib värvieemalduse tulemus oodatust erineda, sest nn poevärvid sisaldavad lihtsamakoelisi värvikomponente ja on tugevamatoimelised sellepärast, et nad peavad kindlasti tagama rahuldava värvitulemuse võimalikult erinevate juuste puhul.
Põllukultuurid ja nende kaitse vajadus. Keskkonnakaitse strateegia: Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005, 2010 ja 2030. Keskkonnakaitse põhiprintsiibid • läheduse Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale põhimõte võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma põhimõte keskkonna kahjustuste eest
rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma igasugustest materiaalsetest ressurssidest. Otsustati, et ainus võimalus on korraldada pealetung Venemaale. Seda ka tehti. Vene armee kandis suuri kaotusi, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sügisel stabiliseerus rinne Riia-Pinsk-Czernowitzi liinil. Itaalia tegevus Austria-Ungari vastu ei kandnud vilja. Serbia jaoks tegi olukorra raskeks Türgi ja Bulgaaria sõttaastumine, mistõttu tuli Serbia vägesid päästma hakata. Sõda kaldus ka Taga-Kaukaasiasse, Mesopotaamiasse, Iraani, Põhja-Aafrikasse. 1915 sooritasid Saksa lennukid ka esimesed öörünnakud Pariisile ja
tõlgendusi,” tõdes Karin Kask, rõhutades lavateose paljuplaanilisust ja sümfoonilisust ühiskonnas, näitab milline on selle ühiskonna mentaliteet. Teatritegijatel, eelkõige näitlejatel, on olnud läbi ajaloo ambivalentne roll, samaaegselt nii ihaldatud kui põlatud staatus. Tiiu Kreegipuu on oma magistritöös, milles analüüsis muu hulgas kultuuripoliitika rakendamist Eesti NSV-s aastail 1944–1954, jõudnud järeldusele, et partei ei suutnud seatud lõppeesmärki − kultuuri propagandavahendiks muutmist – täiel määral realiseerida ka Nõukogude režiimi kõige totalitaarsemal perioodil Kultuurialaseid seadusandlikke regulatsioone andsid välja ENSV Ülemnõukogu ja Presiidium ning EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu. Vaadeldes Nõukogude süsteemi lagunemisele eelnenud perioodi kultuuri puudutavaid regulatsioone, ei saa neis enne 1988. a. täheldada mingeid märkimisväärseid sisu-uuendusi. Kuigi 1987. a
Funktsionaalseid väärtusi nimetatakse sageli ka instrumentaalseteks väärtusteks, sest funktsionaalselt väärtuslikud objektid või tegevused on instrumendiks eesmärgi saavutamisel. Funktsionaalsed väärtused on seetõttu seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu. Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega. Moraalne väärtus on seotud headusega, õigluse ja ,,õige" käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui hinnatavat
· Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. · Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. · · 2. Harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades · Eeldab isikliku missiooni või filosoofia loomist. See missioon on nii suurte, elu suunavate otsuste kui ka igapäevaste otsuste tegemise alus. Annab kindlustunde keset muutusi. Võimaldab välja arendada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid. · · 3. Harjumus: Oskus seada tähtsaim esikohale · See on 1. ja 2. harjumuse rakendamine päevast päeva. Tuleb keskenduda oluliste ja mõõdetavade eesmärkide elluviimisele
· Vooruseetikas on vooruste omamine ise esmatähtis, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad. Antiikne vooruseetika · Aristoteles küsib "Nikomachose eetikas": "Mis on inimese jaoks hüve?" · Vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega)." Aristoteles: inimese hüveks on õnn · Kõik tegevused püüdlevad mingi hüve poole. · Ülim hüve tähendab tegevuse lõppeesmärki, seesmist hüve. · Inimtegevus (poliitika) taotleb õnne. · Inimese ülimaks hüveks on õnn (eudaimonia), õitseng, hea elu. · Mis on õnn? Inimese toimimine (ergon ) · Igale asjale on omane mingi toiming ehk tema funktsioon (ergon ). · Nt noa toiming on lõikamine, arsti toiming ravimine. · Ka inimesel üldse peab olema mingi talle iseloomulik toiming. · Hinge ergon on elada. · Inimhinge eristab teistest arutlemisvõime.
1. harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust. 2. harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades Eeldab isikliku missiooni või filosoofia loomist. See missioon on nii suurte, elu 26 suunavate otsuste kui ka igapäevaste otsuste tegemise alus. Annab kindlustunde keset muutusi. Võimaldab välja arendada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid. 3. harjumus: Oskus seada tähtsaim esikohale See on 1. ja 2. harjumuse rakendamine päevast päeva. Tuleb keskenduda oluliste
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
pea olema teadlikult valitud. Funktsionaalseid väärtusi nimetatakse sageli ka instrumentaalseteks väärtusteks, sest funktsionaalselt väärtuslikud objektid või tegevused on instrumendiks eesmärgi saavutamisel. Funktsionaalsed väärtused on seetõttu seotud suhtestumisega (relational): nad väärtustavad midagi mingi eesmärgi saavutamise kaudu. Esteetiline väärtus on seotud ilu mõistega. Ilusat objekti ei hinnata mitte kui vahendit millenigi jõudmiseks, vaid kui lõppeesmärki. Sellisel juhul on esteetiline väärtus loomuomane väärtus (intrinsic value). Kui instrumentaalne väärtus tuletab oma väärtuse suhtest millessegi muusse (objekti või olukorda), siis esteetiline väärtus on seotud mingi objekti enda kvaliteetidega. Moraalne väärtus on seotud headusega, õigluse ja ,,õige" käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga
5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all.
Juhtimise õppimine b. Kultuurierinevsute arvestamine c. Eetilised väärtused d. Loovuse arendamine e. Initsiatiivikus f. Intervjuu läbiviimine g. Firma poliitika mõistmine h. Mentorilt õppimine i. Olla liidrina alluvate teenistuses j. Saada 21. saj juhiks Covey väga efektiivse inimese 7 harjumust: 1. Isiklkik või a. Olge proaktiivne b. Alustage lõppeesmärki silmas pidades c. Seadke esmatähtis esikohale. 2. Avalik Võit teiste inimestega seonduvad harjumused a. Mõelge ,,võida-võidan" b. Katsuge enne mõista ja siis olla mõistetud c. Looge sünergiat 3. Uuenemine a. Sae teritamine igapäevane tegelemine oma füüsilise vormi hoidmisega, sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega, erialase uuema kirjanuse lugemine
Kui päike paar tundi läbi joonistuse valgustundlikule plaadile oli paistnud, muutusid lahuses valgusele rohkem paljastatud alad kõvemaks ja pehmemad alad oli võimalik veega eemaldada. Nii tekkis üsna täpne koopia esialgsest joonistusest ja antud protsessi nimetas Niépce heliograafiaks. Aastal 1826 või 1827 paigutas ta valgustundliku tinasulamist plaadi camera obscurasse ja nii valmiski esimene foto. Peamiselt pühendus Niépce aga hoopis koopiate tegemisele erinevatest piltidest ja oma lõppeesmärki salvestada kujutis paberile ta ei saavutanudki. Kuigi esimese foto puhul võttis kujutise tekkimine aega enam kui 8 tundi ja protsess meenutas suuresti litograafiat, oli ometigi tegemist teedrajava avastusega, mis inspireeris teisi huvilisi Niépce'i katsetusi jätkama . Louis Jacques Monde Daguerre, kes töötas elukutselise maalrina ühes Pariisi teatris. Sarnaselt paljude teiste kunstnikega kasutas ta mitmeid optilisi võtteid, et luua elutruid kujutisi
aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel 11.1. Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on järgmised: eeluuringud; põhiuuringud; kontrolluuringud ja seire. Eeluuringuga saadavad andmed peaks võimaldama: hinnata ehitusplatsi üldist sobivust; hinnata ehitiste otstarbekamait paigutist; teha otsuseid võimalike vundeerimismeetodite kohta;
Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti , kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks. Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija 7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused. Administratiivsed oskused juhtimisfunktsioonidega seonduv, uued juhtimisvaldkonnad.
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti , kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks. 4 Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. Eesmärk tulemus(ed) teatud ajaperioodi lõpuks 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseksmudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks
ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Kõrgel asuva eesmärgi kirjeldus ja tee selleni jõudmiseks. (Türk 2001: 33-35) Juhtide/liidrite jaotus tulenevalt visioonist ja selle teostamise strateegiast on toodud joonisel 3. Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada. Juhtimise definitsiooni analüüsides ilmneb, et selle tegevuse protsess erineb märkimisväärselt eestvedamisest. Juhtimise puhul on fookuses allajoonitud märksõnad. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juhindub eelkõige plaanitäitmisest (Türk 2001:19). Eestvedamine on juhtimise üks osa (meenuta
standardit logistiliste tegevuste soovitud kvaliteeditaseme saavutamiseks. Klienditeenindust käsitletakse ka kui kogumit tegevustest, mida organisatsioon pakub oma klientidele. Klienditeenindus kujutab endast komplekti erinevatest tegevustest tellimuste täitmisel ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma, et nendega on hea ja kerge koostööd teha. Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki kliendipoolset positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle 42 saavutamisel. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. Tasemel klienditeenindus on oivaline relv
kvaliteeditaseme saavutamiseks. Klienditeenindust käsitletakse ka kui kogumit tegevustest, mida organisatsioon pakub oma klientidele. Klienditeenindus kujutab endast komplekti erinevatest tegevustest tellimuste täitmisel ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma, et nendega on hea ja kerge koostööd teha. Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki – kliendipoolset positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle saavutamisel. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. Tasemel klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõistluses ja kujutab endast täiendavat eelist hinnakonkurentsis. Tasemel klienditeenindus ei tähenda
süsteem peavad kujunema ühiskondliku tootmise arengu, tema efektiivsuse tõusu stimuleerimise tähtsaks tingimuseks. Efektiivsust ei tule vaadelda ainult tootmisega seotud kategooriana.Tootmise efektiivsus , mis nätab kasutatud ressursside või kulude ja tulemuste vahekorda, on oma olemuselt eelkõige ühiskondliku huvi väljenduseks. Eesmärgi saavutamiseks võib kasutada mitmesuguseid meetodeid ja vahendeid, igaüks neist rahuldab mingil määral lõppeesmärki, kuid erinevas astmes.Et valida seatud eesmärgi saavutamiseks kõige tulemuslikum tee , on vaja õiget lähenemist .Need alused annab efektiivsusteooria. Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid ta selgitab ka metodoloogia , s.t. lähenemisviisi tegevuseks. Peaaegu igat hüvist võib toota mitmel erineval viisil. Ja iga majandussüsteemi üheks põhiküsimuseks on kuidas toota?
Väljundi erinevaid parameetreid on võimalik mõõta suurustega nagu tellimuse täitmise aeg, tellimustsükli aeg, tarnekindlus, tarne täpsus jne. Klienditeenindus kui funktsioon kliendi rahulolu saavutamiseks Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki – kliendi positiivset hin- nangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahend selle saavutamisel. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. Tasemel klienditeenin-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
