mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et
Summat määratakse tervikust lähtuvalt, summa ja terviku samasus on ideaal...maailm see on absoluutselt terve, tervik kui niisugune. o Asja teeb rakeks see, kas universum on lõputu ( lõpmatuse osa on lõpmatu ja seega oleme me universumiga võrdsed) või lõplik (Kui ta on lõplik siis on ta täiuslik ja seega on inimene a täiuslik). Lõpmatus on lõplik. Inimene ei usu loogilisi järeldusi Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? o Inimene võib väga üksikasjaliselt määratleda oma asukoha ajas ja ruumis, leidaoma punkti kõige detailsemal kaardil ja kõige täpsemas kalendris. Vaatamata selle ei tarvitse inimene end leida. o Inimene on tühine. Inimeste kord matkib looduse korda ja universumis tegelikult vahet ei ole kas meil on kord või ei ole. Me oleme mõttetud võrreldes maailmaga
Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu tundub talle mõttetu: mõttetu on isegi loota, absoluutselt kõigel puudub mõte. Naudingud ei kaalu elust võõrandumist üles. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: · Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on kõik mis on ja ei ole ka meie ümber · Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Sest maailm on suur ja lai. Sinna ei kuulu ainult see mida näeme vaid ka see, mis potentsiaalselt võib olla. · Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene on kui pisike liivatera universumis, kuid kõigel on sela oma koht et universum täiuslik oleks. Moskva paistab maailma silmis suure sipelgapesana ja inimesed sipelgatena · Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu. Olgu asi nii väike kui tahes ning nii tähtsusetu kui tahes, ta peab olemas olema, muidu on osake puudu ning asi
1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoo...
Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selle...
Mis on maailm Bibihhini arvates? Bibihhini sõnul on maailm kõik. Maailm on kõik, mis on ümberringi, see mis on kaugel ning see, mis on lähedal. Kõik on maailm. Kõik, mida me näeme on samuti maailm. 2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Maailma määratlemine on Bibihhini arvates probleem sellepärast, et me ei mõista maailma, kuna me ei määratle seda kui tervikut. Tegeleme vaid mingite osadega maailmast, kuid mitte kunagi maailmaga kui tervikuna. 3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Bibihhin ütleb, et inimesel on oma koha leidmine maailmas raske. Inimene võib Bibihhini sõnu küll väga detailselt enda asukohta ajas ja ruumis, kaardil ning kalendris teada, ent sellegipoolest ei pruugi ta leida enda kohta maailmas. Bibihhin mainib ka seda, et maailma kõrval on inimene tühine ning mõttetu. 4. Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Bibihhin ütleb, et me ei tea, misasi see tervik on, kuid me tunneme selle alati ära
ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta?
2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? a. Maailm on tervik, mis ei ole mõõdetav summaga. Summa määratakse tervikust lähtuvalt. Terviku ja summa samasus on ideaal...maailm absoluutselt terve, tervik kui niisugune. b. Kas universum on lõputu ( lõpmatuse osa on lõpmatu ja seega oleme me universumiga võrdsed) või lõplik (Kui lõplik, siis on täiuslik ja seega on inimene ka täiuslik). Lõpmatus on lõplik. 3. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? a. Inimene võib väga üksikasjaliselt määratleda oma koha ajas ja ruumis, vaatamata selle ei tarvitse inimene end leida. b. Inimene on tühine. Inimeste kord matkib looduse korda. Me oleme mõttetud võrreldes maailmaga. Inimene otsib end ruumis ja maailmas. Ta on peata, ei saa aru mis tema ümber toimub. 4. Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? a. Me ei tea, mis on tervik, aga tunneme ta ära
fantaseerida(N: ta ei saa mõelda ringikujulist ruutu, inimene aga küll). 7. Kontstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia Hegel: ,,mina" vahendatuse protsessid. Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa 20.saj saabub ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis. See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2
kultuuriruumis üldse eksisteerida saab. 4. tekst Küsimused ja vastused Bibihhini Maailma kohta: 1. Mis on maailm Bibihhini arvates? Kuigi inimesed suudavad lugeda kaarti ja määrata koordinaate, tegelevad nad siiski enda leidmisega maailmas. Tegu on seega millegi muu kui vaid kosmilise ruumiga, mistõttu ei saaks tõmmata võrdusmärki maailma ja universumi vahele. Bibihhin on öelnud: „Võta kõik, ära jäta midagi välja, ja sa saad maailma.“ Tema definitsioon on lihtne ja konkreetne. Maailm on kõik – kõik, mis on olemas, kõik, mida ei ole ja kõik, mis potentsiaalselt võib olla . 2. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Bibihhini arvates on see probleem, kuna millegi täielikuks määratlemiseks peaks mõistma tervikut ja meie teadused tegelevad vaid maailma struktuurielementide uurimisega. Me ei saa
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õ...
täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv isiksusest, isiksust kultuurist, nad on tihedalt põimitud, kuid nendevaheline koostöö ning tasakaalu leidmine ei ole kerge. 54. Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailma kohta ei anna Bibihhin oma lõpliku vastust, kuid ütleb, et maailm on ,,kõik". Kõik, mis meid ümbritseb, olenemata kaugusest. Universum ongi maailm, koos oma süsteemide, planeetide ja mu sinnakuuluvaga. Universum, see lõputu pime ruum, millest me vähe teame ongi maailm, me ei tea millest ta koosneb, kust algab või kus lõppeb. Maailm moodustub tervikuks meiega ning kõige sellega mis on meie ümber, näeme me seda või mitte. 55
teaduste seletamiseks on maailm jagatud osadeks , need osad omakorda veel osadeks jne. Ehk siis maailm oleks juskui kõik meie ümber, see mis on kaugel- kõik mis on olemas ja kõik mis ei ole. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem?Probleem on see seetõttu, kuna maailm on nii suur. Väga paljud teadusharud tegelevad maailma määratlemisega ning kui ühte asja teevad väga paljud, siis ei saa see probleemi vaba olla. Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet?Inimesed oleksid nagu sipelgad maamunal . Kõik nad otsivad ööseks varju ja hommikul alustavad üldjuhul taas liiklemist. Inimene pole maailmaga võrreldes mittemidagi. Ta on tühine, justkui imeväike tolmukübeke. Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on ühtsus. Ühtsus on ühe ehk ühese omadus. Ühesus on üks, üks on arv.Mis on aga arv? Arvu määratlust pole olemas
1.Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailm on Bibihhini arvates ülima korra näida.Inimene üritab matkida oma tegevustes maailma korda kuid see ei õnnestu temal eriti hästi. 2.Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Kuna me ei tea täpselt millest universum koosneb ja mis ta üldse on, siis ei saa me ka teada täpselt määratleda. Me suudame mõisat ainult suhtelist tervikut aga kuna maailm on absoluutne tervik siis me ei saagi maailma mõista. 3.Kuidas Bibihhin kirjeldab inimese ja maailma suhet? Inimene üritab loodusega võrdne olla, tulevikus võibolla muuta isegi planeetide liikumist. Aga ikkagi on inimene maailma korraga võrreldes tühine kuna me ei näe kunagi tervet maailma. Maailmas mida me näeme ei ole meid endid ja maailmas mida näeb keegi teine oleme me olemas. Seega ei näe keegi kunagi tervikut. Kuna Maailm on aga absoluutne tervik siis seda on võimalik vaid tunnetada. Ja kui inimene ei suude seda tunnetada siis peab ta maailmaga
oleva olemine miks olev on? · loogiline paratamatus · täius kuidas olev on? · liikumatult, liikumine on illusioon · liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon milles seisneb / mis on oleva olemine? Mis on filosoofia? alguse küsimus Millest filosoofia algab? · Aristoteles imestusest · Descartes radikaalne kahtlus · Camus absurdist · Bibihhin meeleolust Mis on filosoofia? meetodite küsimus faculty / hingejõud / zanr / vorm meetod võime mõtlemine arutlus õiged arutluse reeglid (loogika) kujutlusvõime kirjanduslik tekst /kõne metafoorid ja kujundid, teksti / kõne retoorilised omadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
