Diagnoos: kliiniline pilt + laboratoorsed analüüsid + instrumentaalsed uuringud LABOR: · ESR, CRP; neutropeenia (FS) · RF: 75% pt leidub IgM, 5% tervetel inimestel; leidub ka SS, SLE, kroonilise infektsiooni puhul · Anti-CCP: spetsiifilisus 95%; halvem prognoos SÜNOVIAALVEDELIK: · 5000-50000 WBC/l (<2000 OA puhul) PILTDIAGNOSTIKA: · Rö-ülesvõte: periartikulaarne osteopeenia, pehme koe turse, liigesepilu kitsenemine, subkondraalsed erosioonid, subluksatsioon, kollaps. · MRT: varajased luukoe muutused, luuüdi seisund, luukoe turse · UH: erosioonid, sünoviit, neoangiogenees; splenomegaalia (FS) Ebasoodsa prognoosi näitajad: · Kõrge põletikuline aktiivsus · Anti-CCP ja RF kõrged tiitrid · Paljude väikeste liigeste haaratus
vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäired ), aga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad ( liigesepinnad) puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid Ja lihaseid ning inimene tunnebki valu. Esineb ka sõrmeliigeste artroosi, kuid seda rohkem naistel, kätega rohkem tööd teevad. Samuti kannatavad artroosi all küünar- ja õlaliigesed, jalgade liigesed, puusaliigesed,
maksimaalne aeroobne võimsus ja mahutavus, glükoosi ja Lihase töövõime väheneb. insuliiini metabolism, SV ja rasvade oksüdatsiooni suhe erinevates tegevustes. Lihaskiude toitvate kapillaaride hulk väheneb. Millised on peamised faktorid, mis mõjutavad Liigese pinda kattev kõhr õheneb. tervist ja kehalist aktiivust? Liigesepilu kitseneb. Elustiil, keskkond,sotsiaalne ümbrus, isikuomadused, Liigeste funktsioon halveneb. 8.Millised on erinevad tasemed spordi Luud muutuvvad hõredamaks. kirjeldamisel? Sport – mänguline, kehaline või vaimne võistluslik Kopsude elastsus väheneb. tegevus. Hingeldus tekib kergemini.
reaktsioon treeningule vananedes järjest pikeneb. Pikeneb ka aeg, kui järsku tõsta: keskendumine, sooritus on aeglasemad. Alaneb lihaskiududes ATP tase. Liihased saavad vähem toitaineid ja taastuvad aeglasemalt. Vanemate inimeste jõutreening pigem masinatel neil on võimalik seda teha organiseeritumalt. See võimaldab lihasel töötada suuremal amplituudil, masinatel on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud. Taastumisprotsess on aeglane. Hingamissüsteem. Ringkerelihased jäigastuvad: hingata raskem, hingamismaht väheneb, funktsioon keerulisem kasutada, väheneb kopsude elastsust (vähendab
(Reumatoloogia, 2000) Podagra diagnostiliseks tunnuseks on uraatkristallide leid sünoviaalvedelikus. Uraatkristallid sünoviaalvedelikus või toofuses kinnitavad lõplikult podagra diagnoosi. (Reumatoloogia, 2000) Röntgenoloogilised uuringud. 5 Röntgenoloogilised muutused liigestes kujunevad podagrahaigel alles 5 aasta möödudes. Ilmnevad luu ja kõhre destruktsiooni tunnused: liigesepilu ahenemine, epifüüsides ümarad defektid (toofuste teke luudes), liigespindadel on erosioonid toofuste avanemisest liigesõõnde. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ravi. 1. Ägeda podagrahoo ravi. Ägeda podagrahoo ravis kasutatakse: o Mitesteroidsed põletikuvastased ained diklofenak, ibuprofeen, indometatsiin. o Glükokortikoidid prednisoloon. Efektiivne on lokaalne steroidinjektsioon prednisolooni süstimine liigesesse. o Külmgeelikott. o Liigesele puhkus
Juba viiekümnendale eluaastele lähenedes hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja murduvad kergemini. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist. Vananemise tõttu liigese pinda kattev kõhr muutub õhemaks, liigesepilu kitseneb ja liigese funktsioon halveneb. Lihasrakkude arv on inimesel sündides suurim ja see ei suurene elu käigus. Alates kolmekümnendast eluaastast hakkab nende arv vähenema, umbes 1% aastas. Lihaskiudude paksus sõltub eelkõige kehalisest aktiivsusest, lihaste treenitusest. Treeningut võib ka alustada vanemas eas. Ka luude tihedus hakkab vähenema kolmekümnendast eluaastast. Luud ei muutu väiksemaks, vaid hõredamaks, seega suureneb nende murdumise oht
magneesiumivaegusest hoidumine (tabletid jne). Lihaskrampe võivad põhjustada ka aled tehnilised liigutused, ebasobiv riietus, jalanõu või pinnas. Krambis olevat lihast peaks venitama (ise või kaaslase abil 7-10sek, soovitavalt 20-30sek). Seejärel hõõruda jalasäärt ja põlveõndrat jääkülma veega. Kõige sagedasem liigesehaigus on artroos. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, mis toob kaasa elastsuse languse. Liigesepilu kitseneb, luudeotsad võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese ebastabiilsus. Liigesel tekib üleliikuvus ja tulemuseks võib-olla liigese deformatsioon. Liigese kulumise tekitavad liigesekõhre nõrkus, liigestuvate luude väärasendid, ainevahetushäired, pärilikkus, traumad, ülekoormus, ülekaal jm. Esmalt tekib väsimus, alles seejärel valu. Liigeste ümber tekivad nn paksendid , liigest toetuvad lihased nõrgenevad. Algul kahjustub kõhr, hiljem juba luud.
Diabeedi I ja II tüübi olemus.I tüüp: esineb lastel ja noorukieas, perekondlik, insuliini tootmine on langenud. On vajalik eluaegne insuliini teraapia. Normaalne kehakaal. II tüüp: täiskasvanutel, ülekaalulised, lihased, maksa ja rasvarakud on kaotanud insuliiniretseptotid ja tundlikkus hormoonile langenud. Aitab kehakaalu langetamine. Kehaline aktiivsus ja artroos. Sobivad spordialad artroosiga patsientidele. Artroos algab kõhrkoe kulumisega, see toob kaasa elastsuse languse, liigesepilu kitseneb, luudeotsed võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese instabiilsus. Liigeses tekib üleliikuvus ja tulemus on liigese deformatsioon.O ja X jalad. Jooksmine artroosi ei põhjusta, kuid jõualadel võib seda sportimise tulemusel esineda. Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi
luid murdumast, võimaldada luude kasvamist sidekoelised ühendid fibroosühendid õmblused tappühend e gomfoos kõhrühendid kõhrliidus sümfüüs luuliidus e sünostoos · liigesed e artikulatsioonid luude liigestuvate pindade vahel on pilu, liikumine palju vabam. Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga liigesepinnad liigesepilu liigesekapsel Liigeseteljed e liikumisteljed: frontaaltelg painutus, sirutus vertikaaltelg pööramine sagitaaltelg külgpainutus Liigeste põhitüübid: · üheteljelised liigesed plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM
Kõhrliidus: nt häbemeluuliidus, lülisambakettad. Sidemeliidus: nt vaheseinad käsivarre- või sääreluude vahel Liigesed Liiges on liikuv ühendus skeleti osade vahel ning sel on teatud omadused. Liigesekest e. liigesekapsel koosneb õhukesest väliskihist ja jämedamast sisekihist. Liiges tagab luustiku osade omavahelise liikuvuse. Liigesepilus e. liigeseõõnes asub võie (synovia), mis moodustub liigesekesta väliskihist. Liigesepilu on väga kitsas. Liigesevõide (synovia) ülesanne on vähendada hõõrdumist ja peale selle ka toita liigesekõhre. Liigesesidemed takistavad ülepiirilisi liigutusi ja hoiavad liigest koos. Liigesekeha moodustavad kumer liigesepe ja õõnes liigesenapp, mida vooderdab liigese kõhr. Limapaun ehk bursa ei ole otseses mõttes liigese osa, kuid esineb tihti liigese läheduses. See
annaabi.ee 
