sisetunded Mille nimel tavalised töölised taluvad valusid, ületunde, ohte..? Et teenida välja söömaaeg, voodikoht ning alustada järgmine päev uuesti ja viilida nii paljlu kui võimalik. See ongi põhjus, miks me ei püstita ausammast metrooehitajatele, ehkki linnad on rajatud nende kannatlikule südamele ning vastupidavusele. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest
uudsus ühenduvad. Elu tuleb elada püüeldes enda eesmärkide ning unistuste poole ning nende nimel vaeva nähes, sealjuures kaeblemata ning pidades kinni erinevatest reeglitest. Samuti on elu tähendusrikas siis, kui elada elu mis lähtub iseeenda sisemisest ideaalist. Ehk elus tuleb teha ainult seda, mis teeb õnnelikuks ning sisemiselt toidab, siis on elu tähendusrikas. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates ütleb Kebesele, et ise ei tohi end ära tappa sellepärast, et inimene on Jumala vara ning Jumal vihastaks, kui inimene end ilma Jumala otsuseta ära tapaks. On inimesi, kellele jaoks on parem surnud olla, kui elada, ent need inimesed ei tohi endale sellegipoolest seda heategu teha, mis seisneb enesetapus. Tuleb oodata siiski teist heategijat. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates
Meie loomuomaseks pärandiks on küll vastastikune pimedus ja kurtus, kuid sellest hoolimata tunnustame me sisemist tähendust, mis ei paista välja ja mis võib esineda teiste eludes seal, kus me seda kõige vähem märkame. Sellest ka järeldus, et sisim tähendus võib meie jaoks olla täielik ja kehtiv ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule. Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates vastab Kebesele, et kuigi on inimesi, kellel on parem surra kui elada, kuid neil pole lubatud iseendale head teha (ehk enda päästa enesetapuga), vaid nad peavad ootama heategijat. Sokrates leiab, et inimesed on maailmas elades justkui vangis, kuid nad ei tohi siit põgeneda ega end sellest vabastada, sest jumalad on inimeste hoidjad ja inimesed kuuluvad jumalate vara hulka. Ei tohi ennast tappa, kui jumal on meie peale mingi paratamatuse pannud. 2
Sest erinevad moraaliteooriad võivad sattuda vastuolusse. Ühe juhtumi puhul võib olla mitu võrdväärset lahendust. Inimeste väärtused on ebamäärased ja tekitavad kõhklusi erinevate moraaliteooriate vahel . Ükski olemasolev moraal ei saa kindlustada, milline inimese eesmärk tooks kõige rohkem kasu . Küsimused Platoni Phaidoni kohta: · Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi · Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates seletab et filosoof ei hooli maistest naudingutest ega riietest
Õnnelikuma ja rahulikuma elu saavutamiseks tuleks keskenduda visalt oma unistuste teostumiseks vaeva nägemisele, töötamisele, sealjuures käitudes ustavalt piirangute ja reeglite raames, virisemata. Küsimused ja vastused Platoni Phaidoni kohta: 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida 16 Sokrates Kebesele vastab? Sokratese vastus Kebesele väljendab seda, et mõnele inimesele võib surm olla parem kui elu, kuid enesetapp on sel juhul heategu, mida me ise endale teha ei tohiks. Inimestena kuulume jumalate vara hulka ja see ainult pahandaks neid, kui neil poleks oma varanduse lõpliku saatuse üle sõna. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et
Need printsiibid peavad andma mingi sulami, teatava keemilise ühendi, et tulemus oleks objektiivselt ja täielikult tähendusrikas elu. Inimeste vahel on päris palju vastastikkust pimedust ja kurtust. See on inimeste loomuses. Kuid siiski tunneme sisemist tähendust, mis ei paista välja. Selline sisemine tähendus kehtib üksnes juhul, kui sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Sokrates selgitas,
Pole õige öelda, et valida võib ükskõik mida. Õige on see, et ei saa mitte valida ( valimata jätmine on ka valik). Põhimõtteliselt tema moraalist saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei ole olemas, asi oleneb inimesest ja sellest mis temale endale tunduvad õiged ja valed Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? o S arvab, et inimesel tegelikult ei ole õigust ennast ise tappa, sest ,,inimene on jumala vara" ja inimene ei tohi end ise tappa kuna jumalal on tema elule mingi teine eesmärk. o Inimene ei tohi ennast tappa va juhul kui Jumal on tema peale pannud paratamatuse(nagu näiteks Sokratest ootas ees surmanuhtlus) Ps. Sokrates oli rahul surmaga, sest ta uskus, et peale surma kohtub ta hing heade jumalatega ja
ideaal avardab haridus. Aga kannatused ja töö muudavad ideaalid alles väliselt nähtavaks kõigi teiste jaoks. Paljud kõrgema klassi inimesed ei mõista, et ka tavaline inimesel on nendega sarnased voorused, ning paljud neil on eraldiseisvad ideaalid. Nendega arvestades saaksid paljud tööjõuga seotud probleemid oma lahenduse. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates arvab, et on hetki millal inimesel on parem olla surnud. Kuid on imelik mõelda, et need inimesed ise ei tohi endale seda head teha, vaid peavad ootama millal keegi seda neile teeb. Inimene ei tohi ennast tappa, kuna inimene on jumala vara. Väga halb on kui üks osa varandusest järsku otsustab end ära tappa. Seepärast ongi ilmselt enesetapp keelatud. Tappa võib end alles siis kui jumal on loa selleks andnud ehk pannud inimese mingi paratamatuse ette. 2
Selgitage seda väidet? Ideaalid peavad olema uudsuse poole suunatud, innovaatilised. Ideaalid ise omaette pole uudsed, samuti pole seda voorus. Kuid elu suudab siduda need kaks asja, selle tulemusena aga tekib midagi sellist, mille poole püüelda, see mis on uudne ning huvitav. Nii ustavus, vaprus kui ka visadus on voorused, mis koos sisemiste ideaalidega teevadki elu tähendusrikkaks. 82. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Inimesed ei tohi ennast ise sellest vangistusest, elust, vabastada, selle eest ära joosta. Ei tohi ennast tappa enne, kui Jumal seda soovib ning sellest märku annab. Jumal poolt on igale inimesele määratud tema kindel saatus ning see, kellele Jumala poolt pole määratud enesetappu tegema, ei tohiks seda ka teha. Niisiis on Jumala poolt reguleeritud, kellel on enesetapuks õigus ja kellel mitte. 83. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm
annaabi.ee 
