Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe. Laps võib küll olla viieline õpilane, aga see ei tee temast kohe tarka inimest, ega taga talle head töökohta
Vanemad mõistavad lapsi Kõikjal meie ümber on noored, kellel on mured. Näiteks on sõbrannad tülis, koolis on pahandused, saadi koos sõpradega millegi halvaga hakkama. Või siis pisemad mured nagu näiteks: mis värvi juuksed värvida, milliseid pükse osta , millist filmi vaatama minna? Põhjus, miks teismelised muredest vanematele ei räägi, on see, et nad arvavad, et vanemad lihtsalt ei saa neist aru, ei tahagi saada. Laste meelest on vanemad nii vanamoodsad, et nendelt nõu küsides saavad nad ainult totakaid vastuseid ja süüdistused nende pihta. Kuidas sa ikka emale räägid, et vaidlesid parima sõbrannaga ta poisi üle ja nüüd olete tülis? Kindel see, et ta hakkab selle mõttetu vaidluse pärast riidlema ja paneb su teo üle järele mõtlema või koguni koduaresti. Või kui koolis on pahandused, siis miks nad küll aru ei taha saada, et sina ei olnud milleski süüdi, õpetaja lihtsalt..
Kas vanemad ei mõista lapsi Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada sarnast
Miks vanemad ei mõista lapsi Minu arvates on arusaam sellest, et vanemad oma lapsi ei mõista tingitud meist endast. Kui me oleme lapsed, siis on meie jaoks vanemad just need inimesed, kellest keegi teine meid paremini mõista ei suudagi. Aja möödudes tekivad meile sõbrad ja tuttavad, kes paratamatult tõmbavad meid perekonnast eemale ning juba uudishimu on see, mis kisub meid kaasa tegema tegusid, mille tagajärgedele me ei mõtle. See, kas ja kui palju me kogetust õppust võtame, sõltub igast inimesest endast. Öeldakse, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi oma vigadestki. Kui vanemad kuuleva, et oleme tarvitanud alkoholi
Lapsed, kelle vanemad on ära Evelin Tamm, EPL, 17. veebruar 2011 Eestis on lähiaastate jooksul suurenenud välismaale tööle minevate inimeste arv. On teada juhtumeid, kus vanemad jätavad lahkudes oma lapsed Eestisse maha. Lapsed elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis või viibivad sageli vanavanemate juures. Lapsed on sellegipoolest omapäi, puudub vanemlik valvsus ja hoolitsus. Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla
Vanemad küsivad sageli, et miks laps nii teeb, mis tal viga on. Miks ta jälle tujutseb ning pahur on? Kuid küsijad on ka lapsed. Ka nemad soovivad saada vastuseid, miks vanemad üht või teist teevad. Küsimine võib küll väljenduda natuke teistmoodi, näiteks pahuruses või kurbuses. Kas vanemad tõesti ei mõista lapsi? Olen enam kui kindel, et iga noore peast on käinud läbi mõte, et tema vanemad ei mõista teda. Kas siis sellepärast, et ei lubata sõpradega kaua väljas olla või tuttavatega peole. Aga kui paljud on aksepteerinud seda võimalust, et vanemad siiski mõistavad neid? Kui paljud on mõelnud, et käsud ning keelud on hoopis hoolimisest ja armastusest, mitte õelusest laste vastu? Ka mina olin paar aastat tagasi arvamusel, et mu vanemad ei saa minust absoluutselt aru ja ainult kiusavad mind. Nüüd, kui olen vanemaks saanud, saan aru, et tegelikult soovisid nad
Kallid vanemad, õpetajad, külalised... Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest kõik need aasta koos õppides on muutnud meid palju. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, kus meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud! * Doris Targamaa (Krissu) * Helina Haljaste (Helerin) * Svetlana Bondarevskaja (Krissu) * Heidi Pabor (Helerin) * Meelike Abroi (Krissu) * Liilia Sepp ...
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal
Kas minu vanemad olid noorena õnnelikumad kui mina? Essee "Faber est snae quisque fortunae" (A. C. Caecus) Minu arvates on õnn väga suhteline mõiste. Asjad, mis teevad mind täna õnnelikuks, olid minu ema jaoks täiesti ebaolulised. Noorena peitus minu ema õnn heas hariduses, hoolivas mehes ja tervetes lastes. Seega olid temal hoopis teised unistused. Mulle tundub, et tänapäeval peitub õnn inimeste jaoks rohkem materiaalsetes väärtustes. Minu hinge rahuldab see, kui mul läheb koolis hästi, saavutan püstitatud eesmärgid ja olen seejuures õigesti talitanud. Õnnelikuks teeks mind see, kui saaksin ülikooli minna õppima seda, mida tahan, ja kohale, mida finantseerib riik. Pääseksin õppelaenust ja tagasimaksmise kohustusest. Kindlasti on minu elus tähtis roll ka karjääril. Minu ema ajal said kõik hea tahtmise korral erialase kõrg- või kutsehariduse tasuta. Öeldakse küll, et õnn ei peitu rahas, aga päris õige...
Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks? Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada. Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi kooli- ja lasteaiatoit arvestab kõiki nüüdis aegseid toitumissoovitusi, ei armasta lapsed seda süüa....
NAPOLEON BONPARTE Ann Hansen Elari Orb 8c Napoleon Napoleon elas aastatel 1769-1821. Ta oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon valitses Prantsusmaad 1799- 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. Ta oli ka Itaalia Vabariigi president, hiljem ka Itaalia kuningas. Suguvõsa ja vanemad Napoleoni isa oli jurist, kes 1777.aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. Sünd,nimi ja ristimine Napoleon sündis 15.augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nimega. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi,
Elizabeth I Koostajad: Katre Vendel Elizabeth I Sündis 7.september 1533.a Neitsikuninganna Suri 24.märts 1603.a ja on maetud koos Mary Stuartiga Westminsteri kloostri kirikusse Elizabeth I Vanemad on kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni Ta on poolõde Mari I ja Edward VI Tal oli tähtis, et alamad oleksid talle lojaalsed Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki teda seaduslikuks valitsejaks ning toetasid hoopis Mary Stuartit , kes oli Henry VIII õetütar Elizabeth I kätt on palunud Rootsi kuningas Erik XIV ja Hispaania kuningas Felipe II Valitsemine Tuodorite soost Inglismaa ja Iirimaa kuninganna Valitsemises kaldus protestantismi poole Väga kirev ja segane Eraelu Ei abiellunud kunagi kuna muidu oleks pidanud riik alluma abikaasa võimule Lapsi ei olnud Pruunid silmad ja lokkis pruunid juuksed Elizabeth I Olulisi fakte Virgi...
Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Sünd ja lapsepõlv Aleksandril olid väga kõrgest soost ja haritud vanemad, tema isa oli Makedoonia kuningas Philippos II ja ema kuninganna Olympos. Mõlemad vanemad pöörasid väga suurt rõhku haridusele nii füüsilisele kui ka vaimsele. Juba noorest east harjutas Aleksander ühe oma isa sõjaväe rangema väejuhi käe all sõjaväekunsti, osavust ja vastupidavust. Õhtuti aga sukeldus poiss filosoof Aristotelese tähelepaneliku juhtimisel teadus- ja luuleraamatutesse. Tema õpetajad olid oma aja tippspetsialistid. Aleksander oli väga huvitatud poliitikast, temale meeldis
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele
Kuid miks ei ole olemas kõigil lastel vanemaid siis kui neid kõige rohkem vajatakse? Tihti teismeliseeas ei mõista me vanemate olemasolu nad tunduvad nii pealetükkivad ning tüütud olevat. Kuid kui tekib probleem mida ei suuda ise lahendada, siis teoreetiliselt esimese asjana pöördutakse ikkagi ema või isa poole. Kuna nad on kogenumad ning oskavad probleeme lahendada rohkem kui meie vanuses noored. Kuid paljudel noortel puudub isa või ema kasvatus või üldse puuduvad vanemad. Kõige tähtsam on siiski perekonnas kasvatus, kui lapsel on vabakasvatus siis mõneljuhul tuleb see kasuks. Kuna siis õpib laps ise enda vigadest ning saab tunda mis asi on elu elamine. Paljudel noortel on aga kodukasvatus, nad ei tohi veeta enda vaba aega sõpradega vaid peavad pühenduma end haridusele. Varasteks, joodikuteks ning kurjadegijateks saavad need noored, kelle vanemad pole neid hästi kasvatanud ning on andnud halba eeskuju, pole toime tulnud isegi iseenda eluga
saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ? Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest, vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub. Iga üks on enda ja oma saatuse peremees, laste saatus sõltub aga neid ümbritsevate inimeste armulikkusest. Ükski laps ei sünni kurjategijana, ükski laps ei sünni ka inglina - ta lihtsalt sünnib. Vanemad on lapse elus väga tähtsalt kohal. Perekonnas õpib laps tundma inimestevahelisi suhteid, omandab oskusi elada teiste inimeste keskel. Kodus kujunevad maailmavaade, moraali, iseloomu ja huvide alused. Vanemate eeskuju on lapsele väga suur mõju. Kui vanemad on enamasti alkoholisõltuvuses, siis lastest ei ole midagi paremat loota. Kuid on ka neid, kelle perekonnas on vanemad kõrgelt haritud ning neil on kindlad põhimõtted ja keelud, ka lastest võib sama tulevikku loota
Tartu Forseliuse Gümnaasium REIN RANNAP Referaat Koostas: _________ Juhendaja: Liis Haagen Tartu 2011 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Rein Rannap.................................................................................................................................3-4 Pildid...............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6 2 REIN RANNAP Rein Rannap (pianist, helilooja, improvisaator) on sündinud 6. o...
Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. Ta oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu, ägedaloomuline ning võimekas organisaator ja väejuht. Nimi "Peeter Suur" osutab peale selle valitseja suurele elutööle ka tema hiigelkasvule ja vägevale kogule (ta oli 6 jalga 7 tolli (197 cm kuni 204 cm pikk). Peeter I saamine valitsejaks Peeter I vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja tema teine abikaasa Natalja Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peeter oli üles kasvanud hoopis teistsugustes oludes kui eelnenud Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus külas Moskva lähedal. Peeter õppis seal tundma sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba .
Pulma tänukõne Kallid vanemad. Ma tean, millist rõõmu valmistasin kord Teile, kui tegin oma esimesed sammud ja sirutasin oma tillukesed käed päikese poole ning ütlesin esmakordselt välja sõna "Ema!" Teil on möödas minu kasvuraskused. Aeg möödus uskumatul kiirusel ja märkamatult olen saanud täiskasvanuks. Täna alustan oma iseseisvat elu, olen leidnud kaaslase, kellega koos jagada noorust ja kinkida teineteisele oma
Sel juhul on lapsel justkui mitu paari tüütuid ja kõiketeadjaid vanemaid ning nad jäävad ehtsate vanavanemate omamise tundest ilma. Vanemate roll laste elus on väga suur, nad peavad suunama, abistama ja tuge pakkuma, aga nad ei tohi enda mõtteid ja tahtmisi peale suruda. On palju selliseid vanemaid, kes sunnivad oma lapsi käima neid radu pidi, mis olid kunagi neile endile unistutseks ja südamesoovideks. Aga vanemad peaksid laskma lastel ise otsustada, valida, kogeda asjade häid ja halbu külgi ja vastutada oma tegude eest. Vanemate suhtumine, käitumine ja see mis nad oma lastesse investeerivad, mida õpetavad ja annavad kajastub aastate pärast nende laste tegemistes ja olemises. Kõik vanemad soovivad, et nende lastest kasvaksid töökad, ausad ja heasüdamlikud inimesed. Seetõttu peavadki vanemad ise õigesti käituma, vaatama olukordi ka läbi laste silmade ning neile head eeskuju andma.
See võib aga vahest olla väga vale arvamus. Mõned lapsed ei oska tegelikult arvutiga muud tehagi, kui ainult mängida. Arvutis leidub väga palju pettust ja kui pettust tõsiselt võtta, võibki lõpetada oma eluga väga vales kohas. Selleks ongi vaja vanemate toetust, sest nemad teavad, mis on õige ja mis on vale, kuna nemad on ka selle raske tee läbinud ja mitte üksi, vaid peamiselt nende vanemate abi ja toetusega. Peale selle, et vanemad peavad aitama lapsel teha õigeid otsuseid, on vanematel veel paljusid rolle lapse elus. Vanemad peavad õpetama last ka käituma ja suhtuma inimestesse viisakalt. Kui lapsevanemad või vanemad inimesed noori käituma ja suhtlema ei õpeta, õpivad noored seda oma sõpradelt ja see ei tõota midagi head, sest tänapäeval räägivad noored juba nii ebaviisakalt, et peaaegu igas lauses on midagi roppu või ebaviisakat. Noorte sõnavara on viimastel
Elu ilma vanemateta Meie vanemad meile kõige tähtsamad siin maailmas. Nemad hoolitsevad meie eest, aitavad, muretsevad, hoiavad ja teevad kõike, et meil oleks hea olla. Neid ei suuda meile asendada mitte keegi. Kõik kellel on vanemad peaksid olema väga õnnelikud, kuid on ka neid kellel ei ole vanemad. Väga palju on õnnetuid lapsi, kellel ei ole vanemad. Põhjuseks on see, et kas vanemad on surnud, vanemahooldus ära võetud või midagi muud. Need lapsed kes on kasvanud vanemateta ei ole need samad inimesed, kes kasvasid koos ema ja isaga. Vanemateta kasvanud lapsed on nõrgemad, tundlikumad ja tihtipeale ka häbelikumad. Palju on ka neid kel on olemas ainult 1 vanem. Tohutu hulk on olemas neid inimesi kes on veetnud oma lapsepõlve koos ainult 1 vanemaga, kas isa või emaga. Põhjuseid on palju, peamiseks põhjuseks tänapäeval on see, et
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn
Me kõik teame väga hästi, kui tähtis on hoolitseda oma hinge ja keha eest - kuidas me peaksime õigesti toituma ning ennast aeg-ajalt hellitama. Kuid miks me seame nii tihti iseenda soovid ning eesmärgid viimasele kohale ning pöörame tähelepanu rohkem teistele ja muudele mõttetutele asjadele, kuid mitte endale. Alatihti on meie elus midagi sellist, mis juhtub olema tähtsam sellest, mida meie ise soovime. Sellele käitumisele võime me otsida vastust tegelikult oma enda lapsepõlvest. Vanemad õpetavad tavaliselt oma lastele, et tagasihoidlikus on parim, mida õppida. Kuid see pole nii. Tulevikus võib tulla ette palju väljakutseid, kus oleks vaja seda enesekindlust, mille vanemad kunagi lapsena alla surusid. Tänapäeval on täiesti tavaline see, et täiskasvanuna hakkavadki tekkima olukorrad, mil ohverdatakse omaenda tervist töö nimel või hoopis ei osata ennast piisavalt hästi töövestlustel esile tõsta või ei julgeta võtta
Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on
ajaloost, filosoofiast), nagu võrdne võrdsega. Tatjana 1.Kasvatustingimused: kasvatus Larini perekonnas tütarde kasvatamine keskendus nende abielu ettevalmistamisele, aga Tatjana ei muretsenud nendest probleemidest. Ta ei tegelenud tüdrukute kombekohase harjutustega. 2.Keskkond: Tema lapsepõlv möödus patriarhaalses õhkkonnas koos harjumuste, muinsuse pärimustega. 3.Haridus: Vanemad hoolitsesid tema kasvatuse ja hariduse eest, kuidagi ei häbenenud tema loomuliku arendamist. Lapsepõlvest meeldis Tatjanale venerahvuse loomingu kujud ning pildid vene loodusega. Larina, nagu aadli seisuse esindaja, rääkis halvasti vene keeles, kirjutas kirju prantsuse keeles. Onegeni kasvatustegelikkuse tasandid 1. Enne kohtumist Tatjanaga: Esiteks, Onegin sõitis linnast ära depressiooni pärast: teda on ära tüüdanud ilmalik elu, selline elu ei
Laura Keidong 11C Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915)
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool koolip...
Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. Vanemlus Vanemluse liigid Oma elu jooksul inimene teeb 4 olulist ja isiklikku pereloomelist otsust. Esimene on otsus
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja
Kriisid peres ja toimetulek Eesmärgid Mis on perede lahkuminekuks peamisteks põhjusteks? Mida saavad vanemad teha,et päästa oma pereelu? Kuidas mõjutab vanemate lahkuminek lapsi? Kuidas leppida lähedase inimese surmaga? Lahkumineku põhjused Üks vanematest tihtipeale ei pühenda piisavalt aega perele(töö või teiste põhjuste pärast) Juhul kui vanemad ei suhtle või ei tunne huvi üksteise vastu,võib see viia suhete jahenemisele. Lahkumineku põhjused Üks vanematest hakkab tarvitama alkoholi,narkootik ume või hakkab mängima hasartmänge ning muutub sõltlaseks. Pereelu parandamine Pereelu parandamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad vanemad avaldavad tugevat soovi ning üritavad värskendada oma suhteid. Vanemad moodustavad uusi ning huvitavaid viise üksteise tundma õppimiseks kohtingute teel.
Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte. Lapse edukaks kasvatamiseks on vaja armastavat ja hoolivat keskkonda. Lapse arengu kõige tugevamaks mõjutajaks on kindlasti vanemad. ( J.Madisson, 2009). 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse arengus. Perekond on astmeline süsteem, kus kõige suurem vastutus lasub lapsevanematel. Vanemad on kohustatud oma lapse eest vastutama, ta üles kasvatama ja arendama. Selleks, et perekond edukalt toimiks ja oleks võimalik kooselu, peavad kõik pereliikmed panustama ühisesse ellu. Perekonna üheks põhiülesandeks on soo jätkamine, mis ei piirdu ainult laste
docstxt/122985688513392.txt
Raha mõju Raha mõjutab inimesi erinevalt, näiteks mõned inimesed hakkavad seda kohe kulutama, teised aga hoiavad selle tagavaraks. Need, kes seda kohe kulutama hakkavad, on tavaliselt veidi nooremad ja nad pole nii vastutustundlikud, kui neist vanemad inimesed. Kui võrrelda vanemat ning nooremat siis ilmselt kulutab noorem inimene rohkem raha kui vanem, aga miks see nii on? Selle küsimuse vastus on lihtne:vanemad inimesed on juba niiöelda elu näinud ja käituvad rahaga vastutustundlikumalt kui noored, kuna neil on juba elukogemust ja tarkust. Kui küsida noorelt kuidas kulutada miljon eurot, siis kindlasti vastaks paljud, et:"Osta suur maja ning uhke auto", kuid vanematelt inimestelt võib ilmselt saada vastuseks:"Investeerida see kuhugi ja kasutada säästlikult" Raha mõju inimestele on erinev, mõned võivad muutuda uhketeks, kuid mõned on heasüdamlikud ning võivad annetada raha haigetele ja abivajajatele....
Meie valisime oma uurimistööks „Võõraste inimeste reaktsioonid neid kõnetades”. Valisime seepärast, et soovisime näha kuidas eri- vanuses ning -rahvuses inimesed reageerivad kui nende poole pöörduda. Huvitav on näha erinevaid käitumistüüpe ja inimeste reageeringuid kommunikatsiooni ajal. Üritame selle uurimise käigus välja selgitada kõige sagedasemad reaktsioonid eestlaste seas, kuidas erinevad üksteisest suhtlemistasandil nooremad ja vanemad isikud ning kuidas toimub üldiselt kommunikatsioon võõrastega. Küsisime tavalisi küsimusi, arvestades eetika reeglitega. Meie töö valik läheb kommunikatsiooni teema alla. Kommunikatsioon üldiselt on suhtlus ehk organismidevaheline teabevahetus. Meie kasutasime mitmesuunalist kommunikatsiooni, mis toimub kahe või rohkema isiku vahel ning kus informatsiooni andja ootab tagasisidet. Sel juhul peavad
SALVADOR DALI (1904-1989) Salvador Dali sündis Hispaania väikelinnas Vahemere ääres. Tema isa oli kohalik notar ja mõjukas ühiskonna tegelane. Dali sündis 9 kuud pärast vanema venna surma. Kuna vanemad panid talle sama eesnime, mis oli olnud vennal, siis tundis Dali ennast surnud venna asendajana. Tegelikul hellitasid vanemad Dalid ja viimane käitus juba lapsena nagu väike türann. Kui ta oma tahtmist ei saanud, siis oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Joonistamine kuulus Dali igapäevasesse õppekavva. 1918.aastal oli näitusel väljas tema tööd, mis said kriitikutelt kiitva hinnangu. Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd
HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et
Jackie Chan Sissejuhatus Jackie Chan on üks läbiaegade kuulsamaid aasia päritolu näitlejaid. Ta sündis 7. aprillil 1954. aastal. Näitlemist hakkas Jackie õppima juba 6 aastaselt, kui ta vanemad panid ta Hiina Draama kooli. Esimene kokkupuude filmimaailmaga toimus kooli ajal, kui talle pakuti väikest rolli kaskadöörina. Ülemaailmse kuulsuse aga saavutas Jackie 1998. aastal, kassahitis "Rush Hour". Peale näitlemise on Jackie Chan kaa produtsent, kaskadöör, filmirezissöör, stsenarist, laulja, trikkide ja võitluste lavastaja. Nooremad aastad Jackie sündis vaeses hiina peres. Tema vanemad põgenesid Hiinast Hong Kongi kodusõda ajal ja 1960 aastal kolisid üle Austraaliasse
See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks muutunud, see on korraga hea kui ka halb. Kuid liigse teleka vaatamise tulemused on halvad, sest silmanägemine halveneb
Kes viitsib see õppib selle ajaga juba midagi juurde. Kes hakkab käima sporditrennis, kes peale tunde muusikaklassis laulmas. Kes ei ole laisk ja käib silmad lahti, see leiab juba oma ande siis ülesse. Põhikool on läbi. Üks etapp elust on möödas. Nüüd me valime endale järgmise kooli. Kes läheb ametikooli, kes tehnikumi, kes gümnaasiumisse. Kõik lähevad oma teed. Nii kuidas nad ise arvavad, et neil parem on. Kuidas neid endal parem on? Pigem nii nagu vanemad ja vanavanemad soovitavad. Aga eks see on kõikide perekondade enda probleem. Kellel on see traditsioon, et kõik peavad suguvõsas kõrghariduse saama. Kellel aga lastakse ise valida kes ta ise tahab olla. Tihti ei usuta, et millegi saavutamine on võimalik, enne kui keegi on selleni jõudnud. See on ju lihtsamat vastupanuteed minek, sest miks raiuda ise rada, kui võid kõndida kellegi teise jälgedes? Et saavutada midagi, tuleb osata unistada. Tuleb osata targalt unistada. Unistada tuleb
Joseph Vissarionovich Stalin Noorpõlv (Stalin 16-aastaselt; Stalin 20ndate keskel) Ioseb Besarionis dze Jughashvili sündis Gori, Gruusias 21. Detsembril 1879. Aastal. Ta oli oma ema neljas laps, kes sündis vähem kui nelja aasta jooksul. Esimesed kolm surid ja Josephil oli halb tervis, mis pani ta ema kartma, et ta võiks surra ootamatult. Kuigi Stalini elus ei läinud suhteliselt hästi, ei ole tema ema üldse selles süüdi, sest tema ema hoolitses tema eest väga. Stalini isa oli kingsepp ja ta ema oli juhupesija. Lapsena koges Stalin seda, mida enamus vaesed inimesed pidid kannatama Venemaal 19. Sajandi lõpus. Seitsme aastaselt ta sai endale rõuged. Ta jäi ellu, aga tema nägu jäi armiliseks terveks ta eluks ja teised lapsed mõnitasid teda...
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ●
Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla
“Mida teha, et Eestis oleks vähem õnnetuid lapsi? “ Üks olulisemaid teemasid laste jaoks on kodu ja perekond. Iga laps soovib, et tal oleks soe ja turvaline kodu ning toimetulevad vanemad. Lapsed tunnetavad vanemate probleeme vahetult ja elavad raskusi valusalt üle. Mina arvan, et siin saab oma abikäe ulatada kohalik omavalitsus,kes toetaks enam raskustesse sattunud peresid;seisaks selle eest, et igal lapsel oleks oma kodu, mis on korras,soe, turvaline,aitaks kaasa uute töökohtade loomisele, et vanemad leiaks töökoha, mis oleks kodule lähedal ja kus makstakse korralikku palka. Olulisel kohal on ka kool.Kõigil lastel peaks olemas olema vajalikud koolitarbed ning,et
Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''.
Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane). Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilaps...
Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Lugupidamine ja austus vanemate vastu on väärtushinnang, mida ei tohiks kõigutada ei kiiresti arenev ühiskond, raha ega kuulsus. Kui väikestelt lastelt küsida, kelleks nad tahavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
