Meditsiinilinekontroll spordis (0)

Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla , Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid - noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst - tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest . Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks : rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust ( suitsetamine , toitumisharjumused ), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening , mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis : Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel . Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus , stenokardia , ebatavaline väsimus , teadvusekaotushood, rütmihäired . Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad : ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps . WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud ), ravimid ( kokaiin ), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni.

Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb. Sportimine aitab haiguste vastu, aitab haigusi ennetada, tugevdab lihaseid.
Ülekaalu ja skeletisüsteemi probleemid, soovitused treeninguga alustamiseks.
Ülekaalulisus üha suureneb maailmas. Ülekaaluga suureneb haiguste risk 4 korda(hüpertooniatõbi, infarkt , suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused).Ülekaalulistel meestel on 6 korda rohkem kõrget vererõhku. 20 saj. algul mõõdetud süsivesikuid toidus 60-70%,praegu on rasvad ja süsivesikud võrdselt 40 %.liikumine aitab ülekaalu korral, vähemalt 3 x nädalas, parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine , jalgrattasport , ujumine , vesivõimlemine.
Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal (kg) : pikkusruuduga. Alakaal Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40. Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm.
Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M-1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma . Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk . Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod , parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet . Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min. Enne kehalist koormust süstitavat insuliiniannust vähendada .Insuliini ei tohi süstida koormatava lihase lähedusse, kuni insuliini toime on max. Ei tohi end liiga tugevasti koormata. 30 min. enne koormust süüa kerget süsivesikute rikast toitu, kestval koormusel iga 30 min, järel 10 g süsivesikud. Juua küllaldaselt. Diabeedi I ja II tüübi olemus.I tüüp: esineb lastel ja noorukieas, perekondlik, insuliini tootmine on langenud. On vajalik eluaegne insuliini teraapia. Normaalne kehakaal. II tüüp: täiskasvanutel, ülekaalulised, lihased, maksa ja rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud. Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos . Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad.
Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada , dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis , tõstmine, jalgpall, hüpped, ballett , poks Olulisemad südame-veresoonkonna (S/V) süsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Südame kuulatlus 3. Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest 5. Ehhokardiograafia6. Südamerütmi ja vererõhu ööpäevane jälgimine 7. Vere analüüsid jt uuringud S/V ülekoormussündroomi teket soodustavad tegurid.
a. treenimine ja võistlemine haigena. liiga intensiivne jõuvastupidavustreening noorukieas c. kõrgenenud vererõhule kalduvad noorukid , eriti kui nad tegelevad jõu-või jõu-vastupidavustreeningugad. ebapiisav toitumine S/V ülekoormussündroomile viitavad muutused.1.Väljendunud bradükardia või tahhükardia
2. Koormusel või koormusjärgselt ebasoodsate hemodünaamiliste reaktsioonide ilmnemine 3.Puhkeolekus, koormusel või koormusjärgselt muutused EKG-s rütmihäirete tekkimine, repolarisatsioonihäired
Mitraalklapi prolaps. Mitraalklapi hõlma väljasopistus (protrusioon) vasaku koja poole süstolis. Üks S/V äkksurma põhjuseid sportlastel. Kerge mitraalprolaps - ilma hemodünaamika häireta, normaalse südamerütmi ja normaalse vasaku vatsakese suuruse ja funktsiooniga, subjektiivsete kaebusteta, raviarsti jälgimisel lubatud piiranguteta sport.Kardiomüopaatiad. Haiguslik südamelihase paksenemine või südameõõne laienemine. Esineb hüpertroofiline ja dilatatiivne kardiomüopaatia. Südamerütmihäired, valu südame piirkonnas, hingeldus, koormustaluvuse langus Äkksurma oht. Muutused EKG-s – südamerütmihäired, repolarisatsioonihäired. Diagnoosi kinnitab ehhokardiograafia, röntgenpilt rindkerest. Treenimine, võistlemine vastunäidustatud. Marfani sündroom. Kaasasündinud haigus- Sünnipärane kõrvalekalle südames (aordi laienemine), luudes - liigestes ja silmades. Soovitav kõigil pikakasvulistel sportlastel ( korvpall , võrkpall ) teha lisauuringud (ehhokardiograafia)-Sündroomi esinemisel võistlussport keelatud. WPW sündroom. Enamasti kaasasündinud lisaerutusjuhtetee, võivad vallanduda südamekloppimise hood, kus SLS võib ulatuda 170-220 lööki /min .EKG-s iseloomulikud muutused ( ka varjatud vorm). Lisauuringud, ravi – lisajuhtetee selektiivne kõrgsageduslik kateeterablatsioon. Südamepekslemishoogudeta WPW sündroom– treeningud lubatud Südamepekslemishoogudega WPW sündroom võistlussport keelatud, madala intensiivsusega kehalised koormused
Kõrgenenud vererõhk, normväärtused. Normaalne vererõhu väärtus 115-129/60-85 mmHg. Prehüpertensiooniks loetakse 130-140/85-90 mmHg. Esineb tihti noorukieas, sagedamini noormeestel. Sagedamini jõukomponendiga seotud spordialadel – kergejõustik -heitealad, atleetvõimlemine, sõudmine, aerutamine jt> 110 > 180 Raske hüpertensioon 100-109 /160-179 Mõõdukas hüpertensioon
90-99 /140-159 Kerge hüpertensioon85-89/ 130-139 Kõrge normaalne 80-84 /120-129 Norm. vererõhk
Kõrgenenud vererõhu korral teostatavad täiendavad uuringud.
vererõhu 24 tunni monitooring , koormustest, vere ja uriini analüüsid, vajadusel neerude uuring
Hingamiselundkond . Lapse- ja noorukiea hingamisfunktsiooni iseärasused. Lapseeas on hingamisfunktsioon oluliselt ebaökonoomsem kui täiskasvanutel. Põhjused:1. Väiksem hingamismaht 2. Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon .1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad :1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS- viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu , köha , kurguvaevused, palavik . Palavikuga kulgevate haiguste puhul treeningud ja võistlemine keelatud. Uuringud: vajadusel vere analüüsid, röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele. Nohu põhjused.. Nohu – ninahingamise takistus
a. Allergiline nohu-allergeeni väljaselgitamine , võimalusel allergeeni vältimine, allergiavastane ravi
b. Äge nohu-üheks sümptomiks ülemiste hingamisteede infektsiooni puhul (peamiselt viirusinfektsioonid), sümptomaatiline ravi. Krooniline nohu. Põhjused:1. Anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud – nina vaheseina defekt, limaskesta hüpertroofia 2. Suurenenud adenoidid lastel 3. Suurenenud kurgumandlid
Esmaabi ninaverejooksu korral. Vt. tervisekasvatus ! kergelt ettepoole kallutatult istuma, ninajuurele ja kuklale külm jne Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud. Sagedamini esineb põskkoopa põletikku, harvem otsmikukoopa põletikku. Eelneb nohu või põhjuseks anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud. Kroonilist põskkoopa põletikku võib käsitleda kui üht koldeinfektsioonidest, mis mõjutab füüsilist ja sportlikku arengut. Ägeda põskkoopa põletiku tunnused. Köha, nohu, ninakinnisus, peavalu, näo lokaalne valu või hellus , survetunne põskede, otsmiku piirkonnas. Harvem halvalõhnaline hingeõhk, silmalaugude või silmaümbruse turse . Lisauuringud- röntgenuuring, (ultarheliuuring). Täielik vabastus treeningutest 3-4 nädalat. Äge kurgumandlite põletik . Tekitaja streptokokk .Tugev kurguvalu, eriti neelamisel- katud kurgumandlitel- lümfisõlmede suurenemine kaelal - peavalu. Täielik vabastus sportlikust tegevusest 2-4 nädalat. Krooniline kurgumandlite põletik. Halb hingeõhk, halb ‘’maitse ‘’ suus - püsiv lümfisõlmede suurenemine kaelal- kurgumandlid krüptidega, vajutades mädane eritis, sidekoestumine- töövõime langus, kaebused väsimusele, valule südame piirkonnas, liigeskaebused, südamerütmihäired kui tüsistused. Kurgumandlite kirurgilise eemaldamise järgselt täielik vabastus treeningutest 3-4 nädalat. Alumiste hingamisteede infektsioonid . Bronhiaalastma. Bronhiaalastma on hingamisteede krooniline põletikuline seisund, millega kaasneb raskendatud väljahingamine – õhupuudus . Iseloomulik on vilisev hingamine, hingeldus, rindkere pingsus ja hommikuse köha episoodid. Esineb: a. Allergiline astma b. Mitteallergiline astma- infektsioonidest põhjustatud astma- koormusastma c. A ja B segavormid. Astmahoogu vallandavad tegurid:1. Sise- ja välisõhu allergeenid2. Sise- ja välisõhu saasteained 3. Hingamisteede infektsioonid 4. Tubakasuits (aktiivne ja passiivne suitsetamine)5.Toiduained, toidulisandid 6. Ravimid 7. Mitmed kaasuvad haigused 8. Ärritavad gaasid (SO2) 9.Ekstreemsed emotsioonid 10.Muud ärritid õhus (värvid, lahustid ) 11.Füüsiline koormus ja hüperventilatsioon
Koormusastma. Füüsiline koormus võib olla ka ainsaks teguriks , mis põhjustab bronhiaalastmale iseloomulike sümptomite avaldumist – koormusastma, pingutusastma- viimasel ajal koormusest tingitud bronhokonstriktsioon (KTB)-kestva füüsilise koormuse ajal ja peamiselt selle järgselt tekkivat hingamisteede obstruktsiooni, mis taandub spontaanselt 30-60 min jooksul. Suure KTB- riskiga spordialad: a. suure minutiventilatsiooniga spordialad- korvpall- jalgrattasport- jalgpall- pikamaajooks b. külma ja kuiva õhuga seotud spordialad- suusatamine- jäähoki- iluuisutamine Väikese KTB – riskiga spordialad- ujumine- tennis- võrkpall- käsipall- maadlus - sprint- tõstmine- mäesuusatamine- judo
KTB avaldub: - hingamise raskus, hingeldus- köha- vilistav hingamine- raskustunne, pigistustunne rindkeres- väsimus, õhupuudus pärast koormust. Uuringud koormusastma diagnoosimiseks. 1. Rindkere ülesvõte 2. Spiromeetria 3. Füüsilise koormuse test 4. Kliinilise vere analüüs 5. Allergiatestid 6. Vajadusel EKG, ehhokardiograafiaSeedeelundkond.1. Kõhuvalud, iiveldus, oksendamine - enamasti tingitud närvisüsteemi liigsest erutuvusest, ebaõigest toitumisest ja suurest pingutusest. Sagedaste kõhuvalude puhul vajalikud uuringud – neerupatoloogia, parasiitide , erinevate infektsioonide suhtes. 2. Kõhulahtisus , veritsus soolestikust. Põhjused: a. nn reisidiarröa e. reisikõhulahtisus- tekitajateks võivad olla erinevad bakterid , parasiidid kui ka viirused - kõhulahtisuse puhul oluline küllaldane vedeliku ja elektrolüütide asendamine b. laktoosi või fruktoosi talumatus c. valu- ja põletikuvastaste ravimite pikaajaline kasutamine, suured
magneesiumi annused d. koormusaegne vedeliku kaotus e. suur emotsionaalne stress f. paksenenud niude – nimmelihasemehhaaniline ärritus soolele 3. Mittespetsiifised seedetraktipõletikud – ösofagiit (gastroösofogaalrefluks), gastriit . Valu ülakõhu piirkonnas, kõrvetised , iiveldus, oksendamine. Põhjuseks tihti ebakorrapärane ja ebaõige toitumine. Täielik vabastus treeningutest umbes 2 nädalat
4. Mao- kaksteistsõrmiku haavandtõbi. Valu ülakõhu piirkonnas, iiveldus,oksendamine, veri väljaheites jne
Täielik vabastus treeningutest 2-4 nädalat Aneemia . Rauavaegusaneemia, diagnoosi täpsustamiseks vajalikud analüüsid, hemoglobiini normväärtused. Vere hemoglobiinitaseme ja tsirkuleerivate punavereliblede arvu langus. Põhjused:1. Punavereliblede produktsiooni langus –raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus2. Verekaotus – haavandtõbi, hemorroidid, neidudel, naistel menstruatsioonidega kaasnev verekaotus3. Suured treeningkoormused, mille tagajärjel punavereliblede suurenenud lagunemine

neidudel Vere hemoglobiini normväärtuste alumine piir- kuni 12 aastastel lastel 115 g/l-, naistel 120 g/l- noormeestel, meestel 130 g/l. Aneemia sümptomid: väsimus, töövõime langus, kiire väsimine koormusel, õhupuudustunne, pearinglus, kahvatusUuringud:1. Kliinilise vere analüüs – hemoglobiin , hematokritt, punavereliblede üldarv jtnäitajad2. Foolhape ja vitamiin B12 seerumis 3. Ferritiin , transferriin 4. Raud seerumis. Vajadusel gastroskoopia jt uuringud

Kopsuklamüüdia, sümptomid. Clamydia pneumonia infektsioon - hingamisteede eritiste kaudu leviv patogeen- infitseerib lisaks ülemistele hingamisteedele ka kopsukude - nakkus levib piisknakkusena
Chlamydia pneumonia tekitatud ägedaid haigusi: 1. Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit
- sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit
3. Haigused, mida seostatakse Chlamydia pneumonia infektsiooniga- astma- ateroskleroos- südame pärgarterite skleroos - müokardi infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr ’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga. Sagedasemad tüsistused: südamelihase põletik- neerukahjustused- liigespõletikud jt Ületreening ja ülekoormus spordis.
Treeningkoormus pole alati optimaalne ja arendava iseloomuga . Regulaarne liialt tugev treeningkoormus võib viia ületreeningu tekkele. Sageli lisanduvad pidev stress, pingeline töö, isiklikud probleemid, vale toitumine. Ületreeningu mõiste. Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tunnused (sisemine rahutus, kerge ärrituvus ja väsimus, unetus, isutus , südame, hingamise, mao häired)Superkompensatsioon.
Tekib siis, kui koormuse maht ja intensiivsus on optimaalsed ja taastumine küllaldane.
Taastumine, seda mõjutavad tegurid. Kasutatud treeningmeetod, sportlase treenitus, väsimusaste, vanus, taastumise kiirus, tervislik seisund. Ületreeningu esmased tunnused. Saavutusvõime langus, väsimus, vähene treeninghuvi, unehäired , isutus, kaalu kaotus, sagedane haigestumine, pulsi kiirenemine puhkes ja koormusel, veres kõrgem uurea ja kreatiinkinaasi tase. Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused. Kehakaalu langus, vererõhk tõusnud, puhkeoleku pulss kõrge, madal laktaat peale koormust, kontsentratsioonihäired, depressioon , menstr.häired, nutmine, kõhulahtisus, madal veresuhkur .
Ületreeningu põhjused. Vead treeningprotsessis-maht liiga suur, koormus ja taastumine pole tasakaalus, vähene tähelepanu kehalistele võimetele, kestev samade harjutuste sooritamine , liialt intensiivne vastupidavuskoormus, liialt kiire vigastuse või haigusjärgne taasalustamine. Ületreening ja võistlused .
Liiga palju võistlusi, uni on häiritud, halb treeningute planeerimine, kartus võistlustest loobuda , ülemäärane surve( meedia, perekond, sponsorid) Koormus ja immuunsüsteem. Optimaalne vastupidavustreening (tugevdab immuunsüsteemi), kestev, kurnav vastupidavustreening (nõrgestab immuunsüsteemi, vastuvõtlikkus haigustele suureneb), kasutada täiendavalt Zn ja Cu (kestval vastupidavuskoormusel, tugevdavad immuunsust)Meetmed ületreeningu korral. Langeta koormust, tee treeningpause, analüüsi treeningplaani, puhka, lõõgastu, käi looduses, passiivne puhkus vastunäidustatud, vitamiinirikas toit, toidulisandid, taastumisprotseduurid vajalikud. Südame löögisageduse diagnostiline väärtus ületreeningu hindamisel. Hommikune puhkepulsi tõus 4-5 l/min näitab ebapiisavat puhkust, pulsimõõtmine aitab ennetada ületreeningut, soovitav on pidada treeningpäevikut, ennetamine parem kui ravi.
Ületreeningu mehhanism . Palju teooriaid ületreeningu kohta-kuid ühtset seisukohta ei ole. Peamiseks loetakse sügavaid häireid ketis -hüpotalamus- hüpofüüs -neerupealised. Ületreening tekib siis, kui rikutakse organismi koormustaluvuse seaduspärasusi.
Psühholoogilised muutused ületreeningu korral.
Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Sümpaatiline NS ja ületreening. Puhkepulss suureneb, kiire väsimus, söögiisu langus, südame pekslemine , sportliku tulemuse langus, unehäired, närvilisus, suurenenud erutuvus, kontsentratsioonihäired, kiire higistamine, treeninghuvi langus. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus. Kreatiinkinaasi tõusu põhjused.
Harjumatu kehaline koormus, intensiivne lihastöö , kestev lihaskoormus, lihaskaater ja lihasvigastused.
Ületreeningu ennetamine. Võrdle treeningmahu suurenemist ja sportliku tulemuse arengut, kaalu end igal hommikul peale tualeti külastust ja enne hommikusööki, kontrolli igal hommikul omasüdamelöögisagedust.
Tähtsamad vere biokeemilised näitajad sportlastel. *Ferritiin; alla 20 ng/ml-vajalik raua asendusravi (kliiniline kontroll, laboratoorsed uuringud),ferritiin 20-40ng/ml-kontrollida taas mõne kuu pärast(kui alla 20, teha asendusravi);ferritiin üle 40ng/ml-kui hemoglobiin langeb, kas sek. Aneemia või hemodilutsioon). Kui hemoglobiin on normis, kontrollida 1 kord aastas. *Uurea; uurea norm;5 kuni7 mmoli/l (14-19,6 mg%; Uurea üle 50mg% (koormust tuleb langetada). Jälgida, te oleks küllaldaselt vedalikku, enne mitte süüa valgurikkast toitu. *Kreatiinikinaas; normväärtused naistel-120u/l, meestel-200 u/l, kiiruse ja kiirusjõutreeningud-300 u/l, pikk vastupidavuskoormus- 900 u/l. Uus treeningärritus viib CK tõusule, ka haigus viig CK tõusule. *Laktaat; puhkeolekus on 0,8 mmooli/l, aeroobseks koormuseks loetakse alla 2 mmooli/l, aeroobne-anaeroobne koormus on 3-7 mmooli/l, anaeroobne koormus on üle 7 mmooil/l. Laktaadigraafikule kantakse laktaadinäidud vastavalt koormusele: nihe paremale näitab madalamat laktaati suurema kiiruse juures. Spordivigastused. Klassifikatsioon. Sporditraumade peamised põhjused. Sagedasemad traumad. Jagunevad: I ägedad a) luumurd , kui on valu, deformatsioon, patoloogiline liikuvus, krepitatsioon , kompressioon piki luu telge valulik . Abi saabumiseni säilitada liikumatu asend. b) lihase rebend - äkiline valu, lihast pingutada võimatu või väga valulik. Diagnoosi annab instrumentaalne uuring. Esmaabiks rahu, külm, kompressioon, tõstetud asend, vajadusel lahas õle naaberliigeste, hiljem teipimine . Sagedasemad rebendid : reie tagakülg, sääre tagumine seesmine lihas, õlavarre kakspealihase üks pea, reielähendajalihas jne. c) kõõluse rebend- äkiline valu, reeglina tunneb sportlane raksatust. Täieliku rebendi puhul valu vaibub, osalise puhul jääb valu püsima. Esmaabi sama kui lihasvigastuse korral. Vajalik operatiivne ravi järgneva immobilisatsiooniga. Sagedamini vigastatakse kannakõõlus, sõrmede sirutaja- ja painutajalihaste kõõlused . Võimalik ka luukilluga ärarebimismurd.
d) sideme rebend- kaasneb tugev valu, turse tekkib kiiresti ja pindmistes osades küllalt kiiresti verevalum . Osalise rebendi puhul võib valusündroom sideme koormamisel kesta kuid. Esmaabiks külm, immobilisatsioon, tõstetud asend. Sidemete vigastused: pindluu -kontsluu eesmine side, põlve seesmine külgside, põlve eesmine ristatiside, rangluu - abaluu sidemed, põlvekedra sääreluu side. Sõltuvalt vigastuse raskusest on ravi operatiivne. e) liigeste nikastus - liigespinnad jäävad oma kohale, vigastatud on sidemed või liigeskapsel; liigese nihestus - liigespinnad on üksteise suhtes nihkes. Väliselt ära tuntav liigese deformatsioonist, funktsiooni puudumisest liigeses, sundasendist. Esmaabiks immobilisatsioon asendit muutmata, külm. Kohapealne paigaldamine ilma röntgenoloogilise kontrollita on ohtlik (võidakse vigastada suuri närve või veresooni). f) Verevalum peaks imenduma jälgi jätmata, kuid on ka halvemaid võimalusi. Verevalum pehmete kudede vahel võib kapselduda ja põhjustada mehhaaniliselt vaevusi. Verevalum võib tekitada armkoe, mis liidab tugevalt muidu teineteise suhtes takistuseta liikuvaid struktuure. Sageli on vaja sellistel juhtudel kirurgilist ravi. Õige ravi on rahu, vajadusel immobilisatsioon, külm, kompressioon. Suuremad verevalumid punkteeritakse. g) Meniski e. Põlveliigese sisese võruketta rebendid: väga tihti esinev sportlastel. Iseloomulik tugev valu. 2 varianti : - liiges ei sirutu Täielikult, nn. „ plokib ”. Vajalik kohene kirurgiline ravi; - liigeses jääb püsima valu teatud liigutustel nagu trepist üles ja alla minek. Võimalikult kiiresti ortopeedi konsultatsioon ja kirurgiline ravi. Pikalt ravi edasilükkamine on ohtlik. Õige taastusravi reielihase toonuse ja jõudluse taastamiseks on väga oluline. h) liigesesisese kõhre vigastus - trauma järgselt kui ei ole luumurdu mitme nädala möödudes on liigutusi tehes liigeses valu – tuleb kahtlustada kõhrekahjustusi ja sportlane saata ortopeedi juurde. Sidekoeliste struktuuride paranemisel on kindlad kriteeriumid, esialgne paranemine vähemalt 3 nädalat ja tugevus osaliselt 6 nädalaga, seda ainult õige ravi ja immobilisatsiooni korral. Ravi algul kõige paremad jäigad lahased ja ortoosid, edasi teatud liikumist võimaldavad ortoosid või teip . Ravi lõppfaasis on ortoosil ja teibil julgestav, distsiplineeriv ja meelde tuletav funktsioon. Igal ortoosil on oma kindel näidustus, seda saab määrata ainult sporditraumadega kursis olev ortopeed.
Krooniliste mikrotraumade spetsiifika, ravi probleemid. 1. Kontingent. A. Erinevused vanuses, sellest sõltuvalt on füsioloogilised ja anatoomilised erinevused suured. Lastel elastsed luud ja ülimobiilsed liigesed võrreldes eakatega . B. Spordiga tegelemise erinevad tasemed . Tippsportlased treenivad ja võistlevad maksimaalsetel koormustel, organismi erinevad osad riski piiril . Harrastussportlased, kes osalevad ka võistlustel. Tase ei vasta alati ette seatud lootustele ja ootustele. Harrastussportlased, kes ei kontrolli oma tervislikku seisundit regulaarselt ega teavita end organismis toimuvatest muutustest. Endised sportlased, kes enam regulaarselt ei treeni, kuid tahavad siiski vahetevahel võistelda. 2. Nõudluste eripära. Nõudlused oma tervisele erinevad. Tihti harrastussportlased tegelevad spordiga ka mingit vaevust eirates, siis tippsportlane eriti lapsed võib selline käitumine lõppeda püsiva tervisehäire kujunemisega või spordist loobumisega. 3. Ravi efektiivsus ja nõuannete usaldatavus . 1) Sageli vigastuse põhjus teadmata, eriti krooniliste vigastuste puhul. Tuleb teha põhjalik analüüs lähtuvalt spordiala spetsiifikast ja sportlase isiku ning sooritusharjumuste eripärast. 2) Kaebuste algust ei oska sportlane alati määrata. Tuleb meelde tuletada. 3) Patsient ei katkesta ravi ajal tegevust. Näiteks tihe võistluskalender või sportlane ei saa aru vigastuse raskusest ning võimalikest tagajärgedest. Sportimise keeldu ei ole vaja, muudetud treening võib olla eduka taastusravi aluseks. Lihaskõõluse rebendi klassifikatsioon. Krooniline trauma ehk ülekoormusvigastus. Esinevad liigesekapslites, liigesekõhredes, kõõlustes, limapaunades, luudes, lihastes .Põhjused: vead treeningprotsessis, soodustavad faktorid on sünnipärased ja kasvuga kaasnevad kõrvalekalded tugi-liikumisaparaadis: rühihäire, rühiviga, kehatüve asümeetria, pes planus (lampjalgsus), pes cavus (kõrge pöiavõlv ), väljendunud lodiluud labajalgadel, jalatelgede o-asend ja x-asend. ÜKV ravi määrab arst. Sageli vajalik taastusravi ja treeningrežiimi kohandamine. Sagedasemad ligamendid . 1.Õla piirkonna ligamendid – (abaluu ja rangluu ühendussidemetel ning liigeskapslil) iseloomulik valu teatud liigutustel. Esineb viske- ja heiteliigutusi tegeval sportlastel. 2.Põlveliigese piirkond – külgsideme valu on liigutustel, mis suruvad säärt reie suhtes väljapoole ja põlvekedra sidemel hüpetel, maandumisel hüppest ja äkilistel pidurdustel. 3.Hüppeliigese piirkonnas – võib kaasneda turse, kontrollida pöia biomehhaanilist olukorda. Ligamendi ravi algab põhjuse väljaselgitamisest. Põhjused: Lõpuni ravimata äge trauma; trauma tagajärjel muutunud biomehhaanika ; krooniline ülekoormus. Ravi: põletikuvastased vahendid, lokaalsed süstid , kaitsvad ortoosid, teipimine. Tendiniit ja tenovaginiit, sagedasemad piirkonnad. Esinevad sagedamini luudele kinnituskohtade lähedal. Põhjus: ühekordne trauma või ülekoormus lihasele. Valu lihase pingutusel . Piirkonnad: - õla kakspea lihase pea kinnitusel ronganokkjätkele ja pika pea kõõlusel deltalihase all, deltalihase kinnitusel õlavarrele; - labakäe piirkond painutajakõõlustel; reie piirkond, reielihase kinnitusel vaagnaluude erinevatele kohtadele. Sagedamini nelipealihasel, reie tagumise grupi lihastel . – põlve piirkonnas sagedamini reie kakspealihase distaalsel kinnitusel. Achilleuse kõõluse põletik, põhjused, sümptomid, ennetamine. Ülekoormusest tingitud vaevus kannakõõlusel. Põhjused: suur kilometraaž; jooksmine ebatasasel pinnal ja mägedes; suur koormus vähe treenitud inimesel; jooksmine kõval pinnasel ; jooksupinnase muutmine; kõrge kannakapiga jalanõu; pöiavõlvi lamenemine; pingul ja lühenenud säärelihased ; korduvad hüppeliigese vigastused; ülemäärane kehakaal. Sümptomid: koormusel kannakõõluse piirkonnas; jooksu ajal võib valu väheneda, pärast jooksu tugevneda; valu on tugev hommikul ja pärast pikka istumist; valu trepist tõusmisel; katsudes kõõluse alguskoht ja kuni 2-3 cm kõrgemalt valulik; kõõluse ümber turse, võib esineda punetus ; kroonilise põletiku korral tekivad kõõluse ümber väikesed paksendid . Ennetamine: koormata jalga võimalikult vähe; vajadusel tegeleda ajutiselt teiste spordialadega; venitusharjutused enne ja pärast jooksukoormust; vältida jooksu vahelduval maastikul (mägedes); pehme ja painduva tallaga jalatsid, ortopeedilised abivahendid. Paradenoniit. E. Kõõluse ümbruse põletik. Valu igasugusel kõõluse koormamisel ja ägeneb väsimisel. Katsudes valus . Põhjused: säärelihase tagumise grupi ülekoormus või degeneratsioonil elastsust vähendavad protsessid lihastes. Paratendoniidi ravi printsiibid. Ravi algab asendi korrektsioonist: jalatsi tõstetud kand kerges supinatsioonis, säärelihase elastsuse taastamine, koormusel teipimine. Edasi põletikuvastane ravi. Lokaalsed põletikuvastased süstid, mida peab tegema ortopeed. Kui süst ei aita jääb üle vaid kirurgiline ravi. Bursiit e. limapaunapõletik. Limapaunu on inimkehas väga palju. Lp. on pindmised (põlvekedra esine, kannatagune jne.), mille põletik on väliselt kergesti märgatav ja süvad (kontsaluutagune jne.), mis pole väliselt nähtavad. Põhjuseks ühekordne trauma või krooniline ülekoormus. Raviks on punktsioon, kompressioon, anda rahu, ka süstid. Ravi ajal ei soovitata ärritada. Epikondüliit e. Põndapealse põletik. Sagedamini õlavarreluu välise ja seesmise põndapealse põletik. Ravi: selgitada välja põhjus, milleks võib olla – sõrmede sirutajalihast ühekordne äge ülekoormus või krooniline ülekoormus ning kael . Ägedas faasis rahu, üldised ja lokaalsed põletikuvastased vahendid, koormusjärgne külmaravi, lokaalne süsteravi ja oluline ortoos, mis surub lihase allpool põndapealset vastu küünarvarreluid. Kui süsti efekt hakkab kaduma, siis operatiivne ravi. Periosiit e. luuümbrise põletik. Esineb sääreluu seesmisel eesmisel serval ja algab distaalsest 1/3 st. Valu liikumisel ja põrutusel. Katsudes luuserv valus ja ebatasane. Põhjuseks säärelihase ülekoormus, lihases tekkiva paisu ja pinge kandumine sääre sidekelme kaudu luuümbrisele, see võib viia sääreluu väsimusmurruni. Valida õige jalats , õiged koormused ja treening. Lihas peab saama lõõgastuda, koormuste ajal elastne sukk säärele. Peale koormust külmaaplikatsioon ja massaaž . Kui muutused on röntgeniga tuvastatavad, siis kirurgiline ravi. Hüppaja põlv e. Sümptomid: valu põlvekedra all ja ümber, põlvekedra liigutamine käega tekitab valu; valu ägeneb trepist tõusmisel, kükitamisel või kestval istumisel. Ennetamine: tugevdada reie nelipealihast; konsulteerida arstiga ortopeedilise abivahendi kasutamises. Ravi: puhkus, põletikuvastased vahendid, külm. Labajalg . Koosneb 26 luust . Jalapöia luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad jalalaba ja sääre lihased ja kõõlused. Pöia 3 võlvi: eesmine e. Ristivõlv, mis on lühim ja madalaim; sisemine pikivõlv – kõige suurem ja kõrgem; välimine pikivõlv – on nii pikkuselt kui kõrguselt kahe esimese vahepealne. Ülemäärasel koormusel tekkib liigesesidemetes pikapeale põletik, mis põhjustab valu, hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks pöiavõlvi kuppel lameneb. Pöiavõlvi lamenemisel võivad tekkida vaevused labajalas ning sääres, põlves, puusas ja seljas. Pöiavõlvid. Pes Cavus – kõrge jalavõlv . Ei talu pikaajalist jooksukoormust ja nõuab pehmeid jalanõusid. Pes planus – lamppöid – kõik võlvid lamenenud . Kaasneb halb rüht. Normaalne jalavõlv - toetuva osa ja pöia aluspinna suhe 1:3. Meetmed pöiavõlvide lamenemise korral. Pöörduda arsti poole. Hinnata ka jalalaba asendit. Ravi ortopeediliste abivahenditega: jalatalla toed, kõrgendused ühele või teisele poole jala serva, ovaalne pehme padjake eesmise ristivõlvi alla, toetavad teipimised, anatoomilised tallad . Efektiivsed on ravivannid ja jalavannid männiokkaekstraktiga või spetsiaalsed õlid , soolad aga ka massaaž, veeprotseduurid. Vee temperatuur 39 -40 kraadi 20 -30 min. Egiptuse jalatüüp: suur varvas on üle 0,5 cm pikem kui teine varvas. Võib tekkida suure varba põhiliigese deformatsioon, suur varvas käändub väikeste jalatsite puhul teise varba suunas ning tekkib põletik ja valu. On oluline et jalats ei ärritaks suurt varvast. Leevenduseks jää, veeprotsetuurid jt. Kreeka pöid, riskid. I varvas on selgelt lühem kui teine ja teisele varbale langeb suurem koormus. Sellise pöia pikivõlv kipub lamenema ja pöid võib koormusel valu tekitada. Jalgade ülekoormuse peamised põhjused: liialt suur ülekoormus, koormuse intensiivsuse järsk tõus, jooksutehnika muutmine, ebasobivad jooksusussid, jooksmiseks ebasobiv pinnas. Jalgade ülekoormusprobleemid jooksjatel. ...ärahoidmiseks peab jooksja arvestama oma jala ehitust, jooksupinnast, pöörama tähelepanu jalanõudele ning jalgade eest hoolitsemisele. Treeningkoormus peab vastama spordiga tegeleja võimetele. Kuulata oma kehasignaale. Anda aega taastumiseks. Ennetada ülekoormuse teket. Stretcing igapäevaselt. Mitte harjutada jahedas, libedal pinnal, pimedas . Peale treeningpausi peavad lihased, kõõlused, sidemed ja liigesed koormusega taas harjuma. Enim vigastusi märtsis – aprillis . Põhireegel:” Treeningkoormust suurendame maksimaalselt 10 % nädalas.” Esmaabi ägeda sporditrauma korral. Kui ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste vigastuste puhul turset ära hoida: külm, kompressioon, kõrgele . Anda rahu. Külmaravi printsiibid, erinevad võimalused. Külmatoimel ahenevad veresooned ja valuaisting väheneb. Ravida 1-2 päeva. Mõõdukas külm ja pikem toimeaeg on efektiivsem kui lühiajaline haigekoha mõjustamine . Külmaravi võimalused: 1. Jäämassaaž. 2. Külmavann. 3. Külmaaerosoolid. 4. Külmakotid jääkuubikutega. 5. külma – kuumakotid. 6. Muud vahendid: lumi, jää talvel, kraanivesi, jahe pind jne. 7. Spetsiaalsed liigesepandaažid kuhu kummivooliku abil voolab vesi koos jäätükikestega. Väljaravimata vigastusse tuleb suhtuda kui ägedasse traumasse, peale treeningut või võistlust hõõruda jäätükiga, asetada peale külmkott jne. Teipimise põhialused. Teipimine on meetod, mis lubab sportlasel treenima asuda enne kui vigastus on paranenud või on oht uuele vigastusele. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistel suundades on liikumine vaba. Teipimise eesmärgid. 1. Vältida sellist liigutuste ulatust, mis põhjustab mingi koestruktuuri ülevenitust traumat. 2. Toetada jäset. 3. Avaldades survet lihasgrupile, väldib selle kontraktsiooni, võttes ära osa koormusest. Teipi kasutatakse profülaktikaks. Koormustesti teostatakse 1. Südame- veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks.2.Koormusastma sümptomite provotseerimiseks.3. töövõime hindamiseks.4. taastumisprotsessi hindamiseks. Tingimused koormustesti läbiviimiseks 1.esmane tervisekontroll peaks olema 4-8 nädalat enne treeningute alustamist siis jääks on aega avastatud tervisehäirete korral lisauuringuteks.2.korduv tervisekontroll igal a. ühel ja samal treeningperioodil .3.palavikulise haiguse korral tuleks 1-2 näd. Kosuda ,enne kui läbida koormustestidega tervisekontrolli.4. tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus ,
või suurem koormus.5.tk ei tohiks tulla tühja kõhuga.6. tk lühike dress ja vahetusjalanõud. 7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET-id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh. Võimekuse näitajad, tööaeg , max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel, kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, max hapnikutarbimine(VO2max), MET-id, PWC170/kg Max hapnikutarbimist määratakse kaudselt koormustestil saavutatud max võimsuse järg