Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Tuhandekordistades alistumisvõimalusi, öeldes lahti vabadusest, tappes endas muretu vagabundi, on inimene täiustanud ma orjust, andnud end jäägitult viirastuste teenistusse. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on narr, kelle hämmastavad trikid on otsakorral ja ta püüab meeleheitlikult muljet avaldada tehes idiootseid grimasse, tõmmeldes
Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Elu seotud pettumusega. Elu on võimalik vaid siis, kui unustame elu. Vajalik on lohutuse leidmine oma mandumisele. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Väljaspool enesetappu pole lunastust. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Kõigevägevama külvatud hinge hirm homse ees, religioon selle üks avaldumisvorme
eluks. Camus jaoks on peaaegu koik, mis inimest umbritseb absurd, mis avaldub inimese teadmistes, oigemini selles koiges, mida ta tegelikult ei tea ja ei saagi teada, ning inimese enda kaitumises. Absurditunde pohjuseks on inimlikud ootused, millele ei suuda maailm vastata. Midagi ei ole selge, koik on kaos, inimese ainus selgus ja tapne teadmine kaib ainult absurdimuuride kohta,mis teda umbritsevad. Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: Kuidas Cioran kirjeldab inimest? o Tuhandekordistades alistumisvõimalusi, öeldes lahti vabadusest, tappes endas muretu vagabundi, on inimene täiustanud ma orjust, andnud end jäägitult viirastuste teenistusse. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid selleks, et need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. o Ta on kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab veel muljet avaldada
kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine. Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest. Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et hälvikud (nt transvestiidid) on tavalistest inimestest kõrgemal. inimene on kõikide oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Inimene on kloun, kes püüab oma nägudega olla meelepärane kõigile ja kõigele, ta lepib saatuselöökidega, valib selle
Inimese teadmine ja arusaamine selles, et ta on armetu, näitab tegelikult inimese suurust. 5. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? "Mõtlev pilliroog" tähendab Pascali järgi seda, et looduses ja universumi kõrval on inimene nõrk nagu pilliroog teda on kerge hävitada. Ent inimene on universumist siiski üle seetõttu, et inimene teab, et ta sureb ja suudab selle üle mõelda. Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori. Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi. Cioran võrdleb inimest ka klouniga, kelle trikid on otsakorral ning kes püüüab veel millegi tühisega muljet avaldada.
samavõrd inimesest kui maailmast. Ta on esialgu ainus side nende vahel. Absurditunde alguseks on lihtne "rahutus" . Rohkem kui miski muu ammutab absurdimaailm oma ülevuse just madalast sünnipärast . Veel üheks põhjuseks on tülpimus, mis tähendab juba iseenesest midagi tülgastavat . Siinkohal peab aga tunnistama, et ta on tegelikult hea, sest kõik algab teadvusest ja saab väärtuse vaid selle läbi . Neist piisab absurdi lähtealuste kokkuvõtlikuks ülevaateks . Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: · Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimesed tahavad tühiste ning mõistetamatute sihtpunktide poole. Igaüks tahab midagi. Inimesed hüsteeritsevad tihti pisiasjade pärast, tekitavad paanika kui mõnd mõttetut asja ei saa. Neil pole süümepiinu, tarkust. Miski ei hoia neid nende rumalalt tegevuselt tagasi. · Mida arvab Cioran inimese elust? Cioran ei suuda ära kiruda reaalset maailma. Kõik tundub talle kas patt või rämps. Teotus on tema
2. ,,mõõdukas" seisukoht (David Hume, William James)- on asju, mida me ei saa teada nt armastus, sõprus. Teeatud situatsioonides on mõistlik teha panus asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla. 3. Irratsionaalne (Augustinus... Kierkegaard)- lahendused ei pruugi meile mõistlikud paista. Ma usun selle pärast, et ei mõista. Uskuda tuleks pea ees! =) Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? o Inimene on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. Isegi põlgust ja vastuhakku harrastab ta vaid s elleks, et need tema üle valitsek o Inimene on kloun. Tema trikid on otsakorral. Ta püüab viimase s hädas olles muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega... o Lihtne inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. S e e, kes millestki vaimustub, on naiivne ja pime. Armastus ja teadvustamine ühea egs elt ei ole võimalik
5) Filosoofidel on levinumad järgmised seisukohad usu ja mõistuse vahekorra küsimuses: * Ratsionaalne seisukoht – A. Thomase järgi on olemas loomulikud ja ilmutuslikud tõed ja nendeni jõudmine saab toimuda ainult enda mõtlemise tulemina. * Irratsionaalne seisukoht – usutakse seda, mida tegelikult ei mõisteta. * Mõõdukas seisukoht – usutakse vaid seda, milles ollakse kindlad. 2. tekst Küsimused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? 2. Mida arvab Cioran inimese elust? 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt?
lobamokk kuulab ka teiste hääli enda kõnelemiste vahel. On mõneti kahestsusväärne, et sellised suured narratiivid nagu religioon, mütoloogia ja rahvatraditsioonid kipuvad sünteesis üksteise ja teistlaadsete diskursustega lahustuma, saades fragmentaarseks ja närveldavaks maailmapildiks, mille iga järgnev mõttevoolu trend võib minema pühkida. "Ma vaatlen ideede spasme, samal ajal kui Tühjus ümberringi muheleb" kirjutas E.M. Cioran oma "Lagunemise lühikursuses". Kuidas toime tulla olukorras, kus juured on läbi lõigatud ja uute kasvatamiseks ei jätku mahti? Kas tõdeda igasuguste inimpüüdluste käesirutust Tõe suunas asjatuks vaevaks ja keskenduda lohutule eneseteostusele asises maailmas? Võime mõtestada maailma mõistusest lähtuvalt, eritleda seda semiootilise analüüsiga, konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et
jumalaõigustuse teooria. 19. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses a) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas)- on olemas loomupärased ja ilmutuslikud tõed b) "Mõõdukas" seisukoht (Hume, James) - on asju, mida me ei saagi teada, kuid teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (armastus, sõprus, uskumine jumalasse) c) Irratsionaalne (Augustinus, Kierkegaard) - Usun, kuna ei mõista. 20. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles nii-öelda looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali. Cioran märgib, et inimene on alistuv, lepib kõigega ning on juhitud oma ihadest. Sageli käituvad inimesed lipitsevalt, kuna oma suhtumises teistesse juhinduvad nad inimeste positsioonist, tiitlist või muust sellisest. Kummalises kombel arvab Cioran, et
2001 Romain Gary "Elu alles ees", 2003 Allen Ginsberg "Ameerika: valik luuletusi 1947-1996" (koos Hasso Krulli, Contra, Lauri Kitsniku, Andres Langemetsa ja Jürgen Roostega), 2004 Marcel Proust "Taasleitud aeg", 2005 Marie Catherine d'Aulnoy "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte", 2009 Oscar Brenifier "Suured vastandid filosoofias", 2009 Fernando Pessoa "Tubakapood", 2012 E. M. Cioran "Sündimise ebaõnnest", Tunnustused Tõnu Õnnepalu on saanud oma töö eest mitmeid nimekaid tunnustusi. 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest. 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest. 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära". 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia. 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..
saada. Näiteks pole võimalik kindlalt teada saada kas inimene on sinu sõber või kas armastus on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda.Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes
Tema arvates on jumala olemasolu võimalik tõestada, kuid seda, et jumal on kolmainsus, selleni me ise oma mõistuse vahendina ei jõua, selleks on vaja ilmutust. D. Hume, W. James- mõõdukas seisukoht- on asju, mida me ei saa teada ( nt seoses armastuse, sõprusega). Teatud situatsioonides, milles me ei saa kindlad olla on mõistlik panustada usu peale. Augustinus, Kierkegaard- irratsionaalne- usutõdede küsimuses mingit tõestust ei ole. Usutakse sellepärast, et ei mõisteta. 19. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Igas inimeses on peidus 2 poolt- toretsev süda kuid närusus selle varjus. Inimene on oma hoiakute, liigutuste ja tujude ori. Aja jooksul on inimene täiustanud oma orjust, andnud end viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja
Mõõdukas seisukoht (D.Hume ja W. James) . On asju, mida me ei saa teada (nt sõprust). Teatud situatsioonides on mõistlik panustada ja panna panus usu peale, nii nagu me teeme seda ka inimeste puhul. Me ei saa ära tõestada, et kas ta on olemas ja alles siis teda uskuma hakata. Augustinus ja Kierkegaard on seisukohal et usu tõdede küsimuses tõestust ei saa olla ning nad ei pruugi meie jaoks ka mõistlikud olla. Usun sellepärast , et ma ei mõista. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimene on rumal. Ta ei näe andununa asju eri vaatenurkadest, ta on naiivne. Inimene on ori. Tal on väga midagi vaja, kuhugi minna, midagi saada. Mida arvab Cioran inimese elust? Ciaron võrdleb inimese elu hullumeelsushooga. Inimene rabeleb, tormab ja vajab meeleheitlikult alati midagi. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Tal oli inimsoost villand. Ta ei soovinud olla elu rüppes roiskuvate inimeste keskel. Ilma
Sallivus on globaliseeruva ja eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. KÜSIMUSED JÄRGMISEKS KORRAKS: Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? V loeng Religiooni filosoofia Miks me üldse tahame elada? Cioran. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias Jumala olemus kas on võimalik teada, et kas jumal on olemas või ei ole, kas on võimalik seda tõestada? Kristlik, religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil, aga religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Või: kas konkreetse inimese elul
Samas on võimalik olla õnnelik ka siis, kui su lapsed pole õnnelikud. Tänapäeva maailmas, kus domineerivad individualistlikud ideaalid, on raskem näha kollektiivset õnne. Tänapäeval on õnn seotud ühiskondliku normiga, mis mõjub tihtipeale koormavalt, kuna õnnelik olemine on tänapäeva inimeselt üsna tugevasti nõutav. ,,Laske mul kurb olla."" 3. loeng Järgmiseks korraks(2 loengut JÄÄB ÄRA!!!): 1. sartre ,,eksistentsialism on humanism" 2. emil mihai cioran: Lagunemise lühikursus, peatükk ,,lahtiütlemine" Seneca kirjad: 1. Millist rolli omistab Seneca filosoofiale?(tekstis märgitud) 2. Kas Seneca põhjendused askeesi(lihtsad eluviisid) osas on veenvad? 3. Kas seneca veenis mind, et surma pole mõtet karta? pole mõtet karta, sest suremises pole midagi erilist, sest 1)me kõik teame niikuinii, et sureme; 2)pole mõtet rabeleda selle pärast, et millal see hetk tuleb. Kas elan 100 aastat või 50 sel
annaabi.ee 
