Seisuga 31.12.2000 oli Eestis arvel 128 MM diagnoosiga isikut, 55 meest ja 73 naist. Müeloomi haigestumisrisk suureneb vanusega. Keskmine vanus diagnoosimisel on 65-70 aastat. Paljudes riikides on müeloomtõve esinemissagedus suurenemistendent- siga. Kui varasematel aastatel oli müeloomtõvega patsientide keskmine elulemus 30- 36 kuud, siis autoloogse vereloome tüvirakkude siirdamise ning viimasel dekaadil kasutuselevõetud uute ravimitega (talidomiid, bortesomiib, lenalidomiid) on patsien- tide elulemus oluliselt paranenud. Müeloomihaigete keskmine elulemus on praegu 5 aastat ja 20% patsientidest elab kauem kui 10 aastat. -4- Siiani ei ole täielikku arusaama müeloomi korral esinevatest molekulaarsetest ja tsütogeneetilistest muutustest, kuid haiguse arenguks peetakse oluliseks nii maliigset klooni kui ka luuüdi mikrokeskkonda.
sümptomid, võimalik ravi? Nimeta erinevaid prioonhaiguseid.valesti voltunud valgud, ülekanduvad käsnjad ajuhaigused, mitme liigi imetajate, sealhulgas inimese väga pika peiteajaga ajuväärastuslikud nakkushaigused, mida tekitavad prioonid., Tekivad liikumis- ja koordinatsioonihäired, inimesel mälukaotus ja nõdrameelsus, skreipi ja veistehullus, inimesel Creutzfeldti-Jakobi haigus,kuru, pärilik,nakkus,sporaadilised,geeniteraapia ennetab 25. Mis tüüpi ravim on talidomiid, millal seda kasutati ja millise mõju tõttu see keelustati? Talidomiid oli mõeldud ravimina rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Talidomiid takistas lootel veresoonte arengut, mille tõttu lapsed sündisid ilma jäsemeteta, labakäed ja labajalad kinnitusid vastavalt õlgadele ja puusadele. Laste vaimne areng oli aga normaalne. (1960) 26. Kuidas on seotud geenide avaldumise häired ja vähkkasvajate teke? Geenide avaldumise häired tekitavad vähkkasvajaid
sarnaneb kala lootega. Peatselt lõpused kaovad, kuid saba püsib teise arengukuu lõpuni. 18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)? Põhjuseks on teratogeenid: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised. Füüsikalised: Erinevad kiirgused (ka UV, röntgen), mehaanilised mõjutused (pidev vibratsioon, löögid, muljumine, surve (nt riided)aju ja jäsemete väärareng, jänesemokk). Keemilised: Ravimid (antibiootikumid, talidomiid- veresoonte kujunemise pärssija+ jäsemete väärareng, hormoonpreparaadid), olmekemikaalid (liimid, värvid, taimekaitsemürgid, pesuvalgendajad), tubakasuits (nikotiin otse NS arengule,CO takistab O2 omandamist), alkohol. Bioloogilised: pärilikkus (emalt v isalt), viirused- ema raseduse ajal läbivad platsenta nt punetised, bakterid- süüfilis, algloomad+ nende toksiinid nt malaaria, ebaõige toitumine, toiainete vaegused- liigsus (vitamiinid
aineid liiga palju. Seetõttu pidurdub organismi areng: lapselikud näojooned säilivad ka täiskasvanueas, samuti kaasneb selle sündroomiga vaime alaareng. GEENIDE AVALDUMIST MÕJUTAVAD ORGANISMIVÄLISED TEGURID *Keskkonnamõjurid, nt ravimid ja mürgid, on eriti ohtlikud raseduse ajal, mil uus organism areneb kiiresti. Seetõttu tuleb raskeduse ajal vältida kokkupuudet mürgiste ainetega ning ravimitega, mille mõju lootele pole teada. *Talidomiid oli mõeldud ravimiks rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Ei teatud aga, et talidomiid takistas tulevase lapse veresoonte kujunemist, mistõttu lapsed sündisid ilma jäsemeteta, labakäed ja labajalad kinnitusid õlgadele ja puusadele. Vaime areng oli aga normaalne. GEENIDE AVALDUMISE HÄIRED PÕHJUSTAVAD VÄHKKASVAJATE TEKET *Rakke, mis saaksid kontrollimatult paljunema hakata, tekib meie kehas iga päev, kuid enamikul juhtudel suudavad organismi kaitsemehhanismid, nt immuunsüsteem,
eluaastat) – Vanaduskuulmisnõrkus e. presbyacusis Kuulmiskahjustuse põhjused jagunevad kaasasündinuks ja omandatud languseks (klassifikatsiooni tekke alguse järgi). Kaasasündinud kuulmislanguse võivad põhjustada rasedus- ja sünniaegne hapnikuvaegus, mitmed nakkushaigused (punetised, süüfilis, toksoplasmoos, tsütomegaloviirus), ema ja loote vaheline reesuskonflikt ning ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega (kiniin, talidomiid). Geneetiline kuulmiskahjustus võib välja kujuneda nii lapseeas kui täiskasvanuna. Omandatud kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad, koljumurrud. Lastel ja täiskasvanutel esineb tihti keskkõrvapõletikke, mille põdemise järgselt kuulmisfunktsioon tavaliselt taastub. Infektsiooni levimise korral sisekõrva või peaaju piirkonda võib kujuneda vaegkuulmine või kurtus.
i) ema haigused - I tüüpi diabeet - laps ei haigestu, kuid... j) ema kilpnäärme häired - ei kandu lapsele k) ema langetõbi - ei kandu lapsele, kuid... 2. Keemilised a) alkohol - NS kindel teratogeen, kahjustus areneb erinevatel tasanditel b) nikotiin - ei ole teratogeen! c) ravimid - kõikidel ravimitel on infolehel teratogeensuse riskiklass. IGAL JUHUL ENNE TARVITAMIST UURIDA! Halvim näide - talidomiid saksa DV 1960 alguses, spetsiallselt rasedatele mõeldud testimata ravim, mis oli mõeldud iiveldushoogude allasurumiseks. Sündisid käte ja jalgadeta lapsed - neid ligi 3000. d) ohtlik on mitme ravimi koosmõju e) positiivse oreooliga ravimid võivad olla ohtlikud (nt aspiriin, antibiootikumid (kurtus, maksakahjustus, hambaemaili helendumine))
kiirendatud transpordi teel. Valgud ja rasvad platsentat ei läbi. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. Platsenta ülesanded 1. ema ja loote vaheline ainete vahetus – läbi ei pääse lipiidid ja valgud, va immuunoglobuliinid hemokoriaalse ja endoteliokoriaalse platsenta puhul. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained – põhjustavad arenguhäireid (amfetamiin, LSD, talidomiid, liitium). 2. endokriinorgan – sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärmete arengut, abistavad sünnitusel. Platsenta hormoonid Progesteroon – vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret Emis vajab kogu tiinusaja ka kollakeha PG-d, utel piisab platsentaarsest PG-st alates 50-ndast, märal 70-ndast tiinuspäevast, lehmal alates 6-8 tiinuskuust
o Teratogeenid välised toimeained (kemikaalid), mis läbivad platsentabarjääri ja põhjustavad loote arengu häireid. Oluline on teratogeenidega kokku puutumise aeg mida varasemas loote arengus, seda raskemad tagajärjed, kuna siis formeeruvad kõik olulisemad organkonnad. o Looduslikud, nt tubakas, lapsed sünnivad vaesema stardipagasiga, kaalus väiksemad, raskem kasvada ja areneda. Enneaegsus. o Kunstlikud, nt ravimid (talidomiid e nõrk rahusti varases rasedusperioodis võtmisel tekitas luude arenguhäireid), pestitsiidid (Minamata sündroom Jaapanis elavhõbedaga reostatud vees elanud kalade söömine, kaela nõrkus, krambid, närvihäired, kasvupeetus, vaimne alaareng), alkohol (loote alkoholi sündroom, väiksem pea, madal ninasild, kitsas ülahuul, intellektuaalne võimekus madalam, käitumisprobleemid)
sõrmeküüned, silmalaudm kulmud. Samuti hakkab tugevnema luustik. 3 kuu lguses hakkab loode end liigutama, ja on kuulda südamelööke. 6- nda kuu lõppedes on loode võimeline hingama, uriini väljutama, nutm, neelama, seedima. · SÜNNIEELSED RISKID looduse osa ja hoolitsemine on väga oliulised sünnieelses arengus.. Meelemürgid. Talidomiid-jäsemete moonutused. · IIVELDUS Profet on väitnud, et iiveldus on määratud evolutsiooni poolt, kui kohanemise mehanism. Et kaitsta embrüot teratogeenide eest. Eriti toidus olevade mürgiste kemikaalide eest. Loode on neile kõige vastuvõtlikum esimesel 2 kuul. Sünniolemus · IMETAMINE ternespiim on imikule väga kasulik, andes inikule erinevaid ja lulisi antikehi ja vasrase immunoloogilise kaitse
rasvhapped(nägemine häiritud),. · Ohtlikud on toksiinid(hallitussinijuustu ei ole soovitav), alkoloidid. · Ema haiguslikud seisundid. Näiteks diabeet, kõrgvererõhk tõbi, alkoholism. 2. keemilised · raskmetallid: a) metüülelavhõbe, mis põhjustab närvisüsteemi kahjustuse b) plii ehk seatina c) liitiumi liigsus, kahjustab silma arengut. · Ravimid: a) talidomiid, mille tagajärel sündisid jäsemete puudus, umbes 3000 sellist vastsündinut. b) Ravimite koosmõju c) Ise ravimine tuleb välisatada. Streptomütsiini ei tohi eriti võtta kurt laps sünnib ja lapsele ei tohi ka anda. · Vitamiin preparaadid: a) A vitamiini ülehulk, näo ja kõrvade väärarengud; D-vitamiini ülehulk kasvupeetus, vaimne alaareng, neerukahjustused. b) Foolhappe puudus(B11), tekib seljaaju song.
a) haigutekitajad. Viirused(punetised), bakterid(süüfilis), algloomad(toksoplasmoos). b) vaegused. Toitainetevaegus(valgupuudus, vitamiinide puudus, toidurasvade puudus) Rasedatele on eriti vaja Fe ja Ca. c) Toksiinid - ohtlikud on hallitustoksiinid. d) taimede alkaloidid. Idudega kartulid on mürgised, ka tee ja kohvi. 2) keemilised - a) alkohol kohjustab areneva loote närvisüsteemi. NB! alkoholi terratogeenne toime avaldub teatud hulgast. b) ravimid. Talidomiid(väldib rasedatel iiveldushoogu, kuid lapsed sünnivad ilma käte ja jalgadeta[labad on]) NB! Kõigil ravimitel on märgitud terratogeensuse ohuklass. Väga ohtlik on mitme ravimi koos tarbimine ohtlikud on : a) antibiootikumid - kuulmiskahjustused, hambakahjustused hilisemas eas. b) hormoonid - N: diabeedikute rasedus on tugev riskirühm. c) kasvajavastaed preparaadid - mõjutavad DNAd.
seljaajusonga, polüküllastumata rasvhapete vaegus; toksiinid- mükotoksiinid, alkaloidid; ema haiguslikud seisundid, hormoonsüsteemi häired, langetõbi)), keemilised teratogeenid- alkohol (teatud tasemest); ravimid: raseduse ajal peab vaatama, kuidas toimib- loeb retsept vms, iseravimine tuleb välistada. Mitme rvimi kooskasutamine on seotud oluliste riskidega. Nt: 44 Talidomiid pärsib embrüo eas toruluude moodustumist- kere, mille küljes on käed ja jalad (DDR). Kasutati raseduste iivelduse vastu. Tänapäeval kasutati vähiteraapias. Ohtlikud on rasvlahustuvad vitamiinid (näo väärarengud- vitamiin A ja neerude kaltsifikatsioon, vaimne alaareng ja kasvupeetus- D), keskkonna mürgid, tioksiinid; olmekeemia (formaldehüüd- puitlaast mööbel), nitropõhised viimistlusvahendid (lakid); umbrohu ja putukatõrje vahendid;
annaabi.ee 
