Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument
esinevad, siis saab kindel olla tajuva subjekti ehk MINU olemasolus. Tänu sellele võib nimetada Uusaja filosoofiat Teadvus-filosoofiaks Jumala olemasolu Tähtis koht tema filosoofias Talle ei paku huvi Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid tema lähenemisviis on pigem mõistuspärane Descartes'i arvates peab seda olemasolu tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente Ontoloogiline Jumalatõestus Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest, olemasolu on tema puhul olemuslik Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee Täiuslikku olendit ei saa vaadelda ilma eksistentsita ( sest muidu poleks ta ju täiuslik) Kosmoloogiline Jumalatõestus Mina olen inimesena ebatäiuslik olend, sest ma kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust- leiab Descartes
Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes teeb esimese sammu. Jumal tegi inimese ja siis pani meile ideed pähe. Objektiivne olemine on kõrgem kui subjektiivne olemine. Gaulino – meil on peas idee ideaalsest saarest. Kui meil on see idee, peab kuskil see ka olemas olema. 4. on hierarhia ja selle tipus on jumal kui kõige täiuslikum olend. Pead teadma, et jumal on esimene liigitaja, siis mis on ontoloogiline jumalatõestus (EKSAM) Occami habemenuga – kui on liiga palju eeldusi, siis see tõenäoliselt on vale seletus Renessanss Kopernik – Poola munk, astronoom Galileo – füüsik Francis Bacon – kuulus selle poolest, et ta ründas skolastilist lähenemist maailmale (mis lähtus piiblist), teaduse arengut takistavad 1) soo iidolid – keskkonnast lähtuvalt, loodusest; 2) koopa iidolid – iga inimene elab oma väikeses koopas, individuaalne nägemus maailmast ongi
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
,,dialoodid" . ölsdk ei saa võtta inimeselt vabadusi, mida saanud jumalalt ja looduselt. Võtab ju kõrvale looduse kui õiguse allika. Vangis, põgenev, münchenis kaitse all. Ilmalik võim saab toetuda kodanike teotusele. 2. Jumalatõestused ja suhtumised nendesse Püüd mõistuspäraselt seletada seda, mida usutakse. Mõistuse meetod on küsimine, arusaam, et see, millesse usume, neist saab mõelda. Neid kasutatai missionis a apologeetikas 1. kosmoloogiline jumalatõestus (Aristoteles, Al-Farati, Thomas) Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast a) maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus, jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav
neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed. Nominalism reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Konseptualism: universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes. 3) Jumalatõestused Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi ''millest enamat pole võimalik mõelda'', siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda. Jumalatõestused: 1)ontoloogiline (''tõeliselt olev'') jumalatõestus. Thomas Aquino: Causa mouvenes igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikumapanijat. Kuna
10. Argument ja selle struktuur. Argument ehk arutlus on mõtlemisvorm, mille eesmärgiks on põhjendatud veenmine. Põhjuseid (eeldusi) on üks või rohkem. Neist püütakse tuletada järeldus. Iga veenmisviis pole argument. Argumenteerimine tähendab ratsionaalset põhjendamist. Argumendi struktuur: · Väide · Seletus · Tõestus · Järeldus 11. Ontoloogiline argument. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. 12. René Descartes'i cogito ergo sum ja tema argumenteerimisviis. Cogito ergo sum ("Mõtlen, järelikult olen") on René Descartes'i poolt kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide. Mis viitab sellele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled. 13
Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav. Tõde teatud laadi suhe, üks pool inimeses teine väljaspool. Milline järgnevatest on jumalatõestuste kaudu tuntud keskaja filoosof? Vastus: Aquino Thomas Esimene tuntud jumalatõestus Cantesbury Anselmi ontoloogiline jumalatõestus. 1 Üks järgnevatest väidetest keskaja filosoofia kohta on väär, milline? a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi
ehitatud, millised on argumendid, kas autor põhjendab oma eeldusi või ei. Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisuse põhimõte (12-13) 8.Mis teeb vaimu eriliseks võrreldes teiste asjadega (14-15) 9.Mis pakub suurimat naudingut ning miks (16-18)? 1.Substants-see on iseolev asi, mis oma eksistentsiks ei vaja midagi muud. See on miski, mille olemine on temas endas. On kas lihtne või liitne substants. 2
tähendus pole selge. A-e seisukohast ei ole olemas "loomulikku inimest", vaid konkreetsel langenud ja lunastatud inimesel on üleloomulik kutsumus ja eesmärk. A ei küsinud, kas kindel teadmine on võimalik, vaid kuidas on kindel teadmine võimalik. Augustinuse esmane huvi on alati ja eeskätt jõuda inimese üleloomuliku eesmärgini õndsuseni Jumala valdamises ja nägemises. Erinevalt platonismist ei ole A-e eesmärk jõuda mitte ebaisikulise, vaid isikulise Jumalani. Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult
Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogiline jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Ans e l mi ontol oogi l i ne juma l a tões tus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda".
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused: tarkus, õglus, mehisus ja arukus. Afektid takistavad tunn...
Pani alguse demokraatiale Ateenas. Aitas soodustada vaestel poliitikas osalemist. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, tugev väejuht (palju vallutamisi ja edukad sõjaretked). Vana- Kreeka. Aquino Thomas - dominiiklasest pühak. Mõjukas skolastiline teoloog, filosoof ja jurist. Seletas, et mõistus ei peagi usku vaidlustama, vaid seletama. Alguses oldi tema arvamuste vastu, kuid peatselt võeti tema uskumused katoliku kiriku filosoofiliseks aluseks. Jumalatõestus. Al-Idrisi - Araabia kartograaf/geograaf. Koostas maailmakaardi (lõuna üleval, põhi all). Kuna ta kasutas allikatena teisi, ei olnud see kaart kõige täpsem. Caesar - Vana-Rooma väe- ja riigijuht. Mõnda aega oli ta Pompeiusega liitlane, siis tekkisid kodusõjad ja Caesar sai võimu (kroonis ennast eluagseks diktaatoriks). Aitas kaasa lihtrahva elu arendamisele. Mis hoogustas linnade arengut 10 sajandil? Linnade arendamisele aitas kaasa kaubateede arendamine ning kaubanduse hoogustumine
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta 4) Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II medita...
meeleorganitele, on need ka tõesed. Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt
ideaalne valitseja, kellest Platon oma Politeias oli mõistus seda nõuaks, vaid sellepärast, et Jumal on unistanud. vabatahtlikult nõnda otsustanud. · Abu Ali ibn Sina (980-1037), keda lääs tunneb · Üks Jumala vabaduse aspekte seisneb Avicennana. ettemääramises. · Avicenna jumalatõestus: · Ettemääratuse 4 momenti: · Iga kord kui me maailma vaatame, näeme · Jumal määrab Peetruse (äravalitute esindaja) liitolendeid, kes koosnevad mitmetest eri igavesse kirkusse. elementidest. Näiteks puu koosneb puidust, tüvest, · Ta annab Peetrusele vahendi selle sihi säsist, mahlast ja lehtedest. Kui me püüame saavutamiseks armu.
Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada - vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Ontoloogiline argument ja selle kriitika. 8 Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja
hilisemad filosoofid, nagu Aquino Thomas ja Immanuel Kant.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 3. Aquino Thomas 3.1. Elulugu Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca 7. märts 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Thomas sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. 4 3.2. Anselmi jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta olemas olema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul ta ju poleks "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda". Algpõhjuse argument Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb...
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
filosoofia. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? o Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp vaid sõprus lõpetab vaenu. Tuimus on tugeva inimese tunnus. Asju ei tohi sisse võtta, see kurnab. o Vihavimm, mis on kasvanud nõrkusest, on kahjulik nõrgale endale. 4. Kirjutage või lükake ümber üks jumalatõestus. Jumalatõestuse ümberlükkamine: Jumal paistab olema kui äritehing. Kirik on ,,firma", mis teenib head tulu. Kirikuga on läbi aja teenitud raha, samuti on kirik tähendanud võimu. See oli lihtne viis panna tegema inimesi seda, mida nad muidu ei teeks. Rumalad inimesed usuvad jumalat- indulgentsidega sai ennast pattudest vabaks osta. Kui muidu pidid olema moraalne ning käima korralikult kirikus siis ühel hetkel said oma patud lunastada raha eest? Kuidas järsku nii
Jumala olemasolul on Descartes'i filosoofias tähtis koht. Talle ei paku huvi jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel (nagu see oli omane keskaja skolastikale), vaid tema lähenemisviis on rangelt mõistuspärane. Siinjuures eelistab ta uskuda, et jumal on hea. Descartes'i arvates peab Jumala olemasolu tõestama seepärast, et ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Tal on kosmoloogiline (täiuslik olend) ja ontoloogiline (olemasolu ei ole eraldatud olemusest) jumalatõestus. Dualistlik maailmakäsitlus: Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge. Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. 5. Prantsuse valgustuse omapära Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: 1. Agiteeriv suunitlus 2. Radikalism 3
Ontoloogia tõestab jumalat läbi olemise: olemine ise on täiuslik seisund ja kuna jumalat vaadeldakse kui täiuslikku olendit, siis järelikult on ta olemas. Kausaalse jumalatõestuse järgi on kõik olemasolev mingite põhjuste tagajärg ning kõige esimeseks põhjustajaks saab selle loogika alusel olla vaid midagi ülimat nagu jumal. Kineetiline jumalatõestus on sarnane kausaalsele selles osas, et peab igasuguse liikumise ja liikveloleku aluseks midagi, mis paneb selle liikuma ning miski pidi ka Suure Paugu liikvele panema. Kosmoloogilise jumalatõestuse järgi on nii universum kui selles asuv nii korrapärane ja toimiv, et miski jõud peab selle kõik toimima panema. Eksistentsialistlik jumalatõestus toetub inimese loomulikule nostalgiatundele, et kusagil on
kujutada. Ülimast midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina. Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse otstarbekohasuse argumendina. See eeldab, et kõik mis siin maailmas toimub on otstarbekas. Inimesed on otstarbekad seepärast, et nad oskavad mõelda
midagi enamat ette kujutada pole võimalik, aga kujutusest enam on kujutus, mis on mõistuses ja eksisteerib ka reaalsuses. Seeläbi leidis Anslem, et kui mõistuses kujutatakse jumalat kui kõige ülimat eksistentsivormi, siis jumala kujutamisest mõttes veel ülimuslikum on jumala nii kujutamine kui ka reaalne eksistents, seega peab ta ka reaalses maailmas eksisteerima. 28. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse algpõhjuse argumendina. Algpõhjuse argumendina tuntud jumalatõestus põhineb arutelul, kus väidetakse, et miski ei toimu põhjuseta. Kõik pidi alguse saama esimesest põhjusest, mis aga ei oleks enam esimene põhjus, kui tal oleks põhjus. Seega väidetakse selles jumalatõestuses, et esimene põhjuseta, millel puudub põhjus on jumal. 29. Selgitage jumalatõestust, mida tuntakse otstarbekohasuse argumendina. See eeldab, et kõik mis siin maailmas toimub on otstarbekas. Inimesed on otstarbekad seepärast, et nad oskavad mõelda
kuna teistest lähtuvate paratamatute asjade rida ei saa olla lõputu, on olemas esimene iseenesest hädavajalik ja paratamatu e Jumal), Jumal kui mõõdupuu (kõigis asjades on rohkem või vähem, ent seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi algne mõõdupuu e Jumal), Jumal kui eesmärkide püstitaja (asjad vajavad eesmärgi saavutamiseks kõigepealt eesmärki, milleks on eesmärke püstitav ülim juht e Jumal), eskatoloogiline jumalatõestus (kõigi rahvaste juures, kultuurides eeldatakse Jumala olemasolu, see veendumus ei ole suvaline ning ainus mõeldav põhjus on Jumala tegelik olemasolu /Descartes: 'Me leiame Jumala idee oma teadvusest./; on olemas ajaloofakte, mis seletavad Jumala tahte tagajärgesid, nt Iisreali rahva ajalugu on üks jumalatõestusi), moraalne jumalatõestus (kuna inimene leiab südametunnistuses moraalse seaduse, mis ei sõltu kasulikkusest, peab olema inimeseväline seadusandja e Jumal).
-) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka seda, et peaks olema võimalik teda seletada ka mõistusepäraselt (esimene, kes seesugust mõtet väljendas oli araabiakultuurist pärit Averroes ehk Ibn Rusd ning tema leidis, et on olemas kahte sorti tõde: see, mis põhineb jumala ilmutusel ja see, mis põhineb mõistusel.) *) Ontoloogiline jumalatõestus 11. sajandil tuli Anselm Canterbury'st välja mõttega, et tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu, kuid kuna jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda, siis peabki ta olemas olema ka tegelikult. *) Aquino Thomas'e viis teed ta ütles, et me ei saa meelelisest kogemusest lahutada inimese tunnetust, seega ka jumala tõestustel peaks olema mingisugune kogemus taga.
Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides).
teatakse kohe, et iga tervik on oma osast suurem. Aga olles aru saanud, mida tähistab see nimi “Jumal”, leitakse kohe, et Jumal on. Selle nimega tähistatakse ju seda, millest suuremat tähistada ei saa, ent see, mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis on ainult arus, millest seetõttu, et kui sellest nimest on aru saadud, on ta kohe arus, järeldub ka, et ta on asjas. Järelikult on Jumala olemine iseenesest teada. [ Ontoloogiline jumalatõestus ] Ia q. 2 a. 1 arg. 3 Peale selle, see, et tõde on, on iseenesest teada, sest kes eitab, et tõde on, see möönab, et tõde on, sest kui tõde ei ole, siis on tõene, et tõde ei ole. Kui aga on miski tõene, siis peab tõde olema. Aga Jumal on tõde ise (Johannese evangeelium 14:[6]: Mina olen tee ja tõde ja elu. Järelikult on see, et Jumal on, iseenesest teada. Ia q. 2 a. 1 s. c. Aga vastu, keegi ei saa mõelda vastupidi sellele, mis on iseenesest
vastab luulevormis. Teosel on sarnasus Dante "Vita novaga". Kuigi esineb kristlasena, on palju paganlikke (ka uusplatonistlikke) mõjutusi. Ütleb, et on järgnenud pütaagorlikule käsule käia Jumala järel. ANSELM CANTEBYRIST (1033-1109): temast kujuneb kõige tähelepanuväärsem teoloog, skolastika isa. Ta on veendunud, et usk ise nõuab ja vajab ratsionaalset seletust. Usk on lähtepunktiks, lauseid ümber lükata ei saa. Mõistusega peab usku põhjendama. Ontoloogiline jumalatõestus määratleb Jumalat kui seda, kellest kõrgemat ja täiuslikumat pole võimalik mõelda. Jumal peab olemas olema. Mitteeksisteerivat pole võimalik mõelda. Thomas Aquino ütleb selle peale: "Pähh!" Universaaliate (üldmõisted) küsimus. Seltskond jaguneb põhiliselt kahte: 1)frantsiskaanid - üldmõisted on tuletatud, üksikmõiste on tähtsam, on nominalistid; 2)dominikaanlased - on realistid, üldmõistetel on palju suurem tähtsus
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
