Samuti võib eakatel tekitada probleeme alkoholi ja muude narkootiliste ainete koostarbimine isegi vähese või mõõduka alkoholikoguse korral. Kesknärvisüsteemi talitlust pärssivaid aineid (nt bensodiasepiine ja opioidseid valuvaigisteid) kasutavad kõige rohkem eakad. Selliste ravimite kõrvalmõjusid võimendab isegi väike alkoholikogus. Lisaks suurendab alkoholi ja uimastite koostarbimine üleannustamise riski. 4. Eakatega seotud riskid Vananemisega kaasnevad tihti mitmesugused sotsiaalsed, psühholoogilised ja füüsilised terviseprobleemid. Paljud neist on riskitegurid, mis soodustavad eakatel sõltuvusainete tarbimist, ning neid võib ainete tarbimine omakorda süvendada. Eakatega seotud riskid Eakatele võib sotsiaalseid probleeme tekitada lähedase kaotus, sotsiaalne eraldatus, sotsiaalse toetuse puudumine ja rahaprobleemid
aga tuginebki suures mahus eetikale. Enda käitumine ilmneb ju kõige paremini välja konkreetses situatsioonis, me võime kõik väita, et saame kõikide juhtumitega hakkama kuni oleme konkreetset olukorras. Kõik võivad lugeda eetika teooriaid, nende üle arutleda kuid neid praktiseerida on midagi muud. Paljudel on väärtused paigas ja see on osa nende isiksusest. Lastele pakume just seda, mis on lastele sobilik ja eakatega suhtleme just nii nagu täiskasvanutega kohane. Sotsiaaltöötaja ei tohi olla ükskõikne ja teha tööd lihtsalt töö pärast, vaid tuleb olla asja kallak kogu hingega. Me peame aktsepteerima teiste inimeste arvamust ja lahendada olukorda arvestades kliendi heaolu huvisid mitte enda. Maailmas on 6,6 miljardit inimest ja neil kõigil on omad väärtused, mis on väga erinevad. see tähendab seda, et sotsiaaltöötaja peab
Abivahendite roll inimese elus Hooldaja töö puhul puutun väga palju kokku eakatega. Enamus neist elavad üksi, mis ongi hooldamisabi vajaduse põhjuseks. Tõsiasi on aga see, et üldiselt sotsiaalabi ei pakuta neile ööpäeva ringselt. Suurel määral peavad nad siiski hakkama saama iseseisvalt oma hügieeni, riietumise ning liikumisega. Kahjuks paljudel juhtudel on eakatele need tegevused raskenenud või isegi täiesti võimatud. Sageli on abivajajatel liikumispuuded või tasakaaluhäired, milleks on neil olemas kas liikumisraamid, küünarraamid, rulaatorid
DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused.....................................................................4 2.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA................................................6 2.1 Raskused tekkinud olukorrast arusaamisel........................................................
Kahe teenindussituatsiooni analüüs Töötan klienditeenindajana kassas toidupoes ja seal leiab aset erinevaid positiivseid kui ka negatiivseid juhtumeid. Kõige viimane negatiivne situatsioon leidis aset minu ja ühe eaka venelannast kliendi vahel. Klient ostis tooteid, mina nagu ikka viisakas – teretasin, ütlesin summa jne. Klient ise ei vastanud mulle midagi. Eeldatavalt kliendil oli kiire ja tahtis oma tooteid kiiresti kätte saada või oli tal lihtsalt halb päev. Kliendi ostetud toodete summa oli kokku 4.97. Klient andis mulle 10.03 eurot et annaksin tagasi talle täpselt 5 eurot. Kui talle viie eurose ulatasin hakkas ta venekeeles karjuma, et andsin talle valesti ja peaksin andma talle 45 eurot, sest tema olevat mulle andnud viiekümne eurose. Jäin rahulikuks ja ütlesin, et mina nägin ainult kümne eurost, sest üldiselt kui ma arvutisse summat sisse trükin siis ikka summa mis mul käes on, et näeksin palju tagasi an...
1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamist...
ESSEE "Miks ma näen ennast tulevikus tööl omavalitsuse sotsiaaltöötajana" Mõned filosoofid väidavad, et inimese missioon on kodeeritud tema lapsepõlve unistustes. Mõeldes nendega kaasa tuletasin meelde, kes ma olin lapsepõlves - milline olin, millised asjad olid olulised? Kõige rohkem mäletan, et tähtis oli õigluse eest seista ning nõrgemaid kaitsta. Mulle meeldis konfliktide reguleerimine, ühiste tegevuste korraldamine ning mängude organiseerimine. Ma tahtsin alati olla olemas nende jaoks, kes seda soovisid ja vajasid. Tihtilugu pöörduti just minu poole , kui oli tekkinud riid ning vajati lepitust või keda eirati mängus või kui tunti end kurvana. Nii palju, kui ma mäletan, olen ma alati tahtnud aidata teisi inimesi ning ma ei salli tõrjuvat käitumist inimeste suunal, kes on mingi põhjuse pärast teistsugune (välimus, probleemid perekonnas jne.). Kui ma märkasin, et noritakse ja kiusatak...
Tööõnnetuste ennetamiseks tuleb tööandjatel kehtestada ohutusjuhtimise süsteem, mis hõlmab riskihindamist ja järelevalvet. Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega Iga paari minuti järel sureb Euroopa Liidus keegi tööga seotud põhjustel. Igal aastal saab tööl vigastada tuhandeid töötajaid. Meestega juhtub rohkem tööõnnetusi kui naistega. Noortega juhtub tööõnnetusi palju rohkem kui muudes vanuserühmades; eakatega juhtub rohkem surmaga lõppevaid tööõnnetusi. Tööõnnetuste arv on suurem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Tööõnnetuste arv on suurem teatud sektorites, sh põllumajanduses ja ehituses. Öösel juhtuvad tööõnnetused lõpevad surmaga sagedamini kui muul ajal juhtuvad tööõnnetused. Kõige tavalisem tööõnnetuse liik on haavad ja pindmised vigastused. Vahetustega tööl juhtub tööõnnetusi rohkem. Müra
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia , sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika instituut EAKATE ELUKVALITEET EESTI ÜHISKONNAS Referaat TARTU 2012 Rahvastiku kiire vananemine ja oodatav eluea tõus on tinginud selle, et käesolev aasta on kuulutatud ,,Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastaks 2012". Seoses sellega on hakatud rohkem rääkima vananemisest ja eakatega seotud probleemidest. Viiakse läbi rohkem eakatele mõeldud üritusi, konverentse ja teostatakse uusi uurimusi. Eesti ühiskonnas on kahjuks kujunenud negatiivne hoiak eakate suhtes, mida võimendavad meediakanalid. Referaadi eesmärgiks on vaadelda eakate elukvaliteeti mõjutavaid tegureid. Teades täpsemalt eakate vajadusi on ühiskonnal lihtsam neid mõista ja aidata ning parandada nende elukvaliteeti. Soovin peatuda sellistel teemadel nagu tervis,
ressursse akuutravi asutustes. Paljude arvates tuleks neile võimaldada ainult vältimatut abi ja saata kiiresti tagasi tänavale. Nende seas on : (a) krooniliste ja keeruliste probleemidega isikud, kes tulevad sageli, ja on nõudlikud ja vaenulikud; (b) need, kes on emotsionaalselt häiritud või on narkootikumide ja alkoholi kasutamise probleeme ja kes tulevad pärast võitlusi või õnnetusi, on üritanud enesetappu või kokku puutunud mõrvakatsetega, ning on häiritud; ja (c) eakatega, kellel tekitavad probleeme vananemine, nagu unetus, isutus, liikumatus ja mälu, valud, alatoitumine ja emotsioonid, millega ei suudeta toime tulla (Soskis 1980). Sotsiaaltöö tegevusi seoses nende patsientidega on neli: (1) hinnata nende vajadusi; (2) tagada, et nende tervist on uuritud ja vajaduse korral ravitud; (3) vajalike konkreetsete sotsiaalteenuste osutamine; ja (4) aidata neil pöörduda asjakohaste sotsiaalteenuste, vaimse tervise teenuse või muu tervishoiu ressursside kasutamiseni
12 pakub, on taksoteenus, kuid tihti on võimalik kasutada ka spetsiaalseid (kohandatud) liiklusvahendeid, eriti puudega inimestel. Kui transporditeenuse kasutamise vajadus väljub kohalikust teeninduspiirkonna alast, võimaldatakse eakale inimesele transporditoetus ka erinevate omavalitsuste vahel liikumiseks. (Kirch, M) Kokkuvõttes on Eesti eakate elukvaliteet teiste Euroopa Liidu riikide eakatega võrreldes madalam. Kõige olulisemateks elukvaliteeti alandavateks teguriteks on vanemate inimeste halb tervis ja toetavate teenuste ebapiisav kättesaadavus. Samas on aktiivse ja eduka vananemise mudeli rakendamine Eestis toimunud suhteliselt edukalt. Paljud terved ja toimetulevad pensioniealised inimesed jätkavad töötamist ja leiavad soovi korral sobivaid vabaajategevusi. 13 Kokkuvõte 2009
ortoosid või teip. Ravi lõppfaasis on ortoosil ja teibil julgestav, distsiplineeriv ja meelde tuletav funktsioon. Igal ortoosil on oma kindel näidustus, seda saab määrata ainult sporditraumadega kursis olev ortopeed. Krooniliste mikrotraumade spetsiifika, ravi probleemid. 1. Kontingent. A. Erinevused vanuses, sellest sõltuvalt on füsioloogilised ja anatoomilised erinevused suured. Lastel elastsed luud ja ülimobiilsed liigesed võrreldes eakatega. B. Spordiga tegelemise erinevad tasemed. Tippsportlased treenivad ja võistlevad maksimaalsetel koormustel, organismi erinevad osad riski piiril. Harrastussportlased, kes osalevad ka võistlustel. Tase ei vasta alati ette seatud lootustele ja ootustele. Harrastussportlased, kes ei kontrolli oma tervislikku seisundit regulaarselt ega teavita end organismis toimuvatest muutustest. Endised sportlased, kes enam regulaarselt ei treeni, kuid tahavad siiski vahetevahel võistelda. 2
Haiget mitte jätta üksinda. Enne pesemist anda haigele kindlasti võimalus tühjendada põis. ET NAHK VÄGA ÄRA EI KUIVAKS, PESTA HARVEM JA TEOSTADA ROHKEM OSALIST PESEMIST. Iga päev pesta neid nahapiirkondi, mis saavad märjaks nägu, suu, käed, kaenlaalused ja suguelundid. Pesemiseks kasutada sooja vett (kuum hävitab normaalse floora). Vee soojust mõõdetakse küünarnukiga, sest läbi kinda ei tunne õiget temperatuuri. Temperatuuri valikul arvestada kindlasti ka haigega, eriti eakatega, sest neil on kuuma ja külma tundlikkus vähenenud. Kõige parem viis on pritsida natuke vett käele ja jalale. Pesemise järjekord on põhimõttel ,, puhtamast mustemani". nägu juuksed käed kaenlaalused rindkere selg jalad suguelundite pesu Suguelundite pesu teostatakse vastavalt vajadusele, aga vähemalt kord päevas. Käed ja jalad pestakse laia rahuliku liigutusega, et kiirendada vereringe tegevust. Pindmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
