olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev? - Olev on see millest kõik tekib (algaine) ja milleks kõik muutub või siis see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale. Mis on substants? eidos, mateeria (lihstsubstants), vormi ja mateeria ühendus või siis Aristotelese teooria: substants on asi, millel on oma formaalne, materiaalne, kineetiline ja eesmärgiline põhjus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? Arutlus, metafoorid, kujundid, esseed, mõtlemine üldisemalt. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Väga individuaalne. Erinevad filosoofid on erinevalt kirjeldanud teadmist. Teadmine on siiski suhteline ja sõltub vaatenurgast ning uskumustest.
Kappi on valmis, kui on kokku pandud selle osad (puulauad, nupud, riiulid jne). 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemustpuudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Kuidas olev on? -olev on alati liikuv (Herakleitos). Milles oleva olemus seisneb? (Platon) Mis on olev? Algus, millest kõik tekib. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? -Kuidas kirjutada filosoofilist esseed? -Arutlus (loogikareeglite järgimine) -Naerule apelleerivad tehnikad 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1
minema kuhu soovite. Te võite südamekesksesse teadvusesse siseneda. Te ei ole seotud enam mitte ühegi oma varasema aspektiga ohvri või agressori, naise või mehe, musta või valge, vaese või rikkaga. Kui te suudate duaalsuseaspektidega mängida ja neid kasutada, kui nad toovad teile rõõmu ja pidulikkust, siis saate te aru elu tähtsusest Maal. Te tunnete tohutut rõõmu ja midagi Koju tagasitulemise sarnast. Seda seepärast, et puutusite kokku teadvusega, mis eeldab hoopis teisi rolle ja isiksusi. Te puutusite jälle kokku oma jumaliku teadvusega, mõistsite, et kõik on üks, lühidalt reaalsus on armastus. Me lõpetame selle osa kahe harjutusega, mis aitavad kokku puutuda ühtsusevooluga, jumalikkusevooluga, mis on kõigi meie kogemuste veealuseks hoovuseks. Harjutus 1 * Millised psühholoogilised omadused, mida te loete enda osadeks, tekitavad teie elus kõige rohkem probleeme? Nimetage kaks sellist omadust.
võimalus maja sees elada 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev (kui olev)? - 1) Olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub 2) Olev on see, mis lähtub iseenesest. Mis on substants? - 1)Lihtsubstants -eidos/mateeria 2) Liitsubstants - vormi ja mateeria ühendus. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Erinevate arutluste/traktaatidega, aga ka metafooride/kujundite/allegooriatega ja dialoogiga. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmine puudutab metafüüsikat, filosoofiline teadmine seab alati argiteadmise kahtluse alla seada. Tuleb mõista, et õppimine ei lõpe iial, see eeldab küsida suutmist. 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? ta on suuteline mõtlema
( töömehed, jms) ning on olemas eesmärk (mille jaoks seda vaja on). Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev kui olev? Olev kui miski millest asjad tekivad ning milleks muutuvad.Olev on see millest kõik saab alguse - algaine. Iseenest lähtudes iseendale. Substants - olev asi. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Kujutlusvõime,arutlus, mõtlemine, metafoorid, dialoogid, allegooria, kujundid, loogika, ümberpööramine. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmise loomust pole võimalik üks ühele defineerida. Mida omasugusem on filosoof, seda omasugusem tema filosoofilise teadmise loomus. Kõik on seoses inimese enese teadmistega ja sõltuvuses inimese vaatenurga ning uskmustega. 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub
oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Olemise kohta on olemas peamiselt kaks küsimust. Mis on olev? - Olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik saab. Näiteks võib tuua mulla, millest kõik tekib ja milleks kõik saab või vesiniku. Olev on ka see, mis on iseenesest lähtudes/tänu iseendale. Siia alla kuuluvad erinevad mõtted. Näiteks mõte minna kalale. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Selle kursuse jooksul puutusin ma kokku järgnevate filosoofia tegemise tehnikatega: arutlus, kirjanduslik tekst, metafoorid ja kujundid ning nõtlemine. 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmine suudab argipäevaseid teadmisi pidevalt kahtluse alla seada. Näiteks kas 2*2=4. Filosoofiline teadmine tõstatab küsimusi, mis argiteadmiste suhtes on imelik tõstatada. Ning ta üritab siis nendele kuidagi vastata. Siin saab tuua jällegi sama näite kas 2*2=4.
7. loeng Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat 3. Mis on essentsialism? 4. Mis on substants? 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriatühel näitel. 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. 7. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega teselle kursuse jooksul kokku puutusite? 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Vastused küsimustele ontoloogia loengu kohta 1) Ontoloogia ja metafüüsika küsivad oleva olemuse kohta. Mis on olev ja olemas? Mis on iseloomulik olevatele asjadele olevana? Millised on oleva ja olemasolevate asjade ühised tunnused? Kas neil on mingi kirjeldatav olemus? Samuti tegeleb see filosoofia haru ka küsimustega olemise loomuse kohta. Näiteks, mis on olemus kui niisugune?
Kas substantside olemisel on mingi põhjus olla?- ei ole võimalik, et maailma ei oleks olemas, sest me teame, et Jumal ei saanud teisiti, kui luua maailm. Teisiti saaks vastata, et olemine kui perfektsioon. Olev on loodud, sest ta on hea. Kuidas olev on? Platon pakub, et liikumatult. Demokritos ja Herakleitos samas arvavad, et olev on ikkagi pidevas liikumises, liikumatus ja püsivus on illusioon. 106. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Kokku olen puutunud arutlusega (traktaat), milles tuleb järgida loogikareegleid. Kokku puutusin nii metafooride ning kujunditega, ka ümberpööramisega. Olen palju kasutanud kujutlus- ning mõtlemisvõimet. 107. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmine puudutab metafüüsikat, ta on niisugune teadmine, mis seab pidevalt argiteadmise küsimuse alla. Teadmine tähendab õppimist ja suutmist, teadja on see, kes saab aru, et ta peab õppima
annaabi.ee 
