· hoia jalalabad paralleelselt · kõnni mööda sirgjoont, väldi harkisjalu kõndi · rinnakorv asub astuva jala kohal · tagumine jalg põlve kohast välja sirutatud · silmad vaatavad silmade kõrgusele · jalgade liikumine algab puusast, läbi reie ja sääre, üle kanna sujuvalt päkale · õlad lõdvestunud, ei kõigu; kätel väike vaba liikumine Kingad: · ei tohiks kanda üle 2cm · peoking 3cm ( võib rohkem, kui jalavõlv on ilus ) · lapse esimene king 0,3cm · mängueas 1cm · meestel on lampjalgus tõenäolisem, sest nad ei kanna kingi Suuremad rühivead: · lameselgsus/sirgeselgsus lastel, kes jätavad vahele roomamise perioodi, jalad arenevad kiiremini kui õlad ( treenida roomamismängudega ) · kumerselgsus passiivsed lapsed, abaluud väljas, pea eespool · nõgusselgsus suur nimmenõgusus, esineb tüsedatel, lööb välja pubekaeas
pikivõlv – kõige suurem ja kõrgem; välimine pikivõlv – on nii pikkuselt kui kõrguselt kahe esimese vahepealne. Ülemäärasel koormusel tekkib liigesesidemetes pikapeale põletik, mis põhjustab valu, hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks pöiavõlvi kuppel lameneb. Pöiavõlvi lamenemisel võivad tekkida vaevused labajalas ning sääres, põlves, puusas ja seljas. Pöiavõlvid. Pes Cavus – kõrge jalavõlv. Ei talu pikaajalist jooksukoormust ja nõuab pehmeid jalanõusid. Pes planus – lamppöid – kõik võlvid lamenenud. Kaasneb halb rüht. Normaalne jalavõlv - toetuva osa ja pöia aluspinna suhe 1:3. Meetmed pöiavõlvide lamenemise korral. Pöörduda arsti poole. Hinnata ka jalalaba asendit. Ravi ortopeediliste abivahenditega: jalatalla toed, kõrgendused ühele või teisele poole jala serva, ovaalne pehme padjake eesmise ristivõlvi alla, toetavad teipimised, anatoomilised tallad
Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud ka pöialuude peade piirkonnas, siis on jala toetuspunktideks 1. ja 4.-5. pöialuu pead ja kandluuköber. 56. Jalavõlvide tähtsus. Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. Jalavõlv on omane ainult inimesel ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 57. Vöötlihaskiu ehitus, vt vöötlihaskude. Vöötlihaskude e skeletilihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrilikujulistest vöötlihaskiududest. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid
treeningkoormuse tõstmine jne, 2. spordivarustuse ja tehnika halb seisukord- valed jalanõud, 3. ebasobivad hügieenilised ja meteoroloogilised tingimused- liiga madala või kõrge temperatuuriga ruum, halb valgustus, 4. sportlaste distsipliinirikkumised, 5. treenimine ja võistlemine vaatamata arsti keelule, 6. tugev väsimus või ülekoormus-seisund, 7. ebaõige sportlik tehnika, 8. nõrk üldkehaline ettevalmistus, 9. rühihäired, lamenenud jalavõlv jt, 10. soojenduse mitte tegemine. Vigastuste ärahoidmisel on oluline: 1. sportlik valik- leida oma võimetele ja eeldustele sobiv spordiala, 2. treeningkoormus peab sportlase jaoks olema optimaalne, 3. õige koormuse ja puhkuse vahekord, 4. pidev arstlik kontroll, 5. vajadusel ortopeediliste vahendite kasutamine, 6. eelsoojendus enne kehalist tööd. (Truupõld, Jalak 1996)
b) Ristivõlv - paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud pöialuude peade piirkonnas. Luude poolt moodustatud jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. 55. Jalavõlvide tähtsus: Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamendumisel (lampjalgsus)satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. Jalavõlv on omane ainult inimsele ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 56. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrikujulistest vöötlihaskiududest. Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest millimeetrist kuni 10-12 cm. Vöötlihaskiudu katab membraan - sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi.
Ühenda omavahel laused õigete lõppudega. Luuline vaagen koosneb pindluu, sääreluu, reieluu Liigesed hulka kuuluvad varbaluu, kannaluu, pöialuu Jala luud on niudeluu, istmikuluu, häbemeluu Puusaluu koosneb puusaluu, ristluu, õndraluu Jalalaba luud on hüppeliiges, põlveliiges, puusaliiges 2.6.5 Tallavõlv Joonista normaalne jalavõlv ning kirjuta miks on tallavõlvi kuju oluline ja mis võib kaasneda vale tallavõlvi kujuga. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ 2.7 Mõisted Kirjuta mõistele seletus. Fleksioon Ekstensioon Abduktsioon Adduktsioon Internaal-rotatsioon 18 Eksternaal-rotatsioon Supinatsioon Pronatsioon
annaabi.ee 
