„Terviseõpetus” arvestustöö (0)

Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool)

Koostas: Liivi Hiienurm, TH3

1. Toitumine

Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit . Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol . Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale.
Tervisliku toitumise 7 põhireeglit:
1. Toit peab olema mitmekülgne
2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu
3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini
4. Toidus enam kiudaineid
5. Vähendada suhkru kogust toidus
6. Tarbida vähem keedusoola ( sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g)
7. Tarbida vähem alkoholi
Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise. Toiduenergia ja energiakulu peavad tasakaalus olema, et kehakaalu normis hoida. Peale kalorite hulga tuleb ka jälgida, millest toit koosneb. Igal ainel oma tähtsus ja erinevaid aineid tuleb manustada nii, et need oleksid tasakaalus. Süsivesikud ja rasvad on energiaallikad, valgud on organismi nn ehitusmaterjaliks, vitamiinid, mineraalid , ja mikroelemendid mõjutavad meie ainevahetust, vedelik transpordib aineid organismis ja omab olulist rolli termoregulatsioonis. Kui mõnda ainet on liiga vähe, siis vastavas funktsioonis tekib häire ja see viib terviseriketeni.
Süsivesikud annavad üle poole organismile vajalikust energiast (ca 55%). Süsivesikurikkad toiduained on üldiselt ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad. Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda . Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. Süsivesikurikkad toiduained on täisteraleib, kartulid , riis, pastatooted, kaerahelbed, nisuhelbed, müsli, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl ja siirup, spordijoogid, teraviljatooted.
Kiudained ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, kuid on toidus väga vajalikud. Need suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist, seovad ohtralt vett, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, tekitavad täiskõhutunde. Toit peab sisaldama 25 – 30 g kiudaineid päevas. Kiudaineid esineb kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades, nisukliides jne. Saame vajaliku koguse kätte ka värsketest puu-, kaun - ja juurviljadest.
Valgud on toidu tähtsamaid koostisosi. Valgu täiendav manustamine lihasjõu suurendamiseks ei ole teaduslikult tõestatud, aga valgud on tähtsad ainevahetuses. Valkudel on organismis eelkõige ehituslik, plastiline ülesanne ja need koosnevad inimorganismile vajalikest amiinohapetest. Parim lahendus kõigi vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine.Kehalisel koormusel toimub valkude lagundamine, taastumisperioodil valgu süntees. Head valguallikad on liha, kala, piim ja piimatooted, munad (loomsed) ja sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jm (taimsed). Parima toiteväärtuse annab loomse ja taimse valgu kombinatsioon. Valgu imendumist soodustab teravili koos piima, munade või kaunviljaga.
Rasvad on organismi suurim energia allikas ja moodustavad nahaaluse rasvkoe külma ja kuuma vastu. Tänapäevases ühiskonnas on toidu rasvasisaldus liiga suur. Spordiga tegeleja peab vältima rasva varjatud kulul (šokolaad, pannkoogid, friikartulid, rasvas praetud road). “Vähem rasvast liha ja vorsti, rohkem kartulit ja leiba”. Liha tuleks süüa magedat ja väherasvast. Eelistada tuleks küllastamata taimeõlisid.

2. tervislik toitumine – aedvili

Aedvili annab meie tervise heaks mineraalaineid, mikroelemente, kiudaineid, bioflavonoide. Neis on valdavalt vähe kaloreid, palju vedelikku ja kiudaineid. Soovitatakse süüa toorelt ja keedetult, hea on mõlemaid segamini süüa. Regulaarne rohelise aedvilja söömine aitab parandada mälu, keskendumist ja reaktsiooni ning on hea südamele ja vereringele.

• Hapukapsast kutsuvad ameeriklased tervise eliksiiriks. Selles on palju c-vitamiini. Üle päeva süüa 3 lusikatäit hapukapsast ja oleme vähem haige. Sellel on ka hea toime ajule, südamele, verele, soolestikule.
  
• Värske herne söömine tugevdab vaimset töövõimet, hoiab meid kauem noorena ja mõjub hästi silmadele.
  
• Kartul on odav, energiavaene ja viib kahjulikud ained organismist välja. Kurgil on hea toime toidu seedimisele, palju vedelikku ja tervislikke mineraalaineid.
  
• Kurgi söömine viib organismist välja kahjulikud ained.
  
• Kõrvits tugevdab immuunsust, aitab stressi vastu, tugevdab närve, südant, vereringet ja lihaseid.
  
• Küüslauk on kui elueliksiir. See langetab vererõhku, aitab väsimuse vastu, parandab verevarustust, tugevdab südant, hoiab ära veresoonte lubjastumist, hoiab madalamat kolesterooli sisaldust, parandab seedimist. Soovitatakse süüa vähemalt 2 viilu päevas.
  
• Oliiviõli aitab maksahaiguste, kõrvetiste, põletuste vastu. Peale külma talve aitab kohaneda algava kevadega.
  
• Porgandi söömine aitab päevituda, tugevdab immuunsust. Sellel on hea toime nahale, aitab stressi vastu ja parandab nägemisvõimet. Keedetult ja aurutatult porgandeid süües on tervisele toime parem kui toorelt.
  
• Porrulaugul on hea toime maksale ja sapiteedele, aitab põiehaiguste vastu ja hoiab vere vedelamana. Soovitatakse süüa koos teiste aedviljadega.
  
• Punapeedil on hea toime immuunsüsteemile ja see langetab vererõhku. Mahl aitab lõhustada rasvarakke. Punapeedil on hea toime köha ja nohu vastu.
  
• Redis puhastab suuõõnt, kõri ja nina. Sageli süües aitab vältida külmetushaigusi ja toimib väsimuse vastu, hea toime südamele ja närvidele.
  

USA teadlased soovitavad:

• kaunvilja söömine toimib hästi rasva põletamisele
  
• pähklid väikeses mahus langetavad meie söögiisu
  
• mustikad, sõstrad, vaarikad, murakad teevad meid saledamaks, pärsivad söögiisu ja toimivad ülekaalu vastu
  
• hea toime on ka viiel redisel päevas
  
• kurgid teevad meid saledaks, igal nädalal süüa ühe päeva jooksul vaid kurke
  
• vedelikku juua iga tunni järel – üks klaas koos vähese sidrunimahlaga, nii langeb meie söögiisu kiiresti.
  

Kollane ja oranž laudlina suurendavad kehakaalu langetada soovijatel hoopis söögiisu. Hästi toimib sinine. Sinine taldrik, sinine tass, sinine laudlina ja inimene on peagi saledam .

3. Tervislik toitumine ja puuviljad

Süües piisavalt aed- ja puuvilju oleme tervemad, saledamad, heas tujus ja justkui nooremad. Et tervislikult toituda, soovitatakse iga päev süüa kaks peotäit aedvilja ja puuvilja. Süüa just värskena ja toorelt. Veega pestes mitte kaua seisma jätta, muidu lähevad paljud ained kaduma. Liha põhitoiduna võiks süüa nädalas 2 - 3 korda. Kala peaks sööma enam kui liha. Peale liha söömist võiks süüa ka ananassi, mis aitab kaasa loomse valgu seedimisele. Kehakaalu hoidmiseks tuleb tarbida vähem rasva ja väga vähe suhkrut, olla kehaliselt aktiivne. Iga tunni järel klaas vett juues saame vähem kaloreid kuid täidame oma mao. Salatit süües kasutada oliiviõli, päevalilleõli, seesamiõli, nisuiduõli jm. Võid ja margariini kasutada vähem.
Tervisliku toitumise tagab meile täisteratoodete söömine (koos riisiga, müsliga, kaerahelvestega). Päeva tuleks alustada just müslit süües. Iga päev on soovitavad ka täisteratooted, riis. Magustoitu mitte palju süüa, muidu tekib ülekaal ja hammaste kahjustus. Suhkru asemel võiks süüa aedvilja ja puuvilja.
Söömist tuleks alustada esmalt just puuvilja söömisega. Puuvilju süües oleme vähem haige. Puuviljades on ka palju mahla, mis aitab janu kustutada. Neil on ka hea toime seedesüsteemile, vereringele, limaskestadele. Hommikul ärgates soovitatakse süüa õunu aeglaselt närides. Nii paraneb imendumisvõime. Enne magama jäämist tagab üks õun hea une. Õunu ei tohiks külmalt süüa.
Puuviljad mõjuvad tervistavalt. Soe sidrunimahl aitab meid näiteks külmetuse ja gripi vastu. Avokaadi on tõhus looduslik ravim halva tuju vastu. Õnnetunde allikaks on rohke kiudainete sisaldus, seega peale banaani söömist me ei ole enam närviline ja masendunud. Palju ravimeid tarbides võib kaaliumi sisaldus organismis langeda ja tekkida kõhupuhitus. Granaatõun aitab selle vastu. 4 kiivit päevas annab vajaliku C vitamiini sisalduse. Peale sööki kirsse süües tugevdame hambaid.
Maasikad sisaldavad palju rauda ja toimivad väsimuse vastu. Mangode söömine aitab siis, kui oleme päikesele tundlikud, kui me ei ole kasutanud päikesekreemi või oleme olnud kaua päikese all. Suvel saame mangot süües kiiremini pruuniks. Sinine värvaine mustikates toimib hästi meie silmadele. Juba 20. saj algul soovitati nii vanainimestele kui vähekeskendunud koolilastele süüa pirne, kuna see aitab keskenduda. Ploomides on palju rauda, lisaks tugevdab nägemist ja parandab elujõudu. Apelsinid aitavad stressi vastu, ennetavad külmetushaigusi, langetavad kõrget vererõhku ja neist saame ca 10% kiudaineid. Mandariinid ennetavad liigeste ja lihaste valusid.
Rabarber tugevdab närve, elujõudu ja juukseid, kuid neid ei soovitata toorelt süüa. Sobib tükeldamine ja kuuma vette panek. Süüa näiteks koos pudingu, vaniljekastmega, riisipudinguga. Sidruni ained kaitsevad meid keskkonna mõjude vastu. Veel aitab sidrun ära hoida tselluliidi tekke ja omab head toimet on nägemisele. Sõstrad toimivad organismi keskkonna mürkide vastu, tugevdavad närve ja rahustavad. Greibid viivad alkoholist, sigarettidest ja ka kohvist mürkained välja. Organism vajab vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente. Me saame need ka kuivatatud puuviljast. Hommikul ärgates end nn tuimana tundes aitab 2 – 3 spl kuivatatud puuvilja. Neid võib süüa kui on vaja pikalt autos istuda ja ka lapsed peaksid koolipingis väsimust tundes kindlasti neid sööma.
4. Tervis ja vigastuste esmaabi
“Tervis on inimese täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte vaid haiguse ja põduruse puudumine”. Tervis sõltub paljudest asjaoludest, peale õige toitumise veel näiteks organismi genotüübist, arengu võimalustest lapse eas, elu- ja töötingimustest, läbipõetud haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel).
Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal , valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool peaksid lastele õiget toitumist õpetama juba varakult, kuna siis ei kinnistu lapsel halvad harjumused, millest on hiljem raske vabaneda.
Kehaline aktiivsus on organismile väga kasulik. See tugevdab meie töövõimet, parandab meeleolu ja tugevdab psüühikat. Koormus on samuti oluline, kuna tugevad elundid ja nende hea koostöö on hea tervise aluseks. Liikumisvaegus põhjustab ülekaalulisust, tühihäireid, südame infarkti , kroonilist väsimust, unehäireid ja kõrget vererõhku. Vähese treenituse ja vananemise vahel on korrelatsioon - bioloogiline vanus on tervisesportlasel 10 -20a. Madalam.
Kui vigastuse puhul ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, tuleb kinniste, ägedate vigastuste puhul alustada kohe meetmetega turse ärahoidmiseks. Kehtib K – K – K reegel: külm + kompressioon + kõrgele ( vigastatud jäseme tõstmine üles ). Lisaks R - rahu, puhkus. Esmalt on vaja vähendada verevoolu , milleks sobib hästi külmaravi. Soojaprotseduurid ( alkoholikompress, parafiin, elektriravi, massaaž ) on vastunäidustatud.
Külma toimel ahenevad veresooned ja väheneb valuaisting. Külmaga mõjustatakse kuni 12 minutit, siis tehakse 10 minutit paus, alustatakse uuesti külmaga jne. Külmaraviks võib kasutada erinevaid vahendeid – jääkuubikute või jääpakiga masseerimine, jäävesi, jääkäterätt, jäävann, külma aerosoolid , jäägeelid. Külmaravi vahendite puudumisel võib kasutada ka käepäraseid külmetamisviise - talvel sokk lumega, jääpurika või lumega hõõrumine, kraanivesi, külmutuskapis olev liha, hoidmine vastu külma seina, toru.
Paranemise kiirus oleneb suurel määral esmaabi kiirusest peale vigastust. Kiire külmaravi kõrval on sama oluline vigastatud piirkonna kompressioon, tavaliselt elastse sideme näol. Kompressiooni avaldab ka spordijalanõu. Soovides vähendada verevoolu vigastatud piirkonnas ja turse suurenemist tõstetakse jäse kõrgasendisse ja hoitakse 1-2 päeva jooksul nii kaua kui võimalik.
Peale vigastust tuleks inimene vastavalt vigastuse suurusele kas saata koju, haiglasse või kutsuda kiirabi . Kui vigastuse iseloom ei nõua arstile saatmist, siis tuleks jätkata külmaraviga kuni valu kaob, asetada peale rühtside paariks tunniks, hiljem fikseeriv side. Peale vigastust tuleb endale anda puhkust 1 –2 päeva või kuni sümptomid kaovad ära. Kindlasti ei tohi vigastatud piirkonda koormata.

5. Seljavigastused ja harjutused nende ennetamiseks

Maailmas on palju miljardeid inimesi seljavaevustega. 80-90% seljavaevustega inimesi on ka depressioonis. Seljavalu võib põhjustada suure amplituudiga kiirete ja järskud liigutuste tegemine, mis mõjub kahjustavalt lülisambale. Samuti võivad veel põhjuseks olla teiste elundite ja seljalihaste haigused, anomaaliad lülisambas. Raskuse tõstmisel, keha järsul pööramisel, kiirel asendi muutmisel või saades lööki selja pihta võib tekkida seljalihaste ülevenitus ja põrutus. Keha painutamisel tekib siis terav valu. 80% seljavaevustest tekivad nõrkade seljalihaste tõttu, seega lihaste tugevdamine aitab seljavalu ennetada. Võimlemine parandab lülisamba stabiilsust ja tugevdab kehatüve lihaseid.
Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Halb rüht mõjub halvasti mitte ainult väljanägemisele, vaid ka tervisele. Halva rühi korral väheneb hingamisreserv. Nõrgenenud kõhulihaste toimel võivad kõhuorganid alla vajuda sa seeläbi tekivad sapipõie ja soolestiku talitlushäired. Veel võib halb rüht tekitada valusid nimme piirkonnas, häirida põlveliigeste keskseisu (see loob eeldused X- ja O – jalgade tekkeks) ja häirida lihaste lõõgastumist. Rühihäirega inimesel on vigastuste oht suurem.
85% inimestest pole sümmeetrilise kehakujuga. Rühihäirete peamised põhjused on keha raskuskeskme muutus kasvuspurdi ajal, vale tööasend, suutmatusest keha stabiliseerida tekkinud kehatüve lihaste nõrkus ja lihaste asümmeetriline areng (näiteks tennisistidel). Rühihäirete ravi oleneb raskusastmest. Kehahoiakut korrigeerib ravivõimlemine, massaaž ja ka toetav korsett. Valu nimme piirkonnas tekitavad selgroo alumiste nimmelülide vaheketaste muutused. Seda ravib puhkus, soe vann , valuvaigisti, tugikaitse, venitusharjutused ja massaaž. Nimmevalu ennetamiseks tuleb kindlasti tugevdada selja ja kõhulihaseid ning magada kõval alusel, kuna siis on koormus nimmelülidele väiksem.
Lihaste düsbalanss on ebatasakaal lihaste nõrkusest või lühenemisest. See võib tekkida ühekülgsel koormusel, kestval staatilises asendis istumisel (näiteks autos),   lihaste alakoormuse korral (nõrk lihasjõud ), lihaste vale koormuse korral, traumajärgselt ja toetusaparaadi nõrkuse korral. Valulikkuse ja psüühiliste vaevuste ennetamiseks tuleb hoida selg sirge, tõmmata kõht ja rinnakorv sissepoole ning hoida turi ja pea sirgelt.
Lihased võivad lüheneda, kui kehalisel koormusel ja ka väsimusseisundis lihastoonus oluliselt suureneb ning peale kontraktsiooni ei taastu lihastoonus otsekohe. Lühenenud lihas võib rühihäiret tekitada. Hoidefunktsiooniga lihased tõmbuvad aeglasemalt kokku ja reageerivad ülekoormusele lihastoonuse tõusu ja lihaste lühenemisega. Võib tekkida nõgusselgsus, põlvekedra kõrgseis ehk “hüppaja põlv” või hüppeliigese liikuvushäire – ahhillodüünia. Dünaamiliste liigutustega seotud ja seetõttu enam kiirete lihaskiududega faasilised lihased reageerivad nõrgenemisega (näiteks kõhulihaste nõrkus).
Mitmed kehalised harjutused tekitavad ülemäärase pinge lülisambale, kahjustades lülisid ja sidemeid. Vanasti kasutatud kõhulihaste harjutused ei koormanud mitte kõhulihaseid, vaid niude – nimmelihast, mis kuulub nn. lühenevate lihaste rühma. Selle harjutuse järjepideva praktiseerimise järel, kui selja- ja kõhulihased on liiga nõrgad, nimmelihas lüheneb ja tõmbab selgroo paigast ära (altpoolt liiga kumeraks).Metoodiliselt valed venitusharjutused võivad kasu asemel hoopis kahju tuua, seepärast on oluline teada, kuidas harjutusi õigesti teha ja kuidas harjutus mõjub. Oma tervislikku seisundit ja rühti saab kontrollida erinevate testide abil. Kui teed tihti sarnaseid harjutusi tasuks üle kontrollida, kas teed harjutusi ikka õigesti, milliseid lihaseid see harjutus treenib ja kuidas neid lihaseid peale treeningut venitada.

6. Südame– vereringe ja hingamise haigused

Vererõhk on rõhk, mille tekitab südame pumpamine eelkõige suurtes arterites . Süda pumpab verd veresoontesse, veresoontes tekib rõhk ja seda saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Eristatakse ülemist ja alumist vererõhku. Ülemine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige kõrgem rõhk vatsakeste kokkutõmbel. Alumine vererõhk on suure vereringe suurte arterite kõige madalam rõhk vatsakeste lõõgastumise ajal. Normaalne ülemine vererõhk täiskasvanul on kuni 130 mmHg ja alumine on kuni 85mmHg. Seda tähistatakse 130/85 mmHg
Kõrgvererõhu tõbi on vereringehaigus, millega kaasneb vererõhu tõus üle 140/ mmooli/l ja suurtes arterites on vererõhk pidevalt normaalsest kõrgem. Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seega tihenenud. Süda peab rakendama suuremat jõudu, et suruda veri läbi ahenenud veresoonte ja varustada kudesid hapnikuga samal tasemel. See on südamele lisakoormus, kahjustab veresooni ja kiirendab lubjastumist. Südant verega varustavate veresoonte ummistus viib insuldini. Kõrge vererõhk võib tekitada südamelihase infarkti, kroonilist südame puudulikkust, aju veresoonte kahjustust, dementsust, silmakahjustusi.
Kõrget vererõhku tekitavad valed toitumisharjumused (rasvumine, liigne kehakaal), rohke keedusoola ja alkoholi tarbimine, suitsetamine , vähene liikumine, psüühiline stress , pärilikud tegurid, insuliini nõrgenenud toime kudedele, neeruhaigused, hormonaalsed häired. Kõige suuremad ohutegurid on stress ja liigne soola tarbimine. Suureks riskiteguriks on normaalse töö- ja puhkerežiimi eiramine. Haiguse algperioodil võib esineda peavalu, peapööritus, kohin kõrvus. Paraku jäetakse need sümptomid tähelepanuta või seostatakse muude haigustega. Üldine enesetunne võib püsida aastaid normaalsena, kuid samal ajal südame ja veresoonte kahjustus suureneb. Kui tunned tugevat peavalu, pearinglust ja iiveldust, valulikke torkeid südame piirkonnas ja pulss on tavatult kiire, siis tuleb kutsuda koheselt kiirabi, mitte oodata pikalt perearsti vastuvõttu.
Et südameveresoonkonna haigusi ennetada, on vaja vererõhku regulaarselt kontrollida. Kõrgvererõhu haigus võib olla pärilik, seega kui suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe, siis tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas. Tihedalt tuleks vererõhku kontrollida ka siis, kui südame- või ajuinfarkti või vererõhu näitajad on regulaarselt piiripealsed.
Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi tekib südamelihase verevaegusest ja hapnikuvaegusest. Riskiteguriteks on pärilikkus , kõrge vererõhk, suhkruhaigus, suitsetamine, vere kõrge kolesterooli tase. Haigusvormid on südame infarkt, -rütmihäired, -talitluse puudulikkus, -seiskumine. Südame infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. See on südamelihase kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävineb. Põhjuseks valdavalt pärgarterite ahenemine või ateroskleroos.
Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin , mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga , kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga.
Südamelihase põletik tekib viirusinfektsiooni ajal või järgselt. Südamelihase töövõime ja koormustaluvus langeb, tekib väsimus . Taastumine võtab aega mitmeid kuid ja koormus on sel ajal vastunäidustatud. Ennetamiseks tuleb haigena mitte treenida, taastuda korralikult kroonilistest haigustest ja ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid.
Veresoonte haigustest on levinuimad veresoonte laienemine ja ahenemine. Veenikomud on aienenud veenid, eriti säärtel ja reitel. Säärtel on näha sinakate lainemustritena. Need võivad olla sümptomiteta, kuid jalad väsivad, kuid võib ka tekkida veenipõletik. Neid põhjustab pikaajaline seismine samas asendis. Alajäseme veenikomude vältimiseks tasub liikuda rohkem ja vähem seista. Tööstusriikides levinud (10 – 15% elanikkonnast) kui loodusrahvastele on see peaaegu tundmatu haigus.
Arterilubjastuse ehk ateroskleroosi korral on rasvained ladestunud arteri siseseintele. Veresoonte sein pakseneb, vererõhk suureneb ja inimesel on suurem südameataki või ajuhalvatuse võimalus.
Tähtsamad verehaigused on kehvveresus ehk aneemia (sh. rauavaegusaneemia), leukeemia ja hüübimise süsteemi haigused. Aneemia on maailma kõige levinum verehaigus, mille korral on veres hemoglobiini tase liiga madal. Seda võib põhjustada äge verekaotus – trauma , verejooks , hüübehäire, krooniline verekaotus. Levinuim aneemia alavorm on rauavaegusaneemia, mille korral on organismis liiga vähe rauda. Sõmptomiteks võib olla õhupuudus , valu rinnus, südame kloppimine, kahvatu või kollane nahk, haprad juuksed, luude valulikkus, peavalu, peapööritus, mäluhäired, erutuvus, nõrkus, isutus, iiveldus , kõhuvalu, oksendamine , kõhukinnisus, kõhulahtisus , keelepõletik, neelamishäired. Ravimiseks tuleb suurendada toidus raua kogust.
Astma on hingamisteede põletikuline haigus, mille korral tekib erinevate ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine. Seda iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus, hootine köha, sitke röga eritus. Hoo ajal on raske just väljahingamine. Hoogusid põhjustavad allergeenid , külm ilm, suitsulõhn, kehaline koormus. Astmaravimid on aerosoolid ja pulbrid, taskuinhalaator.

7. Tähtsamad siseelundite haigused

Toidumürgitus on söömisele järgnev äge haigestumine koos iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Põhjuseks mürkide sisaldus toidus, toidu sisse sattunud mikroobid . Esimesed haigusnähud ilmnevad 8-24 t saastunud toidu söömist - jõuetus, halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik . Ohtlikud on hakklihatooted, sült , keeduvorst, maksavorst, lihapirukas ja munatooted .
Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru. Kõrvetised tekivad peale söömist, pikali või kummargil asendis. Kui esineb harva, võib kasutada raviks soodat. Ennetamiseks süüa korraga vähem ja toit hästi läbi närida, kohvi tühja kõhuga mitte juua, pärast söömist mitte kohe pikali visata .
Maohaavand on mao limaskesta kahjustus, mis ulatub läbi limaskesta lihaskihi. Sel puhul on mao limaskesta kaitsevõime langenud ja kahjustavate tegurite (maohape, mõned ravimid – aspiriin jm) toime ülekaalus. kohe peale söömist tekib valu ülakõhus ja see vaibub kõhu tühjenedes. Valu võib kiirguda ristluu piirkonda ja rindkeresse.
Hepatiidi puhul eristatakse A, B ja C hepatiiti. Jaotub ägedaks ja krooniliseks. Ägeda hepatiidi puhul on sümptomiteks väsimus, isutus, ebamäärane kõhuvaevus, naha kollasus, ka palavik, liigesevalu, kõhulahtisus, oksendamine, uriin on tumedam, roe on heledam, nahasügelus. Äge A hepatiit tekib viirusega saastatud vett juues, toitu süües, mustade kätega. Peiteperiood on umbes 30 päeva. Inimene on nakkusohtlik 2-3 nädalat enne ja 1-2 nädalat pärast haiguse sümptomite ilmumist. Krooniliseks see üle ei lähe. B ja C hepatiiti haigestutakse kokkupuutel vere ja kehaeritisega, sugulisel teel, emalt lapsele sünnituse käigus. Peiteperiood on kuni 6 kuud. Äge B –hepatiit võib muutuda krooniliseks.
Ülekaalulisust põhjustab liigsöömine. Põhjused on sisemised ja välimised . Sisemised - ainevahetus on aeglane , kõrge rasvhapete metabolism , ülihea söögiisu (võib süüa kõike ja kogu aeg). Välimised põhjused - võimalus süüa palju ja head toitu, kergesti omandavate energiarikaste süsivesikute rohkus, vähene kehaline aktiivsus. Ülekaalulisus tekitab rasvumist, mis avaldab suurt koormust liigestele ja südame-vereringele, raskendab soojusvahetust, tekitab enam vigastusi ja haigusi. Kõhu ümbermõõdu riskisuurus on naistel 88cm ja meestel 102cm. 50% kogu maailma rahvastikust on ülekaalulised .
Suhkurtõbi ehk diabeet on krooniline ja eluaegne haigusseisund, mida iseloomustavad tugev janu ja rohke uriinieritus. Seeditud süsivesikute pääs rakkudesse on häiritud, glükoosi pääsemiseks verest rakkudesse on vajalik insuliin . Süües toodab pankreas alati paraja koguse hormoon – insuliini, mis aitab tekkinud glükoosi viia verest rakkudesse. Diabeedi puhul aga insuliini tootmine pole piisav või on lõppenud. I tüüpi ehk noore ea suhkurhaigus on 5% juhtudest. Autoimmuunhaigus – immuunrakud hävivad organismis ekslikult toodetud antikehade rünnaku tulemusena ja insuliini tootmine langeb või lausa lõpeb. II tüüpi suhkurhaigus on seotud vähese kehalise aktiivsuse, vanuse ja perekondliku eelsoodumusega . See viib samuti insuliini defitsiidini, kuid aeglasemalt ja astmeliselt. Kõhunääre võib veel insuliini toota, kuid insuliin ei suuda rakke glükoosi sissepääsemiseks avada. Aastatega insuliini tootmine väheneb ja lõpuks kaob.
8. Tugi-liikumisaparaadi vigastused
Tugiliikumisaparaadi (TLA) vigastusi võib tekitada ebaõige tehnika treeningul, ebaratsionaalne treeningu planeerimine , treenimine väsimuse foonil , liialt suuremahuline treening või kehaline töö, liialt suur koormuse intensiivsus, vähene taastumisprotseduuride kasutamine. Põhjuseks võib olla ka väsimus, haigus, spordialale mittevastav toitumine, taastumisvahendite ja protseduuride vähene kasutamine. Vigastused tulenevad ka keskkonnatingimustest, nagu sportimine kõrgmäestikus, liiga kõrge või madal temperatuur ja õhuniiskus .
Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel ja nendeks on luumurrud , venitused, rebendid , põrutused jm. Krooniliste ehk ülekoormuse vigastuste põhjuseks on korduvad koormused, mis ületavad organismi koormustaluvuse või varasemast vigastusest mitte paranemine. Ülekoormuse põhjuseks võib olla väljaravimata vigastus, vale sporditehnika, liigne kehakaal, treenimine väsimuse foonil, liiga tugev koormus, ühekülgne koormusoormuse ja puhkuse vale vahekord .
Ülekoormussündroomi põhjuseks on mittevastavus sidekoe individuaalse koormustaluvuse ja kehalisel koormusel saadava koormuse vahel. TLA passiivne osa kohaneb kehalise koormusega aeglaselt ( kõõlused , sidemed, kõhred , luud ). Aktiivne osa (lihased- ja südame – vereringe) kohanevad märksa kiiremini. Ühekülgse ja liialt intensiivse koormuse korral lihasmass suureneb, elastsus ja venivusaste väheneb. See koormab liigselt kõõluseid, sidemeid ja liigeseid . Kroonilisi ülekoormusi põhjustavad anatoomilised iseärasused, nõrk lihasjõud ja lihasjõu asümmeetria. Vigastuste ennetamiseks aitavad pidev arstlik kontroll (tervisehäirete ärahoidmine ja kiire ravi, kehalise töövõime määramine, ületreenituse vältimine ) ja ortopeediliste abivahendite kasutamine (nt. Põlvekaitsed võrkpallis).
Põrutused tekivad otsese löögi või kokkupõrke tagajärjel, kaasneb valu, väiksem või suurem turse, verevalandus. Raviks on esialgu külmaravi (jääkott, külma aerosool, jäägeel jne.), rõhtside, alates 2.-3. päevast võib alustada kompresside ja soojaprotseduuridega.
Liigest ülemäära venitades, sirutades või painutades tekib liigesekõhre ja liigest tugevdavate sidemete venitus. Kaasneda võivad veel sidemete osaline või täielik rebenemine, verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Valu, turse ja verevalumi tõttu on vigastatud liigese liikuvus piiratud.
Lihasvigastused tekivad sagedamini lühenenud ja jäigastunud lihaste korral, kui venitusharjutustele ei pöörata küllaldast tähelepanu. Põhjusteks võivad olla löögid, kokkupõrked, äkiline jõuline liigutus. Lihasrebestus võib tekkida löögist pingutatud lihase piirkonda või lihase liigsest pingutamisest. Lihasrebestus võib olla osaline või täielik. Täielikul rebendil tuleb kannatanu saata haiglaravile. Lihase rebenemine põhjustab tugevat valu, kahjustunud lihase väliskuju muutumist, osalist või täielikku liikumispiiratust. Lihasrebendiga kaasneb turse ja verevalandus, kõõluse lähedastel rebenditel on verevalum väiksem.
Lihaskramp on äkiline tugev ühe lihasrühma kokkutõmme, mille puhul iigutamine ei ole enam võimalik. Ennetada aitab korralik eelsoojendus, süsivesikurikas toit, küllaldane vedelik, magneesiumivaegusest hoidumine (tabletid jne). Lihaskrampe võivad põhjustada ka aled tehnilised liigutused, ebasobiv riietus, jalanõu või pinnas. Krambis olevat lihast peaks venitama (ise või kaaslase abil 7-10sek, soovitavalt 20-30sek). Seejärel hõõruda jalasäärt ja põlveõndrat jääkülma veega.
Kõige sagedasem liigesehaigus on artroos . Artroos algab kõhrkoe kulumisega, mis toob kaasa elastsuse languse. Liigesepilu kitseneb, luudeotsad võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese ebastabiilsus. Liigesel tekib üleliikuvus ja tulemuseks võib-olla liigese deformatsioon. Liigese kulumise tekitavad liigesekõhre nõrkus, liigestuvate luude väärasendid, ainevahetushäired, pärilikkus, traumad , ülekoormus, ülekaal jm. Esmalt tekib väsimus, alles seejärel valu. Liigeste ümber tekivad nn paksendid , liigest toetuvad lihased nõrgenevad. Algul kahjustub kõhr, hiljem juba luud.
Achilleuse kõõlus on sagedaseim ülekoormussündroom alajäsemetel. Sümptomiteks valu ja turse kõõluse piirkonnas. Valu suureneb koormusel, eriti mäkkejooksul. Kergel juhul vaja rahu - asetada kannakopsik kandluu alla, jalga ei tohi koormata. Tugevama valu korral teha eriravi.
Osteoporoos ehk luukoe hõrenemine on sage luukoe haigus. Kasvab luumurdude teke suhteliselt väikese trauma korral, häirub tasakaal regulaarselt toimuva vana luukoe lammutamise ja uue luukoe tekke vahel. Riskitegurid osteoporoosi tekkeks on suitsetamine, kõhn ja habras kehaehitus, pärilikkus, vähene kehaline aktiivsus, vale toitumine (toidus kaua olnud vähe kaltsiumi), ülemäärane alkohol, palju kohvi ja kokajooke.