Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt": ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide" (Blades, Cowie, Smith 2008:227). Kujutlusmäng Võgotski väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks mänguks, st mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist. Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu
Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks suhtumises autoriteeti üldiselt": ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide" (Blades, Cowie, Smith 2008:227). Kujutlusmäng Võgotski väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks mänguks, st mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist. Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu
................................. 28 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 30 Bibliograafia......................................................................................................... 30 3 SISSEJUHATUS Õpimapp on koostatud kogumaks kokku teadmised ainest „Laps ja tema arengu mõistmine“. Peamise allikana on kasutatud Peter K. Smithi, Helen Cowie ja Mark Blades’i raamatu „Laste arengu mõistmine“ neljandat väljaannet. See raamat on valitud just seetõttu, et peaaegu kogu vajalik materjal on selles raamatus olemas. Samuti on tegu kursuse kohustusliku kirjandusega. Mapp annab ülevaate loetud ja selgeks saadud teemadest. Õpimapi peamine eesmärk on mõista laste arengut, selle iseärasusi, erinevaid arengu hindamise meetodeid ja skaalasid ning teha saadud infost lühikokkuvõte
rahvalaulus mänguliselt lähenetud, peaaegu nagu arengumäng: hindajaks on soliidne kriimusilmne kass, kes istub (saabastega kass?) kännu otsas ja teeb tublidele (katekismuse lugejatele?) isegi pehme käpaga pai! Kõigepealt vaatlen, mis võiks õigupoolest oma olemuselt olla lapse arengu hindamine. Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses eas, imikueas ja lapsepõlves. (Smith & Cowie & Blades, 2008) Areng, mida me hindame, toimub kolmes dimensioonis: vaimne ehk intellektuaalne areng; teiseks sotsiaalne areng ning kolmandaks kehaline (sh psühhomotoorne) areng. Kasvatusteadlased on leidnud, et kõik muutused on korrapärased ja need on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed (Veisson, Nugin). See, et muutused on korrapärased, on meile oluliseks teabeks, kuna see aitab arengu vaatlejatel ette aimata vaatlusaluse arenemise suunda
Vanematele jääb toetav roll noore kõrval, kui teismeline parasjagu nagu pimeduses kompab ja ennast otsib ja ka leiab. See on aeg, kus noorest inimesest kujuneb täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel valmis astuma täiskasvanu igapäeva ellu. KASUTATUD KIRJANDUS Krull E. ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". Tartu Ülikooli kirjastus. 2000 Smith P.K, Cowie H., Blades M. ,,Lapse arengu mõistmine" 4 väljaanne www.amor.ee (21.10.2009)
Selles vanuses laste sõnavara areneb Catelli (2000) sõnul kiiresti. Lisandub niipalkju uusi sõnu, et läheb raskeks neid jätkuvalt salvestada. Lapsed hakkavad ka sõnu kombineerima ehk moodustama sõnapaare. Aastasena mõistab laps üsna palju ja on ütlemas oma esimesi sõnu. Kaheaastasena mõistab laps veelgi rohkem ja suudab algeliselt rääkida. Kolmeaastasena on juba laps võimeline aru saama ja rääkima piisavalt, et hakkama saada kõikides teda puudutavates olukordades. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem osa nimetustest tähendavad objekte, mida laps suudab kompida (nt mänguasjad, kingad jms) või mis on ise liikuvad (nt inimesed, loomad, autod)
oskab haletseda. Reageerib loogiliselt erinevates olukordades. Reageerib positiivselt kiitusele. Laps on uudishimulik teiste laste suhtes. Suhtleb ja mängib teistega. Lapse emotsionaalne areng on normis, vaatamata sellele, et tal oli raske periood sünnist ühe aastani. Üksik asi, mis võiks valvaks teha on see, et laps paneb sõrmed suhu. Võib olla see on stressi tagajärg. Allikad: 1. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades „Laste arengu mõistmine“ Tallinna Ülikool 2008 2. Henry Gleitman, James Gross, Daniel Reisberg „Psühholoogia“ Hermes 2014 3. George Butterworth, Margaret Harris „Arengupsühholoogia alused“ Tartu Ülikooli karjastus 2002 4. http://www.oppekava.ee/images/4/4d/III_Yldoskused_Mang-vene.pdf (lk 8-15, 17.10.2015)
Afektilise hirmu ja füüsilise sunnita väljendab õigus lühematel ajavahemikel ühiskonnas alati korralduslikku kasutegurit. Selleks, et saavutada eelkirjeldatud reglement, on vajalik vanemate tarkus ja lapsele stabiilne perekond. i Mis on õigus?, URL = http://www.eesti.ee/est/oigusabi/oigusest_uldiselt/mis_on_oigus/ ii Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, I osa Üldsätted, §2. Lapse vanus, URL = https://www.riigiteataja.ee/akt/741888 iii Smith K., Peter; Cowie, Helen; Blades, Mark (2008): Laste arengu mõistmine, 4. Väljaanne , Tallinn: TLÜ Kirjastus iv Puberty, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Puberty, http://puberty101.com/boys/stages-of-puberty/ ja Adolescence and the problems of puberty, URL = http://www.psychologytoday.com/blog/surviving-your-childs- adolescence/201004/adolescence-and-the-problems-puberty v Terell, Ross (2006): Uus Hiina Impeerium, Tartu: Ilmamaa
Tuleb ette ka olukordi, kus lapsed tunnevad kergendust. Seda sel juhul, kui vanemad on enne lahutust väga palju tülitsenud. (Vaher, 2008, 43) Lapse reaktsioon vanemate lahutusele sõltub vägagi palju lapse vanusest. Kuigi koolieelikud on häiritud, saavad nad asjast kõige vähem aru. Lapseea keskel loovad lapsed tihti endale illusioone, et vanemate suhe saab korda ja nad ei lahutagi. Varaste noorukite reaktsioon on sageli kas häbi või viha ning ka ühe vanema poole hoidmine. (Smith, Cowie, Blades, 2008, 119) Sellist uudist oma vanematelt kuuldes võivad lapsed kergesti ka endasse tõmbuda, neil võivad tekkida uneprobleemid, nad võivad klammerduda oma asjade või vanemate külge, neil võivad tekkida mäluprobleemid ning õpiraskused koolis jne. (Vaher, 2008, 44) Samuti võivad lastele tekkida halvad sõbrad ning on ka juhtumeid, kus lapsed saavad lahutusprotsessi ajal hakkama mõne vargusega. Üks võimalik põhjus sellistele
4 2. Düsleksia mõiste 2.1. Düsleksia definitsioonid Maailma neuroloogide föderatsioon on düsleksiat defineerinud nii see on häire, mis esineb lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis- ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides; · orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel
objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on kuni 58 sõna. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem osa nimetustest tähendavad objekte, mida laps suudab kompida (nt mänguasjad, kingad jms) või mis on ise liikuvad (nt inimesed, loomad, autod)
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gom...
alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie, Blades, 2003, 355-356) Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi 3 käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine. Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud
Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks "Mängu roll lapse arengus", kuna peres on kasvamas meie esimene laps ja kuna ta on veel alla aasta vanune siis huvitas mind, kuidas mäng mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene. Kasutasin viite raamatut ja ka tutvusin internetimaterjalidega. Esimesena lugesin Peter K. Smithi, Helen Cowie, Mark Blades'i raamatut "Laste arengu mõistmine". Raamatu tegid huvipakkuvaks arvukad näited ja lastega läbiviidud katsed. Järgmisena tutvusin raamatuga, milleks oli Dorithy Einoni "Meie tark laps". Selles raamatus on palju õpetlikku lapse arengu kohta ning soovitusi, milliseid mänge mingis eas mängida. Raamatut oli kerge lugeda. Kolmandana valisin Toivo Niibergi ja Mare Linnase "Laps läheb lasteaeda" ning seda seepärast, et tavaliselt on lasteaed esimene
suured käbid ja millised on väiksed käbid. Meil ei ole sageli aega õpetada lastele elust rõõmu tundma, kuna meil endil pole selleks aega. Kuid tuleb leida aeg, mil sa keskendu lõbutsemisele ja hetkele, mõtlemata mis tuleb homme ja millised on meie probleemid. Mäng on lõõgastav - ja hea on teada,et seda saab kasutada ka õpetamises, sest tahame ju ainult parimat oma lastele. Kasutatud kirjandus: "Laste arengu mõistmine" (neljas väljaanne) Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades õpetajate Leht - 2004 18 juuni, nr. 24-25 Maria Tilk " Lapsepõlv ei ole kadumas" ü
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani.
Lapse arengut jälgides on oluline see, mis mänguasju ta kasutab. Mänguasjad peavad olema arendavad mitte lihtsalt mänguasjad. Lapsevanem peab jälgima kuidas ja mis gruppides mängivad lapsed ning vajadusel neid suunama. Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5
Kasutatud materjal BBC uudised. 2009. Muusika turgutab enneaegseid beebisid. http://news.bbc.co.uk/2/hi/health/8068749.stm Err uudised. 2012. Laulumängud panevad beebi muusika peensusi märkama http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=6985 Moi Rebjonok. 08/2009. Muusika ime. http://naistekas.delfi.ee/perekond/vaikelaps/muusika- ime.d?id=25710115 Sisask, A. 07/2001. Beebid armastavad muusikat. Ajakiri ,,Kodukolle" Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M. 2008. Laste arengu mõistmine, neljas väljaanne. TLÜ kirjastus.
Referaati oli meeldiv koostada, sest ise sai valida teema, mis mind huvitas ja see hõlbustas referaadi koostamist. Samas teadsin juba osasid asju ka ilma raamatuteta ja see oli väga hea materjali kordamiseks. Tänan õppejõudu sellise ülesande andmise eest. 8 Kasutatud kirjandus [1]Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Teine parandatud trükk. Tartu 2001: Tartu Ülikooli Kirjastus. [2] Smith, P.K.; Cowie, H.; Blades, M. (2003). Laste arengu mõistmine. Eesti keelde tõlgitud 2008: Blacwell Publishing ja tõlge: TLÜ Kirjastus. [3] Tuulik, M. (1995) Valikuvabadus elada inimesena. Tallinn [4] Uusma, Ü. (1977) Tunne iseennast ja oma last. Tallinn: Valgus [5] s.a Lapse areng I astmes http://www.religiooniopetus.ee/index_files/failid/oppemat/IKA/metoodiline%20juhend.pdf (viimati vaadatud 2010, märts 14.) [6] Sarv, E. S. s.a. I kooliastme eripärast. Lapsest I kooliastmes. http://kynnis
tempos. Kõik me areneme täpselt selles tempos, kuidas me küpseme. Ometi tuleb olla valvas- kui kolmeaastane tunneb huvi kella vastu, siis tuleks talle seda tutvustada. Kui aga seitsmeaastane ei suuda vaid kooli abiga lugemist haarata, tuleks teda abistada. Kõik me peame ükskord surema, ning normaalse elu juures tuleb meil selleks kõigepealt vanaduseni välja areneda. Seega ei- lapsed ei arene erinevalt- lihtsalt omas tempos. Kasutatud kirjandus Blades, M., Cowie, H., Smith, Peter K. (2003). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. TLÜ kirjastus Deans, A. (2003). Raseduse A&O. Tallinn: Pegasus. Tankler, M. (1999). Kuidas areneb laps. Kristlik kirjastusselts LOGOS
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine
sheepdairying.com). Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5 asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine (Haenlein, 2006). Tabel. Lamba-, kitse-, ja lehmapiima koostis (Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982). Nimetus Lambapiim Kitsepiim Lehmapiim Kuivaine, % 19,30 12,97 12,01 Energia, kcal 108 69 61 Proteiin, % 5,98 3,56 3,29
sheepdairying.com). Dietoloogide poolt on välja arvestatud, et kaks klaasi (490 g) lambapiima päevas katab täielikult inimese päevase kaltsiumi, riboflaviini (B2 vitamiini) ja 5 asendamatu aminohappe vajaduse ilma, et inimene peaks ühtegi teist toiduainet tarbima. Kuna lambapiima toorpiimana juuakse vähe, siis samale piima kogusele vastab 93 g lambajuustu või kahe klaasi jogurti tarbimine (Haenlein, 2005). Tabel . Lamba-, kitse-, ja lehmapiima koostis ( Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982). 27 Nimetus Lambapiim Kitsepiim Lehmapiim Kuivaine, % 19,30 12,97 12,01 Energia, kcal 108 69 61 Proteiin, % 5,98 3,56 3,29 Rasv, % 7,0 4,14 3,34
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
