ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
emasloom on isasloomast kordi suurem. Osadel liikidel aga isane ämblik sureb loomulikku surma. Krabiämbliklaste käitumist võib võib-olla võrrelda vägistamisega, kuid päris nii see ei ole. Viljastatud munad enamasti munetakse hunnikusse, emane köidab võrguniidi abil need kookoniks, mis peidetakse kusagile pimedasse varjulisse kohta, kinnitatakse pesa seinale või vormitakse pallisarnaseks ja kantakse endaga kaasas. Munade arenguperiood on tavaliselt 2-3 nädalat. Inimesel aga viljastatud munarakk areneb emakas ning järglase arenguperiood on 9 kuud. Kookonit või ,,pesa" kaitseb emaämblik ägedalt senikaua kuni väikesed ämblikud kooruvad. Osad emasämblikud on ka ennastohverdavad emad ja kaitsevad ,,pesa" mistahes ohu eest. Pärast koorumist väikesed ämblikud lahkuvad, kuid enne suguküpseks saamist peavad oma kesta mitmeid kordi vahetama. Naine aga kaitseb oma last raseduse ajal mitte
Inimese prenataalne areng 2009 Koostajad: Kai Õunapuu Renno Raudmäe Andres Tooming Sissejuhatuseks · Prenataalne areng on lapse arenguperiood,mis on vanuses 0-9.kuud Prenataalset arengut saab vaadelda kolmes perioodis · Eostumisperiood · Embrüonaalperiood · Looteperiood Eostomisperiood · Kestab 2 nädalat alates viljastumise hetkest Embrüonaalperiood · Kestab 3. nädalast kuni 8. nädala lõpuni · hakkavad kujunema süda, kehaosad (jalad, käed, silmad, kõrvad) Looteperiood · Kestab 9.nädalast kuni sünnini · Lühidalt on 9.nädalat pärast
sellest bändist. Kuulus mänedzer aga ei leppinud selle otsusega. Seega pidi Lari minema kontserdile, et mitte bändikaaslasi hätta jätta. Kohale läksid nad minibussiga, aga kussijuht oli joobes ning juhtus kohutav õnnetus. Lari sattus haiglasse ning ema palus kõik juhtunu üles kirjutada. Probleemide tekkepõhjuseks aga oli see, et kuna Larissa oli kutsutud koolibändi, kus teised olid temast vanemad, siis teistel oli teine arenguperiood ja neil olid teised mured. Nad tarvitasid alkoholi, narkootikume ja suitsetasid. Kõige põhilisemad tegelased, kelle kaudu need probleemid avanevad, olid Lari ja Kim. Nemad käisid pubis joomas ja suitsetamas ning Lari hakkas Kimi järgi narkootikume tarvitama. Kimil olid suured probleemid koolis, kus kaaluti tema väljaviskamise pärast ning ta visatigi välja. Larissa aga oli haiglas, kus tal oli väga raske sellest kõigest üle saada, kuid ta sai hakkama ja taastus.
kaob. Admiralil on maskeering eriti tõhus, tiibade alapool meenutab kuivanud puulehte. Põhiandmed Klass: Putukad Selts: Liblikalised Sugukond: Koerlibliklased Perekond ja liik: Vanessa atalanta Suurus Tiivaulatus: 55-64 mm. Värvus: Punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Jalad: eesjalad on lühikesed ning harjataolised, liblikas kõnnib kahe tagumise paari abil. Paljunemine Innaaeg: Kevad. Munade arv: Kuni 100. Munade arenguperiood: 4-7 päeva. Rööviku arenguperiood: 2-3 nädalat. Eluviis: Toitumine: Peamiselt õienektar, näiteks nõgeste, karikakarde ja ohakate Eluea pikkus: Umbes 10 kuud. Lähisuguluses olevad liigid Rohkearvulisse koerlibliklaste sugukonda kuuluvad näiteks ohakaliblikas, nõgeseliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas. Esinemine Alates Assooridest ja Kanaari saartest läbi Aafrika põhjaosa ja Euroopa kuni Väike-Aasia ning Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja Haitini. Kaitse
Matemaatiliste oskuste areng Hõlmab endas arvulugemisoskust, korrutustabelit, matemaatiliste mõistete omandamist, aja mõistet Motoorika areng See on käte liikumise funktsiooni areng, mõjutab lapse kõneaktiivsust Operatsioonieelne staadium tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta Potentsiaalne arengutase mida laps sooritab täiskasvanu või kompetentsema eakaaslase abiga Prenataalne areng lapse arenguperiood, mis on 0-9. kuuni Puute tundlikkus oskus tuvastada esemeid valmistamismaterjali järgi Realism teatud kujutluste pidamine reaalsuseks Ruumilise taju areng Jälgimisoskuse ja silmamõõdu areng Sensomotoorne staadium kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata Sesnoorika areng oluline ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks; mõtlemise ja kõne arenemiseks. Sisekõne Staadium arenemise aste, järk Tavateooria
SÄÄRIKSÄÄSED KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Sääriksääsklased PEREKOND: Tipula jt. SÄÄRIKSÄÄSE ISELOOMULIKUD OMADUSED Jalad: Hästi pikad, kergestimurduvad. Sellele vaatamata on täiskasvanud sääriksääsed võimelised nendega taimedest kinni hoidma, seda isegi tugeva tuule korral. Tiivad: Nagu kõigil kahetiivaliste esindajatel, on ka sääriksääsel täiskasvanustaadiumis üks paar tiibu. Tagatiivad on taandarenenud ning muundunud sumistiteks. Sumistid: Keerulise lennuelundi osa. Koosneb taandarenenud tagatiibadest, mis funktsioneerivad lennu ajal tasakaaluelunditena. Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Tänu sellele on sääriksääsk suuteline oma lendu juhtima. Vastsed: Elavad niiskes keskkonnas: pinnases, metsakõdus, kõdupuidus või magevetes. SUURUS Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm. Toitumisaparaat: S...
muutused rahvusvahelisel ja kohalikul tasandil võimaldasid investeeringuid. Kreeka pangad hakkasid avama filiaale teistes riikides, saavutades märkimisväärse turuosa. Kreeklased muutusid naaberriikides olulisteks investeerijateks, võites kohati tugevamaid riike. Kreekasse hakkas voolama neist investeeringutest tulu. 90ndate lõpus oli euroraha lähenemas, 2004. aasta Olümpiamängud oli eesmärk, mis tuli saavutada, tehti olulisi investeeringuid infrastruktuuri ja algas arenguperiood, mis kestis kuni majanduskriisini. Kuid majanduskriis tõi olulise pöörde. Algul tundus, et Kreeka majandus ei ole tõsiste probleemide ees. Enne 2009. aasta valimisi väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st ja surve majandusele ei ole nii tugev. Pärast valimisi teatas uus valitsus, et eelarvedefitsiit on 12,7%. Surve muutus tugevamaks, võlakohustused tõusid taevasse, iga viimane kui probleem tõusis pinnale. Nii kerkis esile stsenaarium: pankrott või eurotsoonist lahkumine
areneks nii aeglaselt kui inimene." Arengu progressiivne aeglustumine väljendub eriti silmatorkavalt peaaju kasvus. Makaagi ajumaht on sünnil 65% täiskasvanu omast, simpansil on see näit 40% ja inimesel vaid 23%. Gorilla ja simpansi aju saavutab 70% lõppmahust esimesel eluaastal, inimesel aga alles 3aastaselt. Inimese ortogeneesis on üks erandnähtus, nimelt üsasisese arengu suhteline lühidus. Inimene 40 nädalat, simpans 34 ja gorilla 37 nädalat. Kui aga see arenguperiood pikenenuks proportsionaalselt arengu üldise aeglustumisega, siis peaks inimese raseduse pikkus olema umbes 21 kuud. Inimlaps sünnib enneaegsena, tema areng terve esimese eluaasta jooksul vastab inimahvi lootele, ta on täiesti abitu ja nõuab äärmist vanemhoolet. ÜSAVÄLINE LOODE! See teebki inimesest üliõppiva looma. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon.
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesit...
Isane on tiibadega ning lennuvõimeline. Kattetiivad kaitsevad kilejaid tiibu ajal, mil putukas ei lenda. Vastsed: Võimsate suistega varustatud röövloomad. Neilgi on tagakeha lõpul helenduselundid. SUURUS Pikkus: Emasel 10-18 mm, isasel 10-13 mm. Välimus: Emasel ja vastsetel on pikk lüliline keha, isastel on tiivad ning nad on lennuvõimelised. Suised: Vastsetel haukamissuised, täiskasvanud mardikatel on suised kärbunud. PALJUNEMINE Munad: 1 mm suurused. Munade arenguperiood: 2-4 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Rühmades. Toitumine: Vastsed toituvad limustest. Täiskasvanud ei söö. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID On teada ligikaudu 2000 liiki, nende hulgas näiteks Phausis splendidula ja Phosphaenus hemipterus. ESINEMINE Jaanimardikas elutseb suures osas Euroopast, ent tegelikult on alles jäänud vaid vähesed reostamata lubjapinnasega niidud ja metsad, mis on nende jaoks sobivaimad. KAITSE
Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Click to edit Master text styles Second level
http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea
suhete rõhutamine.meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naisetel aga kui vastastikku sõltuvast minast. · Kõnelemises Mees lähtub kujutlusest. Nagu oleks ta domineeriv pool, tõstab oma võimu esile mitmel viisil. Meeste jutt sageli otsekohesem ja kindlam, nad katkestavad naiste juttu sagedamini kui naised meeste oma.naised esitavad rohkem küsimusi, näevad rohkem vaeva, pingutavad, et vestlus areneks. Algselt arvati, et arenguperiood kestab 7 a. 0-7 läheb kooli 7-14 murdeiga 14-21 saab täiskasvanuks 21-28 otsustav elukriis 28-35 vitaalsuse kõrgpunkt 35-42 iseloomu kujunemine 42-49 erakordsete saavutuste aeg 49-56 naiste ja meeste klimateerimine 56-63 surevad mehed 63-70 surevad naised. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järg al 45st , määratletakse perioode nii: 45-59 keskea kriis 60-74 eakad 75-89 ranged 90- pikaealised Normaalne rasedus kestav 38 nädalat ja vastsündinu keskmine kaal on 3,5 kg ja 50-52 cm pikk
haigustekitajaid. Läbi platsenta liiguvad antikehad(tekib kaasasündinud immuunsus, kuid loob eelduse vererühmade konfliktiks. 3) toodab hormoone - progesteroon kontrollib sünnituse algust. relaksiin suurendab liigeste liikuvust. mittesug. palj. eelis: lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond puudus: järglased on geneetilselt ühesugused taimed, alamad loomad sugulise palj. eelis: tekivad uued genotüübid, mis annavad alust looduslikuks valikuks. puudus: väga pikk arenguperiood õistaimed, enamikud loomad 1. Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus (esineb iga kuu) 2. Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega 3. Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid.
..........................4 · Kas noorukiiga on kriis?................................................5 · Kuidas kriisi üle elada...................................................6 · Kokkuvõte.....................................................................7 · Kasutatud kirjandus.......................................................8 2 Sissejuhatus Noorukiiga on arenguperiood üleminekul lapseeast täiskasvanu ikka. Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. (Kraav&Kõiv, 1998). Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades:
Poised: Ülalõual on kaks pikka, alalõual neli lühemat poiset. Säga kasutab neid toidu otsimiseks. Seljauim: Keha suurusega võrreldes on see tilluke, vaid 4-5 kiirega. Nahk: Tähniline, harilikul sägal pole soomuseid, seetõttu kutsutakse teda vahel "paljaks sägaks". SUURUS Pikkus: Keskmiselt 1,5 m, erandjuhtudel koguni 5 m. Kaal: Keskmiselt 100 kg, vahel koguni 300 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 4.-5. eluaastal. Kudemisaeg: Maist juulini. Marja hulk: 100 000-370 000. Marja arenguperiood: 2-4 päeva. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Erak, peab jahti öösiti. Toitumine: Kalad, pisiimetajad, konnad ja linnud. Eluea pikkus: Väidetakse, et ta võib elada 60-80 aasta.
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine........................
Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati ...
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal.
täiskasvanud emasloomad ei kuulu aastal X indlevate emasloomade hulka. Seda seepärast, et parasjagu pesakonda üleskasvatavatel emasloomadel indlust ei esine. Kuna karu on polügaamne liik, siis emased võivad jooksuajal paaruda mitme erineva isasega, samuti võib üks isane viljastada mitut emast. Peale viljastumist areneb embrüo blastotsüsti staadiumini ning jääbki emakas seejärel u. 5ks kuuks sellesse staadiumisse. Loote aktiivne arenguperiood kestab 68 nädalat ning algab u. novembris. Detsembri lõpust alates kuni u. jaanuari lõpuni sünnivad karudel pojad, kes on sündides max 500g raskused, pimedad ja abitud. Pesakonna suurus on 16 poega, enamasti 23 poega. Kevadeks on pojad u. 15 kg raskused. Imetamine kestab 1,5 kuni 2,5 eluaastani. TOITUMINE
(ôñéãùíïìåôñßá). Vanakreeka keele arenguperioodid ja "lingvistiline geograafia". Kreeka keel moodustab indoeuroopa keelkonna iseseisva rühma. II at-nde algusest mitme lainena Kreekasse rännanud hõimude keelena tõrjus ta aja jooksul välja seal enne neid elanud rahvastiku keele, kuid võttis sellest laene oma sõnavara rikastamiseks. Missugune ta oli Mükeene ajajärgul on raske öelda. Kirjanduse alguseks oli kreeka keel jagunenud juba rohkeiks murdeiks. Esimene keele arenguperiood klassikaline (VIII-IV eKr): dialektide (murrete) kooseksisteerimine. Atika, joonia, aioolia ja dooria murre kujunesid kirjakeelteks, neis loodi ka ilukirjandusteoseid. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muud mälestiste põhjal. Teine periood hellenistlik (IV.s.lõpust eKr IV.s.pKr; kreeka hellenism: IV.-I. ss. eKr, rooma hellenism: I eKr IV pKr). IV. s-ks eKr oli atika ja joonia baasil tekkinud kreeka ühiskeel ehk koinee.
PÕHIPROBLEEMID: Nooruk samastab end oma ema/isaga ja on tema tegemiste suhtes väga kriitiline. Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel (seksuaalne orientatsioon, usk jms.) peab olema võimalus näha ja tundma õppida erinevaid variante. Rahvuste ja sotsiaalsete rühmade normide ja väärtuste hindamisel on nooruk vastuvõtlik ja mõjutatav. OLULISED INIMESED: Nooruk ise Sõbrad Täisealised eeskujud Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiiga (ka teismeiga) algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus.
muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees – antenataalne areng. Postnataalne areng – vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne,rakuline,koeline,organid ja organsüsteemid ,organism,rahvastik. Elundkonnad: (1)katteelundkond,(2)luustikehkskelett,(3)lihastik,(4)närvisüsteem,(5)sisenõristus,(6)vereringe,
osalemine on vestlusel vajalik - arenguvestluse käigus vormistatava kokkuleppeid ja edasisi tegevusi kirjeldava dokumendi põhi. Arenguvestluse läbiviimise plaan Arenguvestluse ajaline plaan: Arenguvestlused viiakse läbi regulaarselt, vähemalt üks kord aastas. Koolieelsetes lasteasutustes viiakse arenguvestlused läbi õppeaasta II poolaastal, jaanuar-veebruar Arenguperioodiks on reeglina üks aasta. Vajadusel võib arenguperiood olla ka lühem või pikem. Uute laste tulekul või alustava rühma puhul toimub tutvumisvestlus oktoobris-novembris. Kui laps saabub teisest lasteaiast või kodust, siis kuue kuu möödudes viiakse lapsevanemaga läbi mittekorraline arenguvestlus. Lasteaia õppe- ja kasvatuseesmärkide olulise muutuse korral, peetakse mittekorralised arenguvestlused. Kui see on lapsevanema jaoks esimene arenguvestlus, siis lasteaiaõpetaja selgitab kasutatavaid vorme ja läbiviimise protseduuri
Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne > rakuline > koeline > organid ja organsüsteemid > organism > rahvastik (poulatsioon). Elundkonnad: (1) katteelundkond (nahk, juuksed, karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed
Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks? Geenid- individuaalsed erinevused füüsises, iseloomus soost tulenevad erinevused kultuurist tulenevad erinevused
· Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)
kasutusele termini ,,kriitiline periood" et kirjeldada piiratud ajaperioodi, miile ajal vermimine aset leidis. · ÕPPIMISPROTSESSID sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist, mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest. · KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske. Evolutsioon ja inimese käitumine · Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise. · 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid. · Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised. · EVOLUTSIOONITEOORIA Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris
algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline,
uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused Mõjutab ja annab teadmisi lastevanematele, õpetajatele, et missugune on eri vanuses inimene. Mõjutab seega laste kasvatamist kodus ja koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu.
oli palju. Uue hingamise sai 1892, mil rahaministriks sai Sergei Witte, tulevane peaminister. Peetud ka rahandus- või majandusgeeniuseks, oskas Vm maj ja tööstuslikku arengut järsult kiirendada, ise väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada
Isiksus väljendub sõnadega mina, mina ise, tugeva tahtmise ja tugevate soovidena. See mina harjutab ennast mängueas, kus aga saab võimalust. Tuleb kogeda ja mõõta piire, küsida, kuidas on õige riietuda, mida kõike võiks tahtes saada. Seda kutsutakse trotsi ehk jonniperioodiks. See on tahtmiste, juhtimise ja piiride otsimise harjutamine. Nüüd ongi lapse mina arengu teine arenguperiood. Saamaks võimalusi harjutada valikute tegemist ja tahet vajab laps selleks vastavaid võimalusi. Tal peab olema võimalus tahta, valida ja otsustada. Sellega saab ta kogemusi sellest, et tahet saab elus kasutada ja sellega saab mõjutada. Last ei tohi jätta üksi et ta tunneks kontrollile allumatuid ja hirmutavaid tundeid. Täiskasvanu peab turvama last jonnis, teda ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
