mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et
Summat määratakse tervikust lähtuvalt, summa ja terviku samasus on ideaal...maailm see on absoluutselt terve, tervik kui niisugune. o Asja teeb rakeks see, kas universum on lõputu ( lõpmatuse osa on lõpmatu ja seega oleme me universumiga võrdsed) või lõplik (Kui ta on lõplik siis on ta täiuslik ja seega on inimene a täiuslik). Lõpmatus on lõplik. Inimene ei usu loogilisi järeldusi Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? o Inimene võib väga üksikasjaliselt määratleda oma asukoha ajas ja ruumis, leidaoma punkti kõige detailsemal kaardil ja kõige täpsemas kalendris. Vaatamata selle ei tarvitse inimene end leida. o Inimene on tühine. Inimeste kord matkib looduse korda ja universumis tegelikult vahet ei ole kas meil on kord või ei ole. Me oleme mõttetud võrreldes maailmaga
Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla. · Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene on kui pisike liivatera universumis, kuid kõigel on sela oma koht et universum täiuslik oleks. Moskva paistab maailma silmis suure sipelgapesana ja inimesed sipelgatena · Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu. Olgu asi nii väike kui tahes ning nii tähtsusetu kui tahes, ta peab olemas olema, muidu on osake puudu ning asi
mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga. Camus me omandame elamise harjumuse enne kui omandame mõtlemise harjumuse. Heidegger Inimene on Dasein. Dasein on maailmas olemine
(loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse. Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me
Bibihhini sõnul on maailm kõik. Maailm on kõik, mis on ümberringi, see mis on kaugel ning see, mis on lähedal. Kõik on maailm. Kõik, mida me näeme on samuti maailm. 2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Maailma määratlemine on Bibihhini arvates probleem sellepärast, et me ei mõista maailma, kuna me ei määratle seda kui tervikut. Tegeleme vaid mingite osadega maailmast, kuid mitte kunagi maailmaga kui tervikuna. 3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Bibihhin ütleb, et inimesel on oma koha leidmine maailmas raske. Inimene võib Bibihhini sõnu küll väga detailselt enda asukohta ajas ja ruumis, kaardil ning kalendris teada, ent sellegipoolest ei pruugi ta leida enda kohta maailmas. Bibihhin mainib ka seda, et maailma kõrval on inimene tühine ning mõttetu. 4. Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Bibihhin ütleb, et me ei tea, misasi see tervik on, kuid me tunneme selle alati ära
ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? a. Maailm on tervik, mis ei ole mõõdetav summaga. Summa määratakse tervikust lähtuvalt. Terviku ja summa samasus on ideaal...maailm absoluutselt terve, tervik kui niisugune. b. Kas universum on lõputu ( lõpmatuse osa on lõpmatu ja seega oleme me universumiga võrdsed) või lõplik (Kui lõplik, siis on täiuslik ja seega on inimene ka täiuslik). Lõpmatus on lõplik. 3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? a. Inimene võib väga üksikasjaliselt määratleda oma koha ajas ja ruumis, vaatamata selle ei tarvitse inimene end leida. b. Inimene on tühine. Inimeste kord matkib looduse korda. Me oleme mõttetud võrreldes maailmaga. Inimene otsib end ruumis ja maailmas. Ta on peata, ei saa aru mis tema ümber toimub. 4. Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? a. Me ei tea, mis on tervik, aga tunneme ta ära
fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta:
kultuuriruumis üldse eksisteerida saab. 4. tekst Küsimused ja vastused Bibihhini Maailma kohta: 1. Mis on maailm Bibihhini arvates? Kuigi inimesed suudavad lugeda kaarti ja määrata koordinaate, tegelevad nad siiski enda leidmisega maailmas. Tegu on seega millegi muu kui vaid kosmilise ruumiga, mistõttu ei saaks tõmmata võrdusmärki maailma ja universumi vahele. Bibihhin on öelnud: „Võta kõik, ära jäta midagi välja, ja sa saad maailma.“ Tema definitsioon on lihtne ja konkreetne. Maailm on kõik – kõik, mis on olemas, kõik, mida ei ole ja kõik, mis potentsiaalselt võib olla . 2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Bibihhini arvates on see probleem, kuna millegi täielikuks määratlemiseks peaks mõistma tervikut ja meie teadused tegelevad vaid maailma struktuurielementide uurimisega. Me ei saa
) ja vaadata kas jääb järele midagi, milles enam kahelda ei ole võimalik. Sellisel juhul oleme leidnud esimese kindla kivi, millelt alustada. Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus). Absurd- olukord, kus tunneme võõrandatust. Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta. Filosoofia põhiküsimus: ,,Miks pole ma siiani sooritanud enesetappu?" Bibihhin- mõtleb meeleolude üle. Tuju puudumine ei tähenda seda, et pole tuju ja meeleolu. Meeleolu pole seepärast, et meie olemine on meelestatud millestki muust. Tuju on küll aga ei tea täpselt milline, kuigi teame täpselt et see pole selgistamise tuju. Meeleolu ei küündi tervikliku vormini. Miks peaksid sellised meeleolud meie jaoks olema oksaks filosoofiasse? Filosoofial on oluline erinevus võrreldes teadusega. Ta küsib küsimusi, uurib asju, otsib teadmist, mis erineb teaduslikust
Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles, milles on üldse võimalik kahelda ning siis vaadata, kas jääb alles midagi, milles pole enam võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu
teaduste seletamiseks on maailm jagatud osadeks , need osad omakorda veel osadeks jne. Ehk siis maailm oleks juskui kõik meie ümber, see mis on kaugel- kõik mis on olemas ja kõik mis ei ole. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?Probleem on see seetõttu, kuna maailm on nii suur. Väga paljud teadusharud tegelevad maailma määratlemisega ning kui ühte asja teevad väga paljud, siis ei saa see probleemi vaba olla. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?Inimesed oleksid nagu sipelgad maamunal . Kõik nad otsivad ööseks varju ja hommikul alustavad üldjuhul taas liiklemist. Inimene pole maailmaga võrreldes mittemidagi. Ta on tühine, justkui imeväike tolmukübeke. Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on ühtsus. Ühtsus on ühe ehk ühese omadus. Ühesus on üks, üks on arv.Mis on aga arv? Arvu määratlust pole olemas
filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard. 5
oleva olemine miks olev on? · loogiline paratamatus · täius kuidas olev on? · liikumatult, liikumine on illusioon · liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon milles seisneb / mis on oleva olemine? Mis on filosoofia? alguse küsimus Millest filosoofia algab? · Aristoteles imestusest · Descartes radikaalne kahtlus · Camus absurdist · Bibihhin meeleolust Mis on filosoofia? meetodite küsimus faculty / hingejõud / zanr / vorm meetod võime mõtlemine arutlus õiged arutluse reeglid (loogika) kujutlusvõime kirjanduslik tekst /kõne metafoorid ja kujundid, teksti / kõne retoorilised omadused
annaabi.ee 
