1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab
[Kultuuriajalugu, lk 151] Seda, et tunded ja tajud pole ainult bioloogilised nähtused, mida saab analüüsida vaid neurokeemiliste protsessidena. Aistinguid tajutakse ja tundeid tuntakse eri aegadel ja eri kultuuriruumides erinevalt, nende väärtustamine, tõlgendamine ja neist hoolimine on ajalooliselt muutuv. Igal ajastus valitseb oma “tunde-ja tajurežiim”, mille raames võtame vastu, mõtestame, näitame välja ja tõlgendamine oma emotsioone ja aistinguid erinevalt. KULTUURIFILOSOOFIA 12. Milles seisneb filosoofia ajaloolisuse ja kultuurisõltelisuse probleem? [Kultuurifilosoofia, lk 52–53] Georg Friedrich Wilhelm Hegel (1770 - 1831) sõnastas filosoofia ajaloolisuse ja kultuurisõltelisuse probleemi nii: kui filosoofia on ajalooliselt konkreetse kultuuri saavutus, mis kuulub ühe rahva “vaimu” juurde, siis kuidas on võimalik jõuda üldkehtivate tõdedeni (mida muidu filosoofia taotleb), mis kehtiksid mitte ainult ühes kultuuris ja ühel ajastul, vaid
kindlakstegemine. d) Bacon - Inglise mõtleja, empirismi rajaja (tunnetuse aluseks on kogemus ja kogemuste d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt e) nirvaana - budismis 8-osalise tee lõpus vabanetakse kannatustest (meelelisus e) Spengler - Saksa filosoof, kultuurifilosoofia, peateos "õhtumaa allakäik" kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega. f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse pädevuses 5) Kas väide on õige või vale, et neil maailmausunditel on oma pühakiri? 1p 6) Täida lüngad
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad:
· Kultuuri nähakse kui ideaalide, vaimse valdkonda, teisisõnu kui midagi mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikuld väärtusevabad Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20 saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika
üksteisele vasturääkivad olla, teatud olukordade puhul võib olla mitu head lahendust, mistõttu on raske otsustada, milline teooria on just õige. Sama käib ta eksistentsialistliku moraali kohta, kuna eksistentsialism on subjektiivne filosoofia ning seetõttu oleneb kõik inimese enda vaatenurgast - sellest mida ta ise õigeks või valeks peab. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika - Mis on ilu olemus? Mis on kunstiteose mõte/olemus/piirid? Milline on kunstniku loomus? Mis printsiip/struktuur/omadus on see, mis teeb asja ilusaks? Kas too omadus asub objektis või sõltub millegi ilusakspidamine vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Kas kunstiloomingul on printsiibid, mis eristavad seda teisest tegevusest? Poliitikafilosoofia- Milline on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Miks meil riik üldse on? Mille pinnalt riik tekkinud on
vahel. Subjektivismist lähtudes on ka suhteline mis on õige ja mis vale, kuna inimeste väärtused ja soovid on erinevad. Ka Sartre enda eksistentsialistlik moraal omab seetõttu erinevaid lähenemisnurki, kuna kõik sõltub indiviidist. 4. loeng Küsimused loengu kohta esteetikast, keele- ja kultuurifilosoofiast: 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? 5. Millisena on nähtud keele rolli? 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? 10
cit. Platoni dialoog IONOS. Kunstiloomine pole oskus, vaid jumalik and. 2. tehnik/meister Aristoteles. 3. lugeja/vaataja poolt moodustatud konstruktsioon. Roland Barthes:" autori surm": Teos ei anna Autor jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Michel Foucault: autorifunktsioon(,,Mis on autor?") IX loeng Kultuurifilosoofia filosoofia valdkond, kus küsitakse.... · Kultuuri loomuse kohta · Kultuuri ja inimese vahekorra kohta(kultuuri rolli kohta inimese olemises) · Kultuuride paljususe ja erinevuse kohta(küsimus kultuurirelativismist) Kuidas kultuuri defineerida? (saab väga erinevalt defineerida) substantsiaalsed definitsioonid(mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?) · materiaalsed asjad: kunstlikud esemed
Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras pragmatistliku teoloogia. Materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism, st. Religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Jäik determinismi järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinismi järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises ning indeterminismi järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA (KULTUURIFILOSOOFIA) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. "Õhtumaa allakäik". Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse
mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikult väärtusevabad Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20. saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad · Feminism
Moraaliteooriad võivad sattuda vastuollu. Sartre moraalist saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei eksisteeri, kõik oleneb inimesest ja sellest mis temale endale tunduvad õiged ja valed, loevad ka inimese väärtused, mis võivad olla mitmetimõistetavad. Mitte üksi moraal ei saa kindlustada, et mingi eesmärk saaks saavutatud. 44. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika-uurimisobjekstiks ilu, kauniduse avaldumine, tegeleb ilu ning kunstiga. Kas millegi ilusaks pidamine sõltub vaatlejas? Kas ilu on kunstis oluline? Küsitakse kunstiteose mõtte ja piiride kohta. Juba vanast ajast on inimesi erutanud küsimus ,,mis on ilu?" Poliitikafilosoofia- küsitakse ühiskonna ja riigi olemuse ning mõtte kohta. Mille pinnalt ja kuidas on riik tekkinud? Milles peitub riigi loomus? Riik on oma loomuselt ühiskondlik leping- J.Locke, D,Hume
psüühikat vaevab. Lacan on omalt poolt välja tulnud ideega, et oluline on ``puudumise olukord``. Mida ületatakse kolmes etapis (imaginaarses, sümboolses ja reaalses). analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia: Vaim. Keha ja vaimu probleem. Samuti kuulub siia teadvuse ülim privaatsus. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika- ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse ja piiride järgi, kunstniku enda loomuse järgi. Mis pirintsiip struktuur või omadus see on mis teeb ühe asja ilusaks ja teise inetuks? Kas see asub selles objektis? On ta objekti füüsikaline omadus? Kas sõltub vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Saab küsida piiride järele, subjektiivsete protsesside kohta, kas kunstiloomingul on printsiibid? mis võiksid seda tüüpi tegevust eristada muust tegevuse tüüpidest?
See tõu on iga inimese jaoks erinevad õiged otsused, mis kõrvalt vaataja moraali jaoks võib tunduda vale. Täpselt sama võib ka öelda kogu tema eksistentsialistliku moraali õpetuse kohta. See on õige vaid tema enda moraali jaoks. Iga inimene võib kirjutada samal teemal hoopis teistsuguse raamatu, mis oleks sama moodi õige. 4. nädal. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika uurib küsimusi kunstiteose mõtte kohta. Esteetika küsib, miks kunstnik mingi teose tegi ja millised olid tema mõtted selle tegemise ajal. Esteetika uurib ka, mis teeb ühe teose ilusamaks kui teise.. Poliitikafilosoofia on valdkond kus küsitakse küsimusi ühiskonna ja riigi mõtte kohta. Kas igasugune ühiskonna korraldust on üldse vajalik või mitte. Kas riigil on mingi mõte olemas või piisaks anarhismist.
Katedraalide aeg. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. Heidegger, Martin1994 1967 Kunsti päritolu ja mõtlemise piiritelm.Akadeemia 1/ 73 85 Luik, Tõnu 1994 Heideggeri tõlgitsevais jälgedes Akadeemia 1/ 86 97 30 Tool, Andrus 1993 Uuskantiaanlus kui teadusajastu kultuurifilosoofia Akadeemia 4 /769 802 Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Foucault: TÕDE, TEADMINE, DISKURSUS TÕDE TRADITSIOONILINE FOUCAULT LUNASTUS TERVIS AVASTATAKSE KONSTRUEERUB MOODUSTUB VASTAB MILLELEGI ON SATTUMUSLIK TULEB LEIDA TULEB LEIDA TAGAMAAD
annaabi.ee 
