rakkudesse. Neljandas etapis hakkasid rakud, mis näitusel olid kujutatud kuulikestena, liikuma. Kuulikesed asusid klaasi all. Aeg-ajalt sõitis kuulikestest üle mingi riba, mis edastas neile infot ja käsklusi, mis nad liikuma pani. Kuigi minu arusaam Ryoij Ikeda näituse ideedest erineb Kiwa arvustusest, nõustun siiski viimase mõtetega, et "Ikeda teosed ......on vägagi nauditavad, sest tegelevad osavalt tajudega", ".... Ikeda on näide sellest, kuidas visuaalsust kasutada informatiivse monitorina, mis annab kinnitust, et ta ei ole mitte kujutis maailmast – st näivus, arusaam –, vaid kontrollekraan protsessidele ............" Tõesti, "ilmselt on «Supersümmeetria» kõige kõvem näitus, mis lähima kahesaja aasta jooksul Eestisse on jõudnud." Kristjan Joosep Jalakas
See sünnib täies vabaduses looduse juhtimisel kehaliste harjutuste kaudu. Kui kardetakse, et sel teel ainult 3 keha harjutatakse ja vaimu nüritakse, siis teadku, et lapseeas on see ainuke võimalus vaimu harimiseks. 4) Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik lapse kujutlused peavad piirduma meeleliste tajudega. Aga meelte vallas peab noor inimene olema mitmekülgne, seda ala peab ta meisterlikult valdama. Kõik see peab sündima ühenduses mänguga, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida ainult kerge, nägematu käega. Sel teel loome samal ajal mõtleva ja tegutseva inimese. 5) Vaatlus! Kõlab esimene metoodiline käsk. 6) Isetegevus! Kõlab teine metoodiline käsk. 7) Terviklus! Kõlab kolmas metoodiline käsk.
Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid, milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine on hea kätte võtmisega jõukohased ka praegusaja eestlasele, eriti neile, kes viitsivad selleks aega võtta. Autoriga on tegelikult raske vaielda, sest Eesti ongi eriline. Kas me just maailmas nii ainulaadsed oleme, et meile ridamisi kõikvõimalikke tajudega, keele ja maastikkudega seotud maailmarekordeid kuulub, aga meie metsasus, hõre asustus ja vaid ühe põlvkonna jooksul toimunud kultuuriline mälukatkestus on suhteliselt erakordsed. Valdur Mikita kahandab meie nüüdisaja rahvusliku idealismi defitsiiti. Mikita käsitlus on avar, terviklik, kokkuvõte kõigest, mida nimetame põliseks. Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst
üksnes mõni esileküündiv tajude liik on tõene ning et "ekslikke tajusid” pole olemas. Tõese või väära taju all tuleb siinkohal silmas pidada lausete, mis väljendavad vahetult tajutut, tõesust või väärust. Need oleksid sellised laused nagu näiteks: “Praegu sajab” või “See siin on punane”. Argumenteerides toetub Epikuros kõigi tajude võrdväärsuse eeldusele. Nii pole võimalik ühe meele tajusid teise meele tajudega kummutada, sest nad on erinevate valdkondade tajumused ja üks neist pole vähem taju kui teine. Samuti ei saa varasemat taju hilisemaga kummutada, kuna nad on eelpool toodud põhjendusel võrdse kaaluga. Seesama kehtib ka katsete puhul kummutada ühe vaatleja taju teise vaatleja tajuga – ka see ei ole võimalik, kuna kõik tajud on võrdse kaaluga. Samuti ei saa tajusi kummutada aru, kuna aru enda mõisted pärinevad Epikurose järgi kõik tajudest. Nii jääb Epikurose hinnanagul ainul
Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted ja aeg. NÄIDE:aeg kui abstraktne kategooria *liikuva aja metafoor Nt: jõulud lähenevad. Sellest on palju aega müüda läinud. Eelmisel aastal, järgmisel kuul. Eksam tuleb järjest lähemale. Kooliaasta saabus ootamatult. Juulist detsembrini. *liikuva vaatleja metafoor (ajamaastiku metafoor) Täiega 500 sõna per loeng ;) . Kujundskeem (ing.k image scheme) · Image - seos visuaalsusega, aga ka teiste tajudega (kuulmine kompimine) (~70% meie tajudest visuaalsel teel!) tajukogemuslik. · Schema- skemaatiline, abstraktne, ei ole detailne. · Kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest =pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondadesse · Kujundskeem...
põhineb eksperimentaalsetel tõenditel. Piaget`teooria kohaselt on kognitiivse arengu neli põhiastet: 1) sensomotoorne (sünnist kuni 1,5 -2 a) 2) operatsioonilde-eelne aste (1,5-2 a kuni 7 eluaastani) 3) konkreetsete operatsioonide periood (7-12a) 4) formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) 1) Sensomotoorne periood- vastsündinud tajuvad vaid oma tundmusi eda suuda ühendada neid väliste esemetega. Nad ei seosta isegi oma käsi, mida näevad, tajudega, mis tulenevad käte liikumisest. Katse ja eksimus emeetodi abil avastavad nad järk-järgult, et käega haaratav langeb kokku sellega, mida näevad. Lastel on kaasasündinud instinktiivne uurida oma keskkonda: nad imevad, raputavad, taovad ja loobivad oma käeulatuses olevaid esemeid. Nii omandavad nad uusi kogemusi, mis avardavad võimalusi arukamaks ja eesmärgipärasemaks tegevuseks. Koguneb hulk kogemusi, mis talletuvad algul mälus
Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult- mitte midagi teha. See aeg, mis halvasti tarvitati on palju halvemini kasutatud, kui täiesti puhatud aeg. Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies vabaduses looduse juhtimisel kehaliste harjutuste kaudu. Lapseeas on see ainuke võimalus vaimu harimiseks. Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik lapse kujutlused peavad piirduma meeleliste tajudega. Kõik see peab sündima ühenduses mängu, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida kerge, nägematu käega. Keha- ja vaimne tegevus peavad toimima teineteise sees ja teineteise läbi. Sel teel loome samal ajal tegutseva ja mõtleva olevuse. Vaatlus! kõlab esimene metoodiline käsk. Mitte midagi pakkuda, mida laps ei või näha, mitte midagi öelda, mida pole võimalik praktiliselt läbi viia! Isetegevus! Kõlab teine metoodiline käsk.
inimsuhted ja aeg nt AEG liikuva aja metafoor - eesti keel liikuva vaatleja metafoor (ajamaastik) - loodusrahvad liikuva aja metafoor nt jõulud lähenevad / sellest on palju aega mööda läinud / eksam tuleb järjest lähemale / koolisaasta saabus ootamatult / juulist detsembrini (liivakastist õunapuuni) ajamaastik nt : astusime uude aastatuhandesse / jõudsime kella viieks kujundskeemid (image schema) image - seos visuaalsusega, aga ka teiste tajudega (kuulmine, kompimine 70 % visaalsel teel meie tajumisel schema - on skemaatiline, abtraktne ; ei ole detailne kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ettetulevad, esilekerkivad etc annavad mingi üldise mustri/malli kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondkondadesse kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate
Gnostikute näol tegemist neoplatoonikutega (Platoni ideed). Inimesel peaks olema teadmine jumalikust täiusest väljaspool materiaalset maailma. Jumalik on peidetud materiaalse sisse, inimestel peaks olema võime see sealt uuesti kätte saada. Platoni loogika seisneb selles, kuidas inimese sündmine on tema laskumine maa peale, inimene mäletab mis oli selle jumaliku juures. Anamnesis. Eidos'e ideed, materiaalses maailmas meie ümber ennast ilmutavad. Päriselt olemise juurde ainult tajudega ei jõua. Ilu ei saa olla tajus (vaataja silmades) olemas eidose tasandil, ei saa olla silmades, asub kusagil päriselt Oleva juures. Materiaalne maailm ja jumalik maailm. Pärispatt (aadama ja eeva pattu langemine) mille eest jumal meid karistab koguaeg, gnostikute meelest pole inimene selles süüdi milline ta on, viga milleski muus, universumi struktuuris. Iga inimene võis ära tunda jumaliku signaali sõltumata mat
Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Vastused küsimustele epistemoloogia loengu kohta 1) Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia tegelevad teadmiste võimalikkuse ja objektiivsuse, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse uurimisega. Kuidas me oma maailma tunnetame? Kas suudame eristada tegelikku tõde ja näilisust? Mis teeb tõest tõe? Nende küsimuste juures tegeleb gnoseoloogia puhtalt meie tajudega ehk teadmine teadmisest, epistemoloogia aga nende tajude muundamisega millekski arusaadavaks, mõistetavaks. 2) Epistemoloogias oluline tegelikkuse ja näilisuse eristamine on äärmiselt oluline inimeste juures, kes kannatavad posttraumaatilise stressihäire all. Selleks võib olla missioonilt naasnud sõdur, kes vaevleb nähtud sõjakoleduste all või mõnda looduskatastroofi, avariid või mis tahes vägivalda oma meeltega tajunud inimene
12 5 7). Heidegger, Martin 1988 Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. Looming 8 (KÜSIMUS: Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika.) Platonist alanud filosoofiatraditisoon keskendub TÕE otsingutele. Seda võib lugeda kogu uusaegse mõtlemise aluseks. Eristatud on meeleliste tajudega tajutav maailm ja mõistusega. On olemas mingisugune TEADUSLIK OBJEKTIIVNE teadmine. Usk teaduse tõsikindlusesse. RATSIONAALNE mõtlemine. Taga tuleb ajada IDEALISMI. Püüdlemine selle poole on omaette väärtus. Inimene peab püüdlema mitmekülgse ideaalse füüsilise ja vaimse täiuseni. Meil on võimalik ligi pääseda MÕISTUSE kaudu asjade olemuseni. Platon pidas üleüldist kreekas valitsevat mentaliteeti asjade näivuse kohta rumalaks.
ehk idee. Ideed võivad tuhmuda ja isegi kaduda. Hume ütleb, et me ei tea kunagi asjade juhtumise põhjusi, me oleme harjunud nägema asju teineteisele järgnevalt. Me oleme harjunud nägema mingi sündmuse järgnemist esimesele, kuid tegelikult me ei tea, miks see nii on. 96. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? On palju asju, mida pole võimalik kogeda meeleliste tajudega- nt õiglus, loogikaseadused ning erinevate asjade olemused. Nende teadmisteni jõutakse kasutades intellektuaalset intuitsiooni. Kuidas me teame mis on hea, ilus ja õiglane? Me ei saa neid asju tuletada, need teadmised peavad olema kaasa antud meile sündides. Platon- anamnesis- meie teadmised mitteempiiriliste asjade kohta pärinevad sünnitagusest mälust. Ma tean midagi siis, kui ma meenutan seda, mis toimus minu hingega enne minu tulemist siia maailma.
Poeedi teadvus on nagu katalüsaator keemilises reaktsioonis – tema juuresolek käivitab reaktsiooni, milles ühinevad muidu inertsed ained, samas katalüsaator ise jääb neutraalseks ja muutumatuks. Samas ei määra kunstiteose kvaliteeti mitte aines, vaid kunstilise töötlemise intensiivsus, mis erinevad elemendid (emotsioonid ja tajud) kokku sulatab. Luuletaja amet ei ole aga ekstsentrikute kombel otsida uusi emotsioone vaid kasutada tavalisi ning rikastada neid luuleks töödeldes tajudega, mida nad tegelikus elus ei sisalda. Niisiis tõstab Eliot esile selle emotsiooni, mis elab luuletuses, mitte aga autori biograafias. Kunsti emotsioonid on impersonaalsed ning see on saavutatav, kui poeet allutab end oma tööle ja seda teha saab ta siis kui pühendab end luulele kui tervikule, mis ühendab mineviku ja oleviku.
ajapunktiga seotud. Te ei ole piiratud ei mineviku ega tulevikuga, kuna need ei ole fikseeritud. Need on voolavad tajuväljad. Neid on võimalik muuta ja te saate neid mõjutada punktist Praegu.Teie teadvus on paljumõõtmeline, kuigi te arvate, et see on aheldatud füüsilise keha vanglasse. Kas olete kuulnud väljendit: "Ta on minevikku kinni jäänud"? Ta ei saa lubada minevikul lahkuda, kuna tema teadvus on täidetud mineviku emotsioonide ja tajudega, sellistega nagu kahetsus, süütunne ja isegi mure. See inimene "ei ole siin". Ta on minevikus. Nagu ka eelmises näites mõjutab see inimene minevikku momendist Praegu, kuid mitte vabastaval, alkeemilisel moel. Tema keha asub siin ja praegu, kuid ise on ta minevikku kinni jäänud. Tema jaoks on aeg peatunud, kuigi kell tiksub ja mõõdab mööduvaid nädalaid ning kuid. Kõik aga seepärast, et ta ei liigu oma tajudes.Ta ei voola sünkroonselt elu ja tajude loomulikes protsessides
Kinesteetiline taju on oluline ka erinevate tantsustiilide, tehnikate omandamise juures et tabada selle erilist liikumise ja keha organiseerimist, tehnilisi erisusi, stilistilist erpära. Tantsija, kes on õppinud ainult ühte stiili või tehnikat oskab ka ainult ühtemoodi tunda ja tajuda. Mõnikord pakub koreograaf välja strateegiad töö protsessi mõtestamiseks ja avamiseks, teinekord tuleb see tantsijatel endil avastada ja luua, just selleks on hädavajalik tajudega tegeleda ja neid aktiivsetena hoida. FEELING AND INTENDING Kas tantsu -tunded on samad, mis emotsioonid? Emotsioonid, tunded võivad olla liikumiste motivaatoriks ja ka vastupidi -liikumised võivad olla emotsioonide tekkimise motivaatoriks. Mis on tunded, emotsioonid? Tunne on elav protsess, mille käigus me saame "ärkevelolekusse" iseendast, nad sulanduvad üksteisega ja tungivad teadvusesse. Tegevuses, käitumises nimetame me neid emotsioonideks
stiimulitele kui ka inimese siseprotsessidele, mis viitavad inimeste füüsilistele protsessidele. Limbiline süsteem on koorealustes keskustes ja ajukoore kõige ürgsemates osades. Limbilise süsteemi kirjeldamine peamise emotsionaalse keskusena võeti omaks kusagil alates 50ndatest-70ndate aastatest. Ehkki selline emotsiooni üldine värving ja intensiivsus sõltub limbilise süsteemi tööst, siis ka ajukoor (eriti parema ajupoolkera protsessid, mis on vahetumalt seotud emotsionaalsete tajudega) omab rolli. Nt: otsmikusagara roll on emotsioonide kontrollis. Seega pole tegemist ainult ajukoore aluse keskuse tööga. Emotsionaalse süsteemi oluliseks osaks on ka hüpotalamus. Tal on oluline roll õppimises (organism õpib, mis on hea/mis halb). Tänu sellele, et närvisüsteem aktiveerub ja pidurdub biokeemiliste ainete mõjul, siis need hormoonid, mida keha eritab, on samuti vahetult seotud emotsioonide tekke ja olemusega.
teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega). Meele korrektse talitlemise eeltingimuseks on temasse kuuluva struktuuri kõikide lülide intaktsus. Objektiivne meelefüsioloogia tegeleb objektiivselt ja katseisiku teadvusest sõltumatute meelesüsteemis toimuvate protsesside uurimisega. Näiteks elektro-füsioloogilised meetodid. Subjektiivne meelefüsioloogia tegeleb aistingute ja tajudega. Meelte poolt analüüsitavad stiimuli omadused on: modaalsus, ärrituse intensiivsus, lokalisatsioon, ajalised suhted. Organismile on pidevalt suunatud suur hulk ärriteid ehk stiimuleid, mis esindavad mitmesuguseid energiavorme. Organismisisene infotöötlus põhineb ühelt poolt ainult elektriliste signaalide (närviimpulsid) või keemilisele infovahendusele (ülekandeained, hormoonid). Tundeelundid muudavad eri energiavorme esindavad ärritused närviimpulssideks st
koolkonnad Positivism - · Positivismis tuletatakse teooria Positivism Objektiivne. Reaalsus on kõik tajudega tajutav (nägemine, kuulmine, haistmine, ...). Uurija on sõltumatu (passiivne jälgija), isoleeritud maailmast (Van der Ven, 2007; Swisher, 2010) Film "Matrix"
nagu eelpool mainitud, oma materjali empiirilisel teel. See tähendab erinevate inimkogemuste ülestähendamist ja nende süstematiseerimist. Erinevalt kristlikust dogmaatikast, mis püüab usukogemusi enda kontseptsioonidesse ära mahutada või hülgab need, lähtub Jung klassifitseeritud kogemuskirjeldustest ning arendab oma teoloogiat vastavalt selle pagasi põhjal tehtavatele järeldustele. Empiirilisele teadlasele on omane teatav mõtteloogika. Nii on loogiline arvata, et aistingute ja tajudega, mis viitavad vedela vee olemasolule, korreleerub vedel vesi ka tegelikkuses. Samuti - tajudes tahket, külma ja läbipaistvat substantsi, mis peos kipub veeks sulama, on loogiline arvata, et sellele vastab ka ümbritsevas tegelikkuses olev tahkes olekus vesi ehk jää. Samal põhimõttel loob Jung oma teoloogia. Kui osad numinoossed kogemused on hirmutavad, grotesksed ning painavad, siis järelikult peab olema mingi ,,täiesti teine" (Otto) või
6 Surmalähedased kogemused 6.1 Sissejuhatus Antud juhul ei vaata me siin nähtuse surmalähedased kogemused paranormaalset külge. Siin ei huvita meid selle nähtuse ,,võimalikkuse probleem" - et kas elu pärast surma on olemas või mitte, et kas need on kõigest illusioonid inimese surevas ajus või nähakse ikkagi reaalseid sündmusi jne. Neid küsimusi me siin ei hakka arutama ega käsitlema. Siin huvitutakse ainult inimese tajudega seonduvatest kogemustest. Need on ikkagi olemas olgugi kas siis reaalselt või on need illusioonid. Me vaatame kuidas on sellised tajuefektid seotud Maailmatajuga. Need tajukogemused, mida me hakkame uurima, on olemas inimese surevas ajus. Need on dokumenteeritud vastavate aju-teadlaste poolt. Kahelda nende olemasolus pole võimalik. Küsimus on lihtsalt selles, et kas need elamused on reaalsed või lihtsalt sureva aju illusioon. Kuid seda me siin ei hakka käsitlema.
( Rosenbloom 2010, BU1 ) 6 Surmalähedased kogemused 6.1 Sissejuhatus Antud juhul ei vaata me siin nähtuse surmalähedased kogemused paranormaalset külge. Siin ei huvita meid selle nähtuse ,,võimalikkuse probleem" - et kas elu pärast surma on olemas või mitte, et kas need on kõigest illusioonid inimese surevas ajus või nähakse ikkagi reaalseid sündmusi jne. Neid küsimusi me siin ei hakka arutama ega käsitlema. Siin huvitutakse ainult inimese tajudega seonduvatest kogemustest. Need on ikkagi olemas olgugi kas siis reaalselt või on need illusioonid. Me vaatame kuidas on sellised tajuefektid seotud Maailmatajuga. Need tajukogemused, mida me hakkame uurima, on olemas inimese surevas ajus. Need on dokumenteeritud vastavate aju-teadlaste poolt. Kahelda nende olemasolus pole võimalik. Küsimus on lihtsalt selles, et kas need elamused on reaalsed või lihtsalt sureva aju illusioon. Kuid seda me siin ei hakka käsitlema.
6 Surmalähedased kogemused 6.1 Sissejuhatus Antud juhul ei vaata me siin nähtuse – surmalähedased kogemused – paranormaalset külge. Siin ei huvita meid selle nähtuse „võimalikkuse probleem“ - et kas elu pärast surma on olemas või mitte, et kas need on kõigest illusioonid inimese surevas ajus või nähakse ikkagi reaalseid sündmusi jne. Neid küsimusi me siin ei hakka arutama ega käsitlema. Siin huvitutakse ainult inimese tajudega seonduvatest kogemustest. Need on ikkagi olemas – olgugi kas siis reaalselt või on need illusioonid. Me vaatame kuidas on sellised tajuefektid seotud Maailmatajuga. Need tajukogemused, mida me hakkame uurima, on olemas inimese surevas ajus. Need on dokumenteeritud vastavate aju-teadlaste poolt. Kahelda nende olemasolus pole võimalik. Küsimus on lihtsalt selles, et kas need elamused on reaalsed või lihtsalt sureva aju illusioon. Kuid seda me siin ei hakka käsitlema.
annaabi.ee 
