Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. ------------------------- Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. ------------------------- Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi.
koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. • Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ÜRO STRUKTUUR Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. • Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. • Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga- aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. • Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks
organisatsiooniga. ÜRO peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Igal aastal toimuvad foorumid septembrist detsembrini. Peaassambleel on 6 peakomiteed(julgeolekunõukogu, majandusnõukogu, sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus, hooldusnõukogu, sekretariaat). Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15. liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. ÜRO allorganisatsioonid: ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) 2. Euroopa Nõukogu
Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone, tagab rahu. Allorganisatsioonid - FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, ÜRO abiorganisatsioone: UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNIDO, UNDCP 2) Euroopa Nõukogu- Regionaalne, rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki
lahendamisel, ·inimõiguste garanteerimine. ÜRO kehtivad põhimõtted: ·liikmesriikide suveräänne võrdõiguslikkus; ·tülide lahendamine rahumeelsete meetoditega ja jõu kasutamise keeld; ·siseasjadesse sekkumise keeld; ·solidaarsus. ÜRO on avatud organisatsioon ning liikmeks võivad saada kõik rahu armastavad riigid, kes on nõus täitma põhikirjas sätestatud kohustusi. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel peaassamblee otsusega. ÜRO peaorganid: ÜRO Peaassamblee- koosneb kõikide riikide esindajatest ja tuleb istungile kokku kord aastas. Igal riigil on viis esindajat ja neil on kokku vaid üks hääl. Õigus arutada kõiki küsimusi mis on seotud põhikirja regulatsioonialaga ( ei kuulu riigi siseasjadesse). Õigus edastada soovitusi liikmesriikidele, julgeolekunõukogule või mõlemale korraga. Peaassamblee töö eesmärk on:
See oli esimene kord, kui võeti kasutusele väljend Ühinenud Rahvad. 1943.a oktoobris allkirjastasid USA, Suurbritaania, Hiina ja Nõukogude Liit Moskvas Üldise Julgeoleku Deklaratsiooni. Sellega pandi ühingu loomine selgesõnaliselt paika. Ettevalmistused ühingu loomiseks kestsid mitu aastat. Lõpuks 26.juuni 1945 kirjutasid 51 riiki San Fransiscos alla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale e. hartale ning see jõustus peale ratifitseerimist Üro Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude Liidu ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. Põhikiri tõlgiti viide keeled inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania, millest said ka ÜRO ametlikud keeled. Hiljem lisandus araabia keel. Lõplikult jõustus ÜRO põhikiri ehk Ühinenud Rahvaste Harta 24.oktoobril 1945. Seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana. 2 ÜRO HARTA Kogu ÜRO tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri ehk ÜRO Harta, mis on pärit 1945
säilitamisel, sealhulgas põhimõtteid, mis määravad kindlaks desarmeerimise ja relvastuse reguleerimise, ning tegema nende põhimõtete kohta soovitusi organisatsiooni liikmeile või Julgeolekunõukogule või nii organisatsiooni liikmeile kui ka Julgeolekunõukogule. Peaassambleed volitatakse arutama igasuguseid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise küsimusi, mis on esitatud temale organisatsiooni mis tahes liikme või Julgeolekunõukogu poolt või organisatsiooni liikmeks mitteoleva riigi poolt artikli 35 lõike 2 kohaselt, ja andma (välja arvatud artiklis 12 ettenähtud juhud) iga taolise küsimuse kohta soovitusi huvitatud riigile või riikidele või Julgeolekunõukogule või nii Julgeolekunõukogule kui ka huvitatud riigile või riikidele. Igasugune küsimus, mis nõuab tegevust, antakse Peaassamblee poolt enne või pärast arutamist üle Julgeolekunõukogule. Peaassamblee algatab uurimusi ja teeb soovitusi, et:
· Saavutada rahvusvaheline koostöö rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel; · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas. 2. Peaassamblee roll on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri. Julgeolekunõukogu roll on ravusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone). 3. ÜRO sõjaline vaatlusmissioon UNTSO- ma valisin selle sellepärast, et see on vaatlusmissioon, mis toimub ilma relvadeta. Ning erinevalt mõnedest teistest ÜRO missioonidest, ei ole UNTSO riigi-, vaid on regioonipõhine. UNTSO vaatlejad on vaatlejad regioonis, mitte tingimata Süürias
pagendatud rwandalastele sisse tungida.3 Järgnevalt puhkesid 1990. aasta oktoobris hutude poolt juhitud valitsuse ja tutside RPF-i vahel, kes tulid Ugandast, teravad piiriäärsed konfliktid. Selle rünnaku tagajärjel algas tutside vastane propaganda, mistõttu ka Rwandas elanud tutsid ja ka osad konflikti rahumeelselt lahendada püüdnud hutud kuulutati RPF-i pooldajateks ja riigi reeturiteks.4 Rwanda kodusõda oli alanud. 1993. aastal pöördusid Rwanda ja Uganda ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega tuua nende ühisele piirile vaatlejad, kes ennetaksid militaarseid tendentse piiril ja eelkõige sõjalise varustuse transporti. Sama aasta märtsiks saadeti hea tahte missioon teele, kes jälgiks, et piiril ei toimuks mingit sõjalist tegevust. 5 Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni (OAU) ja Tansaania jõupingutused viisid kahe vaenupoole läbirääkimisteni 4. – 18. märtsini Tansaanias. Samal ajal pöördus ÜRO maailma poole abipalvega saamaks
5. Rahvaste töö koordineerimine ÜRO tegevuse käigus on loodud rida inimõiguste kaitsega otseselt tegelevaid struktuure ja programme. Ja need on järgmised: Peaassamblee sinna kuulevad kõik liikmesriigid. Ja see assamblee kohtud 1 kord aastas septembrist kuni detsembrini. Julgeolekunõukogu - tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu - on 9 alalist komiteed Rahvusvaheline Kohus - ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu - kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
H.Ilves esinemas ÜRO Peaassambleel ÜRO Euroopa peakorter Genfis ÜRO STRUKTUUR · PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest · Korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini · Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele ÜRO STRUKTUUR · JULGEOLEKUNÕUKOGU on püsivalt tegutsev organ · Koosneb 15 liikmest, kellest · 5 on alalised ja omavad VETOÕIGUST: USA, UK, PR, VENE, HIINA · Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks JULGEOLEKUNÕUKOGU · Vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest Julgeolekunõukogu relvajõud ÜRO STRUKTUUR · Majandus-ja sotsiaalnõukogul 9 alalist komiteed, lisaks ekspertorganid ja regionaalkomisjonid · Rahvusvaheline Kohus lahendab riikidevahelisi tüliküsimusi · Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume · Sekretariaat on ÜRO haldusorgan, eesotsas
ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. * Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. * ÜRO allorganisatsioonid: · *Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO)
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 26. juunil 1945 kirjutasid viiskümmend üks riiki San Fransiscos alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24. oktoobril 1945 pärast seda kui kõik Julgeolekunõukogu liikmed ja enamik ÜRO liikmeid olid põhikirja ratifitseerinud. Praeguseks on 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk
juunil 1945 ning jõustus 24.oktoobril 1945. Põhikiri tõlgiti viide keelde(inglise, prantsuse, vene, hispaania ja hiina), millest said ÜRO ametlikud keeled, hiljem lisandus veel araabia keel. Hästi on tuntud selle lepingu sissejuhatus, mis algab sõnadega "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud..." Igal aastal ÜRO päeval peab ÜRO peasekretär kõne. http://www.youtube.com/watch?v=dWJIKx9JIKU ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus ja sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Rahvusvaheline kohus Sekretariaat Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid Peaassamblee PAs on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee tööd aitavad koordineerida: 1.komiteedesarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek 2.komiteemajandus ja rahandus 3.komiteesotsiaalsed, humanitaar ja kultuurilised küsimused 4.komiteepoliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine 5.komiteeeelarveküsimused 6
aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi.
Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Allorganisatsioonid: Y Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Y Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi
ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja Sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Rahvusvaheline Kohus Sekretariaat Eesti osalemine ÜRO-s Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude okupatsiooni vältel. ÜRO asutajad ÜRO asutamisel (1946) said Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks Teise maailmasõja võitjariigid: Ameerika Ühendriigid, Hiina Vabariik, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia. ÜRO peakorter Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 19481952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le. ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 193 riiki
Puhtal kujul kumbagi teooriat ei rakendata. Praktikas võib rahvusvaheline õigus kehtida siseõiguse osana ning olla siseriiklikult rakendatav. Siiski on riikide avatus rahvusvahelise õiguse vahetule siseriiklikule toimele erinev. Enesekaitseõigus .ÜRO põhikirja artikkel 51:,,Relvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira käesolev põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni Julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgoleku säilitamiseks vajalikke meetmeid. Meetmetest, mis organisatsiooni liikmed on võtnud ensekaitseõiguse rakendamiseks, tuleb viivitamatult teatada Julgeolekunõukogule ja need ei tohi mingil viisil riivata Julgeolekunõukogule käesolevas põhikirjas ettenähtud volitusi ja vastutust igal ajal selliste aktsioonide ettevõtmiseks, mida ta peab vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks".
esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendada riikide vahelisi tüliküsimusi * ennetada ja maha suruda agressioone * tagada rahu * Juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone Igal liikmesriigil on kohustus anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu käsutusse, kui seda nõuab olukord. Organisatsioonid Human Rights Watch- Greenpeace- rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon(Keskkonna probleemide reguleerimine ja lahendamine) Inimõigused(valdkonnad) · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus kaitsele, perekonnale ja eraelule) · Poliitilised õigused ja vabadused(õigus rahvusele ja kodakonsusele, usu-ja
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist
Sellise käitumise tõttu kehtestas ÜRO Iraagi vastu majanduslikke surveabinõusid. Pärsia lahe piirkonda tulid USA, Euroopa ja Araabia väed, et ära hoida Iraagi armeede sissetungimist naaberriikidesse. 1991. aasta 17. jaanuaril hakkasid rahvusvahelised liitlasväed pommitama Iraaki – algas Lahesõda ning sõjaline okupatsioon „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuveit. Iraagilt nõuti tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist ÜRO Julgeolekunõukogu poolt. Keelati ka relvastuse ja selleks vajalike materjalide tootmine ja edasimüümine Iraani. Aastatel 1991–1993 võttis Julgeolekunõukogu vastu 13 otsust, mis kohustasid Iraaki tegema koostööd rahvusvahelise avalikkusega. ÜRO avastas ka dokumendid Iraagi massihävitusrelvade arendamise kohta – Iraak oli lähedal oma tuumarelva loomisele. 1992. aastal loodi Iraagi lõuna- ja põhjaosasse õhuruumi keelutsoonid sealsete
juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. · Peaassamblee Peaassambleel (PA) on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb
Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme 4 (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks
ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕ...
a. San Franciscos toimunud konverentsil võeti vastu otsus luuaÜhinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja kinnitati selle põhikiri, mis jõustus 24. okt 1945. ÜRO-sse kuulusid selle asutamise alguses 51 liikmesriiki, kes moodustasid ÜRO Peaassamblee ÜRO tähtsaim juhtorgan. Otsuste vastuvõtmine toimus hääletamise teel. ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit; Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek. Trumani doktriin. 1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi ees palus president Truman 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Oma kõnes lausus Truman, et Ameerika
a. San Franciscos toimunud konverentsil võeti vastu otsus luuaÜhinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja kinnitati selle põhikiri, mis jõustus 24. okt 1945. ÜRO-sse kuulusid selle asutamise alguses 51 liikmesriiki, kes moodustasid ÜRO Peaassamblee ÜRO tähtsaim juhtorgan. Otsuste vastuvõtmine toimus hääletamise teel. ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit; Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek. Trumani doktriin. 1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi ees palus president Truman 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetamiseks. Oma kõnes lausus Truman, et Ameerika
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid ho...
Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega. Rahuvalveoperatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all NATO struktuur jaguneb: 1.SÕJAVÄELINE STRUKTUUR, mille eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainu...
" Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ.
Peasekretär: ÜRO esindaja Tegevused: Rahuvalve, Humanitaarabi, Inimõigused, Rahvusvaheline õigus, Sotsiaal- ja majandusprobleemid, Dekoloniseerimine Rahuvalve: Kollektiivse julgeoleku vorm ÜRO sinikiivrid Rahvusvahelised relvajõud – neutraalsed Osalemistingimus: vähemalt ühe konflikti osapoole kutse Kallis tegevus. Ebaefektiivsus. Reform Eesti ja ÜRO: Liige: 1991 Liikmemaksu probleemid (NL) Oma geograafilise grupi puudumine Lahkhelid Venemaaga ÜRO-s Eesti soov saada Julgeolekunõukogu liikmeks (2020-2021) OSCE/CSCE- Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon 1975 – konverents ja loomine Algus: Uued Pan-Euroopa ideed Nõukogude Liidult 1950.aastad: N.Hruštšov (julgeolek) 1960.aastad: regulaarne dialoog Ida-Lääne vahel 1966: Ida bloki “Üleskutse kõikidele Euroopa riikidele” 1969: NATO vastus USA ja Kanada kaasamine Olulised põhimõtted: 1. Kõik osavõtjad-riigid on suveräänsed ja võrdsed 2. Kõik otsused konsensuse alusel 3. Koostöö-julgeolek
EESMÄRK!?! Eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ja ÜRO Ühines 17.september 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon = United Nations Hoiuraamatukogu – Eesti Rahvusraamatukogu ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja sotsiaalnõukogu Rahvusvaheline Kohus Hooldusnõukogu Sekretariaat ÜRO katusorganisatsioonid ● spetsialiseeritud valitsustevahelistele •ning ÜRO abiorganisatsioonid: organisatsioonidele: •ÜROLastefond(UNICEF), •ÜROToitlus-jaPõllumajandusorganisatsioon •ÜROArenguprogramm(UNDP), (FAO), •UNEP, •RahvusvahelineRekonstrueerimis-ja •UNCHR,
Peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜRO tegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt. Globaalse julgeoleku seisukohast väärivad ÜRO allasutustest tähelepanu Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee. Julgeolekunõukogu on ülemaailmses rahvusvaheliste organisatsioonide süsteemis üks olulisemaid kogusid, mille põhiülesandeks on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone,tagada rahu. Julgeolekunõukogu koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant ümber. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. ÜRO on ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Lisaks eksisteerib mitmeid regionaalseid organisatsioone, millest mõned tegelevad otseselt ka julgeolekuküsimustega. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
· Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine. · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste ja majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas . TÄNAPÄEVAL · ÜRO liikmesriike on hetkel 192. · Peasekretär on António Guterres. · 132 lõunapoolset riiki on moodustanud Group 77 klubi. TÄNAPÄEVAL · ÜRO on 60 aasta jooksul lähetanud maailma eri paika 63 rahumissiooni. · ÜRO Julgeolekunõukogu on ainus organ, mis saab vastu võtta resolutsioone. · Nõukogul on 5 alalist liiget (Venemaa, Hiina, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa), kellel on vetoõigus, ja10 roteeruvat liiget. KOKKUVÕTE
eelnõusid - Harta ei sea protseduure o Teadlikkus o Ideede vahetus o Avalikustamine o Standardid Edasine ajalugu Külma sõja lõpuni - Esimesed 10 aastat – normiloomine - 50ndate keskelt 60ndate keskpaigani o Optimistlik – edendamine ja kaudne kaitse o Pessimistlik – tegevusetus - Alates 60ndate keskpaigast – aktiviseerumine ning konkreetsete õiguste kaitse Peamised organid - Julgeolekunõukogu - Peaassamblee - Peasekretär - ECOSOC - Inimõiguste komisjon/nõukogu (alamkomisjon) - Inimõiguste ülemkomissar - Lepingupõhised organid Julgeolekunõukogu Kuidas siduda inimõigusi RV rahu ja julgeolekuga? - Rahu ohustamine - Rahu rikkumine - Agressiooniakt Külma sõja mõju ja lõpp Vastutus kaitsta (R2P) Peaassamblee ja ECOSOC Peaassamblee - Edendamine – ülddeklaratsioon - Inimõiguste nõukogu ülemus - 3
Organisatsioonid, kuhu kuulub ka Eesti Laura-Liisa Vikat 9.kl Tähtsaimad rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Eesti kuulub: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Liit (EL) ÜRO Loodud 1945 Peakorter New Yorgis Peasekretär : Ban KiMoon 192 liikmesriiki Eesti ühines : 17.september 1991 ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ...
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Organisatsioonist Loodi 26. juunil 1945. aastal San Franciscos. 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja koostöö tagamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri ehk harta. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945>ÜRO päev Liikmesriike 193. Peasekretär Ban Kimoon. Töökeelteks inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. ÜRO lipp 20. oktoober 1947 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti ja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 17. september 1991. Ametlik hoiuraamatukogu: Eesti Rahvusraamatakogu Struktuur Peaassamblee koosneb liikmesriikide de...
Rahvusvahelise julgeoleku 3 faktorit: 1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatsovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: 1)hoiduda jõu kasutamisest võ...
Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi. • 4. Vähendada laste suremust. • 5. Parandada emade tervislikku olukorda. • 6. Võidelda HIV/AIDS-i, malaaria jt. haigustega. • 7. Tagada loodussäästlikum keskkond. • 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. ÜRO struktuur • ÜRO-l on 6 peaorganit: 1. Peaassamblee - esindatud on kõik liikmesriigid ühe häälega, istungid toimuvad kord aastas. 2. Julgeolekunõukogu – tähtsaim ÜRO otsustusorgan, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ning Venemaa. Alalistel liikmetel on õigus panna neile mittevastuvõetavale otsusele veto, mis tähendab, et Julgeolekunõukogu saab vastu võtta vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Julgeolekunõukogu põhiülesandeks on: lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi, ennetada ja maha suruda agressioone, tagada rahu 3
osale ja tervikule – kuidas mingi RV org-i osad saavad terviku sees hakkama, (darvinistlik) – ÜRO pakkus välja parimad variandid, kuidas tagada rahu ja kuidas on sellele kaasa aidanud ÜRO üksikosad nagu rahuvalve strukturaalne lähenemine – RV org-i osade omavaheline toimimine; (lamarkism) – kuidas omavahel saavad läbi omavahel ÜRO Julgeolekunõukogu ja Peaassamblee 16.02.2010 (jätkub) o meetod kirjeldav – lihtsamat sorti, jaguneb kaheks õigusliku aspekti väljatoomine – pööravad tähelepanu RV õigusele; millised on õiguslikud aktid ja kuidas nad teiste õiguse vormidega suhestuvad ajaloolise aspekti väljatoomine – põhirõhk on sellel, kuidas org.
suurvõimudel. Jaltas 1945. a. veebruaris toimunud liitlaste kohtumisel, millel lahendati seni allesjäänud lahkarvamused, otsustati saata põhikirja materjalid ka teistele Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter ) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja TimorLeste (IdaTimor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro.
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Slaidiesitlus Koostanud Maris Ülper 9.Klass 07.03.2010 ÜRO loodi 26.juunil 1945 USA-s San Franciscos 51 riigi poolt. Hetkel on liikmesriike 191. Eesmärk : - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine - inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine - majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Organisatsiooni aluseks on ÜRO põhikiri e harta. - Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 ja seda tähistatakse ÜRO päevana. - ÜRO peasekretär on Ban Ki -moon. - Peakorter asub New Yorgis . - Töökeelteks on inglise, vene, araabia, prantsuse, hispaania ja hiina keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid t...
- Menetlusreeglid ja rakendatav õigus on paika pandud - Rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerunud ❏ Kohtud saavad vaidlust lahendada ainult juhul, kui kõik osapooled nõustuvad jurisdiktsiooniga Rahvusvaheline Kohus(International Court og Justice) : ❏ Üks ÜRO peaorganitest (ÜRO-l on 6 peaorganit: peaassamblee- ja julgeolekunõukogu, hooldusnõukogu, majandus- ja sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus) ❏ Tegutseb ÜRO harta ja selle juurde kuuluva statuudi alusel ❏ Paikneb Haagis ÜRO liikmed: ❏ On ipso factoka statuudi osapooled ❏ Peavad täita otsuseid kohtuasjades, milles nad on osapooled Kohtul on ÜRO-s sõltumatu positsioon, sest teda ei ole paigutatud hierarhilisse süsteemi teiste peaorganitega.
.................................................................................................................................... ROK-........................................................................................................................................ ................................................................................................................................................... Kellest koosneb ning milline on otsuste vastuvõtmise kord ÜRO Julgeolekunõukogu poolt? Liikmed.................................................................................................................................. .............................................................................................................................................. Kord...................................................................................................................................... .............................................................
olema rohkem kui vastuhääli; absoluutne on et enamus on poolt (protsentuaalselt, Riigikogus nt 51 poolthäält); kvalifitseeritud enamus on lihthääleenamus (50% antud häältest) ● Kaalutud hääletamine - üks dollar, üks hääl - hääletusjõudu nii palju kui on sissemakstud dollareid - veto Struktuurid ● Plenaarorganid - Peaassamblee ● Piiratud liikmelisusega organid - Julgeolekunõukogu ● Administratiivsed organid - Sekretariaat - juhivad organisatsiooni igapäevast tööd, nt ÜRO; ELis Euroopa Komisjon pmst ● Juriidilised organid Otsustamise raamistik (Cox ja Jacobson (Paul F. Diehl; The Politics of International Organizations, 1989; The Politics of Global Governance, 2005) ● Funktsioonid - foorum - teenus - reeglina vaja rohkem ressursse, suuremat administratiivorganit ● Reeglid ja protseduurid ● Ajalooline areng
Valgevene Kernu põhikool 9.Klass Meiry-Heleen Johanson Sissejuhatus Valgevene on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga. Loodus Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab. Valgevene kõrgeim tipp on Valgevene kõrgustikul asuv 345 m kõrgune Dziarzynskaja. Riik President on 1994. aastast alates Alaksandr Lukasenka, peaminister on detsembrist 2010 Michail Mianikovic. Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Survilla. Riigikaitse Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses. ...
25. juunil deklareerivad Sloveenia ja Horvaatia oma sõltumatust Jugoslaaviast. Kaks päeva hiljem ründab Jugoslaavia armee Sloveeniat, kuid taganeb pärast kümnepäevast sõda. Juulis arenevad serblaste-horvaatide kokkupõrked Horvaatias sõjaks horvaatide ja mässuliste serblaste vahel. Viimaseid toetab Jugoslaavia armee. Novembris langeb Horvaatia koosseisu kuuluvas Ida-Slavoonias asuv Vukovari linn Serbia relvajõudude kätte. 27. novembril võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni olukorra kohta Jugoslaavias. Resolutsioonis toetatakse riigi palvet saata Horvaatiasse ÜRO rahuvalvejõud. 7 ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas saata peasekretäri eriesindaja Cyrus Vance'i Jugoslaaviasse, et ta uuriks seal võimalusi rahujõudude vastuvõtuks. Kavandatav aktsioon on ÜRO esimene rahukaitseoperatsioon Euroopas. 5
Märtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast Peterburi linnapea) esimene asetäitja 1996 asus Putin tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja Pavel Borodini asetäitjana. Mais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks. Boriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999. Ta sai ka Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimeheks. Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks. 26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. 14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust
ütleb, siis on sel suurem kaal P. Burdeau sotsioloogilised uurimused kohtunikud on ka ikkagi kallutatud oma maa poole rahvv kohtus. Juriidiliste autorite kirjutised Mõjukate õigusteadlaste arvamustel on vb suuremgi tähtsus kui ÜRO Rahvusvahelise Kohtu Statuudi art 31 nimetab kui abiallikast. Just õigusteadlastele antakse sõna erinevate juriidiliste põhimõtete formuleerimiseks. Ka ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon on täitmiseks kohustuslikud. Siit ka termin soft law legitiimsuse aste pole nii tõsine, ta ei ulatu kohustuslikusseni. TÜ roll rv õiguse kujundamisel August Pulmerik (?) oli TÜ rahvusvahelise õiguse professor. Pärast sai temast Heidenbergi Ülikooli õppejõud. Tema järglaseks Tartus oli Karl Verboom (?), loomuõiguse vastane. Kirjutas magistritöö "Rahvusvahelised lepingud kui rahvusvahelise õiguse allikad". Peale
see osutub vajalikuks ÜRO rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks; tegevuse ÜRO ei tohi sekkuda riikide d pädevusse kuuluvatesse küsimustesse, välja arvatud ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul. Rahvusvaheline kohus Majandus ja sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Struktuur Sekretariaat ja Julgeolekunõukogu juhtimine Peaassamblee Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid Liikmed ja ÜRO peasekretär on liikmeks António Guterres saamine Lastekodudes kasvanute RKO-le lastekodu aastate eest EVP-de lisamine. Lastekodulaste kodakondsuse probleemi lahendamine. ÜRO Koostöö sotsiaalabiametite ja Sotsiaalministeeriumiga, riigikogu saavutus liikmete ning Riigikogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
