Spiromeetria on kõige lihtsamaks kopsude funktsionaalse uurimise meetodiks. Spiromeetria võimaldab määrata vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi
Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006). Jooksutamine laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse
Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) – puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 – 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria – lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006). Jooksutamine – laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse
Kroonili hingamistee •Krooniline eksogeensed Iseloomulik on RÖ, Ravi on ne de mitteobstrukt tegurid difuusse bronhoskoopi pikaaegne ja bronhiit põletikuline iivne bronhiit, •Peamine iseloomuga kogu a, peab olema haigus, millele on kahjustav bronhiaalpuud spiromeetria järjekindel: mille korral iseloomulik tegur on haarav põletikuline ja PEF- •Põhjuse ja tungib krooniline suitsetamine protsess, bronhide meetria, riskifaktorite põletikuline bronhiit köha sh ka passiivne limaskesta röga kõrvaldamine protsess koos suitsetamine. hüpereemia ja uurimine, •Inhalatsioonravi
Kroonili hingamistee ·Krooniline eksogeensed Iseloomulik on RÖ, Ravi on ne de mitteobstrukt tegurid difuusse bronhoskoopi pikaaegne ja bronhiit põletikuline iivne bronhiit, ·Peamine iseloomuga kogu a, peab olema haigus, millele on kahjustav bronhiaalpuud spiromeetria järjekindel: mille korral iseloomulik tegur on haarav põletikuline ja PEF- ·Põhjuse ja tungib krooniline suitsetamine protsess, bronhide meetria, riskifaktorite põletikuline bronhiit köha sh ka passiivne limaskesta röga kõrvaldamine protsess koos suitsetamine. hüpereemia ja uurimine, ·Inhalatsioonravi
Hingamiselundkond. Lapse- ja noorukiea hingamisfunktsiooni iseärasused. Lapseeas on hingamisfunktsioon oluliselt ebaökonoomsem kui täiskasvanutel. Põhjused:1. Väiksem hingamismaht 2. Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured
piirkonnas. Enne regulaarse ravi määramist peab haige olema põhjalikult uuritud ning diagnoos kindel. Uuringud mida tehakse: · kopsude auskultatsioon Otsitakse väljahingamise lõpul esinevad kiuned ja vilinaid. Algava kerge astma korral, kui kaebused puuduvad, on kuulatlusleid tavaliselt normaalne. Ka rohkete sümptomitega astmapatsiendil võib kuulatlusleid normaalne olla; · PEF-mõõtmine Algava sümptomiteta astma korral on tulemus tavaliselt normaalne; · spiromeetria Võimaldab määrata kopsufunktsiooni täpsemalt kui PEF; · FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet) FEV1 (esimese sekundi forsseeritud ekspiratoorne vool) ja nende suhe FVC/FEV1=FEV %-des on tähtsaimad mõõdetavad suurused. Uuring on lihtne ja odav; · kodune PEF-jälgimine Mõõtmised tehakse ühe nädala jooksul hommikuti ja õhtuti ilma ravimeid kasutamata; · koormustest Vaba jooksmine välisõhu käes, eriti külma ilmaga, vallandab astmaatikutel kergesti
Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub? Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes Kopsupõletik või bronhiit Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik Lokaliseerub bronhides
annaabi.ee 
