2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Seos teiste tuntud inimestega Oli hea sõber Wagneriga (saksa helilooja), sõprus katkes kui Wagner sai teada, et Lietzsche on homoseksuaal. Filosoofile oli sõpruse purunemine väga raske ning elumuutev. Suurt mõju avaldasid Schopenhauer(saksa filosoof) ja Darwin(inglise loodusuurija) Tsitaadid "Inimene on miski, mida peab ületama!" "Ma kaotasin sinu ja leidsin enda." "Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks." Tuntumad teosed “Tragöödia sünd” (1872) “Nõnda kõneles Zarathustra” (1883-85) “Wagneri juhtum. Muusikuprobleem” (1888) “Antikristus” (1895) “Võimutahe” (1901)
kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud). Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olevat olnud ülespuhutud. Vanemaid inimesi võis see tõesti häirida. Kuid selline oli Aristoteles tõenäoliselt hilisemates teostes kujutab ta filosoofi vähemtähtsatest asjadest kõrgemana. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Pärast isa surma naasis kogu
Näiteks nad saavad võrrelda oma situatsiooni mõne teose juhtumiga või õppida ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Reeglina inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. See tähendab, et on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa. Seda tuleb teha, et meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise puudega – ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati ta lõpuks raskest orjatööst. Väljend, „Haridus teeb vabaks” peegeldas otseselt Epictetuse enda elukäiku.
seniajani üks dogmaatiline eksitus, nimelt Plantoni puhas hing ja hüve iseeneses”. Rääkida hingest ja hüvest nii, nagu Planton neist rääkis, tähendab tõe keeramist pea peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Tunneturteooria Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia. org/wiki/Friedrich_Nietzsche#Tsitaate 2. http://www.hot
Immanuel Kant Immanuel kant sündis 22.aprillil 1724.aastal Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Ristimisel anti tulevasele Saksa filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta oma nime ise, olles õppinud Heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all
õiguskorra printsiibiks!". Kanti arvates ei tunneta me maailma sellisena, nagu see on omaette, vaid sellisena, nagu see on meie jaoks. Üksnes kunsti imetletakse sellepärast, mis ta on. Elulugu Immanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd.
hoiakutes. Enamikes keeltes puudub üldse sõna ,,armastus". Näiteks handi keeles väljendatakse seda nii : Sa oled mu südame lähedal. Tavaliselt, kui räägitakse lihtsalt armastusest, siis peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist. Seega on armastusel tohutu hulk tahkusid. Üks intensiivsemaid armastuse kirjakohti kuulub taani filosoofile, Kierkegaardile, ning see on järgmine: ,,Mis muudab inimese suureks, loomistöö imetlusobjektiks, Jumala silmis meelepäraseks? Mis teeb inimese tugevaks, tugevamaks kui kogu maailm; mis muudab ta nõrgaks, lapsestki nõrgemaks? Mis teeb inimese vankumatuks, vankumatumaks kui kalju, mis on see, mis muudab ta pehmeks, pehmemaks kui vaha? See on armastus! Mis on kõigest vanem? Armastus. Mis elab kõigest kauem? Armastus. Mida ei saa võtta, vaid mis võtab ise kõik?
iseloomule. Edasi esines Sokrates kaitsekõnega. Kohus tunnistas ta süüdi. Kreeka poliste kohtupraktikas oli levinud tava mille kohaselt süüdistatav esitab pärast süüdimõistmist ise karistusmäära. Sokratesel oli võimalus Ateenast pagenduses lahkuda või mürgi joomise läbi surm. Siiski valis Sokrates suremise kuna siis jäb au alles. 3 Filosoofile on Sokratese arvates üldse omane surma pigem soovida kui karta, sest keha on tema vaenlane ning ta soovib, et hing vabaneks kehast. Sokratese skulptuur Sokratese portree 4 Kasutatud kirjandus: Ajalookonspekt gümnaasiumile 11. Klassi ajaloo õpik http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page Antiikfilosoofia Indrek Meos 5
KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1. Kanti arvates on ajalugu osa suuremast looduslikust plaanist, kuna inimene (olles siiski ainuke mõistusega olend Maal) kuulub loomariiki ning tahes-tahtmata allub ka loodusseadustele. Filosoof peab ajalugu analüüsides leidma sellest seaduspärasusi ning teadma saama, kuidas ja kuhu peaks inimkond oma potentsiaali arendades välja jõudma ning kas see on looduse paratamatu eesmärk. 2. Jälgides inimkonna ajalugu, ei ole kuigi raske veenduda, et see on raskustest hoolimata pidevas liikumises kõrgema arengutaseme poole ning kõik ebavajalik vajub unustuste hõlma. See on kooskõlas teleoloogiaga, mis väidab, et loodus kipub arenema mingi kindla punkti poole. Samas evolutsioon ,,lihtsalt juhtub", jättes suvalistest muutustest alles positiivsed ning otsene eesmärk puudub. 3. Kuigi inimesel on arenemiseks piiramatud võimalused, on ta surelik ning oma eluea jooksul kogutud teadmistest ja kogemustest ...
Vaimse vabaduse piirid olenevad näiteks inimese lugemusest, sellest, mis loogika järgi ta tavaliselt mõtleb, kas "kastist" sees või väljapool, sellest, kas tal on inimesi, kes temaga räägivad rohkem kui ainult motospordist, pidudest või märulifilmidest, kuid ka vanemate geenidest. Ka filosoofia ise taotleb ju püüdu täieliku vaimse vabaduse poole, kus saaks lahti öelda kõigest, millest tahetakse, et tegeleda teemade ja probleemidega, mis konkreetsele filosoofile huvi pakuvad. See, millest oleneb inimese intelligents, millest omakorda oleneb ka vaimse vabaduse tunnetamine, on liiga laialivalguv teema, et teda pikemalt sisse tuua esseesse, mis otseselt seda teemat ei käsitle. Füüsiline vabadus kui võmalus reaalselt teha kõike, mida teha tahetakse, on võib-olla veelgi päevakajalisem teema, kuna inimesi, keda painavad probleemid ja dilemmad, mis on seotud vaimse vabadusega, on vähem kui
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin e...
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25. august 1900) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsi...
Immanuel Kant (1724- 1804) Elulugu Immanuel Kant sündis 22. aprillil 1724 Ida-Preisimaal Königsbergi linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaaltt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 1740. aastal asus ta õppima filosoofiat ning matemaatikat kohalikus ülikoolis. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna.
Immanuel Kant oli saksa filosoof. mmanuel Kant sündis Ida-Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulsepa peres. Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, pietist, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu
3 Arthur Schopenhauer Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788. aastal ning suri 21. septembril 1860. aastal. Ta oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus. Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Schopenhauer sai kuulsaks oma pessimismiga. Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile väitis ta, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Schopenhauer: ,,Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast." 4 Naistest (Peatükk XXVII) § 363 Arthur Schopenhauer leiab, et naine ei ole määratud tegema suurt vaimset tööd, ega kehalist tööd.Ta ei
olemasolu nii sees, kui väljaspool vaimu. See on ainult fiktsioon, intellekti poolt abstraktsiooniga loodud mõiste." Omandiõiguse tekkimist selgitas Ockham sellega, et paradiisis elasid inimesed võrdsetena. Kellelgi ei olnud midagi peale ühise õiguse loodusandide kasutamisele. Peale pattulangemist said inimesed õiguse enda tarbeks asju omandada. Selles jaotamisprotsessist kujunes välja seadustega reguleeritud omandiõigus. Ockham oli üks Aquinase filosoofile ja religioonile lähenemise peamisi oponente. Tema väitel pole võimalik demonstreerida mõistuse abil selliseid usudoktriine nagu jumalike atribuutide loomus, loomine ja eriti hinge surematus. Sellised uskumused toetusid üksnes ilmutusele. Ta oli üks peamisi ja võib-olla suurim nominalismi kaitsja, eitades universaale - s.t omaduste eksistentsi sõltumatust neid omavatest asjadest. Me ei vaja selliseid asju, seletamaks maailma ja meie aistinguid sellest, järelikult (Ockhami
Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised
kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. (Meos, 2000) 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud), uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olevat olnud ülespuhutud. Vanemaid inimesi võis see tõesti häirida. (Meos, 2000) Aristoteles lahkus Akadeemiast võib-olla juba Platoni eluajal (348.aastal eKr). Kõige levinumaks oletuseks selles suhtes on siiski, et ta tegi seda peale oma õpetaja surma (347. aastal eKr). (Meos, 2000)
" Pruun kiri räägib Demokritosest. Demokritos tõi välja aatomiteooria kõik asjad koosnevad purustamatutest osakestest, mis on igavesed. Kõik aatomid on erinevad, muidu ei saaks neist moodustada lõpmatult palju erinevaid objekte. Demokritos ei uskunud jõududesse, seega ta oli materialist, kes uskus ainult materiaalsetesse asjadesse. Uus valge kiri küsis: ,,Kas sa usud saatusesse?", ,,Kas piinad on Jumalate karistus?" ning ,,Millised jõud valitsevad ajaloo kulgu?". Sofie kirjutas filosoofile kirja, kutsudes ta kohvile. Sofie nägi ühte meest õhtul, kes tõi talle postkasti kirja. Kirjaga kaasas oli ka punane siidisall, kuhu peale oli kirjutatud Hilde nimi. Hommikul sai ta uue kirja oma peidupaigas. Kirjas tõdes filosoof, et peab keelduma neiu kutsest ja ta mainis ära ka oma nime - Alberto Knox. Uue kirja toob kohale koer Hermes. Kirjas kirjutab filosoof sofistidest mehed, kes õpetasid raha eest Ateenas inimesi. Nemad
aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule kestev hea mõju
V: üks hea ja üks halb hobune 19.Mis kasu saab inimene, kes on kombekas (kõlbeline)? V: saab kiiremini tagasi ideede maailma 20.Kuidas nimetab Platon hinge iharuseta kiindumist meelelisse ilusse? V: platooniline armastus §6. ARISTOTELES (384-322 eKr) Elulugu 1.Kes on Aristotelese õpetaja? V: Platon 2.Miks Aristoteles läks Platoniga tülli? V: Aristoteles pööras suurt tähelepanu välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud), uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Aristotelese näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olid ülespuhutud. 3.Kuidas nimetatakse kooli, mille Aristoteles asutas 335 eKr? Miks nimetati Aristotelese õpilasi peripateetikuteks? V: Lykeioniks; kuna õppetegevus toimus pargis jalutades (kr peripatetikos 'jalutav') 4.Kelle õpetaja oli Aristoteles?
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud
mida keegi näib on tõsi. 2. Sokrates Sokrates (469-399 eKr) usus, et elumõte seisneb tõde otsmiseks, kõik muu ei ole tähtis. Isegi tema elulaad kinnitas seda seisukoht. Teda ei huvitanud raha ja auhinnad. Sokrates veetis suurema osa oma ajast tänavatel kus ta rääkis ja arutas inimestega. Pidevalt kivistades oma keha pikkade jalutuskäikude ja harjutustega. Sofistide ilukõnele vastandas Sokrates tõelise ilukõne, mis on seotud tõe tunnetamisega ja seetõttu kättesaadav vaid filosoofile. Filosoofia eesmärki nägi Sokrates inimese täiustumises. Õige toimimine tuleneb õigest teadmisest. Järelikult on üldine voorus tunnetatav. Õige teadmise eeldus on aga enesetunnetus. Eriti tähtis on teada oma teadmatuse taset. (Prits 2002: 8) Sokratese dialoogi skeem kui õppimise õpetamise viis on kasutusel ka tänapäeval mitmetes vormides. (Krips 2010: 164) 3. Platon Platon (427-347 eKr) on suurim Kreeka filosoof, filosoofia idealistliku suuna asutaja. Tema õpetajaks oli Sokrates
algab mütoloogilistest aegadest (Aenease saabumisest Itaaliasse) ja lõpeb Augustuse võõraspoja Drususe surmaga 9. a eKr. Tänu sellele teaosele teame tänapäeval lugu Romulusest ja Remusest ning lisaks Puunia sõdadest. 35. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinevad rooma kirjanduses? Korduvad Puunia sõja temaatika, kreeka mütoloogia, Herakles, Aeneis. 36. Millisele kreeka filosoofile teotus Lucretiuse looming? Epikurose ideedele. 37. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? 1) Pikemad teosed kuuluvad aleksandria stiilis ,,õpetatud" luule liiki: erudeeritud, lihvitud, mütoloogilise sisuga, enamasti mini-vormiline. 2) paljud luuletused kirjutatud nn mööda minnes (juhuluule), tühistel teemadel. 3) keskseks peateemaks on traagiline armastus Lesbia vastu (selle varjunime all, mis peab meenutama
ehk Võimas deemon, sest eks deemon ole ju midagi jumala ja inimese vahepealset. Filosoof ihaldab tark olla ning sellega on ta erinev Jumalatest ja nõmedatest, kuna esimesed on juba targad (kuigi ise nad ennast sellistena ei arva) ja neil pole vaja veelgi targemaks olla aga inimeste ehk nõmedatega on niipidi, et nad arvavad, et nad on targad (tegelikult pole) ning ei prüügi arukust juurde saada. Phaidon: 37) miks on filosoofile vastuvõetamatu enese kallal vägivalla tarvitamine Jumalad, kes on meid targem ja arukam on meie hoidjad. Meie olemegi kõik „vangistuses“ ning ei saa ära joosta. Meie oleme Jumala vara ning ainult tema saab anda märku, et lahkuksime elust. Filosoofid aga saavad sellest aru ning lihtsam öeldes, filosoofid saavad aru, et neil pole lubatud enese kallal vägavalla tarvitada, kuna nad kuuluvad Jumalatele.
Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni akadeemias. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas ta oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata, uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning esinemised olnud ülespuhutud. Aristoteles lahkus akadeemiast võib-olla juba Platoni eluajal. Levinum on siiski oletus, et ta tegi seda pärast oma õpetaja surma. Mõne aasta rändas Aristoteles ringi. Aastal 343 või 342 eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks
mõte. Ajalugu ei ole juhuslike sündmuste kogum, vaid seadustele allutamisele lisandub ka ettenägemine. Ajaloos teostub progress. Ajalugu ise teostub Hegeli järgi vaimses sfääris, kuigi ka loodusel on oma osa, kuid alusepanijaks on vaim ja vaimu areng. Vaimu areng seisneb oma olemuse - vabaduse - mõistmises. Vabaduse tunnetamine ei toimu ühekorraga, see on kauakestev protsess, kus vaim jõuab üha täielikuma enesetunnetamiseni, oma olemuse, s.t. vabaduse mõistmiseni. Hollandi filosoofile Spinozale kuulub aforism "Vabadus on tunnetatud paratamatus", mis olevat meeldinud Hegelile. Hegel ei mõista vabaduse all omavoli ega vabadust teha, mis aga pähe tuleb, nagu seda mõistavad harimata lihtinimesed. Temale on ajalooliselt saabunud vabadus koos riigi ja koos sellega kaasnenud seaduste tekkega. Paratamatus lähtub aga sisemistest veendumustest, mis annavadki tõelise vabaduse. Vabaduse eelduseks on kord, mille peab tagama riik
ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009
Oli see, kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara. Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid. Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. "Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale?
muude keha vajaduste välja vahetamist mõõdukuse, vapruse, arukuse ja muu sellisega. Viimane on omane vaid filosoofidele. Hing saavutab puhtuse seda enam, mida enam ta keeldub olemast keha ori. 17 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokratese vastus Kritonile tema matmistalitluste kohta väljendab seda, et temale kui filosoofile on omane hingeline tegevus ja matmise ajaks on ta hing juba kehast eemaldunud. Keha ilma hingeta on vaid tühi kest, mida ei tasuks üle tähtsustada. Seetõttu tuleks ta matta nii nagu teised heaks arvavad. 6. loeng Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse
Livius oli jutustaja, mitte uurija; ammutas ainest varaste rooma annalistide ning teiste eelkäijate töödest, valis siis sobiva tõlgenduse. Seetõttu ebaobjektiivne. Eesmärk oli patriootiline, rõhutas kõlbelist eluviisi, ülistas esivanemaid. Jutustab elavalt, huvitavalt. Raamatutes on ligi 400 kõnet. Teos on kunstipärase ajaloo kirjapaneku eeskuju. 35. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinevad rooma kirjanduses? 36. Millisele kreeka filosoofile teotus Lucretiuse looming? Epikurose. 37. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Catulluse luulepärand jaguneb nelja ossa. Ta on kirjutanud lüürikat ja juhuluulet, eleegiad, epüllione, pamflette, õelaid epigramme. Peateemaks on armastus, esijoones traagiline armastus Lesbia vastu. (leboslanna) Selle varjunime all, mis meenutab ilmselt Sapphot, peitub ilmselt senaator Metelluse abikaaa Clodia. Catullus on Clodiale
intelligents 4kolmanda maailma riigid Ainult need jõud on veel vabad moodsa maailma elutempost ja väärtustest — võltsvajadustest ja tarbimisest. Olukorras, kus eliidi ja masside tarbimistaseme vahel pole enam suurt erinevust, muutub töölisklass pigem reaktsiooniliseks, kõige enam allutatuks. EKSISTENTSIFILOSOOFIA Eksistentsialism on filosoofia, mis on orienteeritud inimlikule eksistentsile.See kogus populaarsust 1930. aastate Saksamaal tänu psühhiaatrist filosoofile Jaspersi tegevusele.Kuid enne teda tegeles sama asjana Kierkegaarg, kuid tema seda mõistet veel ei kasutanud.K võttis kasutusele mõiste eksistents, kasutades seda sõna inimese olemise kohta kuigi laiemas tähenduses jäi eksistents tähistama endiselt olemist üldse.Hiljem lähtuvad samasugusest mõistekasutusest ka Heidegger ja Satre.Eksistentsifilosoofiat vaadatakse ka vahest kui radikaalset subjektifilosoofiat
Kui asi on nii, siis on iga jutustus (näiteks kroonika) ka ajalugu. Ta puudutab kahte asja, mis ei ole ajalugu — theokraatia, sest siis räägiti sündmustest, mida teati ning ainult konstateeriti. Theokraatlikus ajaloos on inimkond tööriist või patsient, tegijad aga jumalad. Teine paralleelvorm on müüt. Tegelased on taas jumalad, aga järjestus on kvaasiajalooline. Sünd- mused toimuvad enne ajaarvamist. Kuidas Collingwood põhjendab, et ajalugu on uurimine? Mõttekäik on sobilik filosoofile, mitte mõnele muule alale. Nimelt kui küsida ajaloolastelt, siis tuleb lihtsalt välja, et nad on selle omaks võtnud. Ta ei tsiteeri vaid võtab eelduseks vaikimisi omaks võetud väite. Samas on see empiiriliselt kontrollitav. Collingwood ei toeta Platonlikku suhtumist, et on mingid asjad, mis on saavutatavad vaid vaimse keskendumisega ja kontrollimatud.7 Millest on ajalugu? Res gestae — sündinud asjad. Collingwood oli küll
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
hasartmäng. Nimelt hakkas paadunud ja tunnustatud hasartmängur ning ama- töörmatemaatik Chevalier de Méré (1607–1684) enda loodud reeglitega järsku täringumängus pidevalt kaotama. 395 Probleemile lahenduse leidmiseks otsustas ta kirjutada ühele oma heale sõbrale, kuulsale prantsuse matemaatikule ja filosoofile Blaise Pascalile (1623–1662). See tõenäosusteooria tähendus 17. sajandil kirjutatud murekiri panigi praeguse arusaama kohaselt aluse tõenäo- susteooria arengule. Oma kirjas kurtis Chevalier de Méré Blaise Pascalile, et täringutepaar, mis oli talle sisse toonud hulgaliselt raha, on nüüd järsku hakanud alt vedama.
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
