Turundus juht Personali spetsialist Majandusjuht Raamatupidaja Spordiosakonna juht Vahetuse vanem juht Spordiinstruktor Spordiarst Administraator Haldustöötaja 14 3 3 Massöör
● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkonna sport. Enne treenimist vajalik tegevus ● Tervisekontroll - enne, kui alustad treeningutega, peaksid olema kindel, et sinu tervislik seisund on treenimiseks turvaline. Pere- või spordiarst aitab kindlaks teha, kas sinu füüsiline seisund on valitud spordialaks sobiv. Liiga tihti vigastatakse end treeningutel, kuna nende füüsiline seisund ei olnud vastavaks koormuseks valmis või neil oli mõni muu terviseprobleem, millest varem ei teatud. Meetod ● Treenida tuleb aastaringi. Umbes 3-4 korda nädalas, sest iga pikem paus viib saavutatud taseme alla. ● Tuleb koostada harjutamisplaan:
4. Ebaõnnestumised ü Rangluumurd enne Nagano olümpiat 1998. a ü Positiivne dopinguproov Salt Lake City olümpia eel ü Korduvad haigestumised 5. Kristina suusatiim ü Smigun Team loodi 1999. a ü Täiendatud 2006. aastal, enne Torino olümpiat ü Tiimi kuuluvad: Ø Mänedzer: Kristjan Thor Vähi; Ø Treenerid: Anatoli Smigun, Inge Braten; Ø Määrdemehed: Michael Hasler, Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera; Ø Spordiarst: dr Mihkel Mardna; Ø Massöör-hooldemees: Meelis Albert; Ø Psühholoog: Mare Pork; Ø Kokk ja abiline: Rutt Smigun. 6. Kristina ja ajakirjandus ü Karjääri alguses vältis igal võimalikul moel ajakirjandust ü Tänaseks on Kristina kehtestanud täpsed reeglid ü Halvustavad artiklid, kuna ta ei ole sõnaosav ja on liiga emotsionaalne Kokkuvõte ü Kristina tee olümpiakullani on olnud pikk ja nõudnud eriti suurt võitlusvaimu
vähene tervisespordiharrastus. Kõigi inimeste täisväärtuslik elu eeldab aga võimete mitmekülgset väljaarendamist ja nende võimalikult täielikku realiseerimist, sealhulgas ka heas kehalises vormis püsimist, tervist. Töö eesmärk on põgusamalt tutvuda tervislike eluviiside ning tervisespordi vajalikkusesega noore elus. Töö ülesehitamiseks on kasutatud Juhan Ungeri, Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kergejõustiku õppetooli professori ning spordiarst ja professor Rein Jalaki koostatud materjale. 4 Tervisespordi vajalikkusest noore elus Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e maili
Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve. (Treenitud sportlastel võib olla ka vahe 10 lööki). Aeroobne treening Aeroobse läve ümbruses treenides paraneb organismi võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd.
üritamist. On kolm võimalust LT määramiseks või kontrollimiseks: spordilabori meetod, Sally Edwardsi meetod ja MBA meetod. Spordilabori meetod Kardiaaltesti võib teha liikurrajal või trenazööril. On tähtis, et paastuksid paar tundi enne testi (vere glükoos võib testi tulemusi mõjutada) ja sa peaksid olema välja puhanud. Test algab kergel tempol pedaalides või kõndides. Iga kolme minuti tagant tõstetakse liikurraja või trenazööri kiirust ja raskust astet. Spordiarst jälgib südamelöökidesagedust samal ajal kui intensiivust tõstetakse. Samal ajal hingad sa torusse, mis on ühendatud väljahingatud õhu analüüsistaator. Analüüsistaator mõõdab välja hingatava NO2 mahtu, et määrata kui palju kardiovaskulaar süsteemi poolt töödeldud hapniku hulka. See on maksimaalne hapniku hulk või VO2 max. Test kestab kuni sa enam ei su suuda jätkata ja oled sunnitud lõpetama. Kõrgeim saavutatud HR number on sinu maksimum.
soorituste vahel tarbida spordijooke mille naatriumisisaldus on suurem. · Viimaseks uuriti, et kas treenerite arvates tasub sulgpalli mängida või on see riskantne mäng vigastuste tekkimise poolest? Treener Tooming ütles, et loomulikult tasub, sest kes riske ei võta ei saavuta kunagi midagi. Iga sport võib olla sama riskantne. Treener Tarto arvas, et sulgpall ei ole riskantsem, kui teised sportmängud. 3.4.3 Arst Uurija esitas spordiarst dr.Egle Seppole 9 küsimust. · Esiteks, mis on arsti arvates kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis? Arsti arvates on enamuses vigastusi seotud käega, valdavalt õlaliigestega. · Teiseks palus uurija arstil loetleda enamlevinumad vigastuste tekkepõhjused? Ta vastas, et näiteks ülekoormusvigastuste põhjuseid ei ole kunagi üks, ikka on tegemist mitme faktori kokkulangemisega, kas vale tehnika, võimete ülehindamine, vale
Lõpus tehakse kokkuvõte. 2) Milline seos on vastupidavustreeningul, aeroobsel töövõimel ja ,,sportlase südamel"? Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoormus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnikku) koormavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on põhiliselt südamemaht, kuid ka südamesein. 3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus 30-50 lööki/min. 4) Kus on soovitatav sõudjatel läbi viia koormusproov? 5) Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks? Rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised ja reumaatilised Südamelihase põletik
"Kas treener peaks oskama kunstlikku hingamist teha? Aga kehalise kasvatuse õpetaja? Või inimene, kellel on südamehaige lähedane?" Teine võimalus, kuidas äkksurmasid sportlaste puhul miinimumini viia, on korrapärane arstlikus kontrollis käimine. 1998. aastal kirjutasid Eesti spordimeditsiini tohtrid eeskirja, millal ja mida sportlaste puhul kontrollima peaks. Seal seisab, et regulaarselt spordiga tegelev inimene peab arstlikus kontrollis käima vähemalt korra kuue kuu jooksul. Spordiarst doktor Rein Jalak aga tõdeb, et Eestis pole mingeid reegleid, kuidas kontrollida, et kõik nõuet täidaksid. "See asi on täiesti reguleerimata! Ma olen kohanud ühte sellist noorte korvpallitreenerit, kes ütles mulle vastu: "Aga milleks seda vaja on?" Korvpalliklubi Rakvere PK treener Aivo Erkmaa kinnitab, et ka tema teab treenereid, kes kontrollist viilivad. "No see on kallis ju. 1500 krooni nägu." See tähendab 15 korvpalluriga klubile aastas 45 000-kroonist "kulutust".
Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat, 4-8 nädalat enne regulaarsete treeningutega alustamist, terviseuuringud 1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need
eesootavatel mängudel. Kuni Torino olümpiaks valmistumise ajani kuulusid Kristina tiimi: 1. mänedzer Kristjan Thor Vähi; 2. treenerist isa Anatoli; 3. ema Rutt, kes aitas kodus ja laagrites söögilaua eest hoolitseda; 4. massöör-hooldemees Meelis Albert; 5. määrdemehed Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera. Enne olümpiat liitusid Kristina suusatiimiga veel neli olulist inimest: 1. spordiarst doktor Mihkel Mardna, kelle ülesandeks sai hoolitseda Kristina tervise eest ja käia dopingukontrollis kaasas; 2. psühholoog Mare Pork, kes hoolitseb Kristina vaimse seisundi eest; 3. norralane Michael Hasler, kes hoolitseb suuskade eest; 4. norralanna Inge Bråten, kes sai Kristina teiseks treeneriks. Spordiarsti lisamisega tiimi loodeti vältida Salt Lake City olümpial dopingusüüdistuse tõttu toimunud ebaõnnestumist
- väsimus, kestev düsbalanss. Düsbalansi teket aitavad ära hoida: - pidev uute liigutuste spordimetoodiline arendamine - korrapärane üldkehaline ettevalmistus - koormuseelne ja järgne venitusharjutuste läbiviimine - lihastasakaalu regulaarne kontroll, vastava treeninguprogrammi täitmine - intensiivse koormuse ja taastumise optimaalne vahekord - õige rühi säilitamine harjutustel. Düsbalanssi aitab ennetada hooldemeeskonna koostöö · spordiarst/ortopeed diagnoos pärast ortopeedilisi uuringuid ja lihasteste · füsioterapeut liikumisravi harjutused, stretching, lihastreening · treener üldkehaline ettevalmistus, optimaalne jõutreening · sportlane pidev "nõrkade kohtade" täiendav treening. Lihasdüsbalaansi ennetamiseks on tähtis regulaarne lihashooldus: - massaaz - venitusharjutused - külmageelid, vanniõlid - taastumisseadmed infrapunasaun, tervisekapsel, energiakookon jne.
Keskus Ants Nurmekivi Kristjan Port Tiia Randma pedagoogikateaduste kandidaat bioloogiateaduste kandidaat Eesti Kaubandus Tööstuskoda Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Tallinna Ülikooli kehakutuuriteadus- treeninguõpetuse instituut kond Lennart Raudsepp Gunnar Männik Kaivo Thomson liikumis ja sporditeaduste doktor Spordiarst pedagoogikateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Bioloogiateaduste kandidaat Tallinna Ülikooli kehakutuuri- treeninguõpetuse instituut teaduskond Euroopa Spordipsühholoogia Föderatsiooni (FEPSAC) juhatuse liige
annaabi.ee 
