Tippsportlane Martin Müürsepp Mina valisin korvpallur Martin Müürsepa sellepärast, et mulle meeldib korvpall. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Martin Müürsepp sündis 26. septembril 1974. aastal. Martin Müürsepp alustas treenimist 9-aastaselt ja ta treeneriks oli Andres Sõber. Korvpall on meeskonnala. Seda mängu üksi mängida ei saa. Järelikult tuleb olla ka hea meeskonnamängija. Martin Müürsepp on olnud väga hea meeskonnaliige. Ta on mänginud paljudes klubides ja meesko...
Doping- tänapäeva spordi tõsine probleem Doping spordis on viimase aja väga levinud teema, sest peaaegu igal nädalal kuuleme uudiseid sportlastest, kes on dopingu tarvitamisega vahele jäänud. Suurte võitude nimel on sportlased valmis kõigeks ja paljud atleedid valivad illegaalse tee, et saavutad see kõige teravam tipp. Kuid millega nad riskivad ja mis on selle tagajärjed sportlasele endale, tema perekonnale, riigile, spordialale ja kogu spordile? Suur osa dopingu kasutajatest ei jää vahele, sest koondistel on omad laborid, mis on sammukese dopinguküttidest ees ja see võimaldab selle, et üha enam sportlasi ei karda keelatuid aineid manustada. Pärast sportlaskarjääri lõppu hakkab paljudel dopingu kasutajatel ja sellele kaasa aidanud inimestel südametunnistus piinama ja nad ei suuda saladusi ning telgitaguseid enam enda teada hoida ja nad soovivad kõik ausalt ülestunnistada. Tänu nendele inimestele oleme tead...
Enamusel sealsetest mängijatest on olemas kontraht, mille kohaselt makstakse sportlasele suuri summasid vaid selle eest, et too esindaks vaid kindla firma riideid. Seda nii palliplatsil kui ka eraelus. On palju juhtumeid, kus neid sportlasi on avastatud kandmas mõne teise rivaalfirma tooteid ja selle tagajärjeks on enamasti üsna kopsakas trahv lepingutingimuste rikkujale. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et tänapäeva tippsportlane erineb suurel määral mineviku professionaalist. Esirinda on märkamatult tõusnud sponsorite huvid, hüved ning nendelt suunatavad rahad, tahaplaanile jääb aga sportlane ise koos tema poolt esindatava riigiga.
EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, kes jälgib spordivõistlusi. LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand.
Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga
MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K.Päts - ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas J.Tõnisson - ajalehe "Postimees" toimetaja Tartus Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 4.juuni 1884 - Eesti lipu sünnipäev 1857 - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1869 - Ärkamisaja kõrghetk Esimene Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Aleksander III - vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman - püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust
· ij tegijanimedes või liitsõnades fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt. lõplik, bors, metalne *See reegel ei kehti neljal erineval juhul: erand 1: liitsõnad: tippsportlane, kammtehnika erand 2: l, m, n, r järel ülipikk s: valss, marss erand 3: liite -gi/-ki ees: linngi, ehkki, vurrgi erand 4: liide algab sama tähega, millega sõna/tüvi lõpeb: modernne, keskkond IV VÕÕRSÕNAD 1. v, hv ja v valikul aitab ainult õige hääldus või teadmine karahvin, asfalt, vundament, fundamentaalne, salvrätik 2. f ja s kirjutatakse ainult pikalt (üks täht) või ülipikalt (kaks tähte), v.a. kaashäälikuühend, kus kehtib konkreetne reegel
peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis võetakse. Sportlane järgib käsklusi, mida treener talle annab ja millise päevakorra paika paneb. Üheks miinuseks, mis käib tihti tippspordiga käsikäes, on dopingu kasutamine.
Ja veel mulle meeldib, et ta pole alla andnud. Nimelt leedulasele Virgilijus Aleknale kaotas ta esimesest 44st võistlusest 43. See on minu arust väga suur näitaja, et isegi peale nii paljusi kaotusi ta ei andnud alla ja töötas edasi oma eesmärkide ja unistuste nimel. Nimelt ma usun, et teda ei ole tippu viinud mitte ainult füüsilised eelised, vaid ka sihikindlus ja eneseusk. Isegi saades võistlusel viimase koha, ei tohi alla anda, vaid peab hoopis rohkem pingutama. Ma ei usu, et ükski tippsportlane on võitnud kõik võistlused, millel ta on osalenud. Ja kaotus on osa spordis, mida peab ka õppima. Sa õpid rohkem kaotustest, kui võitudest. See raamat on väga inspireeriv ja mulle see väga meeildis. Mina soovitan küll seda raamatut kõikidele noor sportlastele sest see väga innustav raamat ja näitab et isegi kui sa alustad hilja spordiga tegelemisega on sul võimalus tippu jõuda.
järgimine kohe olümpiamedalit, aga need aitavad ka lihtsalt sporditulemusi parandada. Esimese asjana ütleb ta, et sporti tehes peab olema rõõmus, siis paranevad ka tulemused. Ka mina arvan, et kui sa teed midagi, mis sulle meeldib, siis oled sa ise aktiivsem. Vägisi ei ole mõtet trennis käia. Kuid kahjuks olen ma näinud inimesi, kes käivad trennis ainult sellepärast, et nende vanemad sunnivad. Teise asjana toob ta välja, et kaotust ei tohi karta. Ma ei usu, et ükski tippsportlane on võitnud kõik võistlused, millel ta on osalenud. Neid ei ole tippu viinud mitte ainult füüsilised eelised, vaid ka sihikindlus ja eneseusk. Isegi saades võistlusel viimase koha, ei tohi alla anda, vaid peab hoopis rohkem pingutama. Kolmandaks tuleb usaldada endast targemaid. Treenerid on enamasti vanemad ja kogenumad. Nad teavad spordiga kaasnevaid ohtusid ja seda, kuidas neid vältida. Samuti teavad nad, kuidas treenida nii, et tulemused paremad oleksid. Tuleb ka osata unistada
kontstruktiivset tagasisidet. Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem? Populaarsem? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võibolla sa tahaksid olla tippsportlane, aga ehk on mõistlikum püüda sel kuul parandada oma mänguoskuses kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis puudusi üles kaaluvad. Võibolla sa ei ole klassis kõige pikem ja võibolla sa ei ole priimus, aga sind on põhjust kadestada võrkpallis, joonistamises või kitarrimängus. Pea meeles igal inimesel on erinevad anded ja sinu võimed arenevad pidevalt. Siin on mõned sammud, mis aitavad enesehinnangut tõsta:
Inimkond on teadvustanud, et sportiga tegelemine pakub erinevaid naudinguid. Sportlane saab tegevusest energiat, hea toonuse ja õnnestumise puhul ka eduelamuse, tugitoolisportlane nauditavat vaatemängu, emotsioone ja oma rahvuskangelase võidu puhul ka ühtekuuluvustunnet. Tänapäeval võikski laias joones jagada spordi tegemise kaheks. Harrastajad ja tippsport. Kui harrastajate tegevus on suunatud eelkõige enda heaolu ja tervise parandamisele siis profispordi eesmärgiks on jõuda tippu. Tippsportlane Gerd Kanter on oma raamatu ,,Kõik on võimalk" eessõnas selle kõik kokkuvõtlikult koondanud: ,, Minu kodukandis Vigalas öeldakse: üle madala aia oskab astuda igaüks. Mulle pole madalad aiad kunagi sobinud. Mul on alati olnud nii, et kui on eesmärk, siis ikka suur. Olen kogu aeg tahtnud kaugemale ja kaugemale, rohkem ja rohkem." Alljärgnev referaat annab ülevaate erinevatest kergejõustiku liikidest.
Apollon (ka Phoibos; Vana- Rooma: Apollo) vana kreeka mütoloogias oli Zeusi (vana kreeka mütoloogias peajumal ning taeva - ja äikesejumal) ja Leto (vana kreeka mütoloogia titaan, Koiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa...
ning seeläbi kiiremini edasi liikuda. Peenikesedon jalad seetõttu, et need oleks võimalikult hästi ja kiiresti liigutatavad.( Lihased on suured) 5. võimsus- töötegem kiirus N=A/t (N)= 1W, 1hj 1hj= 736W 6. Maksimaalne hapniku tarbimise tase näitab organismi aeroobset võimsust. Mida rohkem inim hapnik tarbib, seda suurem on tema võimsus. Näiteks 1) kui treenimata isik tarbib trepist üles minnes 25 ml hapni 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. Vastupidavusala tippsportlane aga tarbib sportides umbes 80 ml hapnikk 1 kg kohta tema keha massist 1 minutis. 2)Jooksja treenitud kopsud võimsus suurem. 7. Joostes kulutatakse energiat jalgade kiirendamiseks ja aeglustamiseks. Ühe sammu tegemisel tagapool olev jalg kiirendab 0-st kiiruseni v ning siis aeglustub kiiruseni 0. 8. jõumoment-kangile mõjuv jõu i jõuõla keskkorrutis. Jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Valem: M=F*l (l=jõuõlg) (M)=N*s 9. Kangid on nt käsivars ja jalg (põlv) 10
ainult konstruktiivset tagasisidet. Vahel aitab, kui selgitada välja kõik ebareaalsed eesmärgid, mis sinu enesehinnangut võivad mõjutada. Kas sa soovid olla kõhnem? Targem? Populaarsem? Sportlikum? Kuigi teismeliseeas on väga lihtne tunda, et oled kehaliselt, mõistuselt või suhtlemises veidi teistest kehvem, on tähtis endale teadvustada, mida on võimalik muuta ja mida ei ole, ning võtta suund enda täiustamisele, mitte ideaalile. Võib-olla sa tahaksid olla tippsportlane, aga ehk on mõistlikum püüda sel kuul parandada oma mänguoskuses kindlaid võtteid. Kui mõtled oma puudustele, püüa suunata mõtted headele külgedele endas, mis puudusi üles kaaluvad. Võib-olla sa ei ole klassis kõige pikem ja võib-olla sa ei ole priimus, aga sind on põhjust kadestada võrkpallis, joonistamises või kitarrimängus. Pea meeles - igal inimesel on erinevad anded ja sinu võimed arenevad pidevalt. Kas ja kuidas enesekindlust tõsta?
allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Apollon oli nägus, igavesti noor. Väljendile ,,ilus nagu noor jumal" on aluse pannud just müüdid Apollonist. Gerold Dommermuth-Dudrich kirjutab temast vägagi ülevaatlikult ning põhjapanevalt järgmist: ,, Ta ei ole enam ,,nooruk" ja ei ole veel päris mees, tal on väga hea välimus, atleetlik kehaehitus, ta on sportlik, tervisest pakatav, iseteadlik, osavõtmatu, intensiivse ja pisut arrogantse silmavaatega. Tippsportlane. Loorberitega pärjatud võitjatüüp. Tegelane, kes võib armastada, aga ka vihata. Tema vaenlane ei tahaks keegi olla. Tema naeratus laseb aimata, et ta võib olla julm. Teiselt poolt on ta kiindunud muusadesse ning on suurepärane muusik. Ja veel: talle pole võimalik puru silma ajada. Ta näeb sind südamepõhjani läbi" (2004:50). Põhimõtteliselt on tegemist täiuseni viimistletud meheideaaliga, mis on isikustatud ning jumalana nimeks saanud Apollon.
" Parve-Helinurm meenutas, et just teistega koos harjutamine andis talle sportlasena väga palju juurde. ,,Koondis peaks hakkama tööle ühtse tiimina, selles peitub edu võti," kinnitas ta. ,,Liidu koondises oli just sisemine konkurents see, mis meid edasi viis, lisaks oli see motivaatoriks, et tahtsid alati treeningutel teistest parem olla." Tõnu Pääsuke Tõnu Pääsuke sündis 15. juunil 1949. aastal Tallinnas ning on üles kasvanud Nõmmel. Olles algul ka ise tippsportlane naases Pääsuke 1970. aastal Rootsis Östersundis peetud Juuniorite Maailmameistrivõistlustelt teatesõidu pronksmedaliga. Samal aastal ta ka abiellus. Ka tema naine Aita Pääsuke on suusatreener. Juba järgmisel aastal alustas Tõnu Pääsuke oma treenerikarjääri sportlaseks olemise kõrvalt. 1975. aastal lõpetas Pääsuke tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonna. Samal aastal loobus Pääsuke tippspordist ning pühendus treeneri ametile.
ISIKUTAJU Referaat Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärrita...
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tun...
Hetkel midagi välja öelda millega Ta sooviks 10 aastapärast tegeleda, on põhimõtteliselt võimatu. Kuna tänapäeva maailmas muutub ja areneb elu nii kiiresti, et ta ei oska ette ka kujutada, mis elu teda 10 aastapärast ootab. 10 KOKKUVÕTE Jõudsin järeldusesele, milline näeb välja tippsprtlase elu. Nii tavaelu kui ka trennielu. Millised on tema arvamused jne. Minu uurimustöö eesmärk sai täidetud. Sain teada kuidas elab tippsportlane Tanel Laanmäe. Töös sai läbi käsitledud osa odaviske ajaloost, Tanel Laanmäe enda eluloost, eesmärkidest, Tema argipäevadest ja tulemustest. Tanel Laanmäe on üks Eestis lootust andev noorsportlane. 11 KASUTATUD ALLIKAD T. Merila. Odavise enne ja praegu. lk 3 . http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Koolitus/odaviske_ja_pallivisketehnika_6petami ne_toomas_merila_2012_done.pdf 17.02.2015
Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaad...
(Press 2006: 234) Varasematel aastatel nimetati meediaga suhtlemise vältimise pärast Smigunide tiimi suletud süsteemiks. Tänaseks on Kristina ajakirjanike eest ei põgene, vaid ta on kehtestanud täpsed reeglid enne starti Kristina ajakirjanikega suhtlema ei nõustu ja treeningperioodil tuleb aktsepteerida pakutud kellaaega. Ajakirjanikud küll aktsepteerivad Kristina tiimi reegleid, kuid ikka ja jälle enne suuremaid võistlusi tõstatatakse küsimus miks tippsportlane ei jaga infot nii, nagu teevad seda enamus Eesti ja maailma tippsportlasi? Samas pakub emotsionaalne tippsportlane sageli oma viha või rõõmuhõisetega meediale jutuainet. Kristina väidab, et pidev meedia tähelepanu keskpunktis olemine on väikeses Eestis, kus tippsportlasi napib, ääretult raske. Järeldused, mis välja öeldud sõnadest või tehtud liigutustest tehakse, ei vasta sageli tõele. Kuna halvad uudised müüvad paremini, siis
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
· Kehakaalu kiire langus üle 4% Algav vedelikuvaegus Vähendada treeningkoormust oluliselt · Juua 400 700ml vedelikku tunnis 100 -150ml portsjonitena · Ülisuurtel koormustel väga oluline naatrium Lisada 0,9 1,2 ml /l kohta vedelikule na Soovitusi kuuma kliimaga (üle 27 kraadi) harjutamisel (G.Neumann 2003) · Enne harjutamist juua 300 - 500ml · Koormusel juua iga 20 min järel · Alustada mõõduka koormusega Tervisesportlane alla 60%, tippsportlane alla 70% parimast ajast · Kestvus 40 70min · Südame löögisagedus ei tohi olla üle 10 löögi tavalisest kõrgem · Riietus peab vastama kuumusele, niiskusele jm Süntteeiline jahutab hästi, aga kestvalt suur higistamine Kestval koormusel puuvillane otstarbekam · Peale koormust juua vedelikku koos mineraalidega, lisaks süsivesikuid Vedelikukaotus ja termoregulatsioon · Treeningul kuni 60min ja võistlusel kuni
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
piiril. Harrastussportlased, kes osalevad ka võistlustel. Tase ei vasta alati ette seatud lootustele ja ootustele. Harrastussportlased, kes ei kontrolli oma tervislikku seisundit regulaarselt ega teavita end organismis toimuvatest muutustest. Endised sportlased, kes enam regulaarselt ei treeni, kuid tahavad siiski vahetevahel võistelda. 2. Nõudluste eripära. Nõudlused oma tervisele erinevad. Tihti harrastussportlased tegelevad spordiga ka mingit vaevust eirates, siis tippsportlane eriti lapsed võib selline käitumine lõppeda püsiva tervisehäire kujunemisega või spordist loobumisega. 3. Ravi efektiivsus ja nõuannete usaldatavus. 1) Sageli vigastuse põhjus teadmata, eriti krooniliste vigastuste puhul. Tuleb teha põhjalik analüüs lähtuvalt spordiala spetsiifikast ja sportlase isiku ning sooritusharjumuste eripärast. 2) Kaebuste algust ei oska sportlane alati määrata. Tuleb meelde tuletada. 3) Patsient ei katkesta ravi ajal tegevust
Friedrich Reinholm Kreutzwald Kogus Faelmanni poolt kogutud vägilasmuistendid ning koostas "Kalevipoja"- Eesti rahvuseepose Eesti aleksandrikool Plaan luua esimene eestikeelne kool Ado Grenztein Leidis venendamises positiivseid jooni. Läks üle venestajate poole. Villem Reiman Pastor. Venestamisaegne ärkamisaja juht 4. juuni 1884 Eesti lipu sünnipäev Georg Lurich Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega. Tooge välja õige järjekord koolikorralduses? Mis muutused tulid 20. saj algul Eesti põllumajanduses? Poliitilised voolud 20. saj alguse Eestis ja tänapäevased vasted erakondade näol? Vallakoolid-külad 1-3kl Kihelkonnakoolid-kihelkonnas 4-6 Kreiskool-maakonnalinnad-7-9 Gümnaasiumid-kubermangulinnad 10-12 Piimakarja sünd Eestis
· 5% 250kcal · 25% 1250kcal · 10% 500kcal · 20% 1000kcal · 15% 750kcal · KOKKU 5000kcal Toidu kalorsus kiirusjõualadel ja sportmängudes · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 30% 1350kcal · 5% 225kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Sportlase toitumisharjumused olenevad · Sportlike eeskujude mõju o Kui tippsportlane lausub, et kasutab vaid taimetoitu ja joob hapukapsamahla, leiab see kahjuks järgijaid · Treeneri mõjutus o Tema toitumisteadmised võivad puudulikud olla o Järgitakse konkurentide juttu ja tegusid · Meedia, reklaami eksitav mõju (nt. toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi o Võimlejad, tantsijad · Lihasmassi suurendavad spordialad
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
Tavatsetakse öelda, et metafoor seob mõisteid sarnasuse alusel, kuid see pole alati päris täpne. Vahel metafoor lausa struktureerib ühtesid mõistealasid teiste terminites -- nt. sotsiaalsetel positsioonidel ei näi olevat mingit otsest sarnasust ruumivahekordadega, ometi on sotsiaalseist seisundeist otse võimatu kõnelda ilma ruumitermineid kasutamata: Mis nüüd mina, madal mees; kõrgelseisvad ametiisikud; ülemad seisused; ühiskondlik redel; valitsus kukkus eile; tippsportlane ~ -teadlane ~ -näitleja. Metonüümia on nimetava, referentsiaalse põhifunktsiooniga troop, mis toimib üheainsa mõisteala ja üheainsa kommunikatiivse stseeni (nn. skeemi) piires ja fokuseerib parima "sisendpunkti" räägitavasse. Tavatsetakse öelda, et metonüümia asendab mõisteid nende külgnevuse alusel (mõnes stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (=
silmavärvi määrav pigment või lihases kontraktsiooni kiirust määrav struktuur, ühes ajaühikus tööks vabastatava energia hulk jne. Seetõttu piisabki individuaal- sete tunnuste edastamiseks, kui DNAs talletatakse vaid valke puudutav info. Kõi- kide meie ensüümide ja retseptorite unikaalsed võimed kajastuvadki summaarselt Ka andekas inimeste omavahelistes funktsionaalsetes (ja struktuursetes) erinevustes. Umbes tippsportlane peab treenima, aga nii nagu halva tööriistaga ei saa luua maailma parimaid tooteid, võimaldavad tema treeningu ko- keskpärased valgulised "masinad" (ensüümid) kõigest keskpäraseid tulemusi. peerimine samade
ka vaadatavate filmide, harrastatavate hobide, lemmikspordiala, -näitleja, -muusika jne. osas. Tuletage meelde, kui meeldiv on kohata teist eestlast näiteks Londoni trammis. Kliendi puhul on oluline tunnustada temale meeldivat ja anda mõista, et see ka mulle meeldib. Nii luuakse sarnasus ja edasi ... Kellel on mingid erilised omadused tippsportlane, laulja, näitleja, kuulus poliitik, väga ilus, väga rikas, väga tark, musikaalne, hea kunstnik vms. Erinevate inimeste puhul võivad olulised olla erinevad tunnused- kõverate jalgadega inimesele võib olla meeldib inimene, kellel just jalad on ilusad ... Kellele mina meeldin - sellest antakse märku ja on ju raske ära öelda inimesele, kellele ma meeldin. Laused "sina kindlasti
31aastane mees, tippraamatupidaja ja finantsanalüütik Tema 25aastane naine, 6ndat kuud rase 20aastane vahetusüliõpilane Venemaalt, mees 54aastane õigeusu kiriku preester, mees, tunneb rahvameditsiini 42aastane kuulus ajaloolane ja poliitik, mees 35aastane tuntud näitlejatar, laulja ja tantsija 25 aastane relvaga turvatöötaja (relvast lahutamatu) 50aastane naine, biokeemik, ekstrasenss 28aastane meessoost olümpiakogemusega tippsportlane 18aastane gümnaasiumiõpilane, neiu Merlecons ja Ko OÜ 67 PÄÄSTMINE Vaatlusleht Teie ülesandeks on jälgida rühmaliikmete tegevusi ja grupiprotsesse harjutuse sooritamisel. Püüdke vastata järgnevatele küsimustele. 1. Kuidas kujunes rühmas juhtimine? 2. Milliseid otsustamise võtteid rühmas kasutati? 3. Kas rühmatöö käigus esines agressiivset ja alistuvat käitumist
S. “Tredje stipendiekonserten” aprill 1962, lk 8; L. Kleberg “Hörtpa Gyllene Cirkeln” sept. 1962, lk 14; “Jazz i parkerna” juuli/aug. 1965, lk 4. 294 Tundub, et sellised haruldaselt “produktiivsed” koosseisud tekivad lainetena, teatava ajaühiku tagant. Siin meenub vägisi 20 aastat hiljem Tartus tegutsenud Harvlek, kelle ridadest sirgus 1 akadeemik (Agu Laisk), 3 kõrgkooli õppejõudu (Arnold Karu, Hudo Jõgi, Rein Marvet), 1 tippsportlane (Eugen Ora), 1 tunnustatud neuroloog (Leo Ora). Nendega lühemat aega koostööd teinutest võrsus veel üks akadeemik (Hans Trass), üks professor (Edvitar Leibur) ja tuntud teleajakirjanik Andres Vihalem. Harvlek oligi järgmise põlvkonna muusikute seas tuntud kui legendaarne “akadeemikute orkester”. 295 A. Tamjärve kiri siinkirjutajale 26.07.2006. 120 Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
