MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uutele väljakutsetele kui õnnetu ning lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud ainult teatud inimestele
toimuma vähemasti ühe aatomi kõrvalekaldumine oma loomuliku liikumise rajalt. Seda, kuidas see toimus, pole Epikuros suutnud rahuldavalt seletada. Epikuurlaste eetika. Nii nagu tema eelkäijadki, lähtus ka Epikuros oma eetilises õpetuses sellest, et kõik inimesed püüdlevad loomupäraselt eudaimonia`t. Hellenismiajale iseloomulikult peab ta silmas individuaalset eudaimonia`t ja püüab oma eetikas leida need tingimused, mis võiksid garanteerida indiviidile tema õnnelikkuse. Niisuguse eudaimonia-omamise tingimusena, hüvena, käsitas ta aga hedone`t – nauditavat, meeldivat elu. Nii on õnnelik elu tema väitel seesama, mis ülimal määral nauditav elu . Selline eluhoiak ja seda põhjendav õpetus on saanud nimetuse hedonism. Kuid sõltuvalt sellest, millist naudingut käsitletakse kõlbelise hüvena, võivad hedonistlikud õpetused omada üsna erinevat sisu. Võrreldes Epikurose ja stoikute eetikat torkab muidugi silma, et nende hüve- käsitused on vastandlikud
Inimpsüühika on keeruline, kuid mõistmaks, kas elu on kohustus, on vaja tajuda elu olemust ja eesmärke. Eksistensialismiküsimused on vallanud inimeste meeltes sajandeid. Aru saada elu kui mõiste tagamaid, on vaja selgust küsimuses, mis õieti on elu mõte. Erinevate koolkondade filosoofide avaldustest on ilmnenud, et elu mõte on olla õnnelik. Tegelikult ei ole elu mõte õnnelikkus iseeneses, vaid pigem õnnelikkuse otsimine-leidmine. Malsow lahendab õnnelikkuse saavutamise probleemi inimeste vajaduste püramiidi abil, mille tipus on eneseteostus ja Maslow seisukohalt jõuab sinna kümme protsenti inimestest. Tendents ei ole sugugi mitte halb, ligikaudu kuussada miljonit inimest saavutab õnneliku elu. Indiviidi elu saab kohustuseks, kui ta saab järglased. Laste elukäik sõltub täiesti vanematest, seega on vanemate kohus püsida elus, et aidata oma järglastel elada. Lapsed
Aglutinatsioon Fleksioon ehk fusioon Analüütiline väljendusviis: isoleerivad keeled Inkorporeeriv ehk polüsünteetiline väljendusviis Reduplikatsioon ehk kordamine Prosoodiline transformatsioon: toonikeeled Lühendamine Supletiivsus ÜLESANNE. Milliseid grammatilise tähenduse väljendamise võimalusi on rakendatud tekstis? Mis grammatilise tähenduse väljendamise viis domineerib? Eesti on äsja avaldatud maailma õnnelikkuse raporti andmetel õnnelikkuse poolest maailma 130 riigi seas 72. kohal. Kõige õnnelikumad on inimesed Taanis (7,7 punkti), Norras, Sveitsis, Hollandis, Rootsis, Kanadas, Soome asetus selles tabelis 7. kohale.Eestist eespool on Venemaa (68. kohal), Leedu (71. kohal), Poola (51.) aga ka sellised riigid nagu Kasahstan, Turkmenistan, Usbekistan, Valgevene. Läti on õnnelikkuse edetabelis 88. kohal. Võrreldes perioodiga 2005-2007 on õnnetunne Eestis pisut kasvanud, küll vaid 0,074 protsendi võrra. (Postimees.ee 10.09.13)
selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused iseenesest head, kui ka millegi jaoks kasulikud: õppmine, töö, tervis. Kuna moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid
Õnnelik inimene Kui sa istud kusagil kõrgel. Tuul lehvib su juustes ja päike ei paista ka kaugel olevat. See on tunne nagu kõik su mured oleks alla jäänud ning sa elaksid rahus. Mitte miski ei kõigutaks sind. Sa tunned vabadust. Just sellised olukorrad muudavad mind õnnelikuks. Sellised ajad, kus sa märkad, et kõik su ümber on palju parem, kui sa kunagi varem arvanud oled. Mõned inimesed arvavad, et on õnnelikkuse tagame rahalisel teel. Mida suurem maja, uhkem auto, seda õnnelikum on inimene. Sõprus ning armastus on asjad, mida inimene ei saa osta raha eest. Neid peab saavutama puhtalt iseenda mõistuse ja suhtlemisega. Kui sul on halb olla, sa oled sisemiselt tühi ning kõik näib lihtsalt nii mõttetu, siis on sul olemas sõbrad lähedased, võimalik, et ka sinu armastatu. Nad aitavad sind ka kõige tumedamatest aegadest välja ning teevad su õnnelikuks.
Numeroloogia 2. Põhiarvud Põhi arvud jagunevad neljaks: elutee number, oma nime number, tahte number ja sündimise päeva number. Elutee numbri mõju on 40% tervikust ning seletab inimese elu eesmärki. Elutee numbri saamiseks tuleb liita kõik sünniaja numbrid, kuni jõuad ühekohalise numbrini. Oma mina numbri mõju on 30% tervikust ja see räägib, milline on inimene tegelikult – tema sisemist mina, mida tunnevad vaid kõike lähedasemad. Osa mida teistele inimestele ei tutvustatta. Oma nime numbri arvutamiseks kasutatakse tabelit kus esimeses reas on numbrid 1-9 ja igas järgnevas reas jooksevad tähed tähestikulises järjekorras. Tahte numbri mõju on 20% ja see näitab, mida inimene elult soovib e. millise numbriga seotud asju ta elult tahab. Tahte number leitakse samuti ristinimega samast tabelist, kuid kasutatakse vaid vokaale. Sündimise päeva numbri mõju on 10%. See saadakse sünni kuupäevast e. liidet...
Hariduse ja õnnelikkuse seosed Tänu haridusele on võimalik elus palju korda saata. See aitab meil tänapäeva ühiskonda sobituda, tööd leida ning majanduslikult hakkama saada. Kui esmased vajadused on kaetud jõuab järg ka emotsionaalsete vajaduste kätte ning nende rahuldamisega võivad hätta jääda ka pealtnäha edukad inimesed. Üldiselt levinud arvamus, et targad inimesed on ka õnnelikumad, ei ole alati tõsi. Praegune haridussüsteem keskendub noorte harimisele aladel, mis on suures osas kindlaks määratud juba antiikajal. Selliseid matemaatilisi või kirjanduslikke teadmisi saavad koolis käijad rakendada ehk oma tulevastel tööpostidel, aga suhetest, emotsioonidest ja muust sellisest koolis juttu kauaks ei jätku. Need vähesed tunnid, mis üritavad lapsi edasiseks eluks ette valmistada on paraku alahinnatud nii laste enda, kui ka süsteemi loojate poolt. Nii peavadki ellu astujad katsetama ja ise leidma oma tee vaimse ...
järgi olema peaks, vahel. Aga kuna kõige lihtsam on elada põhimõttega, et tuleb püüelda parema poole ja teha asju südamega, ei tohi inimeses endas sellist lahkheli tekkida. Sel juhul poleks inimene enda vastu enam aus, ja just sellest algabki elus hakkama saamine, tegude ja asjade aksepteerimine. Kui inimeses eksisteerib vastuolu, tuleb elus põhilisimad asjad enda jaoks läbi mõelda. Tuleb üritada luua asjadest enda jaoks uued väärtushinnangud leidmaks ideaalne suhe hakkamasaamise ja õnnelikkuse vahel olukorras, kus inimene ei pea enam endale valetama, et miski on õigem kui tõde.
Mis teeb mind õnnelikuks? Sa istud kuskil kõrgel, tuul lehvib su juustes ja päike ei paista üldse kaugel olevat. See tunne, nagu kõik su mured oleks alla jäänud ja sa elaksid rahus- nagu miski ei kõigutaks sind. Sa tunned vabadust. Täpselt sellised olukorrad muudavad mind õnnelikuks. Sellised ajad kus sa märkad, et kõik su ümber on palju parem kui sa kunagi arvanud oled. Inimesed arvavad alati, et õnnelikkuse tagame me rahalisel teel... mida suurem maja, seda õnnelikum on inimene. Kas sa saad armastust osta? Kas sa saad sõprust osta? Vastus on lihtne- ei. Sõprus ja armastus on kaks asja mida inimene peab ise saavutama, ilma rahata, ilma rikkusteta, puhtalt omaenda mõistuse ja suhtlemisoskusega. See on puhas õnn omandada sõpru ja tunda armastust...see teeb inimesed õnnelikuks. Kui sul on halb olla, sa oled sisemiselt tühi ja kõik näib lihtsalt nii mõttetu, siis
Õnne leidmine algab iseendast Mis on õnn? Kuidas olla õnnelik? Need on olnud arutlemisteemad juba antiikajal.Kuid sellele filosoofilisele küsimusele pole leitud täpset vastust isegi tänapäeval. Õnnevalemit, mis alati töötaks pole siiani suudetud kirja panna. Raamatupoodides on küllaldaselt raamatuid, mis räägivad kuidas saavutada õnn. Ometi ei saa väita, et kõik inimesed, kes on need raamatud läbi lugenud, oleksid saavutanud maksimaalse õnnelikkuse. Osad inimesed siiski tunnistavad, et kui õnne skaalal võrrelda, siis on nad selle tipu lähedal. Kuidas mõned seda saavutavad, kuid teised jälle mitte? Õnne saavutamiseks on vaja tarkust. Inimesed eeldavad, et teadmine kuidas olla õnnelik on neis juba olemas. Nende ülesandeks jääb vaid soovitud õnneseisundi saavutamine. Teenitakse raha, et endale lubada materiaalseid naudinguid. Nähakse vaeva, et pälvida tunnustust ning suheldakse ühiskonnaga, et rahuldada oma sotsiaalseid vajadusi
Selleks, et inimene saaks elada sellist elu ja endale midagi lubada, et ennast rõõmsamaks muuta on vaja raha. Keegi meist ei tahaks ju ärgata teadmisega, et tal ei ole kodu ning ei ole ka perele midagi süüa pakkuda ja pole võimalus endale midagi lubada. Raha omamine tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab jõudu eesmärkide täitmiseks, kuid seda raha ei pea kunagi palju olema. Raha nähakse tänapäeval kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuuna. Arvatakse, et kui sul on palju raha siis sul on olemas kõik mis eluks vajalik, tegelikult nii see pole. Jõukad inimesed panustavad oma raha sellele, et osta uhkeid autosid, maju, riideid ja kõike materiaalset. Kõige selle kõrval jäetakse tähelepanuta kõige tähtsam, oma perekond või lähedased inimesed. Tahetakse näidata ainult seda palju on raha taskus. Selleks, et olla õnnelik ei pea omama palju raha ja kui on palju raha siis peab oskama seda
Praeguse ühiskonna edukuse mõõdupuu on paljuski see, millist elamispinda ja autot sa suudad soetada. Selles mõttes raha ikka üht-teist määrab. Üks huvitav nähtus, mille üle olen juba ammu juurelnud. Kui inimesed räägivad kellegi edust või edukusest, heast saatuses ja halvast saatuses, karistusest ja preemiast, mõeldakse alati materjaalsust selle all. Kas tõesti rikkus on mõõdupuu, millega elu mõõta ? Ilmselt on, kui selline mõõdupuu on olemas. Aga kui mõõta teisi õnnelikkuse mõõdupuuga. Nii võib vaene olla RIKAS ja vastupidi. Olen näinud mitmeid väga rikkaid inimesi, kelle jaoks raha pole õnn, pigem õnnetus. Ja kui inimene ise võtab seda kui saatuse "karistust", kas siis saab rääkida heast karmast. Ehk isegi saab, aga jällegi, kellegi teisega võrreldes. Et mis mõõdupuuga me mõõdame kelle saatus on edukas ja kelle oma mitte ? Tänapäeva ühiskonna kriteeriumiks on materiaalne edukus.
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aast...
Riigieksamiks valmis 12. klass ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU · leheküljesuurused reklaamid · abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt ...
Haridus toob õnne! ( Isamaa...2008. Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogramm 2007 2011. http://www.isamaajarespublicaliit.ee/12776. 03.04.2008 ). · Õnn ei peitu rahas, õnneks on vaja lapsi, perekonda, head haridust ja õitsvat kultuuri ( Õnne...2008. Õnne otsingud.http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B0E0461F854ECD75C22572870037BACB. 03.04.2008 ). · Ille Saar: ,, Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku." ( Saar,I. 2008. Mis on õnn? http://www.rajaleidja.ee/web/?id=5815. 03.04.2008 ) · ,,Miski ei vääri meie toetust rohkem kui teaduse ja kirjanduse edendamine. Igal maal on üldise õnne kindlaimaks aluseks teadmine," ütles George Washington pöördumises Kongressi poole 8. jaanuaril 1790. Ameeriklased oskavad suurelt mõelda ja näha veidi kaugemale. See on nende edu üks pante
mis kestab igavesti. Armastus olla armastatud ja ise kedagi armastada on oluline kõigile inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus.
1. Kas pealkiri vastab tekstile? Claudia Dreifusi intervjuu pealkiri on ,,Kui palju õnne saab raha eest osta?" Pealkiri vastab tekstile osaliselt. Artikli algust lugedes sügavalt sisukat vastust sellel küsimusele ei saa. Ajakirjanduslikus mõttes on see aga huvitekitav ja lugejaid ligitõmbav. Põhiliselt räägitakse inimese loomusest, reageerimisest edule ja ebaedule ning viidatakse, et inimese käitumine tulevikus ei pruugi olla ootuspärane. Raha või materiaalse heaolu ja õnnelikkuse võrdlus tuuakse sujuvalt sisse eelviimases küsimuses ,,... rahaga ei saa õnne osta?" ja siis on vastus küsimusele lihtne: ,,Andmed näitavad, et vaeste puhul saab väikese rahaga osta palju õnne. Kui oled rikas, saad suure rahaga osta natuke õnne juurde. Kuid mõlema puhul suurendab õnne just raha." Kuigi kogu tekst oli põnev läks pealkirjaga otseselt kokku vaid paar lõiku. Kokkuvõtvalt tekitas see siiski huvi sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilberti uurimuse vastu. 2
Kõigil meist on vaja läbida oma rada. Seda läbides jätame me rajale jälje- täpselt sellise nagu meile endile meeldib. Kui tahame käia mööda uut rada, siis ei saa me käia teiste jälgedes, selleks peavad olema meil oma soovid ja eesmärgid. Inimese tegutsemine on tulus ainult siis, kui ta teeb kõike siin maailmas oma hingega ja kõige sellega, mis tema sees peitub. Kuid seda suudab teha vaid inimene, kes on õnnelik. Aga mida mõistame me üldse õnne ja õnnelikkuse all? Ometi ei saa see ju olla asi, millest kõik üheselt aru saavad. Mida teha, et olla õnnelik? Paljud meist ütlevad, et raha ei tee õnnelikuks ja et nad ei hooli sellest, kuid võib kindel olla, et päris nii see ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu, mis on mõnus ja teda rahuldav, peab tal kindlasti olema ka raha. See tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab ka kõvasti jõudu juurde edaspidisteks eesmärkideks. Keegi meist ei tahaks ju ärgata
Kas raha teeb õnnelikuks? Juba aastasadu on nähtud raha kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuud, teema läbib ka paljusid kirjandusteoseid. See on probleem millega puutuvad kokku kõik inimesed: nii vaesed, rikkad kui ka need kes jäävad kahe äärmuse vahele. Kas raha teeb õnnelikuks? Inimeste vahelised suhted on keerulised ning inimesed on väga erinevad. Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki. Teised elavad
SÕNA NAER, sest tegemist on pealtnäha lihtsa ja igapäevase sõnaga, aga seda lähemalt uurima hakates selgus, et on päris keeruline ja abstraktne, mis andis võimaluse ennast proovile panna. NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb.
Kulutamiseelne kimbatus muudab inimese vahetult enne ,,õnne" ostmist masendusse ja kui ta lõpuks väljubki poest koos kaubaga, siis on ta üürikest aega õnnelik ja asub uuesti vaagima oma eelnevaid mõtteid : ,,Kas sai ikka õige valik tehtud?", ,,Äkki oleks ikka..." jne. Inimese teeb õnnelikuks see , kui ta saab osta mingi uue asja, aga raha kui vahend ja väärtus ning kuidas seda kasutada, muudab ta hoopiski õnnetuks. Raha ei ole kohe kindlasti üks õnnelikkuse esmaseid põhjuseid. Küll aga on tal siiski kandev roll ning kaudselt on ta siiski ikkagi üks õnnelikuks olemise osasid. Kui saad endale lubada seda, mida hing ihaldab, tekitab see rahulolu, mis omakorda teebki meid muretuks. Lõpuks on õnnelikumad need inimesed, kel on lähedased ja soojad suhted oma pereliikmete ja sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle alusel, mida teised
Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma. Ainsaks väljapääsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis on nende jaoks hea. Siit järeldus, et inimsoo üldise õnnelikkuse nimel tuleks tal elada ühiskonnana, kus inimsoo võimekam osa hoolitseks selle eest, et ka vähemvõimeka enamuse ülim loomupärane püüdlus saaks teostuda. Idee-pärane ühiskond oleks siis ühtlasi ka õnnelik ühiskond, mida ajaloos seni esinenud ühiskondade kohta pole sugugi ütelda saanud. Nii on Platoni poliitiline õpetus ka õpetus õnnelikust polis`est ja tema eetika peab paratamatult ja loomupäraselt üle minema poliitiliseks õpetuseks. See, et antud
põlvede tuleviku suunas. Just nii on ju ajast aega toimitud, pigem nagu mingi ürginstinkti ajendil. Seetõttu ei saa seda ideed eriti üle tähtsustada, kuna see on nii iseenesestmõistetav. Rahvuslikul tasandil on elu mõte säilitada oma riiki ja kultuuri. Aga kui rääkida üksikisikutest, siis on asi juba keerulisem. Mõni inimene tähtsustab oma elu juures edukust, teine jälle armastust ja perekonda. Raske on öelda, mis see peamine mõte on, ju ta üldise heaolu ja õnnelikkuse kanti kisub. Nüüd aga kuidas seda mõtet enda jaoks leida. Ühest vastust sellele küsimusele on peaaegu et võimatu leida. Mina näiteks olen oma elu mõtte enamjaolt suunanud tulevikule. See, et ma praegu eriti ei tea, kas minu eksisteerimisel ja elamisel ka mingi point on, ei tähenda, et ma seda tulevikus ei võiks teada. Aga eks ole olevikulgi oma teatud mõte. Tuleb lihtsalt mingisugune hea tugipunkt leida. Mulle on selleks
teisiti teha. Ühes 19. sajandi perekonnaõpetuse õpikus seisavad selged juhtnöörid kuidas üks endast lugu pidav naine peaks mehe koju tulles käituma - ära võta teda vastu virinaga, söök olgu valmis, tee veel kiire tiir ümber kodu korjates üles laste mänguasjad ning õpikud. Veel soovitati pereemadel igasugune müra kaotada ja lapsed magama panna. Naiselt nõuti täit pühendumist ja ohverdust oma mehe heaolu ja õnnelikkuse nimel. Selle tagajärg oli õnnetu abielu. Osa naisi kasutas olukorda enda kasuks ära: õpiti kaasadega manipuleerima. Näiliselt olid lisaks meestele rahulolevad ka naised. Hendrik Ibsen kujutab oma teoses ,,Nukumaja" 19. saj naist, kes on vastupidiselt tüüpilisele tolle aja naisele isepäine ja julge. Nora pälvis ühiskonna hukkamõistu purunenud abielu lõpetamise ja kodust lahkumisega. Ta oli oma ajastukaaslastest sammukese võrra ees. 20. sajand oli naiste jaoks murdepunkt
Hellenismiaja eetika on individualistlik. Küsimuse põhitüüp jääb küll samaks, mis see oli olnud läbi terve antiikaja. Ikka lähtutakse arusaamast, et iga inimene püüdleb loomupäraselt eudaimonia`t. Kuid kui klassikalisel perioodil mõisteti seda hästi-toimetulemist selliselt, et see on saavutatav hästitoimiva ühiskonna ja riigi kaudu, siis nüüd langeb ära eetika paratamatu seos poliitikaga. Hellenismi perioodi eetikaõpetustes ei tule enam ühiskond õnnelikkuse tingimusena arvesse. Teoreetilise vaatluse all on õnnelikkus, mida inimene indiviidina, üksnes omaenda jõududele toetudes võiks saavutada. Selline muutus eetiliste õpetuse tüübis seletub muutustega sotsiaalses maailmas. Hellenismi perioodil kaotasid traditsioonilised kreeka ühiskonnad oma poliitilise iseseisvuse ja muutusid suure maailmaimpeeriumi osadeks. Veel Aristoteles, kes oli Aleksander Suure vallutuste kaasaegne, pidas kreeka
Haigla kui ühiskonna mudel Märkmepaberi lõpus, mida täiendasin kogu filmi käigus, on kirjas järgnev mõte: "Vaimuhaigla oli kogu Universumist trellide ja lukustatud ustega eraldatud maailm, kus kehtisid omad reeglid. Aga kui sinna sattus võõrkeha, viis see organismi tasakaalust välja" Enne McMurphy vaimuhaiglasse saabumist oli haigla nagu üks eraldatud, sõltumatu riik. Seal valitses piltlikult türannia, kus peaõde kehtestas vaimuhaigetele seadused ja kindla päevaplaani. Mitte ükski patsient ei astunud nendest reeglitest üle ja mitte hirmu pärast saada karistada, vaid nii oli neile endile mugavam. Mõned haigetest olid haiglas vabatahtlikult, millest järeldasin, et nad ei suuda ühiskonnas ise valikuid teha ja sellepärast elasid nad kellegi teise valikute järgi. Õe reeglid olid välja töötatud väga proffessionaalselt, sest nende täitmise korral ei tekkinud vaimuhaiglas suuremaid probleeme. Ka hästi org...
18. sajandil, ja ülekantud tähenduses õnnemaast on siit alguse saanud. Miks Marquézi ,,Sada aastat üksildust" müstiline küla on pärit just Kolumbia põhjarannikult. Miks inimesed, kes Kolumbias kord käinud, kõikidest ohtudest hoolimata siia alati tagasi kipuvad. Vastuse saavad paljud küsimused, mis sompus Eestis segaseks jäävad, nagu nt mis on elu mõte, mis värvi on armastus ja muud vähetähtsad eksistentsiaalsed pisiasjad. Ega ilmaasjata ole Kolumbia maailma õnnelikkuse edetabelis 34. ja Eesti alles 139. kohal. Turvalisuse pärast muret tundjatele teadmiseks! MadExpress viib reisiseltskonna küll sündmuste keskele, kuid narkokartellide hirmuvalitsuse ja paramilitaaride meelevalla tsoonidesse me oma nina ei topi. Tuntud ohtlikud piirkonnad jätame oma reisimarsruudist välja ja lendame neist lihtsalt lennukiga üle. Loomulikult on Kolumbiasse minnes alati omad riskid ja me ei üritagi väita, et mingit ohtu pole. Samas pole mõtet ka liigselt pabistada.
haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis jääb saavutamata tervise, õnnelikkuse, kõrgema haridustaseme, ennastjuhtivate õppijate, kujundamata ettevõtlikkuse ja tulevase majanduskasvu näol. Seni, kuni vaid väike osa ühiskonnast näeb muutuste vajadust, saame edasi loota neile eestvedajatele, kes juba täna on haridusmuutustesse investeeritud. Neid on nii ettevõtetes, mittetulundusühingutes, koolides ja ülikoolides kui avalikus sektoris.
haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis jääb saavutamata tervise, õnnelikkuse, kõrgema haridustaseme, ennastjuhtivate õppijate, kujundamata ettevõtlikkuse ja tulevase majanduskasvu näol. Seni, kuni vaid väike osa ühiskonnast näeb muutuste vajadust, saame edasi loota neile eestvedajatele, kes juba täna on haridusmuutustesse investeeritud. Neid on nii ettevõtetes, mittetulundusühingutes, koolides ja ülikoolides kui avalikus sektoris.
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad...
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinna...
Arvatakse, et mida rohkem ma oma lapsele luban, seda parem lapsevanem ma olen. Nii aga saabki lapsest kunagi pealiskaudne täiskasvanu, kes on harjunud, et kõike saab raha eest osta, olgu sees siis kas toit või naine. Neid huvitab eelkõige nende enda isiklik võim ja maine, millega nad peidavad sisemise tühjuse tunnet ja madalat enesehinnangut. Muidugi ei saa kõiki inimesi üldistada, kuid kahjuks liigub minu arvates tänapäeva ühiskond selle suunas. Mina arvan, et sissetuleku ja õnnelikkuse vahel puudub otsene seos. Kui meie baasvajadused on täidetud, siis muudab rikkus väga vähe meie üldist heaolu ja õnnelikkust . Hoopis pidev püüdlus veel suurema rikkuse ja rohkemate esemete omamise suunas on tegelikult see, mis inimesi õnnetuks teeb. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval ka Eestis võimalik peaaegu kõike hankida, kui ainult rahakott lubab, ometi ei ole see meid õnnelikumaks teinud, pigem on kasvanud krediitkaardivõlgade hulk
Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti voorusliku elu ja õnnelikkuse. elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat
Poleks su libe keel seal enam midagi aidanud, kuna Jaak oma kange iseloomuga nii kergelt poleks alla andnud. Jäid ju ikkagi tema pärast oma naisest Katist ilma! Oled sa takkajärgi mõelnud, millist valu sa osadele oma teele sattunud tüdrukutele võisid põhjustada? Väike Loki Mustjõe ääres oma logus onnikeses ei pruugi kunagi sinu ootamist ja lootmist lõpetada. Sa muutsid armsa väikese rõõmsameelse tüdruku armuvalus nooreks naiseks. Võtsid temalt selle õnnelikkuse, mis ta koos oma isaga elades sai loodusest lindude laulust, metsa kohinast ja erinevatest metsaloomadest. Peale sinuga kohtumist ei pruugi ta kunagi enam elu nii optimistlikult võtta, kui ta seda kunagi tegi. Sulle ei pruugi ta oluline olla, sa võibolla ei mõtlegi tema peale ega mäleta teda. Ta oli vaid üks naine su teel, nagu Tralla ja Ellogi. Kes teab, mida sa Ello mõtetes muutsid, oli ta nii kindel endas, kindel, et abiellub kirikuhärraga enne sinuga kohtumist
vastupidiselt ülima helguse ning lootusega. Seda kõike on väljendatud läbi võimsaima elemendi Maal – looduse. Mind lausa lummab, kuidas vaatamata luuletuse masendavale algusele, annab nõnda palju lootust edasi esialgse välgu võimsa müristamine lahenemine järsuks vaikuseks ning päikeseks. Tegelikult on kogu luuletus üks sujuv üleminek positiivsusesse, hakates aegamööda üha enam ning enam õnnelikkuse poole pürgima. Esimeseks heledaks hetkeks luuletuses on sümbol haua taha varjunud sinilillest, mis annab lugejale märku, et üdini kurval toonil poeem olla ei saa. See on esimeseks lootuskiireks surnuaias. Sellest edasi toimub kiire üleminek äkitse meeleolumuutuse ning vägevate kujundite peale. Olgugi, et mulle meeldib luuletuse areng ning võimsad looduskujundid, tekitas see minu jaoks ka palju küsimusi
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vast...
html, (20.03.2009) 22 Sealsamas 23 Sealsamas 24 Sealsamas 8 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis? Õnnelikkuse seisukohast on väga oluline uurida väärtusi. Euroopas on kahtlemata uurinud kõige enam õnnelikkust Ruut Veenhoven, kes juhib Rotterdami ülikooli juures õnneuuringute keskust. Keskus koostab iga aasta õnneindeksi, kus on ka Eesti andmed vaadeldavad. Selgub, et 95 riigi seas asetume õnnelikkuse poolest 73. ja 74. kohale. Tuleb välja, et meist märksa kehvemal järel riikide elanikud on õnnelikumad. Kõige kurvem on see, et eesti lapsed on Euroopas peaaegu kõige õnnetumad, neist tahapoole jäävad ainult Leedu lapsed. Laste heaolu poolest koolis oleme lausa viimasel kohal. Ka Euroopa vaimse tervishoiu uuringute tulemused annavad eestimaalastele kehva tulemuse: kolmveerand elanikest on kurnatud, neljandik frustreeritud.25 1.3. Miks on see nii?
Vastupidiselt sellele hüpoteesile, vanemad inimesed tegelikult ennustasid veidi järsemat langust kui nooremad täiskasvanud. Seega vaatamata täiendavale kogemusele oma elu jooksul, vanemad inimesed võivad toetuda õnne vähenemise teooriale mitte ainult kirjeldades teiste inimeste õnne, vaid ka kirjeldades enda oma. Nooremate ja vanemate osalejate mustrite erinevuse põhjuseks võib olla tingitud sellest, et nooremad osalejad ennustasid oma tuleviku õnnelikkuse taset, samas kui eakad meenutasid oma minevikku õnne. Kuigi mõlemas grupis arvati, et õnn üldiselt väheneb vanusega, siis nooremad olid kõhkleval seisukohal kasutada seda arvamust endi kohta. Vaatamata tõestusele, et õnn ei vähene vanusega, võivad mõned selles seisukohas kahelda. Kuna vanem iga on seotud olukorra reaalse halvenemisega, sealhulgas halvenev tervis ja vähenevad rahalised vahendid, samuti lesepõlve algus ja muud sotsiaalsed kahjud.
parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel Global ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest Sotsiaalse kapitali tasandid ja seos tervisega o Mikro- e indiviidi tasand – Burden of Disease (GBD)-haiguskoormus Olulised heaolu ja õnnelikkuse ennustajad: • ajaveetmine teiste inimestega väga tugev seos, eriti vaimse tervise osas o Meso- Years of Life Lost (YLL)- suremuskaotus, enneaegne surm on oluline subjektiivse heaolu allikas (Myers 2000). Õnnelikel inimestel on egrupikogukonna/paikkonna tasand – mõõdukas seos tõestatud o Makro- e enne eeldatava eluea lõppu Years of Lived with Disability võtmeküsimuseks ajaveetmine pere ja sõpradega
(mis sõltub ühest küljest sotsiaalsest võrdlusest teiste gruppidega, teisalt aga ühe või teise indiviidi ootustest, lootustest, soovidest, püüdlustest). • õnnelikkus koosneb kolmest komponendist, neis igaüht eraldi peab mõõtma subjektiivset heaolu uurides: − Positiivne afektiivsus − Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow -> sense of self) − Tähendus (meaning) Pikaaegse õnnelikkuse hindamisel tuleb arvestada ka inimese temperamenti. • Õnnelikkus on tingitud: - 50% geneetilistest teguritest (genetics), - 40% psühholoogilistest ja käitumuslikust teguritest (volitional factors) ja - 10% keskkonnast (circumstances). Õnne valem: • (Anu Realo) Psühholoogid määratlevad õnnelikkust ja head elu subjektiivse heaolu kaudu, millel on: 1) kognitiivne komponent - rahulolu eluga üldse või neurootilisus abielu, töö, materiaalse olukorraga jms
poole, mida võib jagada kolmeks: 1. Välised hüved nagu söök, jook ja rikkus jms 2. Kehalised hüved nagu näiteks tervis 3. Hingelised hüved. Aristoteles on nõus, et inimene vajab õnnelikkuseks neid kõiki, kuid otsustava tähtsusega on siiski just hingelised hüved.Õnn on elu kooskõlas voorustega. Voorused ongi nendeks kohasteks vormideks, milliseks tuleks inimesel oma loomupärased püüdlused kujundada, et oma elusihti saavutada. Järelikult tuleb õnnelikkuse saavutamiseks kujundada ennast vooruslikuks inimeseks. Platoniga võrreldes torkab silma see erinevus, et Aristoteles ei tunnista individuaalse hinge surematust. Järelikult on üksikisiku õnnelikus saavutatav ainult siinpoolses elus. Õnnelikkust käsitletakse aga teiselt poolt just elu kui terviku karakteristikana. Esimene pääsuke ei tähenda veel kevadet, üksik õnnestunud tegu või päev või eluperioodgi ei ole õnnelikkuseks siin defineeritud tähenduses. Kas inimene on
*antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr) Voorusest ja õnnest: Platoni keskmised dialoogid: -õnne jaoks keskne vooruslik elu -hingel 3 osa:mõistuslik,emotsionaalne ja instinktid -õiglus:iga osa täidab oma funktsiooni -mõistus valitseb, emotsioonid toetavad ja instinktid ohjeldatud Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes -naudingud-meelelised ja vaimsed ARISTOTELES (384-322 eKr) *Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. *Analoogia kunstnike funktsioonidega -suurim hüve oma funkt. teostamine parimal viisil *Inimhinge funkt. Mõistuspärane toimimine *Inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul *Õnn on ,,parim,kauneim,nauditavaim" -ugaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud
lausa esimeseks feministiks.) Ühiskonnakihtide õigused ja kohustused ning nendevahelised suhted. Ideaalriigi ülim mõõt on õiglase riigimudeli toimimisega tagada kõigi ühiskonnaliikmete õigus tõelisele vabadusele ja õnnele teadvuse vabaduse arengule ja iseenda parimale teostamisele. Platoni riigikäsitlus on holistlik, ühiskonnatervikut indiviidide ees esmaseks pidav. Eriti ilmekalt rõhutab seda võrdpilt, kus ta võrdleb ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda maali ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole vajalik, et iga detail pildist oleks tehtud kõige kaunima värviga, vaid oluline on see, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii ei ole riigi õnnelikkus selle liikmete õnnetunde mehaaniline summa. Kogu ühiskonna/riigi õnn saadakse iga indiviidi ja iga ühiskonnakihi vastastikuse vastutuse ning õiguste ja kohustustega. Igaüks kannab õiglast ja tema võimetele vastavat koormat ühiste huvide ja ideaalide nimel
rääkisid nendest asjadest teadlase autoriteediga. See mida nad propageerisid ja mida vahel nimetati ka ataraksiaks (oma tunnete väljendamine ja jagamine), hakkas ajapikku mingil määral juurduma ka kaasaegses lääne kultuuris ja see nii nimetatud kaasaegne hellenistlik ajastu väljendus selles, et kuna meie vanemate tänapäevane ühiskond oli muutunud paljude jaoks kurnavaks ja sarnaselt vanale kreekale otsisid inimesed uusi õnnelikkuse vorme. Humanistlik psühholoogia rõhutas kaasaegse skeptilisuse vormi. Tunduvalt märgatavam vorm hellenismist 60ndatel aastatel oli hipitraditsioon, kes sarnaselt vana-kreeka küünikutega eraldusid traditsioonilisest ühiskonnast, mida nad põlgasid ja sarnaselt humanistlike psühholoogidega olid ka hipid sõjajalal oma kultuuriga. Nad ei usaldanud mõistust ja hindasid tundeid. Aga hipide puhul viidi antiintellektualism ja igasuguste maneeride ja kommete põlgus tunduvalt kaugemasse
Säilinud teos "Historia",mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tolle aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478e.Kr *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik") *Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne ...
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
olukordade muutumisele. Riik saab pakkuda üksikisikule teatud julgeolekut ja on sedavõrd kasulik. Kuid see saab siiski olla üksnes suhteline julgeolek. Tark hoiab seetõttu eemale poliitilisest tegevusest ja rahvahulkadest. Õnnelik elu on tagasitõmbunud elu, "oma aia harimine", s.t väikeses sõprade ringis õnnelikkust tagava elustiili viljelemine. Pole realistlik loota, et on võimalik kujundada kogu ühiskonda õnnelikkuse tingimusi pakkuvaks. Küll olevat aga võimalik iseennast kujundada selliseks inimeseks, kes on vääramatult õnnelik. Epikuros peab parimaks loobumist avalikust elust ja poliitikast, kuna sellega kaasnevad tavaliselt inimesele mittevajalikud raskused ja kannatused, mis ainult ebameeldivalt tema eluõnne nautimist võivad häirida. Tema eluloosungiks oli ela muretult. Epikuurlaste seas hinnatakse väga kõrgelt sõprust. Ta väidab koguni, et suurim naudingutest ongi sõprusest saadu
Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud, püüelda selle poole; pidades väärtuslikuks loodust, väljendame seda ka käitumisega. Väärtuste puhul on küsimus selles, kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed ( st inimesed on kultuuriti erinevad). Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne või on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtused jagunevad kolmeks: · Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast. Näiteks: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne · Vahendiväärtused e. instrumentaalsed väärtused aitava kõrgema astme väärtusi saavutada. Näteks raha, tööriist, arstirohi. · Segaväärtused väärtused, mis on iseenesest head kui ka millegi jaoks kasulikud. Näteks: hea nägemisveel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
