Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6.) Monism- eksisteerib üks alge. Tunnistab kas ainult keha või ainult vaimu. 7
asi, milles kõik ühel meelel on. Kuid kust ja kuidas alustada oma õnne otsinguid? Õnn ei peitu ju rahas, samuti ta ei peatu tänavanurgal ega küsi teed. Selles hoolimata on ka sõjas noored end leidnud- kas nemad siis pole olnud õnnelikud? Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Manfred Kets de Vriesi ,,Õnnevalem" on öelnud, et õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes. Õnn ei ole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, see on midagi, mida ei saa käes hoida, seda peab tunnetama. Seega õnne tulekut ei saa planeerida ega käed rüppes ootama jääda. Õnn elab meis endis, igal pool meie ümber, meie endi teha on vaid avatus õnnelik olemisele. Kui juba avada end õnnele, näib ka tulevik palju päikselisem. Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on. Paljudel kipub olema arusaam, et õnn ei ole midagi tavalist. Vastupidi, selleks et olla õnnelik pead sa olema
tegu negatiivse juhtumiga. Samuti on teine osa inimesi, kes mõtlevad iga asja negatiivseks, nad näevad alati asjades ainult halba, ka siis kui keegi proovib neid südamest õnnelikumaks teha. Ja on veel osa inimesi, kes võtavad siis asja nii ja naa, Kui neile tundub, et tegu on halva asjaga, teeb see neid õnnetuks või siis vastupidi. Inimeste suhtlemisviisid on nii erinevad, nad alati ei pruugigi nii mõelda, kui see sõnadesse pandult võib tunduda. Samuti võib teise inimese hingeseisund sel hetkel olla veidi teine ja ta tajub kuuldut karmimalt, kui väljaütleja seda mõtleb. Sa võid ju olla ise nii positiivne ja õnnelik, võid suheldes olla ainult rõõmus ja õnnelik, kui aga teine on hingest haige, ei aita sinu positiivne suhtlemine asja paremaks muuta. Mina arvan, et õnn on peidus ikkagi mõtlemises ega vanarahvas siis muidu ütle, et suust välja lastud sõnu ju kinni enam ei püüa. Samas mõtted jäävad ju ainult sulle ja
eitasid müstikat, Ahmatova, kasutasid luules Nikolai maalilisi kujundeid. Gumiljov, Püüdlesid keelelise Sergei lihtsuse ja arusaadavuse Gorodetski, poole. Nende jaoks oli Ossip püha inimese iga Mandelstam hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. IMAZISM USA-s ja Taotlesid luule täpset ja Ezra Pound, Inglismaal ilustamata keelt ning Hilda 1909-1917 a. täielikku teema- ja Doolittle, vormivabadust. Eriti Amy tähtsaks pidasid nad Lowell eredat, lakoonilist ja
Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi
Enamik meist püüdleb selle poole me käime koolis mitte ainult selle pärast, et peab ning on kombeks, vaid ka selleks, et end arendada ja harida, me võtame endale erinevaid hobisid, et näidata enda andeid nii spordis kui ka kunstis. Inimesed otsivad tunnustust ning kiitust, tahavad silma paista ning erilised olla. Tõesti, kas kõige kohutavam ei ole mitte olla keskpärane ning halli massi eralduv? Ameerika psühholoog William James on öelnud: ,,Otsi üles see hingeseisund, mille puhul sa tunned end kõige sügavamalt ja jõulisemalt elavat ning millega käib kaasas sisemine hääl, mis ütleb: ,,Selline olen ma tegelikult." Ja kui sa oled selle seisundi leidnud, järgi seda." Tõepoolest, inimesel peab olema silme ees mingi suund, kuhu ta tahab jõuda, miski, mis teeb õnnelikuks ja terviklikuks. Seda leida on võib-olla raske, kuid tuleb kaaluda ja läbi proovida erinevaid variante ja alasid, et selleni jõuda.
tlevad: "Ometi on ?igel kasu; jumalasse.-http://www.lapsemure.ee/forum_est/viewtopic.php? t?esti on olemas Jumal, t=1264&postdays=0&postorder=asc&start=50&sid=2c183af6f32f583d77eb90bbddc11d6a.20 .12.2007). kes m?istab kohut maa peal." · Sven-Aivar Riis (40) turvamees: ,, Jumalat ei saa võtta kui elusolendit, see on rohkem hingeseisund või uskumus. Ma arvan, et jumal on olemas kõikide inimeste südames." · Piibel-Vana Testament-Psalmid (Laulud) : (1989.Piibel.Soome:Soome Piibli Selts).
tundub, et armastus paneb tegema meeletuid tempe. Kohati aga näib, et eelmärgitud emotsiooni mõjuvõimsus on ülehinnatud ning liiga suureks paisutatud. Vastu võib vaielda inimene, kes on kogenud tõelist armastust, sellega kaasnevat õnne ja valu. Omamoodi siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina ning kannatusi põhjustas. Ka puhtad ja siirad tunded võivad muuta elu täielikult, kui inimese hingeseisund on olnud hell ning ootamatult on tehtud niivõrd saatuslik otsus.Õigel ajal ja sobivas kohas võib põhimõtetele kindlaks jäämine olla ideaalne, kuid mõnikord tähendab see ränka katsumust. Inimene on puhta südametunnistusega isetu kodanik, kuid ei sobi ühiskonda, kuna tema ideed ja vaated kuuluvad ehk mõnda teise sajandisse. Näiteks Timotheus von Bock (Jaan Krossi "Keisri hull"), kellele said tema ausus ning väärtushinnangud hukatuslikuks.
Nemad isegi surid süümepiinadesse. Kadus igasugune soov armastada ja olla armastatud. Ehk tuleb ummikust vabanemiseks leida hingesugulane? Armastus paneb tegema meeletuid tempe. Inimesed on kogenud tõelist armastust, sellega kaasnevat õnne ja valu. Siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina ning kannatusi põhjustas. Ka puhtad ja siirad tunded võivad muuta elu, kui inimese hingeseisund hell ja kiiruga on tehtud nii saatuslik otsus. Levinud on ütlus: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud!" Mainitust esimese pärast on inimesed võimelised isegi tapma, kusjuures teise puhul tehakse seda nagunii. Armastus on paljude inimeste üks eneseteostuse viise. Me kõik püüdleme millegi poole, st üritame end kuidagi moodi teostada. Me seame eluteel paika väärtushinnangud, mis osutuvad kas valeks või õigeks. Vajame eneseotsinguid, kus tulemuseks vabadus ning rahulolu iseendaga
Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik, olevik, tulevik sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu. Augustinus on rääkinud pidevast olevikust, mida ta peab inimese vastavaks hingeseisundiks, kus inimene oma mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik. Aeg muutub väga subjektiivseks nähtuseks. MINEVIKU OLEVIK mälestused OLEVIKU OLEVIK millegi vahetu tajumine TULEVIKU OLEVIK meie ootused/lootused .
Hariliku keele sõnad inimese hing koosneb aatomitest: maailmas kutsuda hinges, aga me võim ideede üle on piiratud osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei ei ole üldse midagi peale aatomite ja tühjuse. võrdu käitumisviisiga Hilisemad materilistid on näiteks prantsuse 5. Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on 10. Mida nimetas Barkley loodusseaduseks? filosoofid La Mettrise ja Paul Holbach. armastus materialisti seisukohalt? Kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles Ajuseisund tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse
Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias: Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet. Muutuv maailm – inimesed; minevik, olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama loodud olendi ehk inimese olemasolu. Seega küsimustel “varasemast” ja “hilisemast” on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu. Augustinus on rääkinud pidevast olevikust, mida ta peab inimese vastavaks hingeseisundiks, kus inimene oma mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik. Kui inimene nii mõtleb, siis tegelikult ta muudab enese jaoks aja väga subjektiivseks nähtuseks.
Inimene ei saa ega tohi pahandada enda õnnetuste üle. Ta peab teadma, et kõik halb, mis temaga juhtub, teostab maailma kulgu ja enesemääratlust, et säilitada kõiksust. Seneca teab, et lapse surma puhul ei asendata surnud laps nurjatu lapsega – see toob ainult keha hävingu. Hüve saab kaduda ainult paheks muutudes, mida loodus ei võimalda. Seenca ütleb, et tarka ei kurvasta lapse või sõbra surm, sest nende surma puhul on inimese hingeseisund sama, mis oma surma oodates: üks teeb hirmu niisama vähe kui teine valu. Need kaks on aga autuse märk, sest aulist elu elav inimene on alati kindel ja võitlusvalmis. Kaotatud lapsele mõeldes, peab mõtlema, et ta oli inimene, kelle saatus ei pidanudki viima teda vanaduspõlve. Seneca ei keela ära kaasaelamist, ta ütleb, et kaotatud lapsest tuleb sageli rääkida ning tema mälestust pühitseda nii pidulikult ja sageli kui võimalik, sest see aitab üle saada kurbusest. Mida rohkem
J. C. Smarti artiklist „Materialism“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Smart? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Materialism. Materialism on minu jaoks ühitatav mitmesuguste arusaamadega mateeriast ja energiast. b) Kuidas defineerib Smart materialismi? Materialist on teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. c) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Armastus on ajuseisund. d) Kas materialismi seisukohalt peaks aatomis või neutronis olema mingi teadvusealge? Materialism ei eelda, et aatomis või neuronis võib leiduda midagi teadvusesarnast. e) Kas materialist peaks väitma, et aju eritab mõtteid samuti, nagu maks eritab sappi? Ei pea. 7.Lugege fragmente iiri filosoofi George Berkeley teosest „Traktaat inimtunnetuse printsiipidest“ ning vastake järgmistele küsimustele.
klassikute sekka. Ta jõudis massideni, ta läks rahvale hinge, eriti pakkus ta huvi noorpõlvele, kuna kirjutas oma ajast ette. Ta tõi Eesti luule uude ajajärku, ta oli uusromantiline omal ajal ainuke. Ta pakkus sedavõrd huvi tänu tema traagilisele isikukäsitlusele ja looduse intiimselt reaalsele kujutamisele. Järgnevas poeemis on näha Liivile omane looduse realistlik kujutamine, mille taga võib seista meeleolu või hingeseisund. Luule on kirjutatud äärmiselt lihtsas vormis, ning Liivile omaselt on kasutanud korduseid, mis loovad tasase rütmi. Lumehelbeke Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale, tasa... tasa... Nagu viibiks ta
aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese iga hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. Tegevusaeg 19071914. Rühmituse liikmete saatused olid traagilised. Esindajad Anna Ahmatova Nikolai Gumiljov Sergei Gorodetski Ossip Mandelstam Futurism (ladina futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et
vooruslik. Tark ei karda ega ole kurb surma pärast. Kui see juhtub, siis ei ole ta vooruslik ja tark. Keha ja vaim peaks olema suunatud ühele eesmärgile ja suunale. Surma ootamine on mõttetu, kuna see tuleb niikuinii ja on paratamatu. Ka lähedased surevad ükskord niikuinii. o Hüvedeks peetakse kohusetundlikke lapsi, kodumaa julgeolekut ja häid vanemaid; nende ohtusattumist ei saa meelerahuga pealt vaadata. o Lähedaste surma taludes on targa hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Vooruse üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel, alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm, rahutus, loidus mistahes tegevuses tähendab autust. Auline on endas kindel, ta on kohkumatu ja võitlusvalmis. · LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? o Jah, sest see ongi ju nii. Kõik surevad ükskord
Õnne soovitakse lõputult palju, õnnel on isegi oma kivid ja numbrid. Õnnega ei soovitata mängida. Kes on aga õnne näinud? Vahest teda riivanudki? Suurt õnne on otsatult hea tunda... On küll püütud sõnastada õnne valemit, aga alati on midagi puudu jäänud... Inimese enda teha on psühholoogiline valmisolek, avatus õnnelik olemisele, õnneotsingud. Õnn on midagi abstraktset, mida ei saa käes hoida, õnne peab tunnetama, sest õnn pole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, mingi positiivne emotsionaalne laeng. Seda ei saa planeerida, see tuleb etteteatamata, võib kindel olla, et see tuleb. Igas päevas on hetk õnne, igal ajal saab inimene olla õnnelik. Ka sõjas on noored teineteist leidnud kas nemad siis polnudki õnnelikud? Ärgu öelgu ükski inimene, et pole elus õnne tundnud! Kas ei olda õnnelikud, kui armastatud inimene naeratab? Kas surma suust pääsemine pole õnn (milline õnn on lootusekiir!)? Kas olümpiavõit ei tee õnnelikuks
Põder, 2006, 2007) või sihtobjekt eristub taustast kui hästi silmatorkav figuur. Tsensuur ja Eetika Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid. Teoreetiline distsipliin. EETILINE SÜSTEEM – kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise “muster” Moraal: ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum/süsteem, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika: hingeseisund, hoiak, mentaalsus, ... Sisemised piirangud/normid, võimalik käsitleda ka ühiskonna kui terviku tasandil. Formaalsed normid – seadused ja reeglid (kui rikutakse kirjapandud norme, siis ollakse seadusrikkuja). Implitsiitsed normid – kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis “minnakse üle piiri”). Eetika suundi: Teoreetiline eetika Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks
Inimene peab teadma, et kõik kahjustav, mis temaga juhtub, kuulub selle hulka, mis kõiksuse säilitamisega teostab maailma kulgu ja ettemääratletust. Samuti leiab Seneca, et näiteks lapse surma puhul ei asendata surnud laps nurjatu lapsega - see on ainult keha häving. Hüve saab aga hukkuda vaid paheks muutudes, mida aga loodus ei võimalda, sest iga voorus jääb rikkumatuks. Seneca põhjendab, et tarka ei morjenda lapse või sõbra surm, sest nende surma puhul on targa hingeseisund sama, mis oma surma oodates, üks teeb hirmu niisama vähe kui teine valu. Hirm ja valu on aga autuse märk, sest auline on alati kindel ja võitlusvalmis. Arvan, et Seneca põhjendused on õiged, sest surm on paratamatu ning sellest ei pääse keegi. Olgugi, et laste surm võib tunduda traagilisem kui juba eakate inimeste. Siiski tuleb pärast lähedaste inimeste surma edasi minna ja sellest üle saada. 5
See äratab temas taas lapse, kes räägib reaalselt ebaõglastest asjadest. Viivi Luigel on selles maailmas külm: armastus ja sum ei anna sooja, sest iga mõte sipleb ükskõiksuse võrgus ega suuda end vabastada. AJA ahelad on selleks liiga tugevad. Pääsemine AJA köidikutest nõuab tahet ja meie lüürikul on palju tahet, et raiuda sõna abil teed headuseni. ,,Headust mõistame kuidagi vahetumalt. Mõistmise aluseks on aduja nõtke hingeseisund, sügav tundeelamus, lüüriline meeleolu... /---/ Need on sündivad ja hääbuvad hetked, milles ühtaegu ristuvad korraks ilu, tõde ja täius..."(H. Runnel) AJA`st ei saa läbi minna, AEG on igal pool, ta ei ole ruumiline, vaid pidev kestmine, mis tuleb seest poolt. /---/ Kes tunneb elu rohkem, sellel on rohkem häbi. Mine või,hambad risti, aga sa lähed läbi! ,,...Pajud on urvas juba"
,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Laste ja sõprade kaotus tarka ei masenda, kuna nende surma taludes on ta hingeseisund sama, mis oma surma oodates üks teeb talle hirmu niisama vähe kui teine valu. Ta ütleb, et iga hirm ja valu tähendab autust, sest auline on endas kindel, kohkumatu ja võitlusvalmis. Need põhjendused on igati õiged, kuna saabuva ja juba olnu pärast ei pea keegi pead vaevama. Kõik surevad ükskord, kõikide inimeste lapsed ja sõbrad. Pole mõtet tunda hirmu saabuva ees, seda saabumise tähtaega tuleks hoopis pikendada, kui neid kaotada ei saa.
vanemate orjus“ ei masenda tarka, kuna too teab, et tegu pole pahega ja seetõttu ei vääri terve mõistuse ja ülima aulisuse kaotamist ning hinge kurbusele alistumist. Seneca ei väida sellega, et tark ei tunneks sellistes situatsioonides meeleärevust või kangestust. Samuti ei mõista ta hukka kaasaelamist ja leina lapse kaotuse puhul, kuid tuleks tunnistada selle lapse saatuse paratamatust, et talle polnudki rohkem elamist ette nähtud. Lähedaste surma taludes olevat hingeseisund sama, mis iseenda surma oodates ning üks valmistab hirmu niisama vähe kui teine valu. Olen isiklikult paljuski nõus Seneca seisukohtade ja põhjendustega, kuna just rõõmule keskendudes ning paratamatusega leppides pääseme hirmude ja valude kütkest, säilitades julgust edasi liikumiseks. Paraku tähendab tõeline lähedus teise inimesega emotsionaalset investeeringut ning tema kaotuse juures oleks kurbustunne just kui selle investeeringu loomulik tulem
kaotuse puhul? Kaotatud hüved toovad endaga kaasa mõne muu ebamugavuse (nt tervise halvenemine). Kodumaa, laste ja vanemate ohtusattumist ei saa pealt vaadata, seetõttu häirib ja masendab see rumalat inimest. Kirjas LXXIV väidab, et targa inimese teod on enesega kooskõlas ja sobivuses. Ta on harjunud ning rahulik mõeldes enda surmale, sest see tuleb ju paratamatult, seetõttu ei suhtu ta traagiliselt ka teiste surma. Lähedaste surma taludes on tema hingeseisund sama, mis enda surma oodates, sest ta valitseb ennast ning näeb maailma üldisemalt. Mina arvan, et lähedase kaotus mõjutab ja masendab igat inimest, samas ei oska ma öelda, kas Seneca poolt esitatud väited on õiged või mitte. Arvamusi on väga palju, kindlasti olid Seneca põhjendused tema jaoks tõde. Kindlasti oleks mentaalselt kergem ning lihtsam minna eluga edasi, kuid arvan, et mitte midagi tunda ning ükskõikseks lähedase inimese kaotuse korral jääda pole võimalik.
suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. 11. Emotsioonid 11.1. Mis on emotsioonid Igapäevases kõnepruugis mõeldakse emotsiooni all ennekõike tundmuslikku hingeseisundit. (Ma olen kurb). Psühholoogias on emotsiooni käsitlus laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm peamist emotsiooni omadust: 1) Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2) Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete( nt
Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Hüve saab hukkuda paheks muutudes. Kui lapsed hukkuvad jääb siiski voorus , mis täidab nende kohta. Ta väidab, et laste või sõprade surma taludes on hingeseisund sama nagu siis kui ta ootab oma surma.Hirm ja valu samal skaalal. Tema põhjendustega saan ma põhimõtteliselt nõustuda. Me kõik sureme ühel päeval. Pole mõtet oma pead vaevata asjadega mis nagunii tulevad ja mis juba seljatatud on. Seneca ütleb, et lapse kaotuse puhul tuleks temast rääkida. Rääkides saab ajapikku kõige hullemast valust ja kurbusest üle. Mida vähem nutetakse, seda enam mäletatakse. Minu arvates on ka
nagunii. See on elu. Lihtsalt mõnel saabub see surm varem ja ootamatumalt kui teistel. o Hüvede hulka kuuluvad kohusetundlikud lapsed, kodumaa julgeolek ja head vanemad; nende ohtusattumist ei saa te meelerahuga pealt vaadata. Teile kujuneb ülimalt erutavaks kodumaa sissepiiramine, laste surm, vanemate orjus. o Laste või sõprade kaotus tarka ei masenda. Nende surma taludes on ta hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Üks teeb talle hirmu niisama vähe, kui teine valu. Voorus põhineb kooskõlal: kõik tema teod on ta enesega vastavuses ja sobivuses. See üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel, alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm ja rahutus, iga loidus mistahes tegevuses tähendab autust. Auline on ju endas kindel ja kordaseadnud, ta on kohkumatu ja võitlusvalmis
Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli norinud- nähes sinikaid ja lõhkist kulmu. J ei taha aga on sunnitud kõik ära rääkima- ema haiguse, koduse olukorra ja võimutuse selle olukorra keskel õppida. Irka loodab, et kõik saab korda
kirjanduslikku maitset ta usaldas. Reisis palju, tal oma jaht, pani nimeks Bel Ami (ilus sõber) ja sellega sõitis läbi kõik Vahemereäärsed riigid. Aga ka Inglismaale. Poliitilises mõttes arvas ta, et Prantsusmaa peaks olema konstitutsiooniline vabariik, eesotsas intelligentidega. Maailma ja Euroopa tulevikus polnud sugugi nii positiivselt meelestatud, arvas, et loojangu teel ja pole selleks enam midagi parata. Elu lõpupoole hakkab temas süvenema niisugune hingeseisund, nagu Gogolil ja Bulgakovil, mis introvertseid ja õrna hingega loovaid inimesi on purenud hirm, et ei suuda enam midagi arvestatavat luua. Hakkas kartma, et jääb pimedaks. Tervislik seisund süveneb ja halveneb, mõned oma hallutsinatsioonid üles kirjutanud ka oma novellidesse. ,,Kes teab" näiteks. 1891. Aastal sooritab ebaõnnestunud enesetapukatse, pannakse vaimuhaiglasse, kus ta 2 aastat kinnises asutuses peab veetma. Ja suri 6
Reisis palju, tal oma jaht, pani nimeks Bel Ami (ilus sõber) ja sellega sõitis läbi kõik Vahemereäärsed riigid. Aga ka Inglismaale. Poliitilises mõttes arvas ta, et Prantsusmaa peaks olema konstitutsiooniline vabariik, eesotsas intelligentidega. Maailma ja Euroopa tulevikus polnud sugugi nii positiivselt meelestatud, arvas, et loojangu teel ja pole selleks enam midagi parata. Elu lõpupoole hakkab temas süvenema niisugune hingeseisund, nagu Gogolil ja Bulgakovil, mis introvertseid ja õrna hingega loovaid inimesi on purenud hirm, et ei suuda enam midagi arvestatavat luua. Hakkas kartma, et jääb pimedaks. Tervislik seisund süveneb ja halveneb, mõned oma hallutsinatsioonid üles kirjutanud ka oma novellidesse. ,,Kes teab" näiteks. 1891. Aastal sooritab ebaõnnestunud enesetapukatse, pannakse vaimuhaiglasse, kus ta 2 aastat kinnises asutuses peab veetma. Ja suri 6
(29) Ühtmoodi suur on ta isegi kõigest eraldatuna endasse tõmbudes. Jääb ju talle sellest hoolimata omaseks kõrge, ülev ja arukas meelelaad, muutumatu õiglustunne. Niisiis on ta ühtlaselt õnnelik. See õnn on ju tallel mõistuses endas: ülev, püsiv, häirimatu, mida jumalike ja inimlike asjade tundmiseta pole võimalik saavutada. (30) Nüüd järgneb see, mida ma omalt poolt tahaksin vastata. Laste või sõprade kaotus tarka ei masenda. Nende surma taludes on ta hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Üks teeb talle hirmu niisama vähe, kui teine valu. Voorus põhineb ju kooskõlal: kõik tema teod on ta enesega vastavuses ja sobivuses. See üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel, alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm ja rahutus, iga loidus mistahes tegevuses tähendab autust. Auline on ju endas kindel ja kordaseatud, ta on kohkumatu ja võitlusvalmis. (31) "Kuidas siis? Kas tark ei koge midagi meeleärevuse sarnast? Kas
Esiletõusvaim ooper sellest kümnendist - 1847 "Macbeth" (Shakespeare'i järgi). Eriline ainestikuvalik - peategelased negatiivsed, ent muusikas mitmekülgselt kujutatud, Macbeth vastuoluline, dramaatiline karakter, kirjutatud baritonile, mitte tenorile.. Uudne Verdi nõue lauljatele - kui vaja, tuleb laulda "inetult", kähistada. Kohati on numbrid ühendunud suureks stseeniks (I v.: Macbeth valmistab leedi Macbethi õhutusel ette kuningas Duncani tapmist, kuninga tapmine (lava taga), Macbethi hingeseisund pärast seda esimest mõrva, leedi Macbeth ei lase Macbethil tunda süütunnet). Orkestrivahendite varasemast mitmekesisem käsitlus (Macbethi monoloog mainitud stseenis). 20 1849 "Luisa Miller" (Schilleri draama "Salakavalus ja armastus" järgi) - üleminekuteos järgmisesse perioodi. Ainestikuvalikul on Verdi pöördunud kolmanda seisuse poole, tegelased pole kuningad või väejuhid või Piiblitegelased, vaid "tavalised inimesed"
tegevustiku sümfooniline pidevus ja ooperikultuuri saavutustest viljastatud stiil võimaldasid 26 Verdil opera buffa tardunud vorme tundmatuseni muuta. Ta lõhkus koomilise ja lüürilis psühholoogilise ooperi vahelised piirid ning korvas harjumuslikud maskid eluliste karakterite ja kirgedega. Võluvalt värskes, elegantses ja rütmilt tujukas muusikas peegeldub iga pisemgi hingeseisund või mõttemuutus otsekui suurendusläätse all. Köidavad koomiliste stseenide ja lüüriliste episoodide kaleidoskoop ning värvikad üleminekud ühelt sündmuselt teisele. Ooperi harmoonia on julge ja koloriitne, orkestripartii särav ja väljenduslik, meenutades oma kerguse ja vaimuteravusega Mozartit ja Rossinit. "Falstaffi" meloodiline leidlikkus on ammendamatu. Välkkiirelt vahelduvatel muusikalistel kujunditel puudub lõpetatus, nad
kasutamine liialt aegaviitev või tülikas; võtted: vahetu arvamuste vahetamine, Delfi tehnika, ajurünnak jt; asjatundjad tuginevad hinnangute andmisel oma eriala pikema aja jooksul omandatud teadmistele ja kogemustele; eksperthinnang tugineb mingil määral vaistlikule tunnetusele; mõju võivad 73 avaldada ka liigne toetumine minevikus tehtule ja saavutatud autoriteedile, asjatundjate hingeseisund, omavahelised suhted jne; igaüks kipub jääma oma seisukoha juurde. Matkimine on otsusele jõudmise menetlus, kus jäljendatakse probleemiga seotud nähtuse või tegevuse iseloomulikke külgi: matkimismalli lülitatakse nii palju tegureid kui võimalik; mall sisestatakse arvutisse, mis võimaldab tegurid paljudesse omavahelistesse seostesse paigutada ning saadud kooslusi hinnata; saab läbi viia kergesti, ei ole kulukas;
"pateetika") On alati seotud inimesega, on alati seotud eluviisiga, kultuuriga. Mõistete ja nähtuste harmoonilise käsitluse korral kujuneb EETILINE SÜSTEEM kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise "muster" Normatiivsed süsteemid nt.: · Moraal · Õigus · Religioon · Mängud · Kombed, etikett Moraal: ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum/süsteem, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika: hingeseisund, hoiak, mentaalsus, ... Sisemised piirangud/normid, võimalik käsitleda ka ühiskonna kui terviku tasandil. Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe (reeglistik) ja teooriaid, olla nende sisemiseks, individuaalseks eelduseks. · Normi mõistest: Norm tähendab grupi poolt oma liikmetele kehtestatud reeglistikku. Selleks, et kooslus toimiks, peavad kehtima ühiselt tunnustatud normid. Kui norme pole, kooslus laguneb
mis "omakorda võimaldas tal lapsele rohkem pakkuda". Ilmselt pole emaarmastus iseeneslik, samuti ei piisa üksnes armastusest kindlustamaks emalapse omavahelist kiindumust. Naise käitumist lapse suhtes mõjutavad mitmed tegurid: põhjused lapse muretsemiseks, tema kogemus ja pädevus lapse eest hoolitsemises, hingeseisund, eluhoiak, suhted lapse isaga, huvitatus karjäärist ja perevälistest üritustest, elutingimused, sugulaste olemasolu kodus, sh. toetav või vaheletükkiv ema. 128 Tänapäeval ei peeta last enam passiivseks vastuvõtjaks, ollakse hoopis kindlad, et ta mõjutab inimesi, kes hoolitsevad ta eest. Igat
............53 2 1 Sissejuhatuseks Unisoofia on teadus, mis tegeleb inimese ,,kõrgemate" taju- ja tundmuste aistingutega. Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga ,,teadvus" inimese teadvusest. Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval ,,uuel" tajuaistingul: nendeks on ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seost selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat
..........49 2 1 Sissejuhatuseks Unisoofia on teadus, mis tegeleb inimese ,,kõrgemate" taju- ja tundmuste aistingutega. Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga ,,teadvus" inimese teadvusest. Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval ,,uuel" tajuaistingul: nendeks on ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seotust selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat
.........54 2 1 Sissejuhatuseks Unisoofia on teadus, mis tegeleb inimese „kõrgemate“ taju- ja tundmuste aistingutega. Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga „teadvus“ inimese teadvusest. Unisoofilises psühholoogias kirjeldatavatest tajuilmingutest tekkiv teadvusseisund on inimesele niivõrd suure mõjuga, et seda võib isegi võrrelda astronoomilise taevakeha musta augu mõjuga teistele kehadele. Näiteks mustast august ei pääse välja absoluutselt mitte ükski keha, isegi mitte valgus. Unisoofilises psühholoogias kirjeldatud teadvusseisundi mõju inimese psüühikale on
annaabi.ee 
