Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem päästelöögid Siinus arrest · Siinus sõlmest ei teki impulsse Pikk paus, järgneb päästelöök Enneaegne kodade süstol (APC) · Koja müotsüüdist · Varem kui siinus sõlmest tulev · QRS normaalne Enneaegne ventrikulaarne süstol (VPC) · Vatsakese müotsüüdist · Lai QRS kompleks · T-sakk suur ja vastupidises suunas kui QRS kompleks Supraventrikulaarne tahhükardia (SVT) · Rohkem kui 4 APC-d järjest Kodade fibrillatsioon (AF) · Tahhükardia · P-sakke pole · QRS normaalne Ventrikulaarne tahhükardia (VT) · Rohkem kui 4 VPC järjest · Suured laiad QRS-kompleksid Ventrikulaarne fibrillatsioon · QRS kompleksi ei ole · Asüstoolia
(nekroos) ning tihke. Neljas tase on juba nahaaluste koede söestumine, ning surm. Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Elektrilised poletused 1. Voolu sisenemis- ja valjumisavad võivad jääda märkamatuks, sest on väikesed. 2. Väline vigastus väike, sisemine suurem. 3. Tüsistusena tekib voolu läbiminekul müokardist ventrikulaarne fibrillatsioon taaselustamise juhend. 4. Kannatanu eemaldamine vooluringist peab toimuma enda jaoks ohutult. 5. Kannatanu südamerütmi monitoriseerimine, sest olemas rütmihäirete tekke oht. 4 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. 2.1. Elektritraumade põhjustajad
Sügavamad põletused esinevad ka pingetel üle 1000v. Elektrimärgid tekivad voolu sisenemis- ja väljumiskohtades hea kontakti korral elektrivooluga. Naha metalliseerumine toimub voolu keemilisel ja mehaanilisel koosmõjul. Metalliosakesed tungivad naha alla kontakti kohas. Nahk saab metalli värvuse. Suurused, milles oleneb elektrikahjustuse iseloom: voolu liik - vahelduvvool, alalisvool. Inimese keha läbinud voolu tugevus - väärtused erinevatel kahjustuste astmetel. Südame fibrillatsioon - inimese süda püüab hakata kokku tõmbuma sama sagedusega kui on voolusagedus. Suurused - Mõju aeg - mida pikem on mõju, seda suurem on tõenäosus vooluga resonantsi sattuda. Voolu sagedus - kõige ohtlikum on vahelduvvool sagedus 50-60hz kuni 150hz. Voolu tee läbi organismi - Kõige ohtlikum on kui vool läheb läbi südame ja kopsude - seega siis peast kätte või jalga, ühest käest teise või käest jalga. Vool 0,1 A võib käest kätte või käest jalgadesse
alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus.
alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada a Hingamise lakkamine hingamislihaste krambi tõttu a Südame seiskumine südamelihase krambi tõttu a Südame vatsakeste fibrillatsioon ja selle tagajärel südame seiskumine. Fibrillatsiooni vallandamiseks piisab voolust 70mA käest kätte või 20A otse läbi südame a Luumurrud lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest Elektrivoolust tingitud põletused Inimese keha takistus Inimese keha juhib elektrivoolu. Tegemist on mittelineaarse takistusega st. takistuse suurus sõltub pingest. Mida suurem on pinge, seda väiksem on takistus.
tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on hästituntud närvisüsteem, teiseks aga elektrisüsteem, mille toimimine ja väljund on atomaarselt aatomite ja rakkude tasandilt. Viimast on nimetatud auraks ehk väljaks inimese sees ja ümber. Sellele unikaalsele energiale on antud ka teisi nimesid praana, chi, elujõud
Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus vahelduvvool, mA alalisvool, mõju iseloom mA 0,5 - 1,5 5-7 tundelävi 8-10 20-25 lihaste krambid, võib
3. Jälgi naha värvust, kehatemperatuuri ja higistamist: a. Hallikasvalge ja jahe nahk on seotud kudede halva vereringega ning südame väikese minutimahuga b. Jahenev perifeeria võib olla suurte vigastuste või madala vererõhu tunnus 4. Kontrolli südame löögisagedust, võimalikke rütmihäireid: a. Löögisagedus ei ole <50/min või >100/min, ventrikulaarsed rütmihäired, vatsakeste fibrillatsioon jne Uuringud 1. Monitori ühendamine patsiendiga või pidev südame töö jälgimine EKG-monitori kaudu 2. EKG ehk südamefilm, ka V4R-lülitus vajalik 3. Algul mõõda vererõhku sageli: a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1
· Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus.
-BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED: HÜPOGLÜKEEMIA · Eelneva patoloogia puudumisel on toime suhteliselt nõrk. · Ohtlikud diabeetikutel, kellel kõrvaldavad hüpoglükeemiast tingitud sümp. närvisüsteemi aktivatsiooni. · Takistavad hüpoglükeemiast tingitud nähtude avaldumist higistamine, südamepekslemine, treemor. -BLOKAATORID Propranolool · Näidustused: arteriaalne hüpertensioon, stenokardia, atriaalne fibrillatsioon, tahhüarütmiad, müokardi infarkti järgne kompleksravi, migreen, treemor · P.o.manustamisel imendub täielikult, kuid läbib maksapassazhi, biosaadavus ~30%; T1/2 ~4t, läbib HEBi ja platsentaarbarjääri, >90% eritub neerude kaudu metaboliitidena · Mitteselektiivne -blokaator membraane stabiliseeriva toimega ilma sisemise sümpatomimeetilise aktiivsuseta · Kõrvaltoimetest väsimus, pearinglus, uimasus, reaktsioonikiiruse
.................4 3. Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi...............................................................5 4. Elektriohutus.......................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS Elektripõletuse 4 astet I. aste tekivad lihaste krambid ilma ,et kaotaksid teadvuse. II. aste tekivad krambid ,aga teadvus kaotatakse. III. aste teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon. IV. kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Elektriga juhtuvate tööõnnetuste peamiseks põhjuseks on vigased elektriseadmed või nende hoolimatu , oskamatu käsitlemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Elektriohutuse tagamine 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga
· 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; · Vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus; · See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel.
20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel võimalik; Vähem kui 3 s vältel mõjuva elektrivoolu korral – südame fibrillatsiooni (südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine) mitte-esilekutsuva voolu tugevus; See voolu tugevus, mille ületamisel algab pöördumatu fibrillatsioon, sõltub voolu toimimise ajast järgnevalt: Voolu tugevus 250 100 75 65 6 1 mA Voolu 0.2 0.5 0.7 1 30 Üle 30 toimimise aeg s Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ametlikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks jälgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel.
inimene ei pääse vooluringist välja. Üldse eristatakse kahjustused elektrivoolu toimel kahte gruppi üks on elektrilöök ja teine elektritraumad,kuhu lähevad kõik põletused,elektrimärgid , naha metalliseerumine , silmade kahjustus või mehhaanilised kahjustused.Elektrilöök aga on jagatud astmesse: esimene aste on lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta , teine aste on sama koos teadvuse kaotusega , kolmas aste on teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon ja neljas aste on kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa.[1] Trauma raskus oleneb paljudest faktidest näiteks : voolu iseloom(alalis-või vahelduvvool) , sagedus , voolutugevus ja toime kestus, keha takistus vooluga kokkupuute kohal , milline oli inimene tervislik seisund sel ajal kui oli kokkupuute .Tähtsamad
isoleerkäepidemega haaratsid ja tööriistad, isoleertangid. - kummikindad, -botikud, -kalossid, - matid jms). PIIRKONNAD piirkond 1 – voolu mõju pole tavaliselt tuntav; piirkond piirkond 2 – puudub füsioloogiliselt kahjulik mõju; piirkond piirkond 3 – lihaste krambid, hingamise häired, südamelihaste fibrillatsiooni oht; piirkond piirkond 4 – lihaste krambid, tõsised hingamise häired, südamelihaste fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2
põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust). Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: 1) elektrilöök 2) elektritraumad (põletused, elektrimärgid, naha metalliseerumine, silmade kahjustus, mehhaanilised kahjustused). Elektrilöök jaotatakse kahjustuse ulatuse järgi astmeteks: I aste- lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste- sama koos teadvuse kaotusega III aste- teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste- kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. Kõigepealt tuleb kannatadasaanu voolu alt vabastada. Voolu juhtivate osadega kokkupuutel, kui inimest läbiv vool on kõrgem krambilävest (20- 25 mA vahelduvvoolu), klammerdub inimene juhtmete külge. Tuleb
tulekustuti ?jah 21. Miks tulekustuti punane on? Et seda oleks hädaolukorrass hästi näha kaugelt(Tunni oma) Mitte ükski tulekustuti ei juhi elektrit!!!(Tunni oma) II Elektriohutus. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 1. Elektrilöök-I aste-Lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste-sama koos teadvuse kaotamisega. III aste-teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus v südame fibrillatsioon. IV aste-kliiniline surm elektritrauma-põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta paljaste kätega ega kasuta elektrit hästi jutivaid materjale, lähene kummisaabastes nt(pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112.
suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine Veresoonte silelihastele – veresoonte laienemine, vaskulaarse resistentsuse vähenemine (üldine veresoone seina lõõgastus) 9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte toonus, vererõhk (tõus) – veresooned ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid
· Mõõdukas hüpotermia 32 -28C · t kuni 30C külmavärinad lakkavad, tekib lihasjäikus ja koordinatsioonihäired, lihastõmbulused, apaatia. · t kuni 28C esineb mälukaotus, mõtlemisvõime nõrgeneb. · Sügav hüpotermia alla 28C · Süneveb apaatia ja tardumus, kaob kontakt, mõistus hämardub, lihasjäikus püsib. · Pulss ja hingamine aeglustuvad, tekivad südame rütmihäired · Alla 25,5C hingamine ja südametegevus lakkavad, südamevatsakeste fibrillatsioon, kopsutuse surm. Kuidas aidata hüpotermia korral: · Ära võta märjad riided · Kasutada tekke ja muid isolatsioonivahendeid · Säilitada patsiendi horisontaalne asend · Hoiduda järskudest liigutustest ja liiga aktiivsest patsiendiga tegelemisest · Lavale ja kuuma vanni mitte panna, soojendada temeratuuril 37C aeglaselt 0,5C/h · Pead ja jäsemeid mitte soojendada · Mitte masseerida · Alkoholi mitte anda · Mõõta kehatemperatuuri
vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega. Südamehaigusega indiviidi äkksurma risk kõrge tugeval kehalisel koormusel. Äkksurma põhjused: hüpertroofiline kardionüopaatia. Südame diastoolse täitumise häired- enamast sümptomiteta, hingeldus, stenokardia, ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon
NB! MÕÕTMISEL TEKKIDA VÕIVAD PROBLEEMID Toone ei ole kuulda. Kontrollitakse kuulatluskohta. Kui see on õige, võib küsimus olla selles, et käsivarde on tunginud verd. Abiks võiks olla käe tõstmine hetkeks üles. Rõhk pumbatakse mansetti käe üleval olles ja lastakse siis käsi alla ja jätkatakse mõõtmist tavaliselt. Südamerütm on ebaregulaarne. Rõhku on raske määrata, kui südame rütm on ebaregulaarne ja löökide tugevus on erinev. Põhjuseks on näiteks kodade fibrillatsioon. Süstoolseks rõhuks märgitakse hetk, kui üksteisele järgnevad toonid tulevad kuuldavaks ja diastooolseks, kui põhiosa toonidest kaob. Rütmihäirete esinemine dokumenteeritakse. Manseti alla on jäänud riideid. Riided tuleb eemaldada ning mõõtmist korrata. Manseti kummiosa on liiga lühike. Tuleb leida patsiendi mõõtmetele vastav mansett. Mansett on kas liiga kitsas või liiga lai või on pandud liiga nõrgalt. Tuleb leida
Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. (8) Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad.
erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim.
kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk. Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta kuiva sidemega. Elektripõletus Väliselt on kahjustus väike, tegelikult aga esineb ulatuslik kudede kahjustus. Kuna kudede turse on suur, siis tekib verevarustuse häire ja nekroos. Lisaks võib esineda südame fibrillatsioon, lihaskrambid. Vajalik südameuuring rütmihäirete suhtes ja jälgimine 24-48h. Hospitaliseerida. Elektripõletuste klassifikatsioon: Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvaks on organismi üldseisundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvad ulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. Kaarleek = leegipõletus 1.3. Põletuse raskusaste ja sügavus
plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks RH nahaalused koed. Dielektrikuks on aga õhuke naha väliskiht (sarvkude), mille aktiivtakistus RH on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid. Inimkeha takistuse suurus muutub laiades piirides ja sõltub mittelineaarselt järgmistest teguritest: 1 Fibrillatsioon on südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine. 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus naha seisukord (kuiv, märg, puhas, vigastatud, jne); voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; kokkupuute pindala; keha läbiva voolu tugevus; rakendatud pinge;
erinevad vigastused. Hooletuse tõttu võivad juhtuda erinevad kukkumised või kokkupõrked teiste treenijatega. Eriti hoolikas tuleb olla treeningutel masinatega. Õnnetused võivad juhtuda nii sinu kui ka teiste hooletuse tõttu (Sporteri kodulehekülg). Kõige halvemal juhul võib treening lõppeda äkksurmaga. Äkksurma saabumise tõenäosus füüsilise koormuse korral on küll väike, kuid siiski ei tohi seda ohtu alahinnata. Äkksurma põhjustab südame fibrillatsioon, mille tagajärjel lakkab vereringe. Äkksurma soodustavad südamehaigused, löögid rindkere pihta või narkootikumid. Äkksurmi on ette tulnud ka Eestis (Sporteri kodulehekülg). 8 Erinevate vigastuste ja haiguste ärahoidmiseks, tuleks alustada oma seisundi testimisest. Kindlasti tuleks suhelda erinevate treeneritega ja olla teadlik võimalikest ohtudest (Jalak, Rein 2006: 49). 1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus?
esile südame pöördumatut fibrillatsiooni1. Voolu tugevus, mis kutsub esile pöördumatut fibrillatsiooni, sõltub voolu toimimise ajast. Nende suuruste omavahelised seosed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Pöördumatut fibrillatsiooni esilekutsuva voolu tugevuse sõltuvus voolu toimimise ajast. Voolu tugevus I 250 100 75 65 6 1 1 Fibrillatsioon on südamevatsakeste lihaskiudude ebarütmiline tõmblemine. 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus [1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid
Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms · Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms · Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana (elektrikud) Sümptomid ehk avaldumine: Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka
eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P-sakk
Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises (elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavad) Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustades nt närvisüsteemis muutusi (halvatust) 34. Elektrivoolu kahjustuse astmed I aste lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste sama koos teadvuse kaotusega III aste teadvuse kaotus ha hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste kliiniline surm Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kllinilise ja bioloogilise surma vahe on 78minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatanud päästa, kui teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 35. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt alla 1000V pinge korral? Kasutada kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid kasutada ei tohi.
Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus vahelduvvool, mA alalisvool, mõju iseloom mA
kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus, organismi läbinud voolutee, inimkeha takistus, inimese individuaalsed iseärasused. Voolutugevus Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Elektriohutuse tagamine
hus südamepuudulikku- individuaalne. kasutamise kohta tahhüarütmiad või infusioonilahuse sega seotud Tavaline dopamiini lastel puuduvad ventrikulaarne kontsentraati peab enne hemodünaamika algannus on 2-5 andmed ravimi fibrillatsioon, manustamist häired (sh µg/kg/min ja seda võib ohutusest ja türeotoksikoos lahjendama. hüpotensioon), mis tõsta 5-10 µg/kg/min efektiivsusest. on põhjustatud vastavalt kliinilisele
Kodade kontraheerumisel mõnikord 400-600 korda minutis, on tegemist kodade virvendusega, mis on tavaline rütmihäire. Et vatsakestesse ei saa levida enam kui paarsada impulssi minutis, sest atrioventrikulatsioonsõlme refrataaraeg tõkestab sellest sagedasemad impulsid, siis kodade kiiremini kontraheerudes levib vatsakestesse vaid osa neist impulssidest ja seepärast kontraheeruvad vatsakesed kodade virvenduse ajal ebaregularselt. Vatsakeste fibrillatsioon põhjustab vereringe seiskumise ja kiire surma. Mõnikord võib patsiendi päästa, peatades südametegevuse tugeva elektrilöögiga mõneks sekundiks. Seejärel võib müokard hakata normaalselt funktsioneerima. Vahel on mõjunud a tugev rusikalöök rindkere südame kohale päästes patsiendi elu. Kodade virvendus (Fibrillatio atriorum) · Fr variaabel · Rütm -- ebaregulaarne · P-sakid puuduvad · QRS-komplekside vahel -- virvenduslained
saabudes on südamelihas refraktaarseisus st. erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. · Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm
Kalas võivad nad muutuda veelgi mürgisemateks ühenditeks. Kogunevad maksas ,neerus ,sooleseinas ,põrnas, kuid kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Krooniliste mürgistuste korral kahjustused süvenevad. Iseloomulik on närvisüsteemi kahjustus, kohalik mõju on nõrgalt väljendunud.Ägedale mürgistusele on iseloomulik järkjärguline üleminek ärritunud seisundist, millega kaasnevad krambid ja lihaste fibrillatsioon, apaatiale ja halvatusele. Kroonilise mürgistuse korral muutub lihast spasmidest tingitud keha kõverdumine püsivaks,kalad ei sööja kõhnuvad äärmuseni. PILET 8 1)Stress, kala haigestumise kolm tingimust Stress on keskkonna või mõne muu faktori toimel esile kutsutud seisund ,mis viib indiviidi adaptiivse vastuse sellisel määral üle normi
vastakeste vaheseina, hargneb seal kaheks sääreks ja viib erutuse lõppharude Purkinje kiudude abil vatsakeste lihastele. Tavaliselt lööb süda kindlas rütmis ja teatud normaalse sagedusega, kui see pole nii, on tegu rütmihäiretega. Rütmihäired on sageli südamehaiguse tunnuseks. Rütmihäirete tüübid: · bradükardia südame löögisagedus väike · tahhükardia löögisagedus liiga suur · fibrillatsioon löögisagedus ülisuur verd enam ei pumbata, sest süda ei jõua täituda · arütmia löögisagedus kõigub pidevalt südame kokkutõmmete vahel väga erinevad ajad Kõige laiemalt kasutatavaks meetodis südame töö uurimiseks on elektrokardiograafia EKG. See põhineb sellel, et iga lihase tööga kaasnevad teatud elektrilised impulsid ja neid on võimalik täpselt fikseerida ning kas kohe monitori ekraanil jälgida või hiljem üleskirjutust analüüsida. EKG
erutumatu. Inimene seda ise ei tunne üldiselt, küll aga tunneb ta seda kompensatoorset pausi. 5. Blokaad häire erutustekke juhtesüsteemis, kus mingil põhjusel mõnd normaalset impulssi ei teki üldse. Täielik blokaad lõppeb surmaga (sest süda seisab). Osalist blokaadi võib esineda, kus nt. iga kolmas impulss ei pääse edasi vatsakestele. Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. 6. Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. ELEKTROGARDIOGRAAFIA ja selle kirjeldus (Lk. 46) Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim.
VasakuȱvatsakeseȱsegmendiȱliikuȬ (hüperkolesteroleemia)ȱ misvõimetusȱ Kõrgenenudȱvererõhkȱ(hüpertensioon)ȱ Arterilubjastusȱ(ateroskleroos)ȱ Nakkuslikȱsüdamesisekestapõletikȱ Arteriȱseinaȱrebenemineȱ(dissektsioon)ȱ (infektsioosneȱendokardiit)ȱ Kodadeȱvirvendusȱ(fibrillatsioon)ȱ Klapiproteesȱ Südameȱlimakudekasvajaȱ(müksoom)ȱȱ Mitraalklapiȱkitsenemusȱ Ajukasvajaȱ (mitraalstenoos)ȱ Unearteriȱkitsenemusȱ(karootiseȱsteȬ Uudismoodustisȱ(neoplasma)ȱajusȱȱ noos)ȱ Hiljutineȱsüdamelihaseinfarktȱ(müoȬ
annaabi.ee 
