Rahvusvaheline õigus (0)

Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide  üldtunnustatud  õiguspm-te  ja tavade  süst, mis  regul suveräänsete
riikide ja teiste  rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid.  = rahvaste õigus ehk  ius gentium.
Eristatakse:  Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas.
 Regionaalne   e   partikulaarne   rv   õ   kehtib   teatud   riikide   poolt   aktsepteerituna   nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on
eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks.  Rv õ-se puhul
tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts
jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi,
kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega.
Toimib teistmoodi, põhinedes vastastikuse ja konsensuse pm-tel. Õiguslikult siduv. Rv   eraõigus   kehtestab   reeglid,   millise   riigi   õigust   kohaldatakse   siseriiklikus   kohtus,   kui
õigussuhtes esineb nn välismaine element. Rv avalik õigus e rv õ moodustab iseseisva õigussüst.
Rv eraõigus ei kujuta endast rv avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud
lepinguid rv-se eraõiguse ühtlustamiseks.  Ajalooline areng Arengut on jagatud klassikalise rv-se õiguse ajastuks (Vestfaali rahu, mis lõpet 30 aa sõja 1648 –
II MS lõpp) ja modernse rv-se õiguse ajastu (II MS – tänapäev). Rv-se   ühiskonna   tekkimine:   periood   kuni   Vestfaali   rahuni.   Rv-se   elementide   esinemine
(diplomaatia,   liidu-   ja   rahulepingud),   mitte   rv   õ   tänapäeva   mõttes.  Rv   õiguse   süst   tekkeks
tänapäevases   mõttes   olid  vajalikud   sots   muutused:   ilmalike   rahvusriikide   teke,   reformats,
Euroopa   ususõjad,   rahvusriikide   tugevnem,   kaubanduslike   suhete   tihenemine,   rv   õ   levimine
geograafiliselt. Vestfaali rahu – I MS lõpp: termin „rv õ“ aastast 1789. Perioodi kuni I MS-ni isel Euroopa riikide
hegemoonia   ja  Ameerika,  Aafrika   ja  Aasia   koloniseerimine.   Sel   perioodil   loodud   õiguslikul
regulats-l 2 tunnust:  Rv õ-se normid ja printsiibid oli Lääne tsivilisatsiooni produkt, mida mõj eurotsentrism, ristiusk, vabaturumaj.  Rv õ-se normid ja printsiibid olid loodud Euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt. Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon. Kaitsmaks Euroopa monarhiaid  töötati välja rv
lepinguid,   nt   Viini   konventsion.   Lepiti   kokku   ka   üksteise   sõjalises   abistamises   –   Püha   Liit.


Perioodi lõpus rv-ste konverentside hoogustumine, nt 1899 ja 1907 Haagi rahukonv.  I MS EU
ajastu lõpp. Rahvasteliit – II MS lõpp: I MS võitjad lõid 1919 Rahvasteliidu, mis aitaks vältida laiaulatuslike
relvakonfliktide   teket.   Jõu   kasut   piirangud   hõlmasid   ainult   sõda   ja   ei   laienenud   teistele
relvakonfliktidele. Sõja alustamisele 3-kuuline ooteperiood.  Keelatud oli alustada sõda riikide
vastu, kes pidasid kinni RL Nõukogu,  Rv Alalise Kohtu  või vahekohtute otsustest. Praktikas
ebaefektiivne, seega loodi üldine sõjast loobumise leping – Briand-Kellogg’i pakt 1928. Hakati
enam tähelepanu pöörama üksikisiku kaitsele, ka vähemusgrupid.  1919 loodi töötajate õiguste
kaitseks   ILO   Rv   Tööorganisatsioon.   Oluline   progress   tülikus   lahendamisel   rv-se   kohtu   ja
vahekohtute korras. ÜRO   põhikiri   –   külma   sõja   lõpp   (1945-1989):   1945   loodi   ÜRO.   Rahu   ja   stabiilsus   üldised
eesmärgid, kiire relvastuse arengu tõttu. Siseriiklikult mõj rv õ-se arengut demokratiseerumine ja
sotsiaalriigi   idee   levik.  ÜRO   põhikirja   art   2   lg   4   keelustas   jõu   kasutamise   ja   jõuga
ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu.
Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III
maailma riigid ja sotsialistlik blokk ÜRO Peaassamblees enamus, kuid võim Lääne riikidel. III
maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks.
1970 rv õ printsiipide deklarats nende algatusel.  Tekkisid valitsustevahelised organisatsioonid,
samuti rv õ-se intensiivne kodifitseerimine (oluline roll ÜRO poolt loodud Rv Õ Komisjonil). Al
1960  konsensuse pm  diplomaatilistel konverentsidel kokkulepete saavutamiseks. Hääletust ei
toimu, tekst võetakse vastu, kui see on sobilik kõigile.  Külm sõda – tänapäev: NSVL lagunemisega kadus vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ja
lääneriikide   vahel.   USA   positsioon   tugevnes-   maailmapolitseinik,   aidates   kaasa   tülide
lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest).
ÜRO   osatähtsuse   langus   ja   sõjaliste   liitude   (NATO)   osatähtsuse   tõus,   samuti   suund
regionaliseerumisele.  Probleemideks   vabakaubanduse   edendamine,   tuumadesarmeerimine,
terrorismivastane   võitlus,   kkkaitse,   etniliste,   rassiliste   ja   usuliste   konfliktide   vältimine.
Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa
ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s.
kuna dek mittesiduv, siis prints  jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja
jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse
kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6    ) ja võrdsus:   R s tähendab võimu kõigi riigi terr-l elavate isikute üle.  Võim vabalt kasut riigi jurisdikts all olevat terr ja teha asju, mis vajalikud elanikele.


 Õigus terr puutumatusele teiste riikide poolt.
 Õigus riigi esindajate puutumatusele; teod omist riigile, kohus nende koduriigis.  Õ  puutumatusele   välisriigi   kohtute   jurisdiktsioonist:   absoluutne   vs   piiratud immuniteet.  Õ riigi kodanike ja esindajate elu j0a vara austamisele välisriigis. Võrdsus täh, et form-lt on kõik riigid võrdsed. Faktilised asjaolud (nt juurdepääsu puud merele)
võivad   seada   riigi   sõltuvusse   teistest   ja   mõj   tema   õiguslikku   seisundit.   Riik   peab   piirangud
õiguslikult heaks kiitma. Immuniteedid    ja teised suveräänsuse piirangud (4):  Riikide õigused ja immuniteedid  Diplom esinduse ja konsulaarasutuse ning nende töötajate privileegid ja immuniteedid
 Riigipeade ja valitsusliikmete immuniteedid  Piirangud välismaalaste kohtlemisel: nõue kaitsta nende põhiõigusi ja -vabadusi. Mittesekkumise pm    teiste riikide sise- ja välisasjadesse (3) (klassikalise rv õ-se pm):  Jõu kasut või jõuga ähvard keelustamine.
 Rv koostöö: võimalus sekkuda teiste riikide asjadesse.  Inimõiguste rv-se kaitse areng. Mittesekk pm hõlmab eelkõige relvajõu kasutamist ja sellega ähvardamist, eriti kui üritatakse
sekkuda riigi suveräänsusesse. Jõu kasut või jõuga ähvard keeld: Briand-Kellogg’i pakt puudutas sõda. Selline keeld kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS.
sätestati  ÜRO  põhikirja  art 2  (4).  Prints-l  rv-se  tavaõiguse  staatus  ja siduv  ka mitte  ÜRO
liikmetele. Tegu ius cogens normiga, absoluutse keeluga, millest erandid kindlatel juhtudel.  Tülide rahumeelne lahend:  ÜRO põhikirja art 2 (3) liikmesriikidele tülide rahum lahend koh. Tavaõiguse prints lähtuvalt
ÜRO 1970 deklarats-st ja Nicaragua Case, kus Rv Kohus leidis, et t rah lah print-l on tavaõigus
staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste
ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966). Võistleb tradits-te rv õ-se prints-ga nagu
riikide suveräänsus ja mittesekkumise pm. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus:


ÜRO   põhikirja   art   1   (2)  tunnustab.  Väline   emõ  seondub   koloniaalmaade   või   teiste   võõra
valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele.  Sisemine emõ täh suveräänse
riigi rahva õ-st valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis. Vastastikkus: (KONSENSUSE PM lisaks) Täh riikidevahelises suhtluses teatud õiguste, privileegide või rv-te koh-te vastastikkust austamist
ja täitmist ning rv õ-se rikkumise puhul vastavaid vastutusmeetmeid. Fundament väärtuste kaitse. Teoreetilised alused Käsuteooria: õigus kui suverääni poolt antud käsk, mis on tagat sankts või karistusega. Kriitikaks
see, et rv õ-se peamine eesmärk ei ole sundida ega käskida riike, vaid võimald rv-st suhtlust. Voluntarism   e   konsensualism:   rv   õ-se   siduvus   tuleneb   riikide   nõusolekust.   Nõusolek   on
kohustuse allikas. Rv õ-se süst põh vabatahtlikul enesepiiramisel. Vastuolus ius cogens’i pm-tega. Loomuõigus:   õiguse   allikas   on   inimmõistus   või   jumalik   tahe.   Kõrgem   pos   õ-st   ja   on
kriteeriumiks hindamisel, kas seadus on in-le moraalselt siduv.  Kriitika: ei põhj, miks rv õ on
siduv. Ubi societas, ubi ius: rv õ-se õiguslikuks aluseks praktiline vajadus. Õ on vajalik ühisk funkt-ks
ja on st ka siduv.  Norm rv suhete säilit-ks  vaja ette näha teiste rv õ-se subjektide käitumist.
Kriitikaks see, kas riigid mood rv-se ühisk, kuna seisavad pigem enda eest. Teisi lähenemisviise: Dekonstruktivistide arvates puud rv-l õ-l igasugune objektiivsus. On poliitika, moraali ja huvi
ühendus, mida võib valikuliselt kasut rv-se käitumise õigustamiseks või hukkamõistmiseks.  Väärtustele orienteeritud teooriate kohaselt on rv õ-se roll järgida ühisk-s eksist väärtusi. Õigusrealism – rv õ-se tähtsus seisneb selles, kuidas ta mõj rv-si suhteid.  Mitte-riigikesksete teooria rõhut rv õ-se tähtsust üksikisikutele ja rv-st õ-st kui vahendit õigluse
saavutamiseks.  III Allikate liigitus (3) ja hierarhia (5 allikat punases) Allikas jagun formaalseteks ja materiaalseteks. I täh vormi, milles esinevaid norme tuleb lugeda
õigusnormideks,  sest  need  omandavad  õigusjõu  tänu  avaldamisele  teat  vormis.  II  on allikas,
milles õigusnorm tegelikult väljendub.  Kehtivuse alusel:   Üldised   allikad:   tavad   ja   õiguse   üldpm-d,   mis   seovad   valdavat   enamust   rv   õ-se subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte.


 Partikulaarsed a: rv-sed lepingud ja rv-ste organisats otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks regionaalsed allikad  (elemendid on piirat teat
geograafilise ala või konkreetsete riikidega). Tähtsuse alusel:  Põhiallikad: tavad ja lepingud.  Lisaa: õ-se üldpm-d, rv organisats otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. Rv-sed tavad  Objektviine element (usus): riikide kestev, ühetaoline ja järjepidev ning üldine käitumine. o Kestus ei oma tähtsust, kui praktika on järjepidev ja üldine.
o Ühetaolisus   ja   järjepidevus   ei   pea   olema   100%-lised,   kuid   nõutav   ühetaoline käitumine olulistes küs-tes.  o Üldisus ei eelda kõik rv õ-se subjektide vastavat käitumist.   Subjektiivne e psühholoogiline e: riikide veene, et nende poolt valitud käitumisviis on juriidiliselt   kohustuslik   või   õigustatud  (opinio   iuris   sive   necessitatis).   Aitab   eristada
tavanormi muudest normidest.  Kuna   nõustumist   normiga   eeldatakse,   peab   keeldumine   olema   selge   ja   järjekindel.   Tava
väljendusvorme veel:  Diplom kirjavahetus; pol  avaldused;  pressiteated; siseriiklik   õ;  rv-te   ja  sr-ke   kohtute otsused Rv-sed lepingud Kuj välja tavaõ-na, mis tänaseks on kodifits Viini konventsioonidesse.  Mõiste ja liigid 4: Rv   leping   on   riikide   vahel   kirjalikus   vormis   sõlmit,   ühes   või   mitmes   omavahel   seot   dok-s
sidalduv rv-ne kokkulepe, mida regul rv õ. Välisleping on rv leping, mida vaadeldakse mingi riigi
seisukohast; Eesti poolt vaadates – Eestit siduv leping. Liigitus osapoolte arvu järgi:  Kahepoolsed e bilateraalsed lepingud  Mõnepoolsed lepingud: suletud lep, millel on üle kahe osapoole.
 Mitmepoolsed lepingud: avatud e kollektiivlepingud Liigitus uute osapoolte liitumisvõimaluste järgi:  Suletud   lepingud:   uusi   osapooli   võetakse   juurde   ja   võivad   lahkuda   kõigi   osaliste nõusolekul  Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud.  Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada:


 Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest.
 Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul
üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm   ja   jõustum:  sõlm   algab   tekstis   kokkuleppimisega.   See   toim   kahe-   või   mitmepoolsetel
läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l.
sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki
esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom
esindus.   Jõustamisviis   lepitakse   kokku   lepingus   endas   või   lepingu   ettevalmistamise   käigus.
Enamasti jõustub teatud aja möödumisel jõustamisinstrumentide esitamisest; võidakse ajutiselt
kohaldada enne jõustamist. Lepingute täitmine: vastupidise kokkuleppe puudumisel on rv leping siduv kogu osapoole terr-l ja
ei   oma   tagasiulatuvat   jõudu.   Leping   tuleb   täita   heas   usus   ja   mittetäitmist   ei   saa   õigustada
siseriikliku õigusega  (va kui säte oluline ja rikkumine ilmne). Ei loo õigusi ega kohustusi III
riikidele ilma nende kirjaliku nõusolekuta.  Nõustumist eeldatakse seni, kuni ei ole keeldunud
selgesõnaliselt. Lepingutel sama õigusjõud.  Tõlgendamisel tuleb aluseks võtta poolte tahe nii,
nagu see on väljendatud rv-se lepingu tekstis, mitte poolte tahe iseseisvalt. Reservatsioon on
ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või modifits lepingu teatavaid sätteid nende
kohaldamisel selle riigi suhtes. Reserv eesmärk ei tohi minna vastuollu lepingu eesmärgiga. St 2-
poolsetel keelatud. Tõlgendav deklarats on ühepoolne avaldus, millega deklareeriv riik soovib
täpsust või selgit tema poolt lepingule omist tähendust. Muutmine: kõigi poolt kokkuleppel, kui leping seda ise ette ei näe. Kui pool ei nõustu, siis tema
ja teiste vahel algtekst; nõustunud poolte vahel muutunud tekst. Kehtetus:   nõusolekut   lepingu   siduvuse   kohta   ei   või   tühistada,   kui   riik   kehtetuse   alustest
teadasaamise järel nõustub lepingu kehtivusega. Tühine on kui sõlmimiseks on kasutatud jõudu
või esineb vastuolu  ius cogens’i normidega. Nõusolek on tühine, kui esindajat sunniti. No on
kehtetu, kui rikuti siseõiguse tähtsat normi; vea, pettuse korral; esindaja korrumpeerimisel. Lõppemine  ja  peatumine:   sõja  puhkemine  ega   diplom  suhete  katkemine   ei  anna   alust.  Võib
peatuda lepingus sätest korras, kõigi osapoolte hilisemal kokkuleppel, jämeda rikkumise tõttu. Jms: mitmepoolsed rv lepingud deponeeritakse; rv lepingud registreeritakse ÜRO Sekretariaadis. Õiguse üldpm-d Rv Kohtu statuudi art 38 (1), nt kahju hüvit, keeld osaleda iseenda üle kohtumõistmisel. Nüüd
hõlmavad ka õiguse enese poolt arendatud pm-d nagu  vastastikkus, riikide võrdsus, heausksus,
merede vabadus. 


Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Rv   Kohtu   otsused   kohustuslikud   ainult   vaidluse   osapooltele;   kasut   normide   tõlgenda-l.
Siseriiklike kohtute otsused olulised riikide tunnustamise, diplom puutumatuse,  sõjaseisukorra
küs-tes. Riigid kasut õigusteadlaste arvamusi kohtute poole pöördumisel. Rv-te organisats otsused ja leebe regulats Nii siduvad kui mittesiduvad. Konsensuspm-tte tõttu on siduvad need, mille võtavad kõik vastu.
Mittesiduvad otsused näitavad õigusveenet, et otsustes sisalduvad käitumisjuhised on siduvad
tavaõigusena, kui nende poolt hääletab enamus.  Leebeks regulats on nimet norme, mis aset ühelt poolt moraali- ja poliitikanormide ja teiselt poolt
õigusnormide vahel. Puudub õiguslik toime, kuid mõj juriidilisi otsustusi. Nendeks on organisats
soovitused, aruanded. Hägust pol ja jur piirjooni. Allikate hierarhia ja ius cogens Kohtuotsused ja õt arvamused abiallikad. Õiguse üldpm-d väiksema normatiivsema jõuga kui
tavades ja rv-tes lepingutes olevad normid. Rv o otsused ja leebe regul madalamad kui tavad ja rv
lepingud.  Tava   ja   rv   leping   võrdse   jõuga;   vastuolu   korral   lex   posterior   pm.  Kõige   kõrgema
õigusjõuga ius cogens’i normid, üldise rv õ-se peremtoorsed e vastuvaidlematud normid. Rv õ-se
normid, mille rv riikide ühendus võtab omaks ja tunnistab tervikuna kui norme, millest
kõrvalekaldumine   on   lubamatu   ja   mida   võib   muuta   ainult   järgnevate   samasuguse
iseloomuga   üldiste   rv   õ-se   normidega.  Need   normid   on   nt:   jõu   kasutamise   keeld;   riikide
võrdsuse ja enesemääramise õigus; orjanduse, piraatluse ja genotsiidi keeld; kohustus austada
inimõigusi. Erga omnes kohustus: olulise kohustuse rikkumisel võib iga maailma riik on huve kaitsta. IV Siseriikliku õiguse seisund rv-s õ-s Riigil on õ siseriikliku õ-ga  täpsustada rv-ste õ-ste realiseerimise ja kohustuste täitmise korda.
Rv-d lepingud võivad viidata siseriiklikule regulats-le. Riigi poolt rv lepingu siduvuse nõusolek
eeldab siseriiklike protseduure. Tõlgendamisel abi siseõigusest; üldprints pärin siseõigusest. Rv-se õ-se seisund siseriiklikus õ-s: Monism: rv ja siseriiklik õ moodustavad ühe õiguskorra, mille kõik õigusnormid mood tervikliku
süst. Eelduseks, et rv õ suunat lõppastmes üksikisikutele. Rv õ-se ülimuslikkus. Dualism:  erinevad subjektid  (rv riigid ja rv-d organisats; siseõ füüsil ja jur isikud);  erinev
reguleerimisese (rv riikidevaheline läbikäimine; siseõ eraisikute omavah suhted ja suh riigiga);
erinev struktuur ja kehtivuse alus  (rv riikidevaheline koordinatsiooni, mis põh konsensusel;
siseõ on subordinatsõ, suverääni käskudega).


Rv-se õ-se kandumine siseõ-sse:  Transformatsioon: rv õ-se normid kirj ümber siseõiguse aktidesse või kanduvad siseõ- sse seaduses, kohtuotsuses vms sisalduva viite tulemusena. Dualistlik. Norm muutub ja
lõppeb siseriikike protseduurireeglite kohaselt.   Adoptsioon: tekkides automaatselt siseõ-sse (tavad eelkõige). Monistlik. Rv õ-se norm jääb sõltuma rv-st kehtivusest. Rv õ-se normi siseriiklik rakend (4 viisi): Tähendab otsekohaldamist (rv õ-se norm regul eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga);
kaudset   kohaldamist  (normi   ja   selle   tõlgendust   kasut   sarnase   siseõ-se   nomi   tõlgend-ks);
kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se
normile);  kasutamist siseõ-se andmise alusena  (sekundaarset õ-st luuakse rv õ normi alusel).
Viimane ei kohaldu Eestis. Kohaldada   saab   ulatuses,   milles   riik   pole   reservatsiooni   teinud.   Lisaks   peavad   otse
kohaldamiseks   olema   iserealis,   st   reguleerimiseesemelt   ja   kehtivusalalt   sobivad;   selge   ja
mittetinglik sõnastatud. Rv õ-se normide paiknem siseriiklikus normihierarhias (4):  Kõrgem   konstituts-st   või   sellega   võrdne;   seega   kõrgem   muudest   siseõ-se   allikatest (tavaõ).  Madalam konstituts, kuid kõrgem seadustest jm siseõ-se aktidest (Rk jõustat välislep).  Võrdne seadustega: sel juhul keht siseõ-sse toodud rv õ-se normide suht lex posteriori pm.
 Madalam seadustest, kuid kõrgem või võrdne täittevvõimu aktidega. V Rv-se õigussubjektsuse olemus (lk 82 skeem) Rv õ-se subjekt on see, kellel on rv-ne õigusvõime, st kes on rv-ste õ-ste ja koh-te kandja.
Õigussubjektsus saab olla:  Piiramatu e täielik: subjekt kõigi õiguste ja kohustuste kandja, nt riigid.  Piiratud e osaline: subjekt saab olla vaid mõnede õ ja koh kandjaks, nt rv organisats. Rv teovõime on võime rv-se tähtsusega toiminguid ette võtta e omandada oma tegevusega rv-si
õ-si ja kohustusi. Õigussubjektsus ei eelda teovõimet. Teovõime jaguneb:  Võime osaleda rv-s suhtlemises oma tahteavalduste kaudu.  Võime olla rv õ-se vastaste tegude subjektiks või objektiks.
 Võime olla hagejaks ja kostjaks rv-te õigusmõistmise instantside ees. Liigitamine lähtuvalt tekkepõhjustest:  Originaarsed (algne): riigid; loovad end ise.  Sekundaarsed (tuletatud): rv organisats.


Liigitamine    lähtuvalt suhetest teiste    subjektidega    :  Üldised: omavad rv-st õigusvõimet suhetes kõigi teiste rv-se õ-se subjektidega.  Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine    lähtuvalt organisats vormist:  Riiklikud (valitsustevahelised)
 Mitteriiklikud rv õ-se subjektid. Riik kui rv õ-se subjekt Klassikalise rv-se õ-se periood oli riikide valitsemise aeg. Subjektsus kõige laiemalt ja kauem
tunn. Rv-sed organisats kui rv-se õ-se subjektid Euroopa Kontsert (1815) rv-se org eelkäija.  Rahvasteliidu loomisega (1919) saavut org rv-se
staatuse.  Tunnustatud   ka   supranatsionaalse   org   eksistents.   Need   on   org,   mida   isel   kõrge
integratsiooni tase ja mis mõj tavalisest rohkem liikmesriikide suveräänsust, nt Euroopa Ühendus.
Õigus- ja teovõime tuleneb asutamislepingust ja on alati funkts-lt piiratud. Õigusvõimet saab
laien:  Effet utile kaudu saab laiend org õigusi ja koh tema eesmärgist lähtuvalt.   Implied powers teooria kohaselt laiendatakse tuletatud pädevuste kaudu, st org-le omist õigused, mida tal vaja ül täit-ks.  Riikidest sõltumatu tegutsemine immuniteetide ja privileegide tõttu.  Püha   Tool   ja   Vatikani   riik:  suveräänne   riik   paavsti   ülemvõimu   all;   neutraalne   riik   ja
kultuuripärand.   Püha   Tool   on   paavst   ja   tema   õukond.  PT   on   partikulaarse   rv-se
õigussubjektsusega. Malta ordu: heategevus, st haigete hooldus ja katastroofijärgse abi osutamine. Partikul, terr puud. Punase   Risti   Rv   Komitee:   rv-ste   kriisiolukordades   humanitaarabi   osut,   ohvrite   kaitse.
Partikulaarne Vabastusliikumised,   mässulised    ,   de   facto      valitsused:  et   teised   riigid   saaksid   oma   kodanikke kaitsta,   peavad   astuma   kontakti.   St,   et   uut   valitsust   tunnust-kse   või   org   tunnust-kse   sõdiva
poolena. Igal juhul tekib partikulaarne õigussubjektsus.  De facto  omadel subjektsus lausa ilma
tunnustuseta. Valitsusvälised org:  Vabaühendused on eraõigusliku isel ühendused  siseriikliku õiguse alusel,
mille liikmeteks võivad olla eri riikide füüsilised ja jur isikud, kes järg ühtset rv-st huvi, mis ei
ole majandusliku kasu saamine. Eraisikutest osavõtjad ja rv-õigusliku loomisakti puudumine, nt
Greenpeace, Rv Olümpiakomitee. 


Multinatsionaalsed ettevõtted: e hargmaised ettevõtted on äriühingud, mis võtavad osa maj-st
elust,  tegutsedes  rohkem  kui  ühes  riigis,   mis   on  loodud  siseriikliku   õ-se  alusel.  Subjektsuse
eitamiseks: pole lood rv-se lepingu alusel; puud rv-ne tunnustus; ei tegele ülemvõimu küs-ga.
Jaatamiseks: sõlmit lepingud on rv-sed, mille üheks pooleks riik; tülide lahend lepingutes allut
rv-stele instantsidele; eksist kohtulahendeid, kus subjektsust jaatatakse.  Üksikisik:   sekundaarne.  Kui   rv-se   õ-se   normid   loovad   õ-si   ja   koh-si   otse   in-tele   ja   mis   on
vahetult   kohaldatavad,   nt   Euroopa   Inimõiguste   konventsiooni   normid.  Õigus   olla
kohtuinstantside ees vaidluse üheks pooleks. Vahetult rv-st õ-st tulenevad kohustused- vastutus
sõjakuritegude eest. VI Riigi tunnused 1933 Montevideo konventsiooni kohaselt tunnused (3 elemendi doktr 3 esimest) (4):  Rahvas e alaline elanikkond: püsiv ühendus terr-ga.  Kindlaksmäär terr: ei pea olema täielik; riiklust ei mõj teise riigi faktiline kontr terr üle.
 Valitsus: teost efektiivset kontr terr ja elanikkonna üle. Riiklus ei ole valitsus.  Võime astuda suhtesse teiste riikidega: õiguslik sõltumatus Riikide ja valitsuste tunnustamine Rv-se õ-se subj ühepoolne tahteavaldus, millega määratletakse teise tõelise või väidetava rv-se õ-
se subjekti staatus rv-ses õ-ses. Riigi tunnust täh, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded.
Valitsuse   tunnust   täh,   et   valitsusel   on   riigis   efektiivne   kontroll  (kaasn   riigi   tunnust,   mitte
vastupidi). Riikide tunnust teooriad:  Konstitutiivse  teooria   kohaselt   loob   tunnustamine   uue   riigi   ning   annab   talle   rv-se õigussubjektsuse. Pole tähtis, millal riik tekkis.  Deklaratiivse   teooria:   tunnustavad   riigid   juba   tekkinud   olukorda.   Riik   omandab õigusvõime tulenevalt olukorrast, mitte tunnustamisest. Domineeriv. Eristatakse 8:  De   facto  tunnustamist:   kasut   siis,   kui  on   kahtlusi,   kas   riik   või   valitsus   on   pikemas perspektiivis eluvõimeline. Diplom suhete sisseseadmist ei toimu.  De iure tunnustamist: eelnimetatud kahtlused on ületatud. Lõplik. Ennatlik tunnust: riik ei vasta täielikult riikluse nõuetele. Võib olla ka hilinenud tunnust. Kaudne tunnust: tunnustus teise riigi käitumise anal-st; nt diplom suhete sisseseadm, õnnitlused. Tingimuslik tunnust: tunnust kui ting on täidetud; nt inimõiguste või vähemuste kaitse.  Kollektiivne tunnust: tunnust on rv-ne otsus, mis on vastu võetud rv-se org poolt. 


Tunnust tagasivõtm: võimalik de facto puhul.  Mittetunnust    e    Stimsoni doktriin: õigused ei saa tuleneda õiguspäratust situats-st, st sündida rv õ-se vastaselt. Valitsuse  tunnust:   tingimused   nagu  efektiivne   haldusaparaadi   juhtim  (efektiivse   kontr   doktr),
kestvus, elanike suure osa toetus. Estrada doktr: valitsust ei tunnustata, kuna muutus on siseriiklik
asi ega puutu rv-sse õ-sse. Legitiimsuse doktr: mittekonstitus-lt või vägivaldsel teel võimule
tulnud valitsusi ei või tunnust seniajani, kuni valitsuse muutus on rahva poolt heaks kiidetud.  Tunnust õiguslikud tj-d:  Rv-sed   tj-d:   riigi   poliitiline   eksist   on   sõltumatu   tema   tunnust-st   teiste   riikide   poolt. Mittetunnust riik on kohustatud järgima rv-st õ-st. Kuigi diplom suhted puud, siis siiski
mingid õigused ja koh-d on olemas.  Siseriiklikud tj-d: tunnust riik võib esit kaebuse teise riigi kohtule. Diplom esindajad õigust nõudma teat immuniteete. Riigi jurisdikts Võimu   teostam,   mis   võib   luua,   muuta   või   lõpet   õigussuhteid.   Pole   absoluutne.   Rv   õ   regul
mitmeid siseriiklikku kompetentsi kuul asju. Seadusandlik: riigi konstituts-liste organite ülemvõim võtta vastu riigi terr-l keht ja siduvaid akte.
Peab olema kooskõlas rv-ste kohustustega. Täidesaatev: riigi nõusolek, et teost täidesaatvat jurisdikts teise riigi terr-l.  Kohtuvõim: teatud pädevus lahendada välismaiste elementidega kaasusi (nt vara, isikud).  Kriminaaljurisdikts 4 prints:  o Terrprints:   siseriiklikel   kohtutel   krimasjad,   mis   selle   riigi   terr-l,   ka   siis   kui kohtualune on välisriigi kodanik. Õigusmõistmine seal, kus on kurjategija. o Kodakondsuse prints: kohus olenemata sellest, kus kodanik kuriteo toime pannud.
o Passiivse isiku pr: kannatanuks riigi kodanik.
o Kaitse   prints:   kohus   välismaalaste   üle,   kes   panid   toime   selle   riigi   julgeolekut kahjustava teo, ka siis, kui tegu välismaal, nt vandenõu või spionaaž. o Universaalsuse pr: igal riigil jurisdikts teat kuritegude üle, nt sõjakuriteod.  Immuniteedid:  rv-se   õ-se   isikud,   kes   omavad   siseriiklikes   kohtutes   immuniteeti: välisriigid ja diplom esindajad. o Riigi immunit: teise riigi nõusolek teostamaks jurisdikts tema üle.
o Absoluutne vs. piiratud imm Territoorium Osa pinnast maakeral, mis on allutatud riigi jurisdikts-le. Riigipiir eraldab. Riigi terr: maismaa,
maapõu  riigile   kuuluvates   piirides   terr   all,  õhuruum  terr   kohal,  riigi   akvatoorium  (sisevesi,


terrmeri).  Tinglikult   riigi   terr:   riigi   lipu   all   sõitvad   laevad,   riigi   registrisse   kant   õhu-   ja
kosmoselaevad, avamere põhja kaablid, sõjalaevad ja -lennukid (kus ka ei viibiks), kaubalaevad
ja tsiviillennukid (avamerel ja neut õhuruumis). Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid (6):  Juurdekasv – akretsioon: inimtegevuse tulem või loodulikul teel, nt jõgede ummistus.
 Loovut – tsessioon: rahumeelne loovut ühelt riigilt teisele; rahulepingu osa. Poolte tahe.  Okupeerimine – okupats: võimalik ainult terra nullius’e (eikellegimaa) puhul. Riigi poolt.
 Põlisel haldamisel tekk õ – proskriptsioon e igamine: terr omandatud õiguspäratult või pole   võimalik   tõend   terr   õiguspärast   hõivamist.  Maa   ei   ole   eikellegimaa.   Suverääni
nõusolekut eeldatakse. Pole eristatav okupatsioonist.  Vallut – anneksioon: jõuga ähvardamise või jõu kasut teel. Vastuolus rv-se õ-ga. 
 Adjudikatsioon: omandam/loovut rv-se kohtu või organisats otsuse alusel. Rahvas Kodakondsus   on   püsiv   õiguslik   seos   isiku   ja   riigi   vahel,   mis   täh   kodanikule   nii   õigusi   kui
kohustusi. Sellega võimalus riigi kaitsele, kui tema õigusi välismaal rikut. Kodakondsuse kaot
võimalik loobumise, tühistamise või äravõtmise järel. Omandatakse:  Ius sanguinis e vereõ pm
 Ius soli e terr pm Ameerikas  Naturalisatsiooniga saab mittekodanik taotleda kodakondsust, residentsusnõue. Välismaalaste ja
põgenike kohtlemine vähemalt rv-se minsstandardiga vs siseriikliku õ-ga. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus Õigusjärgluse puhul tuleb kindlaks teha, kas ja millised eelmise riigi rv-d õ-d ja koh-d lähevad
teisele   riigile   üle   antud   terr-l.Toob   kaasa  muutusi   õj-lase   õigussubjektsuses.  Välist   on
siseriiklikult õigusele omane universaalne õigusjärglus. „Puhta riigi“ kontseptsioon välist õ-te ja
koh-te ülemineku. Rv-ne tavaõ regul õigusjärglust:  1978 rv-ste lepingute õiglusjärgluse Viini konventsioon  1983 vara, arhiivide, võlgade õiglusjärgluse Viini konvents, ei ole jõustunud. Õiglusjärglus rv-te lepingute suhtes: regul tavaõ-ga ja 1978 Viini konvents-ga.  Terrküs regul lepingud jäävad kehtima, nt piirilep.
 Multilateraalsete lepingute siduvus ei ole kohustuslik.   Bilateraalsete lepingute siduvus on sõlt poolte tahtest; tunnust tingimus.
 Inimõiguste alaseid rv-si lepinguid nagu terr. Õigusjärglus vara, võlgade ja arhiivide suhtes: üleminekuks lepingud.  Riigi vara: läheb üle. Riigi arhiivid: riigivara eriliik, ühisk pärand. Lähevad üle.


 Võlad: reegel puudub. Õigusjärglus rv-te org liikmelisuses:   Kui riik on ÜRO liige, siis liikmelisus ei lõpe konstituts ja piiride muutumisel.
 Uus   riik   tuleb   vastu   võtta   uue   liikmena   vastavalt   kriteeriumitele,   olenemata   rahva ühtivusest Järjepidevus seot identiteediga. Riigi õigussubjektsus ei muutu. Piiratud e kvalifits järjepidevus,
kui identiteet pole suures osas säilinud ja seda hakatakse taastama (restituts). VII Rv-se organisats mõiste Pikemaks   ajaks   kas   riikide   või   riikide   ja   teiste   rv-se   õ-se   subjektide   poolt   poliitiliste   vm
eesmärkide saavutamiseks rv-se õ-se alusel loodud iseseisvate organitega varustatud ühendus,
mis   on   võimeline   omama   lepingupooltest   erinevat   tahet   ja   seda   iseseisvalt   läbi   viima.
Õigussubjektsus on tuletatud, sest loodud teiste poolt.  Funkts pädevus sätest põhikirjas. Peab
omama organit. Rv-te org-de asutamine Rv-se lepingu alusel vähemalt 2 riiki vm rv-se õ-se subjekti. Tekib asutamislepingu jõustumisega,
eelduseks kõikide riikide poolt ratifitseerimine. Liikmelisus rv-ses org-s Liikmeteks   vaid   rv-se   õ-se   subjektid,   nt   riigid   või   teised   org  (Eu   Ühendus   on   Maailma
Kaubandusorg   liige).  Asutajaliikmed   on   need,   kes   osal   org   asutamisel.   Avatud,   kinnine
liikmelisus. Pooleldi avatud rv-ne org, mille liikmeks saavad teat ting-le vast riigid, nt EL. Kui
universaalne org, siis liikmed kogu maailmast. Kui regionaalne, siis liikmed ühest geogr-st pk-st.
Kohustuseks liikmemaks, koh rikkumisel vastutus, nt hääleõiguse peat. Liikmelisuse puhul saab
eristada  täisliikmeid,  assotsieerunud  (tööst teat määral osa võtt) ja  vaatlejastaatusega  (osalem
läbirääkimistel hääleõiguseta) riike.  Liikmelise assotsieerumise  puhul ühineb riik ülejäänutega
rv-s org-s, st rajat lepingulised suhted riikidega.  Lepinguline assotseerumine  täh, et lep suhted
rajat vaid riigi ja org vahel. Rv-se organisats organid Viivad ellu liikmete ühist tahet. Sõltumatud liikmete korraldustest. Vastutavad org ees. Organid 4:  Sekretariaat peasekretäriga administratiivsete ül täitmiseks.  Assamblee asjade arutamiseks plenaaristungitel kõikide riikide osavõtul.
 Nõukogu tähtsate asjade sisuliseks otsustamiseks.  Komisjon otsuste elluviimiseks. ÜRO


Rahvasteliit ei suutnud sõjalisi konflikte ära hoida (väike liikmelisus). ÜRO eelkäija, kuigi ÜRO
pole RL õiglusjärglane. Küll läksid mõned funkts üle.  ÜRO põhikiri ja Rv Kohtu statuut 1945
San Francisco konverentsil. ÜRO asukohaks NY. Eesmärgid ÜRO põhikirjas art 1 (4):  Rahu ja julgeoleku tagamine kogu maailmas.  Suhete parandamine riikide vahel, arvest enesemääramisõ-st.
 Rv-ne koostöö majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete prob lahendamisel.  Inimõiguste garanteerimine. ÜRO töös keht pm-d (4):  Liikmesriikide suveräänne võrdõiguslikkus.
 Tülide lahendamine rahumeelsete meetoditega ja jõu kasut keeld.  Siseasjadesse sekk keeld.
 Solidaarsus. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel peaassamblee otsusega. Peaorganid 6: Peaassamblee:  istung  kord  aastas   kõigi  riikide  esindajatega.  Igal  riigil  seal   kuni  5  esindajat,
kokku 1 hääl. Õigus tegeleda kõigega, mis ei kuulu siseasjadesse. Eesmärgiks edendada rv-se õ-
se arengut ja kodifitseerimist, koostööd, aidata kaasa inimõ-te garant-le.  Valib kohtunikud ja
JoNk mittealalised liikmed. Võib moodustada komiteesid ül täitmiseks:  Relvastuse vähendamise ja rv-se julgeoleku komitee.  Juriidiline komitee.
 Haldus- ja eelarvekomitee. Ka spets komiteed nagu UNICEF ja ILC. Kõrvalorganeid kokku umb 74. Julgeolekunõukogu: 15 liikmest 5 on alalised  (Prants, Hiina, Vene, GB; USA). Mittealalised
valitakse 2 aa-ks. Alalistel on vetoõ, st kõik tähtsamad otsused peavad saama JoNk-s 9 häält, sh 5
alalist. Ül-ks tagada rahu maailmas. Ad hoc komitee on nt sinikiivrite rahuvalve. Alalised komit. Majandus-   ja   Sotsiaalnõukogu:   54   liiget,   igal   1   hääl.  Abistab   Pa-d   rv-se   õ-se   arengu
edendamisel ja kodifit-l, riikide koostöö arendamisel ja inimõ-te garant-l. Saab algat uuringuid,
koost raporteid ja anda soovitusi. Kohust looma kõrvalorganeid. Hooldusnk: terr, mis võeti ära I ja II MS kaotajatelt, et need saaks iseseisvuda. Eesmärgiks
edendada   hooldualuste   pol-le,   maj-le,   sot-le,   haridusalasele   arengule.   Viimane   Palau,   1994
iseseis. Rahvusvaheline   Kohus:   riikidevah   tülid   ja   annab   arvamusi   ÜRO   teiste   organite   palvel.   15
sõltumatut kohtunikku 9 aa-ks. Poolteks vaid riigid, kes kohtu pädevusele end allutanud.  Sekretariaat: administratiivsed ül. Õigus juhtida JoNk tähelepanu rahu ohustavatele momentidele.


Allasutused: iseseisvad rv-d org-d, millest mõned eksist enne ÜRO-d.  Allasutus nt ILO, ITU,
UNESCO. Umb 16 tk. Konsultatsioonide eesmärgil maj- ja sotsnk-s. Autonoomsetel org-del puud
koostöölepingud ÜRO-ga, faktiliselt, aga mitte form-lt ÜRO allasutus. VIII Diplomaatiline õ Dipl õ  laiemas mõistes  on rv-ste normide kogumik, mis regul diplom suhtlemist (sisseseadm,
lõpet, organite ja töötajate privileegid ja immuniteedid). Kitsamas mõistes aktiivne ja passiivne õ.
Rv võime lähetada (akt) ja vastu võtta (pass) diplom esindajaid. Eeldab õigus- ja teovõimet. Seda
võimet omavad riigid, PT, MO jm rv-d org-d. Diplom suhete Viini konvents. Diplom suhete sisseseadm ja lõpet: sisseseadm toimub diplom nootide vahetamise teel; mõlema
poole   nõusolek.   Suhete   lõpetamisest   antakse   teisele   poolele   teada   ka   dplom   noodi   teel;
ühepoolne. Diplom esinduse     ül 5:  Esindada lähetajariiki asukohariigis
 Kaitsta lähetajariigi ja selle kodanike huve asukohariigis rv-se õ-ga lubatud piirides.  Pidada asukohariigi valitsusega läbirääkimisi. 
 Jälgida seaduslikul teel asukohariigi tingimusi ja arenguid ja nendest aru anda lr-le.  Edendada sõbralikke suhteid lr-i ja akr-i vahel ja arendada maj-, kult-, teadusuhteid. Diplom esindusi liigitatakse alalisteks esindusteks ja suursaatkondadeks.  Esinduste töötajad:  Diplom   staatusega   töötajad   on:   esinduse   juht   (diplomaat,   kellele   lr   on   teinud   ül-ks tegutseda lähetaja nimel ja kes juhib esindust); muu diplom personal (esinduse liikmed,
kes omavad diplom au- ja teenistusastet, nt suursaadikud).  Diplom staatuseta: esinduse haldustöötajad (nt sekretärid, viisaametnikud); abitöötajad (teenindavad,   nt   autojuhid,   koristajad);   koduteenijad  (esinduse   töötaja   koduses
teenistuses). Diplomaat on riigiametnik,  kes on volitatud esindama päritoluriiki  teise riigi või  org juures.
Esinduse   juhid   jagunevad:   suursaadikus   ja   nuntsiused   (volit   riigipeade   juurde);   saadikud,
ministrid   ja   internuntsiused;   asjurid   (volit   välisministeeriumi   juurde).   Ajutine   asjur   esindab
esinduse juhti ainult selle äraolekul ja ei pea esit volikirju välisministeeriumile. Esindusse nimet: enne vajalik asukohariigi nõusolek. Keeldumist ei pea põhjendama. Siis kirjut
volikiri. Ametisse määratud siis, kui pidulikul tseremoonial annab üle oma volikirjad. Privileegid ja immuniteedid 5:  Ruumide ja arhiivide puutumatus: akr ei tohi kasut sundi ja võivad siseneda ainult juhi loal. Diplom asüüliõigust pole. 


 Õ kasut esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil, sõiduvahendil lr-i lippu ja vappi.
 Maksuvabastused:   vabast,   kui   need   ei   ole   seot   teenuse   osut-ga;   ei   keht   kaudsetele maksudel.  Isikupuutumatus,   sh   kohustuslik   puutumatus   asukohariigis:   arreteerim   ja   kohtus tunnistam.   Immunit   puud   kinnisvaraküs;   pärimisõ-se   küs   (diplomaat   eraisik);
kaubanduslik küs.  Õ vabale kommunikats-le lr-ga, diplom posti puutumatus.
 Pereliikmete ja diplom staatuseta isikud:  pereliikmetel samad privil ja imm. Erand kui pereliige on akr kodanik. Staatuseta töötajatele ei laiene tsiviil- ja halduskohtulik imm. Erimissioonid: ajutised; kindla ül täitmiseks või valdkonnaga tegel-ks. Teise riigi nõusolek vaja. Konsulaarõ Laiemas mõistes on rv-te normide kogumik, mis regul riikidevahelisi konsulaarsuhteid. Kitsamas
mõistes tä võimet lähetada konsuleid (akt) ja neid vastu võtta (pass). Võime ainult riikidel. Vahe
eelnevaga   see,   et   diplom   suhted   toim   valitsuste   vahel   ja   on   pol-d.   Konsulaarsuhted   toim
halduslikul tasandil.  Sisseseadm ja lõpet: sisseseadm vastastikusel kokkuleppel. Lõpet teatega teisele.  Funtks: lr-i ja selle kodanike huvide kaitsmine akr-s; passide ja reisidok väljast jne. Konsulaarasutuse rajam ja juhi ametisse nimet: akr-i nõusolek. Lr annab konsulile volikirja, mis
saadet  akr  valitsusele.  Eksekvaatur  on  akr-i nõusolekut  väljendav  tegutsemisluba.  Vorm  pole
oluln. Liigid: elukutselised  (lr-i kodanikud, saavad palka ja toot täiskohaga akr-s);  aukonsulid (akr-i
kodanikud ja teguts konsulina põhitöö kõrvalt). Konsulaarasutuse juhid jagunevad: peakonsulid,
konsulid, asekonsulid, konsulaaresindajad. Privileegid ja immuniteedid: samad, mis diplomaatide immuniteedid. Konsulaarkaitse Kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramiste korral sealse konsulaarasutuse või
diplom esinduse kaudu. Eesmärgiks kodanike õiguste rikkumiste ära hoidm, peatam, nõustam.
Diplom kaitse tähend riigi õigust sekk oma kodanike kaitseks teise riigi või rv-se org tegevusse,
kui see tema kodanike õigusi kahjustab.  IX Mereõiguse regulats Rv-se õ-se valdkond, mis regul riikide õigusi merealadel, mereressursside ja -põhja kasut-st,
merekk kaitset. Sellealased rv-sed lepingud:  Genfi konvents terrmere ja külgvööndite kohta 1958 (terrmere laius ei määr kindlaks)  Genfi konv avamere kohta 1958 


 Genfi konv kalapüügi ja eluressursside kaitse kohta avamerel 1958
 Genfi konv mandrilava kohta 1958  ÜRO   rv-se   mereõ-se   konv  1982  Montego   Bay,  jõust   1994     (Rv   Mpõhjaameti   loo vastuseis). 4 esimest kodifits tavaõigust. Siseveekogud Mandri siseveekogud ja sisemeri. Siseveekogude piiritlemiseks teistest merealadest:  Tavaline lähtejoon: madalveejoon mööda rannikut
 Sirge lähtejoon: kõige kaugemal asuvad punktid. Mõõnakõrgendite (looduslikult tekk maismaa-ala, mis on mõõna ajal veest ümbrits) abil. Lahed ja jõesuudmed: laius ei ületa 2 meremiili ja omavad vaid üht kaldariiki, on siseveekogud.
Ajaloolised lahed alati siseveekogud. Mitme kalariigiga lahtede puhul tavaline lähtejoon. Riigi õigused siseveekogudel: täielik terr suveräniteet. Erandiks vaid teise riigi sõjalaevad, sama
ka laeva kohta, millel viibib riigipea.  Terrmeri Lähtejoonest mere poole avatud vee-ala. Terrmere max laius 12 mm.  Riigi õigused terrmerel: kaldariigil terr suveräniteet, eelkõige kalastamise ainuõ. Riik peab garant
teiste kauba- ja sõjalaevade  rahumeelse ja ohutu läbisõidu.  Rahumeelne on läbisõit siis, kui
laev ei tee kaldariigile neg-lt mõjuvaid toiminguid (spoinaaš, kalapüük, salakaubavedu) ja ei mõj
kaldariigi rahu. Kaldariik on koh hoiatama läbisõitvaid laevu ohu eest terrmeres. Peatada võib
vaid kuritegude tõttu või narkootikumidega kaubitsemisega.  Rv-selt kasutatavad väinad Kaldariigid   on   koh   tagama   kõigile   laevadele   ohutu   läbisõidu   (nt   Gibraltari,   Malaka   väin).
Läbisõitvad laevad ei tohi kaldariike ohustada. Külgvöönd Algab peale terrmerd. Ei või ulat kaugemale kui 12 mm lähtejoonest Genfi konvents järgi. ÜRO
mereõ-se konv järgi on max 24 mm lähtejoonest. Kui kaks riiki asuvad teineteise vastas, siis
külgvöönd keskjooneni. Riigi õigused külgvööndis: kontrolli- ( tolli-, tervishoiueeskirjade täitm) ja sekkumisõ. Majandusvöönd Tunnustati   merealana   alles   1970.   Kaldariikide   vajadus   loodusvarade   ekspluateerimiseks   ka
väljapool terrmerd. Laius kuni 200 mm lähtejoonest ÜRO järgi. 


Riigi õ-d: kaldariikidel õ regul kalastamist jm loodusvarade kasutamist. Ainuõ ehitada kunstlikke
saari,   teha   mereuuringuid.   Ehitiste   ja   saarte   ehitamiseks   peab   teavitama   teisi   riike.  Avamere
reeglid, nagu ülelennud, kaablite ja torude paigald lubat kõigile. Teiste õ-ga arvest kohustus. Mandrilava Mandri loomulik jätk vee all. Ulatub terrmerest piirini, kus vesi pole sügavam kui 200 m (Genfi).
ÜRO   sätest,  et   ulat   mandrilava   äärmise   piirini,   lühikese   mandrilava   puhul   kuni   200   mm
kaugusele lähtejoonest. Kui suurem, siis mitte rohkem kui 350 mm või kuni 100 mm 2500 m
sügavusest   veepiirist.  Riigi   õigused:  kaldariigid   võivad   ekspluateerida   mandrilava
loodusressursse, püstitada naftaplatvorme.  Avameri Mereosad, mis ei kuulu terrmere, siseveekogude hulka, pole majandusvööndi ja arhipelaagiriigi
saarestikuveed.   Seda   pole   võimal   okupeerida,   kuulub   kõigile.  Riikidel   võrdsed   õigused:
laevatamiseks,   kalastamiseks,   ülelennuks,   juhtmete   ja   torude   paigalduseks,   püstitada   teat
tingimustel   kunstlikke   saari   jm   ehitisi,   läbi   viia   teaduslikke   uuringuid.   Blokker   ei   tohi   olla
suvaline. Jälitamine: kaldariigi õ jälitada võõrast laeva oma sõja- vm riigilaevadega avamerel. Põhjuseks
peab olema kaldariigi eeskirjade rikk. Peab algama siseveekogudes, terrmeres või külgvööndis
ega tohi olla katkenud. Jälit lõppeb kui laev on jõudnud oma või III riigi terrmerre. Rv Mereõiguse Kohus Asub   Hamburgis.   21   kohtunikku   9   aa-ks.   Kohtunike   valikul   geogr   pk-de   õiglane   esindatus.
Vaidluste allutamine vaid poolte nõusolekul. Mereõiguse reeglid. Mpõhjavaidluste läbivaat koda. Rv Mereorg (IMO) 1948 Londonis. ÜRO allasutus, mille eesmärk on navigats ja laevade tehnilise ohutuse tagam
avamerel ja merereostuse ärahoidm. Erinevaid konvents eesmärkide saavut-ks. X Inimõiguste olemus Võõrandamatud   õigused,   mida   in-d   omavad   in-ks   olemise   tõttu,   sõltumatult   õigusaktidest.
Universaalsed,   see   tuleneb   kaasasündinud   väärikuse   ja   õiguste   ideest.   Fundamentaalsed
inimõigused on nt õigus elule, piinamise ja alandavad kohtlemise või karistamise keel, genotsiidi,
orjuse keeld jne. Tavaõ-se staatus piinamise, genotsiidi ja orjuse keelul. Need on riikide  erga
omnes kohustused. Mõningatest inimõ-st ei tohi taganeda ka sõjaajal.  Inimõiguste areng Tänapäevases mõttes 20 saj keskel pärast II MS. Riigid loovut teatud osa oma suveräänsusest. Inimõiguste kandjad ja adressaadid


Tradits-lt üksikisikute õ. Enesemääramisõ andnud võimaluse gruppide kaitseks. Riik-isik; isik-
isik. Inimõiguste liigid  Kodaniku- ja poliitilised õ-d: (I põlvkonna õigused, nn neg õ-d) riigil koh mitte sekkuda vastavate   õ-ste   teostamisse,   nt   õigus   elule,   vabadusele,   isikupuutumatusele,   eraelu
kaitsele.  Majanduslikud, sotsiaalsed ja kult õ-d: (II pk õigused, nn pos õigused) riigi koh töötada välja vastavad poliitikad või programmid, nt õigus toidule, tööle, haridusele, vara kaitsele.
Eesmärk kindlustada sots õiglust.  Kollektiivsed õigused: (nn solidaarsusõ-d, III pk õ-d) õ arengule, rahule, humanitaarabile. Inimõ-te kaitse rv-d süst-d  Globaalsed e ülemaailmsed kaitsesüst  (nt ÜRO):  üldist kaitset pakuvad  ÜRO põhikiri (art 1, 13, 55, 56.  Üldsõnalised, ei näe ette jõustamismehhanisme. Peaassambleel õigus
algat uurimisi. Iõ-te ülemkomissari ül on edendada ja kaitsta kõigi isikute kodaniku, pol
ja sots õigusi, edendada rv-st koostööt iõ-te alal. Iõ-te keskuse ül on aidata peaassambleel
edandada   ja   kaitsta   iõ-si.);  1948  inimõiguste   ülddeklarats  (jur   mittesiduv   dok,   aga
tavaõiguslik siduvus.); 1966 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rv pakt (jur siduv, mis sis
iõ-te ülddeklarats kodaniku- ja pol õigusi. Riigid peavad iga 5 aa järel esit aruande inimõ-
te komiteele (jvorgan).).  Regionaalsed: Euroopa kaitsesüst, eriti Eu Nõukogu süst; OSCE; EL. Aafrika, A Ühtsuse O raames. Ameerika ARO raames. Araabia, Araabiamaade Liiga raames. o Eu kaitsesüst:   Eu Nõukogu: 1949 EN statuut; 1950 E iõ-te ja põhivabaduste konvents;
1961 E Sotsiaalharta. Organiks EIÕK  EL: üksikud sätted tagavad, iõ-d tagaplaanil.   Euroopa Kohus: iõ-te austam kaitstud üldpm. Arend välja pm-d EL-s   EL instituts: avaldused ja deklarats puutuvalt iõ-te kaitsesse.  Eu   Julgeoleku-   ja   Koostööorg:   iõ-te   ja   põhivabaduste   austamine   ja
koostöö. o Aafrika:   1963  AÜO   põhikiri;   1981  A   inim-   ja   rahvaste   õiguste   harta  (+ kohustused); 1988 A Inim ja Rahvaste Õ-te Kohus. o Ameerika: 1948 A riikide organisatsiooni harta, 1959 A Iõ-te Komisjon. 1948 A in-ste õ-te ja koh-te deklarats; 1969 A iõ-te konvents o Araabia: 1994 (pole jõus) Araabia inimõiguste harta  Spetsiaalsed kaitsesüst  (nt piinamise, orjuse, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude keelust; laste õiguste kaitse). XI Vaidluste lahendam


Tülide rahumeelse lahend prints:  ÜRO põhikiri (art 2 lg 3, 33); ÜRO peaassamblee deklarats
sõbralike suhete ja koostöö kohta; Eu konvents tülide rahumeelseks lahendamiseks.  Tüli  Lahkarvamus mingis faktis, õiguslikus või pol küs-s.  Huvide konflikt
 Ühe riigi õigustatus midagi nõuda lükatakse teise riigi poolt tagasi või kaheldakse selle õigustatuse põhjendatuses. Õiguslikud ja pol tülid:   Õiguslikud   on   tülid,   mille   lahendamiseks   eksist   õigusnormid,   pol   tülid   on   seevastu sellised, mille lahend-ks õigusnorme ei eksist.  Polt tülid puudutavad riikide tähtsaid huvisid, riigi au või on muul erilise pol isel-ga. Kõik ülejäänud on õiguslikud tülid.  Õigusliku tüli osapooled taotlevad kehtivate õnormide tõlgendamist või rakendamist. Pol tülid on lahkarvamused, kus osapooled taotlevad kehtiva õiguse muutmist. Tülide lahend meetodid Pol ja  jur meetodid:  läbirääkimised,  head  teened,  vahendus,  uurimine,  lepitus,  menetlus  rv-s
kohtus või vahekohtus. Tuleb arvest tülide iseloomu; oleneb riigi tahtest. Vahetegu meetoditel:  Lahendused, milleni jõutakse poliitiliste meetodite kasut teel, ei ole pooltele õiguslikult siduvad. Jur meetodite tj-l võetakse vastu otsused, mis on tüli osapooltele õiguslikult
siduvaks ja kohustuslikult täitmiseks.   Pol meetoditega saab lahend eriti hästi pol sisuga küs-e. Jur meetoditega lahend puhtalt õiguslikke küs-e.  Pol e diplom meetodid     5:   Läbirääkimised:   levinuim.   Kasut   nii   bilateraalsetes   kui   multilateraalsetes   lepingutes. Esimene samm lahendamiseks. Riikidevah suhtlus kas volit riigiorganite poolt (nt alalised
esindajad) või diplom kirjavahetuse teel ja  on suunat lahkhelide kõrvaldamisele. Puud
kindlad reeglid läbiviimiseks. Peavad olema selleks valmis.  Head teened ja vahendus: erapooletu III riigi sekkum eesmärgiga kergendada vaidlusele lahenduse leidmist. Heade teenete puhul ei osale III riik otseselt, vaid toet pooltevahelisi
läbirääkimisi   tehniliste   vahendite   käsutusse   andmisega,   neut   kohtumispaiga
muretsemisega. Vahenduse puhul III pool aktiivne. Vaatab osapoolte ettepanekuid ja teeb
enda omad lahkhelide kõrvald-ks. Suunat otseselt tüli lahenduse leidmisele.  Uurimine: lahkarvamus mingi fakti olemasolus või tegevuse ja tj-e põhjuslikus seoses. Eesmärgiks   kindlaks   teha   vaidluse   all   olevad   faktid   ilma   omapoolsete   ettepanekute
esitamisteta. Tulemiks tuvastatud faktidega lahendusettepanekuta raport. 


 Lepitusmenetlus: komisjon, mis uurib vaidluse all olevaid fakte. Menetlustulemusena raport konkreetse ettepanekuga tüli lahendamiseks. Pooled ei pea järgima ettepanekut. Jur e õiguslikud meetodid:  Vahekohtulik   menetlus   e   arbitraaž:  ad   hoc  luuakse   vastavalt   vajadusele.   Liigitatakse sellisteks,   mis:   luuakse   juba   tekk   tüli   lahendamiseks   osapoolte   vahelise   kokkuleppe
alusel; on loodud alalise instituts-na tulevikus tekkivate vaidluste lahendamiseks. Pädevus
ja liikmed poolte kokkuleppel. Nõusoleku andmisel kohustatud otsust ka aktsepteerima ja
järgima. Erinevused kohtulikust menetlusest: o Kohtulik on alaline instituts (rv kohus).
o Vahekohtulik menetlus on suun eelkõige lahenduse leidmisele. Pooled määr, kas vk   kasut   ainult   rv-st   õ-st   või   ka   õ-se   üldtunnustatud   pm-d,   siseriiklikku   õ-st.
Kohtulik suunatud alati kehtiva rv-se õ-se rakendamisele. o Vk  kohtunikud   määr   pooled  omavahelisel   kokkuleppel   alles   tüli   tekk   järel. Kohtutes   lahend   vaidlusi   poolte   tahtest   sõltumatud   kohtunikud,   st   pole   poolte
valitud.  Rv-d kohtud: alalised, sõltumatute kohtunikega instituts, mis on lood tülide lahend-ks rv- se õ-se alusel. Vaidlus kohtu pädevusele allutatud siis, kui pooled nõus. Allutamine võib
olla ajaliselt või materiaalselt piiratud (reservatsiooniga). Rv-ne Kohus 15 sõltumatut kohtunikku 9 aa-ks. Valimisel pm, et koosseis tervikuna tagaks maailma peamiste
õigussüst esindatuse. Asub Haagis. Lahendab õiguslikke vaidlusi Rv Kohtu statuut art 36 lg 2 (4):  Puudutavad lepingute tõlgendamist.
 Ükskõik missuguse rv-se õ-se küs-st.  Fakti olemasolu, mis, kujutab endast rv-se kohustuse rikkumist.
 Rv-se kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvitise iseloom ja suurus. Osapoolteks saavad olla vaid riigid art 34 järgi. Pädevus tekib (3):  Vastavalt rv-sele lepingule, nt Viini lepinguõiguse konvents.  Riikidevaheliste erikokkulepete alusel.
 Vastavalt deklarats-le  kohtu  pädevuse  tunnustamise  kohta  ilma  lisakokkuleppeta  ipso facto. Kohtuasi algatatakse kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri
nimele (vaidluse objekt ja pooled). Menetlus on suuline ja kirjalik; avalik. Ei kaevata edasi.  Alaline Vahekohus


I Haagi lepinguga 1907 tülide rahumeelseks lahendamiseks. Riigid määr kuni 4 vahekohtunikku.
Kohtunik nim 6 aa-ks. Konkr vaidluse lahend-ks uus kohtu koosseis. Kirjalik eelmenetlus ja
suuline arutelu. Avalik vaid poolte nõusolekul. Edasi ei kaevata. Siduv. XII Jõu kasut rv-s õ-ses. Ius ad bellum IAB mood normid, mis regul (relvastatud) jõu kasutamise alustamist. Jõu kasut kitsamas mõistes
hõlmab   vaid   relvast   jõu   kasutamist,   laiema   kohaselt   ka   muid   juhte  (nt   pol   või   maj
survevahendeid). Jõu kasut    klassikalises rv õ-ses:   Õiglase sõja doktriin. Sõda ilma õiglase põhjuseta on õigusvastane. 
 17 saj lõpus doktr teisenes. Sõda oli õiglane, kui riik uskus, et sõjal on õiglane põhjus.  Õiguspositivismi tõttu kaotas doktr tähtsuse. Suveräänne riik ise otsustas, mis teeb.
 RL põhikiri sätestas piirangud vaid sõja alustamisele.  1928 üldine sõjast loobumise lepind Briand-Kellogg’i pakt. Tänapäevani kehtiv. Jõu kasut    modernses rv õ-ses:   ÜRO põhikirja art 2 (4) jõu kasut või jõuga ähvard keeld laiemalt. Üldprints-ks pärast II MS. Tavaõiguse staatus ja siduv ka neile, kes pole ÜRO liikmed. Ius cogens norm.   Jõu kasut lubatud vaid enesekaitseks.
 Peaassamblee deklarats sõbralike suhete ja koostöö kohta riikide vahel: o Agressioonisõjad on rahvusvastased kuriteod.
o Tüliküs-e ja piire ei tohi rikkuda jõu kasutamisega või sellega ähvardamisega.
o Riigid ei tohi kasut jõu kasut survevahendeid. 
o Ei   tohi   kasut   jõudu   rahvaste   enesemääramisõ-se   ja   iseseisvuse   äravõtmise eesmärgil  Jõu kasut ja enesemääramisõ: küsimus jõu kasutamise kohta o Koloniaalvõimude   poolt   jõu   kasut   rahvusliku   enesemääramisõ-se mahasurumiseks.  o Rahvuslike vabastusliikumiste poolt jõu kasut kolniaalvõimude vastu. 
o Rahvuslike   vabastusliikumiste   abistamine   võitluses   enesemääramisõ-se   eest   III riikide poolt. Abistamise norm puud. Abi võib olla pol või maj, aga mitte sõjaline. Jõu kasut viisid (8):   Enesekaitse:   vajalikkus   ja   proportsionaalsus.  ÜRO   põhikiri   art   51,   mis   lubab individuaalse  või kollektiivse  enesekaitse relvastatud rünnaku  puhul. Kitsa tõlgenduse
kohaselt enesekaitse vaid siis, kui on relvastatud rünne. Laiema puhul ka muu rünne.   Kollektiivne enesekaitse: samad ting nagu individuaalse puhul. Ting abipalve ohverriigi poolt, mis on esitatud riigi tunnustatud esindajate poolt.  Kollektiivne ek ja kollektiivne julgeolek: kooskõlas rv-se õ-ga. NATO


 Repressaalid:   õiguspärasus   sõlt   eelnenud   õigusvastasest   teost   ja   vastumeetmete proportsionaalsusest.   Relvastatud   repressaalid   keelatud  (v.a   kui   ek).  Vajalik   ja
proportsion.  Retorsioonid: eeldab lähtumist jõu mõiste laiemast määratlusest. Ei hõlma relvastatust.  Välismaal asuvate kodanike ja vara kaitse: jõu kasut ja sellega ähvard keelatud. 
 Kodusõjad: riik võib paluda teise riigi relvajõudude kohalolekut. Selleks ting: terr-se suverääni abipalve ja õiguspärase eesmärgi olemasolu. Siseriiklik küs, kus teised ei või
sekkuda. Abi pol või maj.   Humanitaarne interventsioon: luba pädevalt rv-lt org-lt; relvajõu kasut lubatud, kui tegu fundamentaalse iõ-te rikkumisega. Võib olla ka välisriigi kodanike kaitseks enda riigi
eest. Sellise sekk järele on olemas äärmine nö humanitaarne vajadus ja sekk tulemusena
päästetakse suurel hulgal inimelusid.  Ius in bello (rv-ne sõjaõigus) Normid, mis regul jõu kasut-st relvastatud konflikti ajal. Teisiti ka rv-ne humanitaarõ.  Rv-se sõjaõ-se areng: 19 sai II pool, kui alustati sõjaõ-se kodifit-st. Olulisemad lep: 1864 ja 1906
sõjategevuses haavata saanute olukorra leevendamise Genfi konv; 3 Haagi konv 1899 ja 13 Haagi
konv   1907;   4   Genfi   konv   1949   (sõjategevuses   akt-lt   mitteosalevate   isikute   humaanse   kohtl
prints). Erist Haagi ja Genfi õ-st. Haagi õ regul peam-lt jõu kasutamist riikide vahel. Genfi õ tegel enam
isikute kaitse küs-ga relvastatud konfliktides.  Rv-se   humõ-se   kaitse   ulatus:  1949   Genfi   konv  tagavad   kaitse   haavatutele   ja   haigetele
relvajõudude   liikmetele   (sõdurid)   nii   maal   kui   merel;   sõjavangidele   (avalikkuse   viha)   ja
tsiviilidele. Relvajõudude liikmetena ei käsitleta mitte ainult tradits relvajõudude liikmeid, vaid
ka regulaarvägede koosseisu mittekuul vabatahtlikke maakaitseväe jm üksusi, kui vastavad ting-
le:  Selge käsuliin
 Kannavad eraldusmärke (tsiviilisikutest eristamine; kahtluse korral tsiviil)  Kannavad avalikult relvi
 Peavad oma tegevuses kinni rv-se õ-se normidest Sõjapidamisviisid ja -vahendid: humanitaarõ-se põhiprints-d (tavaõiguslikud):  Humaanse kohtlemise prints  Tsiviilelanike ja -objektide kaitse ning vahetegu, st ei tohi kasut relvi, mis ei erista.
 Piiratud õ valida relvi, nt keelat, mis põhj liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi. Piirangud 4:


 Rünnakud tsiviilide vastu; vägivald või sellega ähvard hirmutamise eesmärgil; rünnakud tsiviilobjektide vastu; v.a. kui neid kasut vaid sõjalistel eesmärkidel.  Looduskk-a kaitse laiaulatuslike, pikaajaliste ja raskete kahjustuste eest. Keelat vahendid.
 Ei tohi rünnata ohtlikke seadmeid ega rajatisi (nt tamm, pais, elektrijaam) isegi kui need on sõjalised sihtmärgid, kui selline rünnak võib põhj kaotusi tsiviilide hulgas.   Kokkulepped, millega keelust teat relvad, nt keemiarelv, maamiin, tuumarelv Rv-sed ja siseriiklikud relvastatud konfliktid:  siseriiklik konflikt peab ületama teat künnise, et
1977 Genfi konv alusel saaks välisriik appi minna (konv osapool; selle ja vastupanu relvajõud- 4
ting). Rv-se humanitaarõ-se normide jõustam viisid:  Repressaalide kasut; 1949 Genfi konv keelustab kasut. Rv-ne tavaõigus.
 Kaitsva riigi institutsioon: konfl osapooled peavad alguses määr rv-se humõ-se normide täitmiseks III riigid, kes teost jv-t ühe konfliktipoole käes olevate teise kodanike üle.  Rv-ne Uurimiskomisjon: raskete või oluliste rikkumiste uurim. Muidu tarvilik nõusolek.  Rv-ne Punane Rist oluline jõustaja
 Rv-se kuritegude menetlemiseks rv-d kohtud: o Nürnbergi tribunal  1945. Individuaalne vastutus sõja-, rahvus-, inimsusevastaste kuritegude eest. o Jugoslaavia   tribunal  1993.   Tribunal   arut   vahemikus   01.01.91   kuni   JoNk   poolt määr   ajani   endise   Jugos   terr-l   toime   pandud   raskeid   humõ-se   rikkumisi,   nt
genotsiid. o Rwanda   tribunal  1994.   01.01.94-31.12.94   Rwanda   terr-l   ja   kodanike   poolt naaberriikide terr-l toime pandud raskeid humõ-se rikkumisi. o Rv-se Kriminaalkohtu asutamise statuut – Rooma statuut – 1998 pädevus:  Täiendav jurisdikts  Mat pädevus: kõige raskemate kuritegude arut (genots, inimsusevastased,
sõjakuriteod, agressioon). Ius cogens’i kuriteod.   Ruumiline p: jurisdikts konv-i liikmesriikide terr-l või tema kodaniku poolt
toime pandud kuriteo üle.  Isikule p: füüsil isikute poolt toime pandud kuritegude arut. Diplomaadil
sama vastutus. XIII Rv-se vastutuse tekkimine Tekib, kui üks rv-se õ-se subjekt (rv õ vastase teo subjekt) käitub teise rv-se õ-se subjekti (rv õ
vastase teo objekt) suhtes rv-se õ-se vastaselt, sh käitum rikub teise subjekti rv-lt kaitstavat hüve
ja põhjustab talle kahju. Õ-se vastane käitum selgub õiguseallikast. Rv-se Õ-se Komisjon tavaõ-st
kodifits-des töötanud välja vastutuse eelnõu artiklid.  Üksikisiku individuaalset rv-st vastutust
regul Rv-se Kriminaalkohtu statuut.


Rv-te deliktide alla paigutati tavalised rv-se õ-se rikkumise juhud ja rv-te kuritegude alla rv-se õ-
se rasked rikkumised, millega rikuti kogu inimkonna jaoks kehtivad erga omnes norme. Al 2001
liigitatakse rv-lt õigusevastased teod ja ius cogens’i normide rikkumine. Õ-se vastane tegu võib
olla nii tegevus kui tegevusetus (õsubj-l lasub kohustus tegutseda). Rv-lt õiguvastased teod: siseasjadesse mittesekkumise prints; terr puutumatuse prints rikkum;
lepingulise koh mittetäitm.  Ius cogens’i normide rikkum: jõu kasut keelu; enesemääramisõ-se
raske; fundamentaalsete iõ-te raske rikkum. Tekk     kriteeriumid:  Rv-se õ-se vastane tegu
 Tekkinud mat või immateriaalne kahju.  Põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel.
 Käitumine, millega pandi toime rv-se õ-se vastane tegu omistatav ühele subjektile. Riigi vastutus (6) Riigiorganite tegevus ja a-õ funkts-de täitm eraisikute poolt:  riik vastutab riigiorgani tegevuse
eest ja ei oma tähtsust, kas siseriiklike seaduste järgi on tegu rv-ks suhtluseks pädeva organiga
või ei. Vastutab ka eraisikute eest, kui need panevad toime rv-se õ-se vastase teo, tegutsedes riigi
nimel. Faktiline tegutsemine a-õ funkts täitmisel, kui volitusi pole, saab riigile omist kui 5:  Kasutusele tuleb bona fide pm (rikkumine ei olnud ilmselge).  Riik ei protesti käitumise vastu.
 Esindamine ilma volituseta: a-õ funkts täideti  riigi huvides  (töövõimetute riigiorganite ase)  Tegutsemises ilmevad avaliku võimu täitmise elemendid  Olukord õigustas tegevust. Organite laenamine: vastutab riik, kelle korraldusel organ tegutses, kui õ-d ei lähe täielikult üle. Ultra   vires      käitum:  kompetentsi   ületamine   või   juhistele   mittevastav   käitumine   toimepandud tegude eest. Kuna riik ületamist võimaldab, siis ta ka vastutab. Eraisikude käitumise muude juhtude puhul: vastutus siis, kui riigil oli koh tegutseda õigusvastase
käit-se ärahoidmiseks ehk vastutus tegevusetuse tõttu. Teiste   rv-se   õ-se   subj-de   organite   tegevus:  vastutab   see   subjekt,   kellele   organid   kuul.   Riik
vastutab tegevusetuse puhul.  Vastutuse tekk seoses teise riigi tegevusega: toetamine (relvade andm), kaasaaitam, toimepanem
juhtimise ja kontrollimise, teise riigi õigusvastasele käitumisele sundimise puhul. Rv-te org-de vastutus


Juhul, kui org-l on teiste rv-se õ-se subjektide ees koh käituda teat viisil ja seda rikub organ, mille
tegevus on omistatav sellele org-le. Riik ei vastuta. Vastutuse üle otsustamisel on vaja:  Kindlaks teha rv-se org-i õigussubjektsuse ulatus vastavalt asutamislepingule, III riikide tunnustamisele.  Kindlaks määr, kas tegu oli sellise organi tegevusega, mille käitum on omistatav kõne all olevale rv-le org-le. Üksikisikute vastutus Rv-se kriminaalõiguse valdkond. Rv-se õ-se normid, mis näevad ette üksikisikute vastutuse rv-ste
normide rikkumise eest otse, ilma riigi sekkumiseta. Konflikt siseriikliku ja rv-se õ-se vahel.
Selleks Rv-ne Kriminaalkohus, mis abistab siseriiklike instantse. Kui riik ei suuda tagada õiglast
ja efektiivset kohtupidamist, siis sekkub. Üksikisiku vastutus kui:  Koh,   mida   rikuti,   tuleneb   otse   ja   vahetult   rv-st   õ-st   (genotsiid,   inimsusevastane, sõjakuritegu, agressioon).  Vahetegu rv-se kuriteo ja riigi jurisdikts alla kuuluva õigusvastase teo vahel on selge.
 Tegu on kas rv-tes lepingutes või rv-ses tavaõ-es tunnust kuriteo koosseisuga. Rv-lt õigusvastaseid tegusid õigustavad tegurid (7)  Kannatanud   poole   nõusolek  mitte   nõuda   suhetes   teise   riigiga   rv-se   õ-se   ja   koh-te järgimist.   Nõusolek   ei   õigusta  ius   cogens’i   normide   rikkumist  ja   ei   välista   vastutuse
tekkimist.  Enesekaitse, kollektiivne enesekaitse ja ÜRO sanktsioonid
 Vastumeede e repressaal, mis kuj endast rv-se õ-se vastast reakts rv-se õ-se vastasele teole. Vastumeetme eesmärgiks rv-st õ-st rikkuva poole mõj, taastamaks õiguspärast käit-
st.  Vääramatu jõud, kus ületamatu ja ettenähtamatu juhtumi tõttu on riik võimetu oma rv-si koh-si täitma. Riik ei ole oma käit-ga sellist olukorda põhjustanud.  Hädaseisund, kus tegutsetakse enda või teiste in-te elude päästmise vajadusest.
 Hädakaitse olukorras, kus tegutsemine on ainus võimalus, kaitsmaks riigi olulisi huve.  Ius cogens’ist kinnipidamine
 Retorsioon, mis on küll ebasõbralik, aga mitte õigusvastane. Eesmärgiks õiguspärasuse
taast. Ei pea olema proportsionaalne ja ei vaja etteteatamist (nt sadamate sulgem teistele).  Repressaal, mis on rv-se õ-se vastane tegu, mis järgneb I-le õigusvastasele teole. Enne
vaja teavit kohustusi rikkunud osapoolt e anda võimalus ns lõpet. Proportsionaalne! Rv-st õ-st rikkuvate tegude tj-d Kahju või kannatuste heaks tegemine: kas  endise olukorra taastamise, tekkinud kahju rahalise
hüvitamise või saamata jäänud tulu hüvit-ga. Kui need pole võimalikud, siis tuleb satisfaktsioon
süü omaksvõtmise, avaliku vabandamise, kahetsuse väljendamise või ka süüdlase siseriikliku


karistamise kaudu. Üha enam ka rahaline kompensatsioon immateriaalse kahju puhul. Kui  ius
cogens’i norm, siis kõigil õigus nõuda kahju heastamist. Üksikisik kaotab vabaduse koos trahvi
või kuriteo toimepanemisel saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimisega.  RAHV. INVESTEERINGUTE ÕIGUS  Investeeringute õigus on tulevikku suunatud.
 Eraisikud teevad investeeringuid, sõlmides riikidega lepinguid.  Investeering Salini kriteeriumi järgi:  teatud püsivusega rahaline panus, millel on ühiskonnale kasu. Investeering on vara, valdus, nõue, õigus, intellektuaalne omand.  Rahv. finantsõigus on uuem kui rahv. investeeringuõigus, tekkis 30ndate majanduskriisi ajal.
 Asian   Infrastructure   Investment   Bank   –   Hiina   loodud   rahv. finants-/investeerimisorganisatsioon Aasia riikidele.  Mõisted: - diplomatic protection – riik kelle kodanikule on teise riigi poolt liiga tehtud saab rahv. toetust - BIT   e   bilateral   investment   treaty   –   kokkulepe   riigi   kodanike/firmade investeerimistingimuste kohta teises riigis, kahe riigi vaheline. Maailmas umbes 6000,
Eesti on sõlminud  28 - Multilateral treaty – mitme riigi vaheline avatud leping, nt Energiaharta leping
- Plurilateral treaty – mitme riigi vaheline suletud leping
- Unilateral treaty – ühepoolne leping
- Transatlantic   Trade   Investment   Partnership   –   arutatav   kokkulepe   ELi   ja   USA vahel lootusega arendada kaubandust ja mitmepoolsete lepingute tegemist  Majandusalaseid vaidluseid lahendatakse tihti arbitraazikohtus, nt Alalises Vahekohtus (PCA, loodi 1899 ja 1907 Haagi rahukonverentsidel, asub koos Rahvusvahelise Kohtuga Haagi
Rahupalees).   Alaline   Vahekohus   on   vanim   rahv.   vaidlusi   lahendav   kohtuinstitutsioon,
vaidluse puhul otsitakse arbitraatorid, kes hakkavad asja lahendama (kohus ei istu kogu aeg
koos). Stockholmis on ka arbitraazikohus Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of
Commerce.  Investorriigi   arbitraaz  –   firmad   saavad   ise   riike   vahekohtusse   kaevata.   Arbitraazi läbiviimise tingimustes ja arutatavates teemades lepivad pooled ise kokku, kõik sõltub poolte
tahtest.  Riigil on õigus välisinvestorite investeeringud võõrandada, aga peab selle kompenseerima. USA poliitik C. Hull: kompensatsioon peab olema kiire, sobiv ja efektiivne. RAHV. KAUBANDUSÕIGUS  GATT – 1947. a tariifide ja kaubanduse leping Genovas, toetas vabakaubandust.  Sellele järgnes   Marrakeši   leping   1994,   mis   GATTi   asendas   ja   lõi   WTO.   Rahvusvaheline
kaubandusorganisatsioon  (WTO)   on   ainus   organisatsioon   maailmas,   mis   reguleerib   rahv.
kaubandust, lepingud pole kõigi liikmesriikide jaoks otsekohalduvad, võetakse leping vastu
kui   kõik   poolt.   Liikmeks   riigid   kogu   maailmast,   asutati   1995.  WTO   riigid   on   pigem
vabakaubanduse vastu.


 Bretton   Woodsi   instituudid   on   Maailmapank   (World   Bank,   rahvusvaheline rahandusorganisatsioon,   mis   on   loodud   arengumaadele   rahalise   ja   tehnoloogilise   abi
andmiseks, majanduskriisi ajal abistab ka arenenud riike) ja Rahvusvaheline Valuutafond
(IMF, jälgib et riikide rahandus, majandus ja eelarve oleksid stabiilsed). Bretton Woodsi
süsteem lõi finants- ja kaubandusreeglid USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapani
vahel. Loodi selleks, et majandus enam kokku ei kukuks. Sõjaolukorras olevatele riikidele ei
saa selle järgi laenu anda (põhjus miks Ukraina ei tahtnud sõda välja kuulutada).  Maailmapank koosneb kahest organisatsioonist. Koos veel kolme organisatsiooniga loob ta Maailmapanga Grupi. Need organisatsioonid tegelevad rahaliste toetustega, sinna kuulub ka
ICSID  –   International   Centre   for   Settlement   of   Investement   Disputes  (maailma   olulisim
investeerimisvaidluste lahendamise instituut).  On olemas rahv. kaubanduslik arbitraaz.  WTO mfn (most-favoured-nation) põhimõte: ei tohi lepinguosalistele teha tollitariifide osas erisusi. Ukraina kriis on 2013. aasta novembris Ukrainas alanud vastasseis Euroopa Liiduga lähenemise
pooldajate ja lähenemise vastaste vahel. Kriisi alguseks loetakse 2013. aasta 21. novembrit, kui
selleaegne president  Viktor Janukovõtš  katkestas ettevalmistused Euroopa Liiduga kokkuleppe
sõlmimiseks. 2014. aasta veebruari lõpul hõivasid eraldusmärkideta relvastatud mehed Krimmis
mitmeid olulisi valitsusasutusi, poolsaarel asuvad Ukraina sõjaväebaasid blokeeriti. Märtsi keskel
korraldati Krimmis nn referendum, misjärel Venemaa liitis territooriumi Venemaaga. 2014. aasta
märtsis–aprillis algasid, osalt  Krimmi sündmuste  mõjul, mitmes Ukraina ida- ja lõunapoolses
oblastis   keskvalitsuse   vastased,  Venemaa   meelsed   väljaastumised   ja   rahutused.   2014.   aprillis
hõivasid   relvastatud   inimesed  Luganski  ja  Donetski  oblasti   asulates   mitmeid   valitsusasutusi,
aprilli   keskel   kuulutas   keskvalitsus   välja   "terrorismivastase   operatsiooni"   (ATO).  Algas  sõda
Donbassis,   kus   ühel   poolel   osalesid   Ida-Ukraina   separatistid   ja  Venemaa  sõjaväelased,   teisel
poolel Ukraina vabatahtlikud ning regulaararmee ja rahvuskaart. Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib
täielikult osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt
Serbiast sõltumatuks. Protsess pikk ja eelnevalt läbi kaalutud. ÜRO JoNk juhib.
4.   septembril   1991   võttis   Krimmi   ANSV   Ülemnõukogu   vastu   Vabariigi
suveräänsusdeklaratsiooni.   5.   mail  1992  võeti   vastu   dokument   Krimmi   Vabariigi   riiklikust
iseseisvusest. Järgmisel päeval võttis Krimmi Vabariigi Ülemnõukogu vastu iseseisva Krimmi
Vabariigi põhiseaduse. 30. juunil 1992 kirjutati alla seadusele, mis reguleerib Ukraina riigivõimu
ja Krimmi Vabariigi võimuorganite volitusi. 4. veebruaril 1994 valiti vabariigi presidendiks Juri
Meškov.   20.   mail   1994   võeti   vastu   seadus   Krimmi   Vabariigi   riikluse   põhiseaduslike   aluste
taastamisest. Euroopa Inimõiguste Kohus  on  Euroopa Nõukogu  inimõiguste  kaitse organ, mis lähtub oma
tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab
kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda
isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik
siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse
teise riigi vastu. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. 


Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohtuasjas Hassan vs. Ühendkuningriik, leides ühehäälselt, et
kaebaja vend oli Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni all briti vägede poolt Iraagis kinnivõtmise ja
kinnipidamise   ajal;   ent   13   häälega   4   vastu,   et   Euroopa   inimõiguste   ja   põhivabaduste   kaitse
konventsiooni artiklit 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele) ei ole siiski rikutud. Artiklite 2
(õigus elule) ja 3 (piinamise keeld) alusel esitatud kaebused tunnistas EIK vastuvõetamatuks.
Kaebus puudutas kaebaja venna kinnivõtmist UK vägede poolt 23.04.2003 ja tema kinnipidamist
Bucca laagris Iraagis, mis oli Briti vägede kontrolli all. Kaebaja väitis, et Briti väed olid lubanud
ta venna välja anda tema enda vastu. UK eitas kaebaja venna pantvangiks võtmist, kuid möönis,
et   kaebaja   vend   võeti   kinni   kui   sõjavang,   kuni   tema   staatuse   määratlemiseni   Genfi   (III)
konventsiooni   (sõjavangide   kohtlemine)   alusel.   Tema   vägivallatunnustega   surnukeha   leiti
septembri 2003 alguses ca 700 km kauguselt (alalt, mis ei olnud UK kontrolli all). UK vaidlustas
EIKis nii kaebaja esitatud faktilised asjaolud kui ka enda jurisdiktsiooni; lisaks väitis UK, et
rahvusvahelise relvakonflikti kontekstis inimõiguste konventsiooni sätted ei kehti või tuleb neid
kohaldades   arvestada   ka   relvastatud   konflikti   reguleerivad   rahvusvahelise   õiguse   sätteid,   sh
12.08.1949 Genfi konventsioone. Esiteks hindas EIK asjaolusid ja kaebaja väidete tõendatust
ning  nõustus  UK-ga,  et   kaebaja  venna   piinamine   Briti   vägede  poolt  või  viimaste   seos  tema
surmaga   ei   ole   kuidagi   tõendatud   ja  seetõttu   puudus  UK-l   igasugune   kohustus  neid   kaebusi
uurida.   EIK   tunnistas   artiklite   2   ja   3   alusel   esitatud   kaebused   vastuvõetamatuks.   Samas   ei
nõustunud EIK UK väitega, et UK jurisdiktsioon ei kehti rahvusvahelise relvakonflikti aktiivses
sõjategevuse faasis piirkonnas, kus UK ei teosta okupatsioonivõimu. EIK ei aktsepteerinud ka
väidet, et isik anti Bucca laagris üle USA võimudele. EIK leidis ühehäälselt, et alates kaebaja
venna kinnivõtmisest 23.04.2003 kuni tema viimiseni vabastamispunkti (ilmselt 02.05.2003) oli
ta   olnud   UK   jurisdiktsiooni   all.   EIK   asus   seisukohale,   et   kuna   UK-l   oli   kaebaja   venna
kinnipidamise ajal põhjendatud kahtlus arvata, et ta tuleb kinni võtta kui sõjavang või isik, kelle
kinnipidamine on julgeoleku kaalutlustel põhjendatud (ta oli relvastatud; ta võeti kinni maja,
millest   leiti   relvi   ja   sõjaväeluure   jaoks   väärtuslikke   dokumente,   katusel),   siis   oli   tema
kinnipidamine   õigustatud   Genfi   III   ja   IV   konventsiooni   alusel   ega   olnud   inimõiguste
konventsiooni artikli 5 mõttes meelevaldne. EIK võttis arvesse, et kaebaja venna suhtes viidi
koheselt  läbi  uurimine  tema  staatuse  kindlakstegemiseks. Kui  tuvastati,  et  ta  on  endast  ohtu
mittekujutav   tsiviilisik,   ta   vabastati.   Kuna   uurimine   viidi   läbi   kiiresti,   ei   leidnud   EIK   ühegi
artikliga 5 kaitstud õiguse rikkumist. Neli kohtunikku esitasid artikli 5 alusel esitatud kaebuse
osas eriarvamuse. Nad rõhutasid, et kaebaja venna kinnipidamiseks puudus konventsiooni artiklis
5 sätestatud alus ning et UK ei olnud artikli 15 alusel oma vastustust piiranud. Nad leidsid, et
artikkel 15 on mõeldud just selleks, et erakorralisel juhul oma kohustuste täitmine peatada ning
artikli 5 laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Nad tõid samuti välja, et Genfi III ega IV
konventsioon   ei   taga   kinnipeetud   isikutele   piisavaid   õigusi   ning   neid   isikuid   võib   Genfi
konventsioonide   alusel   peaaegu   lõputult   kinni   pidada.   Nad   leidsid,   et   EIK   suurkoda   oleks
pidanud lähtuma inimõiguste konventsioonist ning mitte püüdma „ühitada ühitamatut“. 2008.   aasta   Lõuna-Osseetia   sõda  oli  Gruusia  Vabariigi   vägede   võitlus  Lõuna-Osseetia
tunnustamata  vabariigi,  Venemaa  Föderatsiooni  ja  Abhaasia  tunnustamata  vabariigi  vägedega
augustis 2008. Gruusia väitel olid Lõuna-Osseetia separatistid vaherahu rikkudes pommitanud
Gruusia   külasid.   Gruusia   rünnakut   Lõuna-Osseetia   pealinna  Tshinvali  ümberpiiramiseks   ja
vallutamiseks.   Hommikul   teatas   Gruusia,   et   Tshinvali   on   ümber   piiratud   ja   kaheksa   Lõuna-


Osseetia küla on vallutatud. Pärast pommitamist jäid Osseetia ja Vene esindajate väitel linnast
maha   varemed.   Venemaa   võimude   väitel   hukkus   linna   pommitamise   tagajärjel   kuni   2000
tsiviilisikut (tegelt 160) ning nad nimetasid toimunut genotsiidiks. Sellele viidates valmistasid
nad ette sõjalist vastulööki. Viie päeva jooksul vallutasid Vene väed Tshinvali, tõrjusid Gruusia
väed tagasi ning purustasid õhurünnakutega sügaval Gruusia territooriumil suure osa Gruusia
sõjalisest infrastruktuurist. Gruusia loobus rünnakust Lõuna-Osseetia vastu ning väitis, et kaitseb
end Venemaa agressiooni vastu. ÜRO-s ütles Venemaa vastuseks sellele süüdistusele, et Gruusia
oli sõja alustaja, sest ta ründas Lõuna-Osseetiat. Tagliavini raport: Lõuna-Osseetias sõda alustanud Thbilisi langes Kremli provokatsiooni ohvriks.
Thbilisi   säärase   otsuse   puhul   mängisid   määravat   rolli   pikka   aega   kestnud   Venemaa
provokatsioonid.   Gruusia   eksperdid   seadsid   aruande   usaldusväärsuse   juba   enne   selle
avalikustamist   kahtluse   alla,   sest   nende   sõnul   üritas   Venemaa   komisjonis   kuuluvate   Saksa
diplomaatide otsust korduvalt kallutada. Gruusia tunnistati mitte-ametlikult algatajaks. Arbitraaž leidis 18. juulil langetatud üksmeelses otsuses, et Venemaa sundis Jukose pankrotti ja
müüs   firma   varad   poliitilistel   eesmärkidel   riigifirmadele,   ning   peab   maksma   hagejatele   50
miljardit   dollarit,   ütles   hagejate   advokaat   Emmanuel   Gaillard.   Euroopa   inimõiguste   kohus
langetas otsuse, millega kohustati Venemaad maksma Jukose endistele aktsionäridele umbes 1,9
miljardit eurot. Otsus muutus lõplikuks detsembris pärast seda, kui Venemaa taotlus arutada asja
kohtu   suures   kojas   lükati   tagasi.   Praeguseks   tükeldatud   naftafirma   Jukos   juht   Mihhail
Hodorkovski   võeti   vahi   alla   2003.   aastal.   Kriitikud   peavad   tema   vangistamist   Kremli
kättemaksuks president Vladimir Putinile poliitilise väljakutse esitamise eest. Vene kohus mõistis
Hodorkovski 2005. aasta mais ja 2010. aasta detsembris maksupettuse, riisumise ja rahapesu eest
14   aastaks   vangi.   Ta   vabanes   2013.   aasta   20.   detsembril,   kui   Putin   rahuldas   tema
armuandmispalve, ja asus elama Šveitsi. Teatas Jukos, et kavatseb ehitada torujuhtme nafta ja
maagaasi   eksportimiseks   Hiinasse.   See   olnuks   esimene   eratorujuhe   Venemaal.   See   aga
tähendanuks uue sõltumatu võimukeskuse, nimelt majandusliku võimukeskuse teket. 2004. aastal
pidid   Venemaal   toimuma   presidendivalimised.   Kremlis   said   kõik   ühemõtteliselt   aru,   et
Hodorkovski valmistub võimule tulema. See otsustas tema saatuse.

Document Outline

• Rahvusvaheline õigus