Rahvusvaheline poliitökonoomia (0)

Rahvusvaheline poliitökonoomia
I loeng
Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik
Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine )

• Poliitiline
  

• Valitsus
  
• Avalik
  
• Jaotamine
  

• Majanduslik
  

• Kalkuleerimine
  
• Eesmärgistatus
  
• Piiritletav valdkond
  

Balaam, Veseth

• Riik – kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum
  

• ( Põhiseadus ) võimu paigutamine ja jagamine
  

• Turg - individuaalne otsustamine ja tegutsemine
  

• Ressursside paigutamine ja jagamine
  

Frieden, Lake

• Poliitika – institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid
  
• Majandus – jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem
  

Gilpin

• Riik – hierarhia , lojaalsus, territoriaalsus , välistamine
  
• Turg – vastastikune sõltuvus , funktsionaalne lõimumine, kaasamine
  
• Kaks ühiskondlikku regulatsiooni – kaubandus, investeeringud , liikumine vs riigi piirangud neile
  

Mis on poliitökonoomia?

• Ühendab majanduse ja poliitika
  

• Miks üldse eristada? – analüüsimiseks, kuid see läbi kaob palju infot
  
• Analüütiline eristamine
  

• Algselt sama (Smith, Mill)
  
• Eraldumine 19.saj lõpul – Marshall
  
• Lähenemine 1970ndatel – Majanduse eksogeensed muutujad, mida ei suudeta seletada
  

Carporaso, Levin

• Kalkuleerimine, materialism ja struktuur
  

Balaam ja Veseth

• Pinged kahe poole vahel
  
• Dünaamika
  
• Kollase ja sinise metafoor – poliitika ja majandus on vägagi kattuvad, kui jagada p ja m kaheks värviks oleks kogutulem roheline
  

Frieden, Lake

• Siseriikliku ja rahvusvahelise suhe
  
• Riigi ja erasektori suhe
  

Gilpin

• Metodoloogi
  
• Teooria (võiks seletada kõike) – majanduse imperialism
  
• Erinevad küsimused
  

• Majanduse defineerimine
  
• Tegutsejad
  
• Maailmamajanduse dünaamika
  
• Klassikaline majandusteadus (turg) vs poliitökonoomia (riik)
  

Qatley

• Erinevad aspektid: majandusteooria , poliitika ja nende mõjutused
  
• Neli valdkonda: kaubandus, rahandus , korporatsioonid, areng
  
• Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine
  

Kolm teooriat/ ideoloogiat

• Liberalism : indiviid, vabakaubandus
  
• Merkantilism : realism , riik
  
• Marksism : klass
  

Poliitilise süsteemi mõju majandusele ( Spero ) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi)

• Rahvusriigi tekkimise ajastu – Merkantilism
  
• Suurbritannia hegemoonia – vabakaubandus
  
• Imperialism – merkantilism
  
• II MS järgne aeg ( sisuline )
  

• Lääs – vastastikune sõltuvus
  
• Ida – sõltumatus
  
• Lõuna – sõltuvus
  

II loeng - Siseriiklikud majandussüsteemid
Riikide süsteemide uurimine

• Majandusteadus vs IPE
  
• Võrdlused
  
• 1980ndate arengud :
  

• Sotsialism – plaanimajanduse kokku kukkumine
  
• Aasia Tiigrid – mingisugune riigi regulatsioon on hea
  
• Majanduskonfliktid – nt. Usa ja Jaapani kaubandustüli
  
• Integreerumine – sarnased majandused ühinevad
  

Peamised erinevused

• Riigi majanduse eesmärgid
  
• Riigi roll majanduses
  
• Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad
  

USA eesmärgid

• Individuaalse tarbija suurim kasu
  
• Vaba konkurets
  

• Sherman Antitrust Act
  
• Clayton Antitrust Act
  

• Managerial capitalism
  

• Juhtimine lahutati omandist
  
• New Deal 1930ndatel
  

Riigi roll USAs

• Neoklassikaline arusaam majandusest
  
• Poliitiline struktuur
  

• Palju lahusust
  
• Pinged avaliku ja erasektori vahel
  
• Erinevused mikros- ja makrotasandil
  
• Tööstuspoliitika
  

Äritavad USAs

• Killustatus nagu poliitikas
  
• Hajutatud kontroll
  

• Väiksed osalused - nagu coop
  

• Töösutse ja finantsi lahutatus
  
• Tööstuskodade nõrkus
  
• Shareholder vs stakeholder
  

Jaapani eesmärgid

• Alates Meihi restauratsioonist 1868:
  

• Läänele järele jõuda
  
• Olla iseseisev
  

• Kuni II MS – militarism
  
• Sotsiaalne võrdsus ja sisemine harmoonia
  

Riigi roll Jaapanis

• Riik on arengu keskmes
  

• Tööjõud – haritud, oskustega
  
• Postipank
  

• Bürokraatia iseseisvus ja killustatus
  
• Delegeerimine
  
• Tööstuspoliitika
  

Jaapani äritavad

• Kahetasandiline tööturg – mehed olulisemad kui naised
  
• Kapatali saamine – pangalt
  
• Keiretsu
  

• Konglomeraat, mille keskel on pank
  
• Stakeholder
  
• Horisontaalne(kõik on võrdsed, kõigil on mingid õigused) ja vertikaale (emaettevõte ja kõik alluvad sellele)
  
• Välistav – sisse on keeruline saada (välismaalt investeerida Jaapanisse)
  

Saksa majanduse eesmärgid

• USA ja jaapani vahepeal
  

• Usa : vaba konkurents , vähe sekkumist, riigi roll
  
• Jaapan: säästud, eksport , äritavad
  

• Mittelstand – väikeettevõte, kes toodavad spetsiifilisi asju ja ekspordivad seda, pool spkst
  
• Korporatism – võetakse arvesse osapoolte arvamusi ka töötajate
  
• Heaolu
  

Riigi roll Saksamaal

• Kaudne, ärikliima loomine
  

• Õigussüsteem
  

• Bundesbank
  

• EKP
  
• Marga/euro hoidja
  

• Mikrotasandil minimaalne
  

• R&D
  

Saksa äritavad

• Organiseeritud tööandjad ja töövõtjad
  
• Finantseerimine
  

• Börs
  
• Pangad – osalus tööstuses, hiline industrialiseerimine
  

Erinevuste mõju

• Kas mõni on parem?
  

• Keeruline hinnata
  
• Erinev areng, erinev süsteem
  

• Kas süsteemid võistlevad üldse omavahel darvinismlikult?
  

• Konkurentsivõime – produktiivsus
  
• Paindlikkus
  

III loeng - Kaubandus
Miks on see kaubandus kasvanud ja mis on selle tagajärjed?

• Paul Krugman ‘Growing World Trade: Causes and Consequences ’ 1995
  
• Globaliseerumine
  

• Tehnoloogia
  
• Poliitika
  

Võimalikud põhjendused Külma sõja järgseks tõusuks

• Sotsialismimaade kaasamine
  
• 3.maailma areng
  
• Üldine liikumine vabakaubanduse poole
  
• Teenused
  

Teenused

• GATS – General Agreement on Trade in Services :
  

• Uruguai vooru tulemus
  
• Neli tüüpi:
  

• Riigiülene teenus
  
• Tarbimine teises riigis
  
• Teenuse pakkumine teises riigis
  
• Füüsiliste isiku tarbimine
  

20.sajandi kaubandus

• Uued aspektid võrreldes varasemaga:
  

• Intra -trade (või ka intra-industry trade)
  
• Lisandväärtuse ahela jagamine
  
• Super -kauplejad
  
• Madalapalgalised tootjad- eksportöörid
  

Miks siis on kaubandus kasvanud? Krugman, 1995

• Poliitilised faktorid
  

• Negatiivne lähenemine – tehnoloogia kitsaskohad
  

• Tehnoloogia
  

• Kommunikatsioon
  

• Piiride tõmbamine
  

Globaliseerumise mõju Spero& Hart , 2010

• Intellektuaalne omand
  
• Keskkonnamõjud
  
• Uus protektsionism
  

• Mitte-tariifsed piirangud:
  

• Dumping
  
• Sanitaar
  

• Vabatahtlikud ekspordipiirangud (VRA; VER)
  

• Põllumajandus
  

Vabakaubandus majandusteaduses

• Suhtelised eelised
  

• Heckscher –Ohlin mudel
  
• Faktorite paigutumine
  

• Gravitatsioonimudel
  

• Mass ja kaugus
  
• Fij=G(Mi β1Mj β2/Dijβ3)
  

WTO

• Asutatud 1995
  
• 164 liiget, sh Euroopa Liit
  

• Viimane liige Afganistaan (29.07. 2016 )
  

• Tegevuse kolm komponenti
  

• Kaubandusläbirääkimised ja lepped
  
• Printsiibid
  
• Vaidluste lahendamine
  

WTO põhimõtted WTO koduleht

• Diskrimineerimise vastu
  

• Kaubanduspartnerid
  
• Välismaised tootjad
  

• Kaubandusvabadus
  
• Ennustatavus
  
• Aus konkurents
  
• Vähemarenenud riigid
  

WTO põhimõtted - Thomas Oatley

• Liberaalne turumajandus
  
• Mittediskrimineerimine
  
• Vastastikkus
  
• Siseriiklikud tagatised
  

IV loeng – energia
Inimtekkeline energiasüsteem

• Komponendid
  

• Ressursid
  
• Muutmine
  
• Tarbimine
  

• Taristu
  
• Keskkonnamõju
  
• Areng
  

Ressursid

• Taastuvad – taastumatud
  
• Esmased - teisesed
  
• Taastuvad
  

• Päike
  
• Biomass
  
• Tuul
  
• Liikuv vesi
  
• Maa soojus
  

• Taastumatud:
  

• Fossiilid : Süsi, nafta , gaas , põlevkivi
  
• Tuumaenergia
  

• Esmane – energia saadakse keemiast
  
• Teisene – on mõni vaheetapp
  

Muutused süsteemis

• Prime mover
  
• Muutused tarbijas
  
• Muutused transpordis
  

Naftahinna kujunemine - Belõi

• Tehingud :
  

• Kohapealne ( Spot )
  
• Tulevased ( Forward )
  
• Futuurid (Futures)
  

• Turud :
  

• Kontango (contango)
  
• Mahahindlus (backwardation)
  

Naftatööstuse struktuurid - Mitchell & Mitchell ( Talus &Belõi toim)

• Susan Strange neli struktuuri
  
• Tootmine
  

• Nõudlus vs pakkumine
  

• Finants
  

• Erasektor vs riik
  

• Julgeolek
  

• Omand
  

• Teadmised
  

• Tootmine, avastamine, keskkond
  
• Peak oil
  

V loeng – areng
Teoreetilised lähenemised - Gilpin

• Arenguökonoomika
  
• Neoliberalism
  
• Developmental state
  

Arenguökonoomika

• 1940ndatest
  
• Ideed:
  

• Arengumaade erinevus
  
• Väga hiline (‘ late -late’) algus
  
• Vaesuse nõiaring
  
• Riigi sekkumine
  

Neoliberalism

• Nii akadeemias kui praktikas
  
• Mehhiko võlakriis
  
• Washingtoni konsensus :
  

• Poliitiline Washington
  
• Tehnokraatlik Washington
  

Washingtoni konsensus

• Eelarvedistsipliin;
  
• Kärpe prioriteedid ;
  
• Maksureform;
  
• Intressimäärad;
  
• Vahetuskursid;
  
• Kaubandus;
  
• FDI;
  
• Erastamine ;
  
• Dereguleerimine;
  
• Omandiõigus
  

Konsensustest - Foreign Policy

• Washingtoni kriitika
  

• IMF ja WB möödalaskmised Stiglitz
  

• Williamsoni kriitika kasutamise aadressil
  

• Teised konsensused
  

• Monterrey
  
• Kopenhaagen
  
• Mehhiko
  
• Peking
  

Developmental state

• Ida-Aasia vastukaal neoliberalismile:
  

• Valitsused loovad võimalusi
  
• Tööstuse kaitse
  
• Eksport
  
• Riikide omadused
  
• Sidemed – keiretsu, chaebol
  

• Pekingi konsensus
  

Maailmapanga grupp

• The International Bank for Reconstruction and Development (IBRD)
  
• The International Development Association (IDA)
  
• The International Finance Corporation (IFC)
  
• The Multilateral Investment Guarantee Agency ( MIGA )
  
• The International Centre for Settlement of Investment Disputes (ICSID)
  

VI loeng - Rahasüsteem

• Vahendid kaupade ja teenuste ostmiseks – raha
  

• Funktsioonid: vahetusühik, arveldusühik, hoiuse väärtus
  
• Likviidsus – kõige lihtsam ühest majandusobjektist teise ümber teisaldada
  
• Raha tüübid: commodity money – sisemineväärtus (kuldmündi väärtus oleneb, kui palju kulda sisaldab ja kui palju kuld on väärt), Fiat -raha – raha, mille väärtus tuleb sellest, et valitseja määrab selle (euro paberiraha on tõenäoliselt väärt sama palju kui monopoliraha).
  

Rahasüsteem

• Rahasüsteem (monetary) vs finantssüsteem (financial)
  

• Hõbe
  
• Kuld
  
• Bretton Woods – segu fikseeritud ja kulla kursist
  
• Vabakurss
  

Hõbedastandard

• Keskaegne vääringu- metall
  
• Kahemetalliline vääring
  
• Greshami süsteem
  

• Kuld vs hõbe – odavam metall (peamiselt hõbe) suretab kallima (kuld)
  

Kullastandard

• Kulla leiukohtade avastamine 19.saj
  
• Suurbritannia roll
  
• Maailmavaluuta
  

• Fikseeritud kursid
  
• Transpordikulu: kullapunktid
  

• Kuni 1914, edasi vahelduv edu
  

• Kulla-vahetuskuris standard
  

• Hea
  

• Inflatsiooni vähesus, kindlus
  

• Halb
  

• Paindumatus (peab olema kulda, et raha juurde trükkida), kohanemise keerulisus, pinge palkadel ja tööpuudus
  

Woods

• Fikseeritud kursid
  

• Valuuta – $USD – kuld (35$ unts)
  

• Probleemid:
  

• Sõjad – lükkasid USA majanduse inflatsioonile
  
• Euroopa ja Jaapani taastumine
  
• Kapitali liikumine – hegemoonia pani raha liikuma, mis pani pinget fikseeritud kursile
  

Vabaturg

• Mitte-süsteem, kullastandardi vastand – vabadus valituses aga ebakindlus rahaväärtuses
  
• Pooldajad: valitsuste võimalused
  
• Vastased: ebastabiilsus
  
• Tagajärjed
  

• Finantsturu teke
  
• Kursside kõikumine
  
• Keskpankade roll suurenes rahapoliitikas, pidid tegema reaalseid samme oma riigi valuuta väärtuse hoidmiseks (osta valuutat)
  

Ideaalse rahasüsteemi probleemide ringid

• Kohanemine
  

• Kuidas riigid kohandavad oma üle- ja puudujääke
  
• Rahapoliitika ( keskpank ) ja fiskaalpoliitika (valitsus)
  
• Devalveerimine (Kreeka) vs deflatsioon (tarbijad ootavad kuniks hinnad lähevad veel madalamaks ja see tekitab majanduslangust)
  

• Likviidsus
  

• Reservid
  
• Emissioonitulu – võime ignoreerida maksebilanssi puudujääke, ilma, et see valuuta väärtust palju mõjutaks
  

• Usaldus – kui stabiilne on kurss
  

Maksebilanss

• Tehingud riigi ja välismaalima vahel
  
• Jooksevkonto – kauplemine , Eestis ülejäägis (teenuste eksport)
  

• Jooksvad tehingud: kaubanduse puudu- ja ülejääk ; Intressid ja dividendid
  

• Kapitalikonto
  

• Finantstehingud: laenud, investeeringud
  

Vastandlikud eesmärgid

• Trilemma – sul on valik kolme asja vahel, mida sa kõike tahad aga ei saa kõike, vaid ainult kaks
  

• Mundell (1963) ja Fleming (1962)
  

• Osised
  

• Usaldus, stabiilsus, kursid
  
• Kohanemine, tasakaal, iseseisvus
  
• Likviidsus, efektiivsus, kapitalivood
  

fix. kurs 2. Poliitika 3. Vood – valida saab ainult kahevahel
Eesti valis fix, kursi ja vood, loobus iseseisvast rahapoliitikast
Valides 1. ja 2. ei ole suurt voogu, mis ei lase palju raha riigist välja kuid ei sisene ka
Suur deflatsioon = suur tööpuudus
Euro

• Maastricht – algselt kuidas saada euro, nüüdseks Kopenhaagen – inflatsioonimäär, eelarve puudujääk ei tohi olla suurem kui …, võlakoorem ei tohi olla suurem kui 60% SKPst
  
• Võimalikud küsimused:
  

• Kas euro asendab dollari? – dollari tugevust suurendab usa majanduslikvõimekus - sõjad
  
• Mida see tooks kaasa USAle ? – kaoks ära emissioonitulu, kuid see võtab kaua aega ja majandus suudab sellega kohaneda, maksebilanssi peab hakkama parandama
  
• Mida see tooks kaasa süsteemile? – väga midagi, lihtsalt valuuta muutust (euro asendab dollari)
  

• Teised rahaliidud:
  

• Ida- Kariibi dollar , CFA & CFP frank
  

• Dollariseerumine – teise riigi raha kasutamine – briti neitsisaared
  

IMF

• Nõustamine – rahapoliitikas
  

• Jälgimine
  

• Uuringud
  
• Laenud
  

• Kriisilaenamine $250mldr, 2010
  
• Paindlikkus
  

• Vähemarenenud riigi
  

• 4 valdkonda – soodustingimused laenudel
  

• SDR - Special drawing rights
  

VII loeng - Finantssüsteem
Tekkelugu

• ’finantsrevolutsioon’ 1970ndatel
  
• Probleemid:
  

• Suhteline osakaal väiksem kui varem
  
• Investeeringute objektid
  
• ’high- frequency ’ investeeringud – kestab lühikest aega, eesmärgiga investeering edasi müüa
  
• Feldstein-Horioka mõistatus – kapital liigub kohta, kus on kõige parem, ent mõistatus ütleb vastupidist, kapital liigub kohta, kus on säästlik
  

Finantskriisid

• Süsteemi haavatus
  

• Riskifondid
  

• Kriiside tüpoloogia:
  

• Lokaalsed kriisid :
  

• 1970ndate Ladina-Ameerika
  
• 1990ndate Euroopa
  
• 1994-95 Mehhiko
  

• Globaalsed
  

• Ida-Aasia 1998
  
• Käesolev/lõppev
  

Kriiside tüpoloogia

• Kvantitatiivne lähenemine
  

• Inflatsioon (40%) ( hüperinflatsioon )
  
• Vahetuskurss – suur raha väärtuse langus, vene rubla vs usd, võlad on väliskursis, mis muutub järjest kallimaks
  
• Müntimine – mida vähem kulda, seda vähem väärt (sisemiseväärtusega raha puhul)
  

• Kvalitatiivne
  

• Pangandus – pankade üle ostmine või pankrotti minek. Pangajooks – hoiuseid võetakse pankadest välja
  
• Välis- ja sisevõlg – sisevõlg vähendamine devalveerimise tõttu pole hull, kuid välisvõla puhul see suurendab seda, kuna välisvõlg on tavaliselt välisvaluutas
  
• Maksebilansi (Balaam & Veseth) – jooksvakonto puudujääk on suur
  

Maksebilanss

• Tehingud riigi ja välismaalima vahel
  
• Jooksevkonto
  

• Jooksvad tehingud
  

• Kaubanduse puudu- või ülejääk
  
• Intressid ja dividendid
  

• Kapitalikonto
  

• Laenud
  
• Investeeringud
  

Maksebilansi kriis

• Jooksevkonto puudujäägi kompenseerimine
  

• Varad ja ostjad
  
• Liiga suur võlg
  

• Lahendused kriisile (IMF):
  

• Devalveerimine
  
• Deflatsioon (kärped)
  
• Kaubandusvabadus
  
• Sotsiaalne kaitse
  

Riigi võlakirjad

• Nimiväärtus
  
• Intress
  

• Tagasimakse võimekus
  
• Negatiivne intress
  
• Reitinguagentuurid
  

• Oksjonid
  

Finantskriis olemus

• Hyman Minsky
  

• Financial instability teooria
  
• Kapitalismile omased
  
• Käik:
  

• Väline sündmus – ikaldus
  
• Investeeringud, raha liikumine – ehitusele
  
• Buumi algus
  
• Raha toob raha juurde – mull
  
• Investorite lahkumine – mull lõhkeb
  

Minksy kriitika

• Kriiside unikaalsus
  

• This time is different !
  

• Ratsionaalsus
  

• Friedman – ratsionaalsus ei lase spekuleerida
  
• Kindleberger
  

• Individuaalne vs kollektiivne – individuaalne ratsionaalsus võib kaasa tuua irratsionaalse kollektiivsuse
  
• Siseriiklik vs rahvusvaheline
  

• Minksy poolt
  

• Psühholoogia
  

Globaalsed kriisid – Ida-Aasia 1998

• Raha juurdevool Taisse, Indoneesiasse ja Malaisiasse
  
• Poliitilised otsused – tahtsid kõike kolmnurgast, kuid kaotasid kontrolli lõpuks
  
• Tai bahti kukkumine 1997 – tahtis kõike, kaotas kursid
  
• Kandumine Venemaale 1998 – ei suutnud välisvõlga ära maksta
  
• Brasiilia 1999
  

USA 2007

• Kinnisvarabuum
  

• Hüpoteeklaenud
  

• Subprime laenamine – inimestele, kes ei suuda tagasi maksta
  
• Tuletisväärtpaberitega kauplemine
  

• Financial Crisis Inquiry Commission:
  

• Kriis on välditav
  
• Regulatsioonide ja järelvalve puudulikkus – meeletu raha läks poliitikute kampaaniatesse
  
• Ettevõtluse sisemine regulatsioon – ülemustel pole aega, et tegeleda lihtsamate asjadega ( a la Klaasil ei olnud aega, et kontrollida oma alluvate tegevusi xd)
  

• Kapitali-laenude suhe
  

Kriiside tunnusjooned

• Ohumärgid
  

• Hinnatõus
  
• Jooksevkonto puudujääk
  
• Regulatsioonid
  

• Tagajärjed:
  

• Hindade kokku kukkumine
  
• Surutis
  
• Välisvõlg
  

Mida teha kriisidega?

• Turule panustamine
  

• Moral hazard – tunne, et keegi tuleb appi kui mull läheb katki
  

• Finantsinstitutsioon
  

• Globaalne keskpank
  
• IMF
  
• ESM
  

• Reguleerimine
  

• Seadused
  
• Maksustamine
  

ESM

• Euroala üldine stabiilsus
  

• Välised sokid
  
• Turu läbikukkumine
  
• Selgus kriisiga võitlemises
  

• Finantsvahendid: laenud, abi, laenud rekapitaliseerimiseks (riik saaks pangad tagasi osta), võlakirjad
  
• Tingimuslikkus
  
• Koostöö IMFga
  

VIII loeng - Finantsmaailma reguleerimine

• Regulatsioonid (USA, EL, G20)
  
• Maksustamine
  

• Tobin Tax – finantstehingute maks
  
• EL finantstehingu maks
  

Definitsioonid

• Kodumaine korporatsioon
  
• Hargmaine
  

• MNC
  
• TNC
  

• Otsesed välisinvesteeringud (FDI)
  

Korporatsioon

• Juriidiline – lepingute võrgustik, ei olene omanikust
  
• Majanduslik
  

• Kriitilised
  
• Toetavad
  

• Organisatsiooniline
  
• Sotsiaalne institutsioon – äri välised rollid
  
• MNC (kodumaatu, tegutseb maailmaturul) vs TNC (ühes riigis tegutseb ettevõte, millel on välismaal filiaale)
  

• Mutlidomestic corp.
  

Investeeringud

• Portfolio investeering – eesmärgiga aktsiad edasi müüa, kallimalt kui osteti. Kasum on kõige olulisem, juhtimine jne on ebaoluline
  
• FDI
  

• Pikaajalisus (aastad) , keeruline tagasi võtta, prestiiž
  
• Green field – ettevõtte ülesehitamine nullist välisinvestori poolt
  

• Ülevõtmine – juhatuses olemine
  

FDI tähendused

• Korporatiivne tegevus
  
• Finantstegevus
  

• Kapital ei liigu
  
• MNC pole osaline
  

• Valitsuse poliitikad
  
• Statistika
  

• Tütarettevõte – omand 50%
  
• Associate
  

BIT – bilateraal investment treaty

• Kolm elementi:
  

• Definitsioon – kes on investor ? ’
  
• Kohustused – kuidas investeeringuid teha? Ei tohi käsitleda teistmoodi kui sisesed
  
• Vaidlused
  

• Kolm põlvkonda
  
• Treaty shopping
  

MNC teooriatses

• Neoklassika
  

• Ei tegele – näeb ruumitud turgu, riigid puuduvad. Turul tegutsevad väike hulk suuri ettevõtteid
  
• Krugman
  
• Ettevõtlusteooriad
  

IPE lähenemised

• Hymer – vasakpoolne
  

MNC maailma majanduses

• 4/5 maailma tööstusest
  
• Firmasisene kaubandus (intra-firm trade) – tütarettevõtted omavahel
  
• FDI asukohad
  
• Teenuste osakaalu tõus
  
• Arusaamad
  

• Hea vs halb
  

Hargmaised ja rahvusriik

• Piirideta globaalne majandus
  

• Ohmae – kui tahad olla oluline pead omama keskust igal pool (triad)
  
• Strange – ettevõtted on riigiga võrdsed. Riigid tahavad välisinvesteeringut, Firmad tahavad laieneda, seega toimuvad läbirääkimised
  

• Riigikeskne lähenemine
  

• Dormeus – kapitalil on kodumaa ja käitub vastavalt sellele
  
• Porter – kapitalil on koduturg, mille suurus ja võimus annab kapitalile võimalusi
  

Loeng IX - Rahvusriik ja globaliseerumine
Globaliseerumisvastatus

• Mehhikos protesteeritakse hiinlastest võõrtööliste vastu
  
• Londonis protesteerivad kohalik odava importi vastu
  
• Ameerikas protesteeritakse suurele kompaniile vabaduste andmise vastu
  
• Põllumajandustootja teenis 1p tootelt, mis turul maksis 3£
  
• Seattles mässati vabakaubanduse vastu
  

Holland ja Inglismaa

• 16.-19.sajandi kaubandusvõitlus
  
• Vürtsimonopol
  

• Veneetsia ja Genova
  

• Hollandi leiutised:
  

• Alaline kapital – aktsia
  
• Riskide jaotamine – investeerid natuke erinevatesse
  
• Futuurid
  

„vana“ globaliseerumise ulatus

• Tootmisfaktorite liikumine
  
• Tööjõud :
  

• Orjad – Kariibid vs USA
  
• Valge migratsioon
  

• Kapital
  

• Osakaal SKTst
  

• Kommunikatsioon
  
• Atlandi vs India ja Vaikne
  

Globaliseerumine

• Ajalooline perspektiiv
  
• Ulatus
  

• Mõned sektorid on globaliseerunumad
  
• Kiirus, maht, riikide hulk
  
• Muud faktorid – tööjõud
  
• Hinnad -Big Mac indeks – kuidas hindasid võrrelda
  

Big Mac indeks

• Ostujõu pariteedi jälgimise võimalus
  
• Vesi üsas on 1 dollar, eus 2eur seega 1$=2eur
  

• Valuutakursside suhteline väärtus
  
• Kasutatav ka teooriates (sama hinna teooria)
  
• Vana kontseptsioon 16.sajand/1918
  

• Big Mac – 1986
  
• Burgernomics
  
• Ipod , Billy indeks (IKEA)
  

Globaliseerumine

• Mõju
  

• Keskkond
  
• Palju pannakse globaliseerumise süüks
  

• Mida riik saab teha?
  

• Fiskaalpoliitika
  
• Rahapoliitika
  

Riigivõimalused

• Fiskaalpoliitika – eelarve
  

• Maksud
  
• Riigi kulutused
  

• Rahapoliitika
  

• Vahendid
  

• Intressimäärad
  
• Reservid
  
• Tegutsemine turul
  

• Trilemma
  
• Uued ’rahad’ ( bitcoin ) – riikidel puudub kontroll nende üle, aga samas käibed on nii väikesed, et ei mängi rolli
  

Maailmamajanduse valitsemine

• Mida valitsemine teeb:
  

• Avalik teenus (reeglid, sanktsioonid)
  
• Turu läbikukkumisega tegelemine
  

• Lähenemised:
  

• Neoliberaalne institutsionalism
  
• Uus ’keskaegsus’
  
• Transgovernmentalism
  

Neoliberaalne institutsionalism

• Rahvusvahelised režiimid
  
• Probleemid:
  

• Järgimine
  
• Demokraatia defitsiit
  

• Salajasus
  
• Läbipaistvus
  
• Vastutamine
  

• Võim ja otsustamine
  

Keskaeg

• Pigem hulk mõtteid kui ühtne lähenemine
  

• Suveräänsuse kaud
  
• Võrgustikud
  
• Valitsus vs valitsemine
  

• NGOd ja kodanikuühiskond
  

Transgovermentalism

• Eeldused:
  

• Riiki saab osisteks jagada
  
• Tehnilisi probleeme saab poliitikast lahutada
  
• Teemade vahel puudub hierarhia
  

• Poliitikavaba maailmanägemus
  

Globaliseerumise probleemid

• Keskkond
  
• Kasv – ajame taga igast kasvu, eriti majanduses
  
• Stiglitz: Ideoloogia – mõeldakse ühele asjale (pankurid inflatsioonile, kaubandusminister kauplemisele, mitte keskkonnale ja mõjule); läbipaistvus
  

Loeng X – regionalism
Majanduslik integratsioon Ali M. El- Agraa (The European Union: Economics and Policies)

• Rahvusvaheline majanduslik integratsioon (IEI) – eraldi majanduste koondamine suuremateks vabakaubandusrežiimideks
  
• Sektorid
  
• Regioon ja regionalism
  

Teooriad (Gilpin)

• Majanduslikud:
  

• Uus institutsionalism
  
• Uus poliitökonoomia
  
• Marksistlikud lähenemised
  
• Heaolu
  

• Poliitilised:
  

• Föderalism
  
• Funktsionalism
  
• Neofunktsionalism
  
• Neoinstitutsionalism
  
• Siseriiklik poliitika
  
• Intergovernmentalism
  
• Realism
  

Regionalismi ajalugu

• II maailmasõja järgne nähtus
  
• 1950ndate ja 60ndate edu
  
• Langus 1970ndatel – 3.maailm
  
• Uus tõus 1980ndate lõpus ja 90ndatel
  

Regionalismi tunnused

• Sotsiaalne ja kultuuriline homogeensus ;
  
• Sarnased hoiakud ja käitumine;
  
• Poliitiline vastastikune sõltuvus;
  
• Majanduslik vastastikune sõltuvus;
  
• Geograafiline lähedus
  

Regionaalsed majandusühendused

• WTO raamistik
  
• EL
  
• NAFTA
  
• Mercosur
  
• Andide Kogukond
  
• Asia- Pacific Trade Agreement (APTA)
  
• ASEAN Free Trade Area (AFTA)
  
• South Asian Free Trade Area (SAFTA)
  
• SRÜ
  

Loeng XI - neoklassikaline majandusteooria
Definitsioon – Gilpin

• „meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlasi“
  
• Tekkimine
  

• Isik – kes tuleb teooria peale ja teeb alumist. Piirab
  
• Definitsioon ja metodoloogia
  

David Ricardo

• Eeldused
  

• Väärtuse loob töö
  
• Maa, töö ja kapital
  

• Küsimused
  

• Sissetulekute jaotus, kaubandus
  

• Meetod
  

• Matemaatilised , formaalsed mudelid
  

Neoklassikaline (Gilpin)

• Mikroökonoomia – Marshall
  
• Makroökonoomia – Keynes
  
• Konsensus 1970ndatel
  

Neoklassikalise majanduse peamised ideed

• Ratsionaalne valik – seletab absoluutselt kõike, valikuid , otsuseid jne
  
• Universaalne sotsiaalteadus
  
• Turg
  
• Võrdlev staatika
  
• Piirangud
  

Ratsionaalne valik

• Nappus
  
• ’Pole olemas tasuta lõunaid’ – alternatiiv kulu
  
• Formaliseeritud metodoloogia
  

Mudelid

• Rangus (kaotad palju) vs praktiline olulisus
  
• Mudelite koosseis:
  

• Sisemised muutujad (endogeensed) – mida seaduspära käsitleb
  
• Välised muutujad (eksogeensed) – kõrvalt tulevad asjaolud , millest seaduspära ei räägi. Näiteks tehnoloogia areng
  
• Eeldused
  

Eeldused

• Ratsionaalsus
  

• Maksimeerimine (võimalikult suur tulu)
  
• Stabiilsed eelistused ( jõukus )
  
• Turgude teke
  

• Individualism
  

• Homogeensus
  
• Nõudlus ja pakkumine
  

Turg

• Turg ei võrdu kapitalism , aga kapitalism on turg
  
• Turu komponendid: geograafiline ulatus, hinnad, kaupade hulk
  
• Turu efektid : majanduskasv , territoriaalne kasv, kõikehõlmav
  
• Riik kaitse turu eest:
  

• Traditsiooniline ühiskond
  
• Oma kasu võrreldes teiste riikidega
  

• Seaduspärad ja universaalsed põhimõtted
  

• Abstraktne konstruktsioon
  

• Tekivad spontaanselt
  
• Hind ja kogus
  

• Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine
  

• Ekviliibrium/tasakaal
  

Võrdlev staatika

• Tasakaal (equilibrium)
  
• Väliste muutujate sekkumine – uued trendid
  
• Disequilibrium
  
• Uus tasakaal
  

Majandusteaduste piirangud

• Eelduste seos reaalusega
  

• Empiiriline testimine
  
• Ennustamine
  

• Normatiivsus
  

• Võrdsus vs vabadus
  
• Huvide harmoonia
  
• Efektiivsus vs õiglus
  
• Kosmopoliitiline vs rahvuslik
  
• Rahuarmastus
  
• Valitsuse või turu läbikukkumine?
  
• Pareto-optimaalsus
  

Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia

• Turu roll
  
• Erinevad küsimused
  

• Tulude jagunemine
  
• Institutsioonid ja režiim
  

• Muutuste seletamine
  

XII loeng – teooria I
IPE küsimused

• Tulude jagunemine
  

• Suhtelised vs absoluutsed kasud
  

• Institutsioonid ja režiimid
  

• Rahvuslik autonoomia
  
• Režiimid
  
• Hegemoonia
  
• RV majanduse valitsemine
  

IPE asukoht – Jorgensen

• IPE traditsioon laiemas rahvusvaheliste suhete uurimises
  
• Mõttevoolud:
  

• Liberalism
  
• Natsionalism
  
• Marksism
  

• Erinevad teooriad
  

Ideoloogia vs teooria

• Mõtlemis- ja uskumussüsteemid, millega inimesed seletavad, kuidas nende sotsiaalne süsteem toimib ja mis põhimõtteid see näitlikustab
  

• Normatiivsus
  

• Kolm peamist ideoloogiat:
  

• Liberalism
  
• Natsionalism
  
• Marksism
  

Peamised all-teooriad

• Liberalism:
  

• Klassikaline laissez fair
  
• Vastastikune sõltuvus
  
• Reziimiteooriad
  

• Natsionalism:
  

• Merkantilism
  
• Hegemoonilise stabiilsuse teooria
  

• Marksism:
  

• Sõltuvusteooria
  
• Maailmasüsteemide teooria
  

Liberalism

• Ideoloogia
  

• Turg ja riik on lahus
  
• Turg on konfliktivaba
  
• Riigi roll turus peaks olema väike
  

• Muutused ajas
  

• Eeldused:
  

• Indiviid
  
• Ratsionaalsus
  
• Kauplemine:
  

• Hinnasignaalid
  
• Tasakaal
  

• Huvide harmoonia
  
• Suhtelised eelised
  

Liberalismi kriitika

• Paljuski lassiez faire kriitika
  

• Huvide harmoonia ja võrdsus
  

• Eeldused:
  

• Sarnane neoklassikalisele majandusele
  
• Eelduste mõju normatiivsusele
  

• Majanduslik imperialism
  

• Staatilisus
  

Natsionalism

• Ajalugu
  

• Klassikaline
  
• Majanduslik natsionalism
  
• Neomerkantilism
  

• Filosoofia
  
• Poliitika
  
• Ideoloogia:
  

• Konfliktsus – nii majanduses kui poliitikas
  
• Industrialiseerimine
  

• Eeldused:
  

• Riigid on tegutsejad
  

• Riigid on jõu maksimeerijad
  
• Ratsionaalsus
  

• Suhtelised kasud
  

• Suhtelised eelised ja absoluutsed kasud või vastupidi
  
• Null-summa
  

• Kriitika:
  

• Pole alati null-summa;
  
• Jõu ja jõukuse konfliktsus
  

• Siseriiklik teooria;
  
• Areng ja protektsionism
  

Marksism

• Neli lähenemist ühiskonnale:
  

• Dialektika
  
• Materialism
  
• Kapitalistliku arengu seaduspärad
  

• Disproportsionaalsus
  
• Kapitali akumuleerumine
  
• Kasumi vähenemine
  

• Normatiivne pühendumine sotsialismile
  

Rahvusvaheline marksism

• Imperialism – Lenin
  

• 4.seadus – ebaühtlase arengu seadus
  
• monopolid→finantskapital →kapitali väljavedu → monopolide liidud ja maailma jaotamine →riikidepoolne maailma jaotamine
  
• Aitab pääseda kolmes seadusest
  
• Konflikt
  

Marksismi kriitika

• Ideoloogiline
  

• Stagnatsioon
  

• Teoreetiline
  

• Liiga palju majandust
  

• Empiiriline
  

• Konkurents kommunismi sees
  

Võrdlus
XIII loeng – teooriad II
Laissez faire – lase teha, lasta turu jõududel toimida, vähene sekkumine riigi poolt

• Adam Smith
  
• Huvide harmoonia - mis on kasulik ettevõttetele, on kasulik tarbijale
  
• Riigi minimaalne roll
  
• Riikide ’saatus’
  
• Pikk kasvuaeg
  
• Kriitika:
  

• Tööstusrevolutsioon
  
• Hegemooni roll
  

Vastastikune sõltuvus

• Keohane & Nye, 1977
  
• Tähendab realismi:
  

• Suhtluskanalid
  
• Teemade hierarhia puudumine – kõik on poliitiliselt oluline, mitte ainult julgeolek
  
• Sõjalise jõu väike roll
  

• Mõõdikud:
  

• Tundlikkus (sensitivity)
  
• Haavatus (vulnerability)
  

Režiimiteooriad

• Normide ja otsustamisprotseduuride süsteem, mida riigid kindlal probleemiala aktsepteerinud kui siduvaid
  
• Põhimõtted, normid, reeglid ja otsustamisprotseduurid, millede ümber antud probleemalas tegutsejate ootused on ühesugused
  
• Valitsevad kokkulepped, mis mõjutavad vastastikkuse sõltuvuse suhteid
  

Režiimi komponendid

• Printsiibid ja normid – režiimi defineerivad põhilised tunnused
  
• Reeglid ja otsustamisprotseduurid
  
• Režiimide nõrgenemine – nende komponentide muutumine vähemühtseks
  
• Režiimide keskel on (kaubandusrez – wto) rahvusvaheline organisatsioon
  

Režiimi tekkimine

• Egoistlik omahuvi (seotud hegemoonilise .., algselt tegeletakse omapäid nii nagu riigile hea, aga siis avastatakse, et koostöö teiste riikidega on riigile hea)
  

• Spontaanne
  
• Läbirääkimised
  
• Sunnitud
  

• Poliitiline jõud
  

• Kosmopoliitne ja instrumentaalne
  
• Partikulaarne ja eesmärgipärane
  

• Normid ja printsiibid
  

• Teine probleemala
  

• Kasutus ja tavad (usage and custom )
  
• Teadmised ( knowledge )
  

• Need kaks pole iseseisvad režiimiloojad
  

Reziimide autonoomia

• Mingisugune tagasiside, kuidas režiimid mõjutavad riikide käitumist
  
• Vahed ( lags )
  

• Reziimid saavad oma ’elu’
  

Režiimid
Olulised muutujad
Seotud käitumine

• Tagasiside
  

• Protsess, millega olemas olevad režiimid muudavad jõujaotust ja huvisid
  

Seotud käitumine
Reziimid
Olulised muutujad
Režiimide tüpoloogia
Merkantilism

• Pikkus ja jõud
  

• Vajalikud üksteise saavutamiseks
  
• Pikaajaline harmoonia
  
• Lühiajaliselt jõud tähtsam
  

• Ühendab poliitika ja majanduse
  

Hegemoonilise stabiilsuse teooria

• Varasem kui režiimiteooria
  
• Hegemoon on vajalik, kuid mitte piisav
  
• Hegemoon:
  

• Suur ( siseturg )
  
• Tagab stabiilsuse
  
• Pandlik majandus
  

• Ebastabiilsus
  

World system theory

• Wallerstein , 1974
  
• Maailma- impeerium või maailma-majandus
  

• Kapitalism
  

• Kasu
  
• Klassid
  
• Riigid kaitsevad valitsevat klassi
  

• Tuum – perifeeria – pool-perifeeria
  

Sõltuvusteooria

• Sõltuvus – ühe majanduse areng on tingitud mõne teise riigi arengutest ja kasvust
  
• Ajaloolised sõltuvused :
  

• Koloniaalsõltuvus
  
• Finants-industriaalsõltuvus
  
• Tehnoloogiline-industriaalsõltuvus
  

XIV loeng – uued teooriad
IPE kriitika

• Rohelised:
  

• Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt (kogukond, kes oskab kõige paremini looduse eest hoolitseda)
  
• Tahavad tuua loodust mängu
  

• Feminism :
  

• Meeste domineeritud sotsiaalsed suhted väljenduvad IPE teooriates
  
• Kritiseeritakse ratsionaalsust (kodu on oma otsustes ratsionaalne)
  
• Turule mitte kasutoovad tegurid (ei kajastu skts) nagu lastekasvatamine
  

• Post-modernism
  

• ’modernsuse’ vastasus
  

Tagasi neoklassikasse

• Turg vs riik
  
• Individualism
  

• Ratsionaalsus
  

• Meetod - formalism ja staatika
  

• Tasakaal
  

• Puudub aeg ja ruum (Krugman)
  

• Institutsioon
  
• Tehnoloogia
  

Uued teooriad

• Uus kasvuteooria
  
• Uus majandusgeograafia
  
• Uus kaubandusteooria
  
• Peamised ideed:
  

• Oligopolistiline konkurents – vähe suur ettevõtteid, mis suudavad hinda mõjutada nii et see ei tekki ainult nõudluse ja pakkumise tagajärjel
  
• Economies of scale (mastaabisääst) – rohkem faktoreid (tehnoloogia), rohkem tulu
  
• Tehnoloogia
  
• Ajalugu, ruumilised suhted, institutsioonid
  

Uute teooriate eemaldumine neoklassikalisest

• Geograafiline tööjaotus
  
• Tehnoloogia
  

• Eksogeensus
  
• Avalik
  
• Kättesaadav
  

• Institutsioonid
  

• Path dependency
  

Sisemise kasvu teooria

• Romer ja Lucas
  
• Kapital, tööjõud ja tehnoloogia
  

• Tehnoloogia endogeensus
  

• Tehnoloogia on ettevõtete investeerimiste tulemus, mis aitab arendamisele kaasa
  
• Tulude kasv pikalt (mida rohkem arendamisse investeerida võib tulu kasvada pikemalt (mastaabisääst))
  

• Valitsuse sekkumine
  

• Panustaks rohkem ettevõttete tehnoloogia arendamisse, et ei jäädaks mugavustsooni
  

• Jääb formaalsete mudelite juurde
  

Romeri viis punkti

• Investeeringud teadmiste loomisesse ja R&Dsse ettevõtete poolt oluline kasvu määraja
  
• Spill -over
  
• Ettevõtte eelised ja oligopolistiline turg
  
• R&D alainvesteerimine
  
• Riigi inimkapital ja teadmised määravad tema pikaajalise kasvu
  

Uus majandusgeograafia

• Krugman
  
• Tuum vs perifeeria
  
• Ideed:
  

• Juhus ja path dependence
  
• Imperfektne turg
  

• Lendstart
  
• Transport
  

Strateegiline kaubandusteooria

• Klassikaline kaubandusteooria 30ndatest: Heckscher-Ohlin
  

• Factor endowment
  
• Eelised
  

• Uus teooria lisab palju faktoreid:
  

• Ebaterve konkurents; economies of scale; katse-eksitus; R&D; kumulatiivsed protsessid ja tehnoloogilised spill-overid
  

Peamised ideed

• Mitte-terve konkurents
  
• Viib oligopolistilise turuni
  

• Dumping
  
• Ennetamine
  

• Valitsuse panus
  

• Protekstionism
  
• Spill-over
  

Poliitiline mõju

• Valitsuse roll
  
• Oligopolistiline turg
  
• Tehnoloogia
  

• Tehnoloogia areng
  
• Toomise organiseerimine
  
• Globaliseerumine
  
• Tööjaotus
  
• Piiratud juurdepääs
  
• Tehnoloogiline möödaminek (leapfrog)
  
• Liidripositsioon
  

• Majanduskasv
  

• Koonduv
  
• Lahknev
  

Socrates
Poliitökonoomia soovib majandust ja poliitikat ühendada
Riiki iseloomustab (Gilpin) hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine. (turg by gilpin)
USA süsteemi iseloomustavad aktsionäride (shareholder) huvid.
Vähene riigi roll on iseloomulik USA ja Saksa süsteemile
Üldine arusaam 1980ndatel, kuidas arengumaad peaksid arenemise nimel tegutsema on tuntud kui Washingtoni konsensus
Kui tuleviku arvatav kohapealne hind on väiksem kui futuuril (futuur on kallim), siis seda olukorda nimetatakse kontangoks
Intra (industry) trade tähendab samasuguste riikide vahelist samade kaupade kauplemist
Heckscher-Ohlin mudeli keskmes on suhtelised eelised
Kaubanduse kasvule on kaasa aidanud poliitika ja tehnoloogia areng
Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest
Rahasüsteemi eesmärk on edendada valuutaülekandeid
Arvamus, et ’ükskõik, kuidas finantsturul käituda, keegi tuleb ikka päästma ’ on tuntud kui moraalne oht
Maksebilansi jooksevkontos kajastuvad: väliskaubanduse puudu- või ülejääk
2007. a. kriis sai alguse kinnisvarasektorist
Investeering eesmärgiga saavutada kontroll on otsene välisinvesteering. (Portfell tahab kasumit)
Investeeringut, millega alustatakse nullist nimetatakse Green fieldiks
Rahapoliitiliseks vahendiks on intressimäärad
Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital
Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine, kuid ei ole ühtset rahandust ja valitsust on: Ühisturg
Spill over on omane neofunktsionalismile
Peamine tegutseja merkantilismis on riik
22 Ratsionaalse nappus, alternatiivid, kasum
Mitte-konfliktsena näeb majandussuhteid liberalism
Režiimi defineerivad normid ja printsiibid
Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat

Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest

Investeering, millega ehitatakse välisriigis tootmine nullist, on Greenfield

Raha, mille väärtuse määrab kõrgem võim, nimetatakse Fiat-rahaks

Arvamus, et „ükskõik, kuidas finantsturul käituda, keegi tuleb ikka päästma“ on tuntud kui Moraalne oht

Maksebilansi jooksevkontos kajastuvad: väliskaubanduse puudu- või ülejääk

Alates 1970ndates saab rahasüsteemi nimetada kui: vabakurss

Kiire hinnatõus on kriisi ohumärgiks

„ Geniaalne vahend individuaalse kasu saamiseks ilma individuaalse vastusteta“ on korporatsiooni: kriitiline majanduslik määratlus