Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Arengupsühholoogia seminarid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega ?
  • Kuidas arengut toetada ?
  • Miks peame õpetajana tundma laste arengu tunnetusprotsesse ?
 
Säutsu twitteris
ESIMENE SEMINAR
Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed.
1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub
2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole
3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus
4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga
5)
Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted.
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist.
Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend , ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused?
  • Emotsioonid
    • Temperamendi eristamine
  • Vajadused
    • Nutmine ja naermine - märku andmine, kuidas end tunneb
  • Refleksid
  • Meeled
    • Ema lõhna eristamine
  • Kognitiivne (mälu ja tähelepanu)
    • Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva
    • Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine
    • Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine
    • Imiteerimine- keele välja ajamine
    • Liigutab pead hääle suunas

Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega?
  • Autoriteetsus
  • Turvaline keskkond
    • kui näeb halba eeskuju, võib sellest eeskuju võtta
  • Interaktiivsus
    • mänguline tegevus
  • Empaatiavõime
    • tähele panemine
    • erinevate laste tüüpide arvestamine
    • eelneva kogemuse mõtestamine isiklikus plaanis
    • tagasisidestamine
  • Usaldus
  • Armastus ja aktsepteerimine

Lahutuse poolt ja vastu
  • Pigem lahus, kui koos ja nääklevad
  • Laste nõusoleku küsimine vanema juurde jäämisel
  • Ära anna liiga lihtsalt alla
  • Ennatlikult lapsega tegelemine, psühholoogi abi

TEINE SEMINAR
11-kuustena püüdsid imikud viis korda suurema tõenäosusega luua kontakti eakaaslasega, kui nad suhtlusest välja arvati, ja kaheksa korda suurema tõenäosusega, kui nad olid 23 kuud vanad. Teadlased järeldasid, et see näitab varast teadlikkust oma positsioonist ja aktiivset katset üksindusest üle saada, samuti tähelepanu teiste suunas ja võib-olla mõningat teadlikkust nende vaimsest seisundist.
Paralleelne tegevus toimub, kui lapsed mängivad üksteise lähedal, samade asjadega, kuid ei suhtle eriti- näiteks eraldi samas liivakastis mängides. Ühendatud tegevus leiab aset, kui lapsed suhtlevad üksteisega tegevuse käigus, tehes sarnaseid asju, võib-olla samasse torni klotse lisades. Koostöö tegevus toimub, kui lapsed toimivad koos seotud viisidel , näiteks üks laps võtab kastist klotse ja ulatab neid teisele lapsele, kes ehitab torni.
Poisid mängivad sagedamini suuremates gruppides, mis koosnevad erinevas vanuses lastest, samas kui tüdrukud on sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides. Poisid mängivad pigem võistluslikke mänge, mis on oma reeglite ja rollistruktuuride poolest keerulisemad ning oma sõprussuhetes näivad nad rõhutavat koostöö "poliitilisi" oskusi, võistlust ja juhtimist.
Tõrjutu staatus seostub agressiooni ja endassetõmbumise kõrge määraga ning seltsivuse ja kognitiivsete oskuste madala määraga, samas kui isoleeritu staatusega seostub vähene seltsivus ja agressioon . Vastuolulised lapsed kompenseerisid kõrget agressiooni määra paremate kognitiivsete ja sotsiaalsete oskustega.
Sotsiaalse info töötamise mudel
Eeldame, et laps A suhtleb lapsega B. Selle mudeli järgi peab ta: 1) kodeerima sissetuleva info, et mõista, mida laps B teeb, 2) tõlgendama seda infot, 3) otsima sobivaid reaktsioone, 4) hindama neid reaktsioone ja valima välja parima , 5) selle reaktsiooni esitama. Eeldame näiteks, et laps B jookseb karjudes ja naerdes üles tõstetud kätega otse edasi. Laps A peab lahti mõtestama kõik need tegevused, tõlgendama nende tähendust (kas see on sõbralik või agressiivne?), otsima sobivaid reaktsioone (joosta ära? ignoreerida? mängida kaklust?), valima parima tegevuse, ja siis seda tõhusalt tegema. Loomulikult toimub lapsel B samasugune protsess lapse A suhtes.
30% nendest lastest, kes olid uurimuse alguses tõrjutud, olid seda ka neli aastat hiljem. Need, kes olid uurimuse käigus ainult "isoleeritud", muutusid hiljem pigem "keskmiseks".
Tõrjutud-agressiivsetel lastel oli probleeme koolis, samas kui tõrjutud-allaheitlikel lastel selliseid probleeme ei olnud.
Newcombi metaanalüüs osutas, et populaarsetel lastel oli hea suhtlemisoskus , nad ei olnud väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Samas leidus ka lapsi, kes olid oma populaarsuse saavutanud just tänu agrssiivsusele ja sellega juhirolli võtmisel.
Valimis, mis koosnes 11-13-aastastest isoleeritud lastest, leidsid Wentzel ja Asher , et õpetajatele meeldisid isoleeritud lapsed üsna palju, kuna nad olid prosotsiaalsed ja sõnakuulelikud ning nende õppetulemused olid üsna head.
Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib samuti kaasa aidata laste (eriti poiste) sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele, kui neil ei ole välja arendatud häid interpersonaalseid toimetulemisoskusi.
Newcomb ja Bagwell jõudsid järeldusele, et sõpradevahelistel suhetel oli erinevalt mittesõprade suhetest neli kindlat omadust: vastastikusus ja intiimsus , intensiivsem sotsiaalne tegevus, sagedasem probleemide lahendamine ja tõhusam ülesannete täitmine.
Bigelow ja La Gaipa
Preemia-kulu tase
  • Ühised tegevused, üksteisele lähedal elamine, sarnased ootused
  • Umbes 7-8 aastat
Normatiivne tase
  • Ühised väärtused, reeglid ja sanktsioonid
  • Umbes 9-10 aastat
Empaatiline tase
  • Mõistmine, eneseavamine, ühised huvid
  • Umbes 11-12 aastat

Selman ja Jaquette
Ajutine füüsiline mängukaaslane
  • Koos mängimine , lähedal olemine
  • Umbes 3-7 aastat
Ühepoolne abi
  • Sõber aitab, kuid ei mingit märki vastastikususest
  • Umbes 4-9 aastat
Fairweatheri koostöö
  • Vastastikusus keskendus pigem kindlatele juhtumitele kui sõprusele endale; konfliktid võivad suhet lõhkuda
  • Umbes 6-12 aastat
lntiimne; vastastikune jagamine
  • Suhtes esineb teadlikkus intiimsusest ja vastastikususest ja see kestab vaatamata väiksematele tagasilöökidele
  • Umbes 9-15 aastat
Autonoomne vastastikune sõltuvus
  • Teadlikkus, et suhted kasvavad ja muutuvad; toetumine sõpradele, kuid nende vajaduse- omada teisi suhteid- aktsepteerimine
  • Umbes 12 aastat kuni täiskasvanu iga

Põhjuslikkuse mudelis on eakaaslaste vähesel aktsepteerimisel otsene põhjuslik seos. Juhuslikkuse mudelis lähtub tulemus pigem kestvamatest omadustest, nagu näiteks agressiivsus ja häbelikkus kui põhjusest endast.
Ühiskondlikku staatuse, enesehinnangu, psühhopatoloogiliste sümptomite ja täiskasvanutevaheliste sõprussuhete kvaliteedi peamised tulemused olid järgmised:
  • tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas kehvemat ühiskondlikku seisu (ootused töö suhtes ja töösooritus, sotsiaalsete tegevuste ulatus)
  • sõprussuhe ennustas suhteid perekonnaliikmetega ning enesehinnangut
  • nii sõprussuhte puudumine kui ka tõrjutus eakaaslaste poolt ennustas psühhopatoloogilisi sümptomeid
  • kumbki neist ei ennustanud täiskasvanu sõprussuhete kvaliteeti
See uurimus näitab, et lähedase sõbra olemasolu/puudumine vahetult enne täiskasvanuikka jõudmist ning eakaaslaste tõrjumise kogemine võivad olla tähtsad tegurid hilisema heaolu seisukohast , kuid mõlemad ennustavad suuremalt erinevaid hilisema elu aspekte .
Paliud psühholoogid usuvad, et sotsiaalsete oskuste treenimine võib olla kasulik laste jaoks, kellel pole sõpru. On kasutatud spetsiaalsed mängusessioonide läbiviimist noorema partneriga, et näha, kas võib-olla see annab neile enesekindlust sotsiaalses interaktsioonis, mis näis aitavat. Teised teadlased, kes on uurinud keskkoolilapsi, on kasutanud otsesemaid sotsiaalsete oskuste julgustamise vahendeid, näiteks modelleerimistehnikaid, kus laps vaatab filmi, milles näidatakse endassetõmbunud last, kes osaleb järjest keerulisemates interaktsioonides eakaaslastega. On leitud, et selliste filmide vaatamine suurendab hilisemat sotsiaalset interaktsiooni . Suunava käsitlusviisi korral õpetati lastele, kes olid määratletud kui sotsiaalselt isoleeritud neid oskusi, kuidas grupis osaleda, eakaaslastega koostööd teha ja suhelda. Seda tehti spetsiaalsete mängusessioonide ajal ühe sihtlapse ja ühe eakaaslasega. Nende laste sotsiomeetriline staatus paranes rohkem kui laste oma, kes osalesid spetsiaalsetes mängusessioonides õpetamiseta.
“Füüsilise agressiooni" näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. "Otsese verbaalse agressiooni" näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine. "Kaudse agressiooni" näited on: halbade või valede juttude rääkimine , kättemaksuks kolmanda lapsega sõbrustamine. Füüsiline agressioon väheneb kiiresti noorukieas, kuid verbaalne ja kaudne agressioon suurenevad.
On ebatõenäoline, et kalduvus panna toime kindlaid kuritegelikke tegusid on pärilik. Pärilikud võivad olla teatud temperamendi tunnused. Leidub palju tõendeid, et kodused tingimused võivad olla tähtsad mõjurid, mis põhjustavad agressiooni ja hilisemat antisotsiaalset käitumist.
“Varased alustajad" on need, kes on agressiivsed ning häirivad alg- ja põhikoolis ning sageli sel ajal eakaaslaste poolt tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. " Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis.
Ruble ja Brooks -Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene menstruatsioon tekitab mõningast ebamugavust, ambivalentsust ja segadust , kuid üldjuhul ei olnud see traumaatiline kogemus. Negatiivsed tunded olid suuremad tüdrukutel, kellel toimus see varakult ning kes arvasid, et nad olid selleks kehvasti ette valmistatud. Esimesel menstruatsioonil aga on ka positiivseid külgi. Mõned uurimused on leidnud, et esimene menstruatsioon võib olla pöördepunkt, mis muudab tüdruku emaga lähedasemaks ja suurendab teadlikkust ja huvi oma naiselikkuse suhtes. Esimene menstruatsiooni või vähemalt sellega seostatud üldised muutused võivad olla korrelatsioonis mõnede isikuomaduste suurema küpsusega.
Varane küpsemine põhjustab sageli vanemate lastega lävimise, millele järgneb tavaliselt normide rikkumine. Varakult küpsenud tüdrukud tegelevad sageli varem seksuaalsete tegevustega, abielluvad ja saavad lapsi varem ning omandavad vähetõenäolisemalt kõrghariduse kui hilja küpsenud tüdrukud.
Suurtes perekondades tekib puberteet sageli hiljem ning suure perekonna liikmeks olemine näib pärssivat intelligentsust ja õppetulemusi väikesel, kuid järjekindlal moel.
ERIKSONI KAHEKSA ARENGUSTAADIUMIT
Usaldus vs umbusaldus
  • 0-1
  • peamine sotsiaalne kontakt ema või hooldajaga
  • murelikud häälitsused
  • usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes
lseseisvus vs. häbi ja kahtlus
  • 1-2
  • peamine sotsiaalne kontakt vanematega
  • potil käimise õppimine
  • "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine”
  • iseseisva tahte tekkimine
lnitsiatiiv vs süütunne
  • 3-5
  • peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega
  • tekivad Oidipuse tunded
  • areneb keel ja motoorika
  • tekib südametunnistus , millest saab tegude ajendite hindaja
Edukus ja usinus vs alaväärsus
  • 6-puberteet
  • peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega
  • kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised
ldenditeet vs rolliähmasus
  • Noorukiiga
  • peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses
  • psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele
  • identiteedikriis
  • eelneva nelja staadiumi lahenduste konsolideerumine ühtseks enesetunnetuseks
lntiimsus vs eraldatus
  • Varane täiskasvanuiga
  • peamine sotsiaalne kontakt intiimses suhtes vastassugupoole esindajaga
  • täiskasvanu rolliga seotud kohustuste aktsepteerimine, sealhulgas enda sidumine teise inimesega
Generatiivsus vs stagnatsioon
  • Keskiga
  • peamine sotsiaalne tegevus seotud iärglaste tekitamise ja juhendamisega
  • produktiivsus ja loovus
Terviklikkus vs meeleheide
  • Vanadus
  • peamine sotsiaalne rakurss on tagasivaatav
  • leppimine saavutatuga ("olen see, mis minust järele jääb")

Erikson ütleb, et areng on sujuv , ei saa tekkida idenditeedikriisi, kui pole järsku arengut.
Androgüün on kas meessoost või naissoost isik, kellel on soorolli orientatsiooni järgi üsna võrdselt maskuliinseid ja feminiinseid omadusi. Näiteks võib androgüünne isik nautida nii lapsehoidmist kui ka auto parandamist.
Viimase aja prospektiivne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia seminarid #1 Arengupsühholoogia seminarid #2 Arengupsühholoogia seminarid #3 Arengupsühholoogia seminarid #4 Arengupsühholoogia seminarid #5 Arengupsühholoogia seminarid #6 Arengupsühholoogia seminarid #7 Arengupsühholoogia seminarid #8 Arengupsühholoogia seminarid #9 Arengupsühholoogia seminarid #10 Arengupsühholoogia seminarid #11 Arengupsühholoogia seminarid #12 Arengupsühholoogia seminarid #13 Arengupsühholoogia seminarid #14 Arengupsühholoogia seminarid #15 Arengupsühholoogia seminarid #16 Arengupsühholoogia seminarid #17 Arengupsühholoogia seminarid #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jessica Järvelt Õppematerjali autor

Lisainfo

ESIMENE SEMINAR


Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed.

1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub
2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole
3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus
4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga
5)

Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted.

Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist.

Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused?
Emotsioonid
Temperamendi eristamine
Vajadused
Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb
Refleksid
Nibu imemine
Meeled
Ema lõhna eristamine
Kognitiivne (mälu ja tähelepanu)
Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva
Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine
Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine
Imiteerimine- keele välja ajamine
Liigutab pead hääle suunas

Arengupsühholoogia , Üldine sotsiaalne kontakt , Eelistusega kontakt , Lähedussuhe eelistatud inimestega

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

68
docx
Arengupsühholoogia loeng
524
doc
Arengupsühholoogia
70
docx
Arengupsühholoogia
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
28
docx
Arengupsühholoogia kokkuvõte
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
22
doc
Arengupsühholoogia konspekt
29
docx
Arengupsühholoogia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun