bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga. Südamelihase põletik tekib viirusinfektsiooni ajal või järgselt. Südamelihase töövõime ja koormustaluvus langeb, tekib väsimus. Taastumine võtab aega mitmeid kuid ja koormus on sel ajal vastunäidustatud. Ennetamiseks tuleb haigena mitte treenida, taastuda korralikult kroonilistest haigustest ja ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid. Veresoonte haigustest on levinuimad veresoonte laienemine ja ahenemine. Veenikomud on aienenud veenid, eriti säärtel ja reitel
sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal, kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c-vitamiin). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits, meliss, päraku küünlad(astelpaju, Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim-apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l
voolimine, kompressioon, friktsiooni, liigesemobilisatsiooni jne. Eesmärk väljendab vajadust menetluseks: soojendus, parandada lihastasakaalu, parandada liigesliikuvust jne. Kui on vajadus teha võitluseelne massaaz ja eesmärgiks on soojendada, parandada verevarustust, kasutatakse selliseid tehnikaid nagu pindmine friktsioon, kompressioon, raputamine ja venitamine. Kui on vaja teha võistlusjärgset massaazi ja eesmärk on parandada sportlase taastumist väsimusest, kasutatakse selliseid võtteid nagu voolimine, sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse vigastatud sportlasega, võib eesmärgiks olla tugeva armkoe formeerumine, sel juhul kasutatakse tehnikaid nagu voolimine, kompressioon ja lihase ristikiu friktsioon, millele järgneb külmaravi. Primaarsed mõjud osutavad sportlase füsioloogilistele ja psühholoogilistele seisunditele, kaasates: 1. paranenud vedeliku tsirkulatsiooni 2
M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik i kontrollmehhanism >90 mmHg iseloomustab sümptomid, pärgarterid on vereringest kahjustus, mis s arterite rahuolekus või lupjunud ja sellest põhjustatud, tekkinud
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik). Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim) Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus
Peamiseks loote hemolüütilise tõve põhjuseks on reesuskonflikt. Harva tuleb ette juhtumeid, mil loote hemolüütilist tõve põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon. Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr? Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres. Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon. Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus. Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi.
düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus.
koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla". Võib puberteedieas taandareneda. Ravi on operatiivne, tonsillotoomia hüpertroofiliste mandlite eemaldamine kurgukaartest väljaulatuvas osas Või tonsillektoomia (kogu kurgumandli eemaldamine, subkapsulaarne). 6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Äge tonsilliit on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Iseloomulik on neelu
koos ninaneelu- ja keelepäramandli hüpertroofiaga. Kaebused: Kurgumandlid takistavad mehhaaniliselt hingamist ja neelamist (,,suudlevate mandlite sündroom"-mandlid ulatuvad keskjoonel kokku). Moonutavad häälekõla, ,,täisuukõla". Võib puberteedieas taandareneda. Ravi on operatiivne, tonsillotoomia hüpertroofiliste mandlite eemaldamine kurgukaartest väljaulatuvas osas Või tonsillektoomia (kogu kurgumandli eemaldamine, subkapsulaarne). 6. Äge kurgumandlite põletik: kliiniline pilt, ravi põhimõtted Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Äge tonsilliit on ägeda põletiku väljendus tonsillides. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Kaebused: Ägeda tonsilliidi puhul esinevad üldsümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus
tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne.
hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti n. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased lõdvestuda ja tulemuseks võivad olla lihaste ülekoormus, lihasvalud. Joostes aga liigselt üle kanna, eriti veel põrutuskindla jalanõu puudumisel, põrutatakse liigselt põlveliigeseid, puusaliigeseid, lülisammast, ka siseelundeid. Jala mahapanek maandumisel toimub põlvest veidi kõverdatud jalaga, mis aitab pehmendada lööki jala kokkupuutel maapinnaga ja vähendab pidurdavat mõju maandumisel. Liialt suur kõverdus põlveliigesest omakorda raskendaks uut äratõukeliigutust ja jooksutempo langeks. Sammupikkus peaks olema kindlasti stabiilne.
Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
LAKUNAARNE ANGIIN Algul koguneb lakuunidesse seroosne, pärast lümfifolliikulite lähkemist mädane eritis. See satub vähehaaval lakuunist mandli pinnale, moodustades valkjaskollaka täpilise katu. T – 39-40 °C, kulg on raskem kui follikulaarsel angiinil, üldnähud on samad. Mesofarüngoskoopial on nähe hüpereemilised, turses kurgumandlid. Algul on katt lakuunis, edasi kattub mandel kollakasvalkja katuga. Põletik kestab kui 5 päeva, tervistumine 2-3 nädalat RAVI Voodirežiim, AB-ravi, kuristada kummeliteega. Toit võiks olla pehme, vedel, vitamiinirikas. Kaelale soe side. PARATONSILLAARABSTSESS EHK KURGUPAISE Tekib 4-5 päeva pärast angiini põdemist, ilmuvad uuesti kurguvaevused ja palavik tõuseb. Põletik on levinud läbi kurgumandli kapsli ümbritsevale kohevale sidekoele.
.......................... lk 14 Pea vigastused .................................................................................................... lk 16 Toitumine ja kehaline koormus ........................................................................... lk 17 Spordivigastuste üldiseloomustus Tavaliselt nimetatakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel või planeeritud treeningutel. Nende nimetuste alla käib ka harrastusport ja meelelahutuslik sport. Erakorralisse meditsiiniosakonda sattuvatest juhtumitest on pooled spordivigastused. 2 Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused
32. HINGAMINE JÕUSAALI TREENINGUL? Hingata tuleks vastupanu ületavas faasis e pingutuse ajal välja ja vastupanu langetavas e järelandvas faasis sisse v oida lihtsalt harjutuste ajal suu veidi avatud. 33. ERINEVAD KORDUSED, PUHKUS JA EESMÄRGID JÕUTREENINGUL? kordused Mida arendab? puhkus Vastupanu 1-6 maksimumjõud 3-5 min 100-85% maksim`st 6-12 põhijõud 1-4 min 10-20 Valmisoleku treening 0-1 min 12-20-------) 85-50% 10-15 Algaja maksimumist 15-20 Jõuvastupidavus 0-0,5 min 20-0% maksim`st 20+ lihasvastupidavus 34.MIS ON ÜLETREENING? Kui organism: lihased, närvisüsteem pole järgmiseks treeninguks piisavalt puhanud. TASAKAALU NIHKUMINE TREENINGU, VÕISTLUSTE JA ORGANISMI TAASTUMISE VAHEL. 35. ÜLETREENINGU SÜMPTOMID? Kaob huvi treenida, tulemuste langus, kiire väsimine, unehäired, apaatia, isutus, seedehäired,
...................................................................................... 6 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom........
Söögitorusisesed: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised. Söögitoruvälised: respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust, mõru või hapu maitse suus. Tüsistused: Ösofagiit, peptilised striktuurid, söögitoru haavandid, Barretti söögitoru, söögitoru vähk, respiratoorsed komplikatsioonid (köha, astma, pneumoonia, fibroos), häälepaelte ja hammaste kahjustused. Diagnostika: Prooviravi kui PPI ravi toimel kaebused taanduvad, siis GERD Gastroskoopia (+/- söögitoru limaskesta biopsia) 24-tunnine pH monitooring Söögitoru manomeetria Ba-neelamistest (Rö) peptilise striktuuri või haavandi diagnostika L-A klassifikatsioon: Rahvusvaheline klassifikatsioon refluksösofagiidi endoskoopilise leiu kirjeldamiseks. LA
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1
(Sol. Furacillini, kummelitee, KMnO4 lahusega kurgu kuristamine) Ägeda tonsilliidi tüsistused. paratonsilliit (nii aeroobne- kui ka anaeroobne infektsioon) peritonsillaarne abstsess parafarüngeaalne abstsess retrofarüngeaalne abstsess mediastiniit neerude, südame, liigeste kahjustus tonsillogeenne sepsis Kroonilise tonsilliidi lokaalsed ja üldised sümptomid. Krooniline tonsilliit on kurgumandlites esinev pidev põletik, mis on tekkinud ägedate tonsilliitide tagajärjel (permanentne kahjustus) ja kui ei ole toimunud täielikku paranemist. NB! Tonsillide välimus on haigusepisoodide vahel väga varieeruv (nn „süütud mandlid“ või ka täielikult fibroseerunud), seega on anamnees väga oluline. Kui ägedat tonsilliiti võib esineda igas vanuses, siis krooniline tonsilliit avaldub põhiliselt nooremas täiskasvanueas. Krooniline kurgumandlite põletik tekib tavaliselt sageli
Täiskavanutüüpi reumatoidartriit õige nimega seropositiivne polüartriit veres esineb reumatoidfaktor; haigestunud liigeseid vähemalt 5 Psoriaatiline artriit nahapsoriaas ja liigesepõletik kui nahapsoriaasi ei ole, siis küüntemuutused, viinersõrm või lähisugulastel psoriaas Lülisambapõletik teise nimetusega entesiitidega artriit, spondüliit liigesepõletik ja entesiit ehk kõõluste ja liigesesidemete kinnituskohtade põletik. Kui esineb vaid viimane, peab olema ka vähemalt kaks järgnevatest tunnustest: sakroiliidi (nimme-ristluuliigeste põletiku) valu ristluus; HLA-B27-positiivsus, seronegatiivne lülisambapõletik (spondüliit) lähisugulastel, silmapõletikud, üle 8-aastane poisslaps. Muud haigusvormid 4 TUNDEMÄRGID Noorte liigesepõletiku esimene tunnus on tavaliselt hommikune liigesejäikus. Jäikus võib
või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROKi liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalivõitja maade lipud. Võidutseremoonial osalevad ka võõrustava maa vabatahtlikud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata. Füüsilise tegevuse mõju organismile (tervisesport) Aeroobne treening-See on seda tüüpi treening, mis paneb lihaseid rohkem hapnikku kasutama. Regulaarse treeningu tulemusena viiakse lihastesse regulaarselt üha enam ja enam hapnikku ning need muutuvad tugevamaks. Aeroobse treeningu tulemusel kasvab ka punaliblede hulk sinu veres. Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks
erinevas tempos ja erineval määral. Kui mõnda keha funktsiooni piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile valgusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele ainuomasele pärilikule informatsioonile. 3 4) Milline on optimaalne treeningkoormus? Treening peab ületama seniseid kohanemise piire. Lihtsamalt öeldes- treening peab olema väsitav ja mõnikord isegi valus ning põhjustama koormatut funktsiooni tagavas struktuuris mõõdukaid kahjustusi. Olulisemad ealised iseärasused 1) Miks on lapsed kergemini üle kuumenevad ja kergemini alajahtuvad kui täiskasvanud? Oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem. Lapsed eritavad vähem higi. 2) Milles seinseb südame treenitavus? Süda suureneb ja löögimaht kasvab. (Lapse süda töötab ebaefektiivselt, tehes vähema tulemuse nimel suhteliselt
on need rütmihäired n.ö. ,,healoomulisemad) ja ventrikulaarseteks e vatsakeste piirkonnast pärinevateks. Vatsakeste tasemel rütmihäirete puhul on suur oht vereringe häiretele kuni tugevate rütmihäirete puhul võib tekkida vereringe seiskumine. Kõige sagedasem rütmihäire on kodade virvendusrütmia iga südamelöögi vahe on eri pikkusega. Virvendusarütmia kõige tavalisem põhjus on kõrge vererõhk. Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos. Üheks sagedasemaks rütmihäireks on ekstrasüstolid e nn vahelöögid. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil. Eriti nooremas eas võivad (supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma olulise põhjuseta ning sel juhul on
! Neuroloogilise leiu analüüs kus on kahjustus? Motoorika häired: halvatused, liigutushäired, tasakaaluhäired (väike aju halvatuse korral nagu joobes). Kortikaalsed sündroomid. Mis piirkond on kahjustatud? Peaaju ja funktsioonid. Otsmikusagar: intelligents ja inhibeerimine. Kiirusagar: õpitud oskused. Oimusagar: kõne, lõhnatundlikkus, kuulmisega seotud funktsioonid. Kuklasagar: nägemisfunktsioonid. Kompuuter-tomograafia. Põhineb röntgen kiirgusel. Efektiivne erakorralises töös. Trauma, insult. Magnet-resonantstomograafia. Põhineb magnetväljal. Täpsem kui KT. inimene peab olema torus. EEG. Aju biovoolude uuring. Kasutatakse erinevate hoogude puhul. ENMG. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustut. Elektoneuromüograafia. Perifeerne närvisüsteem (seljaaju eesmine sarv, närvijuur, närv, sünaps, lihas). Provokatsioonitestid. Füüsiline koormus. Tilt-test (autonoomsed häired). POTS. Ortostaasi talumatus. Füüsilise koormuse talumatus. Hulgi kaebusi.
Kliinik: sümptomid hilja ja mittespetsiifilised, neelamistakistus. Metastaasid lümfogeenselt Diagnoos: 1. kaebused, 2. endoskoopia biopsiaga, 3. piltdiagnostika Rö, KT, MRT Ravi: 1. kirurgia ja proteseerimine, 2. kiiritus Söögitoru kontrasteerimine Söögitoru patoloogiad Gastriit (äge ja krooniline) Äge gastriit Põhjused: peamiselt eksogeensed: liigsöömine, põletikuvastased ravimid (ASA), riknenud toiduained, alkohol, toksiinid trauma, shokk, operatsioonijärgne seisund Patogenees: mao limaskesta pindmine kahjustus kuni erosioonideni Kliinik: isutus, iiveldus, oksendamine, röhayised, rõhumine ülakõhus, ebameeldiv maitse jne Diagnoos: kaebused, endoskoopia, histoloogia Ravi: põhjuste kõrvaldamine, antatsiidid Profülaktika: põhjuste vältimine Krooniline gastriit (1) Mitu klassifikatsiooni, jaotatakse: A-tüüp e. autoimmuunne gastriit, mis lokaliseerub mao korpuse osas. Põhjust ei teata. Patogenees:
kirsid, apelsinid jms), kala, linnuliha ja lahjad piimasaadused, eelistage tatart, kaerahelbeid, kliisid (näit kliisep). Täisteraleiba. Ei tohi süüa kõhtu liiga täis. Ärge sööge söögiaegade vahel. Kui tühi kõht häirib, nosige õuna, pirni või porgandit. Alkoholiga ei tohi liialdada. Liikuge rohkem ja regulaarselt. Vajalik võibolla kehaline koormus (kõndimine, jalgrattasõit, pallimängud, suusatamine jms). Füüsiline treening arendab lihaseid, kiirendab ainevahetust. Parandab see südamevereringe seisundit. Vältida järske tugevaid pingutusi. Koormust tõsta sujuvalt. Võiks alustada kasvõi kahe 20minutilise kõnniga nädalas. Enne kui otsustate alustada regulaarseid füüsilisi treeninguid, eriti vanemas eas, käige kindlasti arstlikul kontrollil. Kõige parem on lihastreeningu, aeroobika ja madala rasvasisaldusega dieedi kombinatsioon. Raskematel juhtudel soovitab arst ravimeid. Orlistaat pidurdab toidurasva
neuron sealt sisekihnuni ja lõpuks jõuab ajukoorde. Kahjustussündroomid · Perifeerse närvi kahjustus koos tundehäirega esineb motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt. Põhjustavad: polüneuriit, kompressioonisündroomid (survest närvile), trauma. · Närvipõimiku kahjustus kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia (puutetundlikkuse vähenemine) või anesteesia vastaval innervatsioonialal ja valud. Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes. · Seljaaju tagasarvede ja väätide kahjustus dissotsieeritud tundlikkusehäire, mis on temperatuuri- ja valutundlikkus. Seljaaju tagaväätide kahjustuse puhul on kahjustunud süvatundlikkus. Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess.
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi Koostaja:Maris Paas Õde 2013 II rühm Juhendaja: Eve-Merike Sooväli, õppejõud- lektor Sissejuhatus Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a). I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989).
Korralik hügieen Kurguvalu Lastel enamasti viiruslik haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustades seal põletikku. haigustekitajaid palju, tuleb eristada bakteriaalsest põletikust. Viirusliku kurgupõletiku kaebused Kurguvalu Nohu Köha Silmapõletik Kõhulahtisus Nahalööve Halb enesetunne Kõrge palavik Nakkus levib käte vahendusel (nakkusohtlik 3-4 esimest haiguspäeva) Neelumandli põletik e tonsilliit Äge algus Neelu tagaseina, kurgukaarte,kurgunibu, kurgumandlite punetuse ja turse. Kurgu- ja neelamisvalulikkus - Kõrge palavik - Eksudaat tonsillidel (bakteriaalse põletiku puhul mandlitel mädakorgid) - Kaela eesmiste lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus - Peavalu - Lihasvalu Väsimus ja isutus Enamasti haigestuvad koolieas lapsed Kuidas aidata kurgupõletikus last Kui tegemist bakteriaalse põletikuga on näidustatud antibiootikumid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
