Berdrich Smetana ( 2. märts 1824 - 12. mai 1884 ) Angelina Simo Kristina Strado Elulugu Tšehhi helilooja Sündis 2. märtsil 1824 Litomyšlis, Habsburgi impeeriumis František Smetana ja Barbora Lynkova esimene poeg Rootsis oli tal kaks abielu ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848. aasta esimene rahvuslik heliteos Asus Göteborgis tööle õpetajana ja koorijuhina 1860. a tuli Prahasse tagasi 1866. a kaks esimest ooperit «Brandenburglased Böömimaal» «Müüdud mõrsja» Sai teatri peadirigendiks 1874. aastal jääb täiesti kurdiks Pühendus ennast muusikale 1884
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning...
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
Referaat BEDRICH SMETANA Tallinn 2006 Tsehhi päritolu helilooja. Sündis 2. märts 1824, Litomyslis ning suri 12 mai 1884 Pragues. Tsehhi rahvusliku muusikakultuuri alusepanija, instrumentaalmuusika ja ooperi rajaja. Pärit väikesest provintsilinnast Litomyslist. tema isa oli õllepruulija. Nelja aastaselt hakkas Smetana viiulit harjutama ning juba viieselt musitseeris ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides. 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka
teisi variante. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Ta oli Cambridge'i Ülikooli audoktor. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tselloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. Bedich Smetana Bedich Smetana (2. märts 1824 12. mai 1884) oli tsehhi helilooja. Ta oli koos endast noorema Antonín Dvoákiga üks rahvusromantilise suuna juhtfiguure tsehhi muusikas. Tema tuntumad teosed on ooper "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava" ja keelpillikvartett nr. 1 "Minu elust". Smetana kasutas oma loomingus tsehhi rahvamuusika teemasid. Ta on tsehhi ooperi rajaja, ühtekokku kirjutas ta 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870), "Suudlus" (1876), "Saladus"
5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed, esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13. Arne Mikk Kuulus Eesti ooperilavastaja Maailmakuulsad ooperid · W. A. Mozart " Figaro pulm ", " Võluflööt " · Richard Wagner " Lendav hollandlane " · Giuseppe Verdi " Aida " · Giacomo Puccini " Tosca " · Gustav Ernesaks " Tormide rand "
(väike mõtlemispähkel) Kasutades rahvamuusikat. Kasutades folkloorseid tekste. Kasutades rahvusliku sisuga programmilist muusikat. 5. Nimeta 3 rahvusromantilist koolkonda (Norra, Taani ja Soome on kokku Põhjamaade koolkond) Põhjamaade koolkond Tšehhi koolkond Venemaa koolkond 6. Nimeta igast koolkonnast vähemalt 2 heliloojat. Põhjamaade koolkond - EDVARD GRIEG; JEAN SIBELIUS Tšehhi koolkond – BEDŘICH SMETANA; ANTONIN DVOŘAK Venemaa koolkond – MIHHAIL GLINKA; SERGEI RAHMANINOV 7. Kuidas mõjutas Mihhail Glinka Vene muusika arengut? Vene klassikalise muusika rajaja.
Romantism muusikas Romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Iseloomulik oli meloodilisus.Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. Romantismi peamised tunnusjooned väljendusrikas meloodia värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste v...
Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 23 lauset! a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus:
ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili Schneider (Kanderi ,,Cabaret"), Mary Poppins (Shermani ,,Mary Poppins"), Golde (Bocki ,,Viiuldaja katusel"), Mariza (Kálmáni ,,Krahvinna Mariza"), Papagena (Mozarti ,,Võluflööt"), Hanna Glavary (Lehári ,,Lõbus lesk"), Dolly (Hermani ,,Hallo, Dolly!"), Sweet Sue (Styne'i ,,Sugar"), Maria Tschöll (Shuberti/Berte ,,Kolme neitsi maja"). Nagu eelnevalt mainitud sai on ta ka telesarja "Õnne 13" Alma alates aastast 1993. http://www.opera
Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt. Norralane Grieg, tsehhid Dvorak ja Smetana, vene heliloojad Mussorgski ja Tsaikovski. Tegutsemist jätkasid veel Verdi, Wagner, Liszt. Romantism tegelikult ei lõppenud 19. sajandil. Mitmete heliloojate loomingus kestis romantism edasi ka 20. sajandil, nt Gustav Mahler ( 1860-1911), Richard Strauss (1864- 1949), Sergei Rahmaninov (1873-1943). Uued jooned Romantismis 19. sajandi heliloojate suurteks eeskujudeks olid Viini klassikud, eriti Beethoven. Romantismi heliloojad kasutasid oma loomingus peamiselt samu zanre
Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt" - Sibelius- sümfooniad. ,,Finlandia" Tsehhi: - Smetana- ooper. ,,Minu kodumaa"(sümfooniline poeem) - Dvor´ak- ooper- ,,Näkineid" Venemaa: - Glinka- ooper- ,,Ivan Sussain" - Borodin- ooper ,,Vürst Igor" 13) Impressionism, väljendub kunstis ja muusikas? Muljete maalimine, impressionistlik muusika keskendub hetke ilu nautimisele. Kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, lähenedes sageli nagu improvisatsioonile. Tehti palju teoseid, kus kujutati inimese suhet loodusega. 14) Impres. Kunstnikud ja heliloojad. Teosed.
Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828)
igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, džemmide
'Ilusal sinisel Doonaul' Imre Kalman – 'Silva', 'Tsirkusprintsess' Ferenc Lehar – 'Viini neiud', 'Eva' Rahvuslikud koolkonnad (Vene - „Võimas rühm”) Kuulusid noored vene rahvuslased, nägid Vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev Rahvuslikud koolkonnad (Tšehhi & skandinaavia) Bedrich Smetana – Käsitleb teemasid Tšehhi ajaloost, rahvusest. Kasutab rahvalikku helikeelt. Sümfooniliste poeemide tsükkel 'Minu kodumaa'. Lõi ka oopereid, sümfoonilisi poeeme, kammerteoseid. Antonin Dvořak – Orkestri- ja kammermuusika, ooperid 'Näkineid', sümfoonilised poeemid, instrumentaalkontserdid. Edward Grieg – Muusika siiras, varjunditerohke. Loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: soololaulud, klaveripalad. 'Klaverikontsert', 'Peer Gynt'. Kirjutas ka instrumentaalset kammermuusikat
Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu, juurvilja, seene ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad lihasöömise aeg. Peamised toiduained ja nende kasutamine · Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka
rapsoodiad" orkestrile ,,Slaavi tantsud" klaverile, seatud ka orkestrile, sonaate, klaveripalu. 10 ooperit, (edukamaks neist lüüriline muinasjutt-ooper ,,Russalka" 1901) Stabat Mater, Reekviem, Te Deum, kantaadid, koorilaulud, soololaulud.. Dvoraki loomingus võib leida ühiseid jooni Lisztiga (programmilisus) aga ka Brahmsiga ( nn. puhta muusika põhimõte), ka Tsaikovskiga (emotsionaalsus, rahvamuusika kasutamine).Nagu Bedrich Smetana (1824-1884) teoseidki läbib Dvoraki loomingut tugev rahvuslik joon. Üheksast sümfooniast on tuntum viimane, "Uuest maailmast". 5. Jean Sibelius 1865-1957 Soome kuulsaim helilooja, XX sajandi alguse üks suurimaid sümfoonikuid, kelle teoste populaarsus on aastatega järjest kasvanud. Sibelius lõi oma sümfooniad veeradsajandi jooksul, mida piiritlevad aastad 1899 ja 1924. Looming. Kokku seitse sümfooniat
Berlioz lisas väiketeosed klaverile (Chpin), Metropolivälised rahvuskoolkonnad: Bedrich kunstivahendite sünteesi. Teosesisesed impulsiivsed arengud äärmusest seisukohta ka ühiskondlikes protsessides selle orkestrisse harfi. klaveritranskriptsioonid (Liszt), operett ( uudne Smetana, Antonin Dvorak (Tsehhi); Edward äärmusesse (tempo, dünaamika). Süvenes huvi rahvamuusika vastu. läbi avaliku elu tegelasena arenguid suunates või Konstrueeriti ka uusi pille: inglisarv, meelelahutuslik lavazanr koomilise ooperi, vodevilli, Grieg, Jean Sibelius, Carl Nielsen (Põhjamaad); Kontserdikavade ülesehitusse hakati esmakordselt lisama eelmiste ajajärkude ise represioonide alla langedes
salati nime all. Kasutusele tuli presspärm, millega lühenes ka taigna kergitusaeg 10-12 tunnilt 2-le tunnile. 1870-ndatel on teada juba Gruusia saslõki olemasolu Venemaa linnades. D. Mendelejevi doktoritöö ,,Arutelu piirituse ja vee ühendamisest" põhjal loodi Venemaal 1894 -1896-ndatel aastatel riiklik vodka etalon ja Uatenteeriti 40 kraadine jook kui Vene rahvuslik vodka. 20. sajand on andnud vaid ühe isikuga seotud nimelise roa: Pavlova kook. 2.1. Piimatooted Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. 2.2.Puu- ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide
tahaplaanile. Valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest omandasid lapsed oma vanematelt. Sellises eas on noored eriti tundlikud käskudele-keeldudele, ning nende usaldust on sellisel viisil raske võita. Pigem tunnevad nad puudust kuulamisest ja mõistmisest. Vanemate rolliks peaks olema välja näidata, et nad on olemas ja valmis kuulama kui teismeline seda vajab. Yau ja Smetana (1996) uurisid vanemate ja noorukite vahelisi konflikte Hongkongis. Sageli olid need konfliktid seotud tegevusvabaduse või tegevuse korralduse piiramisega, majapidamistöödega või kooliülesannete täitmisega. Kuid teismeline tahab rohkem vabadust oma otsuste tegemisel, mitte automaatselt oma vanemate soovidele alluda (Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M.). 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA Sedavõrd, kui noorukid saavutavad rohkem iseseisvust, veedavad nad enam aega
Poja erakordne muusikaline andekus jõudis isani õige ruttu. Muusikaõpingud algasid kõdukülas viiuli, vioola ja klaverimänguga. Sisaldasid ka sülfi ja kompositsiooni temaatikat. Põhjalik õpe jätkus Prahas sealses orelikoolis. Koolis sai mõnituste osaliseks. Teda peeti andekaks kuid teoorias nõrgaks. Liiati oli ta isepäine ja enesekeskne. Esimeseks töökohaks sai vastavatud praha rahvusteater, kus sai vioolamängija koha. Dirigendiks oli Bedhir Smetana. Tööleasumise ajaks olid valminud mitmed huvitavad teosed. Üldsus suhtus jahedalt. Siiski jätkas kangekaelselt ja sihikindlalt muusika kirjutamist. Ka enesetäiendusõpped ei katkenud. 1872 tõi talle tunnustuse kantaat Hymnum. Sellel kontserdil oli ka Brahms (kirjastusärimehest helilooja). Avastas enese jaoks uue ja andeks helilooja. Pakkus sõprust. Tema abil sai Dvorak 1875 riikliku stipendiumi, mida maksti surmani. Oma elu lõpuni hoolitses Brahms Dvoraki teoste kirjastamise eest
Niccolo paganini-itaalia 1782-1840 Franz scubert-austria 1797-1828 Carl maria von weber-saksamaa 1786-1826 Hector berlioz-prtantsusmaa 1803-1869 Robert schumann-saksamaa 1810-1856 Felix mendelssonn-saksamaa 1809-1847 Fryderyk chopin-poola 1810-1849 Ferenc liszt-ungari 1811-1889 Giuseppe verdi-itaalia 1813-1901 Richard wagner-saksamaa 1813-1883 Johannes brahms-saksamma 1833-1897 Georges bizet-prantsusmaa 1838-1875 Mihhail glinka-venemaa 1804-1857 Pjotr tsaikovski 1840-1893 Bederich smetana-tsehhi 1824-1884 Antonin dvorak-tsehhi 1841-1904 Edvard grieg-norra 1843-1907 Eesti muusika 16.05.07 19 saj kolmandal veerandil pandi alus ka eesti heliloomingule, mis esialgu piirdus koorilauludega. Esimesed heliloojad asjaarmastajad olid: Aleksander Saebelmann- Kunileid(1845-1875), Aleksander Thomson (1845-1917), Friedrich Saebelmann (1851- 1911), Karl August Hermann. I üldlaulupidu 1869.a. tartus
8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899) 16. Mihhail Glinka Venemaa (1804-1857) 17. Pjotr Tsaikovski Venemaa (1840-1893) 18. Bedrich Smetana Tsehhi (1824-1884) 19. Antonin Dvorak Tsehhi (1841-1904) 20. Edward Grieg Norra (1843-1907) Gustav Ernesaks Ernesaks oli tuntud koorijuht helilooja muusika pedagoog ning laulupidude traditsiooni elustaja ja kandja eelmise vabariigi ajast kuni selle taasloomiseni. Õppis Tallinna konservatooriumis laulu ja muusika õpetajana, ning kompositsiooni erialal. Ta on riikliku akadeemilise meeskoori asutaja. On töötanud Tallinna konservatooriumis dirigeerimis
kõrval leidub ka rohkesti tantsumuusikat. Anton Bruckner (1824-1896) Alustas sümfoonikuna kui Schuberti järglane ning lähenes harmoonias ja värvirõõmsas orkestratsioonis Wagnerile. Hiline loominguline kujunemine (esimene sümf. 41 aastasena) Teosed: 9 sümfooniat, 3 missat (orelimuusika), keelpillikvartetid, kooriteosed . Laiendas sümf. vormi kolmanda teemaga nn. finaal-sümfoonia (teose kõigi teemade ühendamine). 8.Rahvuslikud koolkonnad,Grieg, Smetana, Dovorak, Mussorski, Tsiokovski. Romantism vallandas kultuuriautonoomia taotlusega rahvalikud liikumised. Muusikalistele püüdlustele on iseloomulik lähtumine kohalikust rahvamuusikast, folkloorsed jooned meloodias ja harmoonias. Grieg ( 1843- 1957) oli norra helilooja. Tema muusika on tihedalt seotud kodumaa looduse ja rahvamuusikaga, põhjamaiselt kerge ja põhitoonilt lüüriline.Valdavad on väikevormid- soololaulud, klaveripalad (sh. Norrapärane tantsumuusika)Tuntuim on
sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Kui laps rõõmsalt raamaturiiuli sisuga tutvub, võib vanem seda vaikselt eemalt jälgida või need raamatud kõrgemale paigutada, mida laps rikkuda ei tohi. Kui aga laps uudistab nugade-kahvlite sahtlit, tulist pliiti või lennutab legoauto väikevenna poole, tuleb tõenäoliselt sekkuda. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades (vt Smetana, 1993). Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolmeaastastel lastel. Kuueaastased eristavad juba üsna hästi moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda ennekõike tuttavates situatsioonides. Näiteks teab laps üsna varakult, et valetamine on halb, mis muidugi ei tähenda seda, et ta omab piisavat ettekujutust sellest, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka
Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud rahvaviise, kuivõrd just see, kuidas tollane publik teda mõistis ja vastu võttis: a) pidi olema vajadus rahvusliku muusika järele, identiteedi otsimine muusikas; b) andekas, väljapaistev helilooja, kelle individuaalstiili hakkab publik vastu võtma rahvuslikuna (Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (1821); Glinka ,,Elu....", Smetana koomiline ooper ,,Müüdud mõrsja" (1866); jt.); c) üldiselt pidi teos saavutama ka kohe üksmeelse edu. 8 Ooper ja rahvuslikkus. Nagu teame, oli 19. sajandil muusikaelu kandvaks jõuks kodanlus e keskklass ning et otseselt seda iseloomustavaks institutsiooniks oli avalik kontsert ning muusikazanritest tõusis esikohale sümfoonia.
oluliseks. Seksuaalteemade infoallikaks peavad lapsed enamati kodu. Kuigi nad sooviksid et neile oleks rohkem varasemas eas seksuaalharidust antud. Suhted vanematega: konfliktid ja meeleolu kõikumine · On uuringuid mis väidvad, et vanemad ja nende noorukieas lapsed on tegelikult paljuski ühel meelel ja lahkhelisid tekitavad teemad võivad olla liialdus. Yau ja Smetana uurisid Hongkongis noorukite ja vanemate vahelisi konflikte. 13-17 aastased kurtsid tegevusvabaduse või tegevuse korralduse piiramisee pärast. USAs saadi sama suguseid tulemusi mustanahaliste seal, aga seal 11-14 aastaste seal. Suhted eakaaslastega ja riskikäitumine · Iseseisvusega kaasneb rohkema aja veetmine aekaaslastega. Olulised on eakaaslastest koosnevad grupid. Nende väärtushinnangud aga
o Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine o Kuidas panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi, kui teisi läheduses pole? Moraalsus vs kuulekus; internalisatsioon Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda Sotsiaalsete reeglite tüübid (Turiel ja Nucci; Smetana) o Moraalireeglid o Konventsionaalsed reeglid o Prudentsiaalsed reeglid o Personaalsed reeglid Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest o 1.1 karistuse vältimisest või hüve/tasu saamisest lähtumine o 1.2 tegija vajadustest lähtumine 2. Konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest o 2.1 sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine o 2
kompenseeritud. Hüvitust ei saanud need, kes võitlesid Leedu vastu (poolakad). Kes said maad? Eelistati maata ja vähese maaga talupoegi (8-20 ha maad). Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said). 1926. aasta riigipööre ja A. Smetana autoritaarne reziim- 1926. aastal valimistel võimule tõusis Rahvussotsialistide ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioo, mille presidendiks sai Kazys Grinius ja peaministriks Mykolas Slezevicius. Uus valitsus eemaldas korrupteerunud ametnikke, kärpisid sõjalist eelarvet, kaotasid ära surmanuhtluse, amnestia poliitvangidele. Suleti rida katoliiklikke ühinguid. Amnestiaga vanglast vabastati kommuniste, kes
1. Paastuaegne toit: jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoidud. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ja piimatoite, mune ega suhkrut. Mõnel pool keelati isegi kala söömine ära. 319 2. Igapäevane toit: liha-, kalatoidud lisanditega. Keeldusid igapäevase toidu osas venelastel ei olnud. Peamised toiduained Piim ja piimatooted. Hapukoor (smetana) on oluline põhitooraine, mida vajavad paljud road. Lehma- ja hobusepiima ning rõõska koort tarvitatakse roogades ja joogina. Palju kasutatakse hapupiima, kodujuustu, ahjujuustu. Puuviljad ja köögiviljad, kõik metsamarjad. Mõnesid puuvilju ja marju süüakse värskelt. Serveeritakse ka hautistena, kompottidena, püreestatult kissellides. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete ja džemmide valmistamiseks.
Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu, juurvilja, seene ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad lihasöömise aeg. Peamised toiduained : Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort 106 tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena.
annaabi.ee 
