Põlvevigastused (1)

Referaat
Põlveliigese vigastused:
Vigastuse teke
Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused.
Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest.
Kroonilised põlveliigese välised vigastused
1. Limapaunapõletikud
Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas.
Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu ja paikselt.
2. Sidemete põletikud
Valu tekib erinevate tegevuste puhul olenevalt sellest, millised põlvesidemetest on põletikulised.
Nn. “hüppaja” või “jooksja” põlv. Valu tekib joostes ja hüpates.
Sirutatud põlveliigesega, lõdvestatdud eesmiste reielihastega on võimalik katsuda põlvekedra tippu, mis sellise põletiku puhul on teravalt valulik .
Ravi: koormuse reguleerimine, vastava ortoosi kandmine koormustel, põletikuvastane ravi (suukaudne, paikselt geelidena, süstidena) ning operatiivne ravi - artroskoopia.
Pidurduse, hüppelt maandumise jms tagajärjel tekkiv põlvevalu. Esineb kõige sagedamini teismelistel sporti tegevatel poistel. Esikohal on valulikkus, turse, valu koormusel.
Ravi: koormuse vähendamine ja valik, spetsiaalne ortoos, paiksed põletikuvastased vahendid, külmaravi. Võimalik ka operatiivne ravi. Jäävat kahjustust ei teki.
Põlve küljesidemete kinnituskohtade põletikud - sagedamini valu seotud sääre eemaldamisega, nn X-seisu viimisega ja põlveliigese sisekülje tugevamal katsumisel .
Ravi: ortoos, paiksed põletikuvastased geelid, vajadusel paiksed süstid põletikuvastaste vahenditega.
3. Lihaste kinnituskohtade põletikud
Lihaste kinnituskohtade põletikud reie kakspealihase kinnituskohas pindluule - sääre välimisel küljel põlvekedra all;
Lihaste kinnituskohtade põletikud õndlalihase kinnituskohas sääreluu tagumisele pinnale põlveõndlas.
Valu tuntav põhiliselt koormustel ja täpsel katsumisel.
Ravi: ortoos, külm, põletikuvastased lokaalsed geelid.
Värsked ehk ägedad põlveliigese välised vigastused
(Liigesevälisus on suhteline, kuna sageli seotud ka liigesesiseste struktuuride vigastustega.)
1. Põlveliigese külgsidemete osalised rebendid .
Osaliste rebendite puhul on valu sidemete kinnituskohtades või ka sideme kogu kulu ulatuses, kuid säär reie suhtes ei "loksu" (säärt ei saa viia ei O- ega X- seisu).
Ravi: ortoos, külm, paiksed põletikuvastased geelid. Säästev reziim 3-6 nädalat.
2. Põveliigese külgsidemete täielikud rebendid.
Täieliku rebendi puhul on põlv ebastabiilne - põlve liikumine külgsuunas on normaalsest palju ulatuslikum . Ravi: täielikult konkreetset juhtumit arvestades ja individuaalne - ortoosist operatiivse ravini.
Värsked ehk ägedad põlveliigese sisesed vigastused
1. Võruketaste ehk meniskide vigastused
Meniskide vigastused tekivad kõige sagedamini keha raskust kandva jala sääre keerdumisel ja samaaegsel painutusel (ka sirutusel). Valu jääb püsima kõige sagedamini trepist kõndimisel. Katsudes on liigespilu vigastatud võruketta poolel teravalt valulik põlve sirutamisel, teatud juhtudel võib katsudes ja põlve sirutades tunda "plõksumist".
Ravi: valu vastu suukaudsed vahendid, külm, valu põhjustavatest liigutustest hoidumine kuni arsti poole pöördumiseni (võimalikult ruttu). Lõplik ravi on reeglina operatiivne.
2. Ristatisidemete vigastused
Ristatisidemete rebendite puhul on liiges ebastabiilne, mis väljendub ebakindluses toetumisel jalale ja jala “alt ära mineku” tundes. Sageli kaasnevad ka võruketaste või külgsidemete vigastused (nn. “õnnetu triaad ”).
Ravi: ortoos (külgtugede ja sarniiridega), aktiivse elustiiliga inimestel järgneb operatiivne ravi.
3. Kõhrekahjustused reie või sääreluu põntadel
Eemaldunud kõhrekillukeste puhul valu põlve liikumisel, põlv jääb liikudes "kinni".
Rehabilitatsioon
Vigastusejärgses taastumises on otsustav osa õieti suunatud ja järjekindlal liikumisravil. Täielikuks taastumiseks võib selleks kuluda kuid ja aastaid.
NB! Põlveliiges on ehituslikult ja funktsionaalselt keeruline, praktiliselt võimatu on asjatundmatul inimesel vigastuse ulatust ja paiknemist tuvastada- veel vähem ravida.
EESMISE RISTATISIDEME REBEND
Mis on ERS funktsioon?
ERS kulgeb põlveliigeses sääreluu eesmisest osast reieluu tagumisse ossa põlve keskosas ja vastutab põlveliigese eesmise stabiilsuse eest: et liigese alumine osa ei nihkuks ette.
Mis ja kuidas juhtub ERS vigastus?
Sagedasim vigastuse põhjus on kontaktspordialad või mäesuusatamine, kus vigastus tekib väänamis-nihkumis või ülesirutus mehhanismi kaudu. Reeglina rebeneb side ise, kuid lastel ja vanemas eas võib tekkida ERS rebenemine sääreluult koos luutükiga.
Kaasuda võivad erinevate põlveliigese siseste (meniskid,kõhred), liigeseväliste (külgmised sidemed) pehmete kudede vigastused aga samuti luumurrud.
Värske vigastuse korral esineb reeglina veriliiges ja ebastabiilsuse tunne(jalg läheb välja).
Kuidas diagnoositakse ERS vigastus?
Oluline vigastuse äratundmisel on:
- hinnata vigastuse mehhanismi ja vigastusjärgset kulgu (korduv liigese „välja käimine”)
- ebastabiilsuse hindamine : selleks võrreldakse teatud testidega põlve stabiilsust võrreldes terve jalaga
Röntgenülesvõttel võib hinnata sideme vigastust koos luukilluga
MRT (magnetresonants tomogramm) on vajalik juhtudel, kui vigastuse ulatust ei õnnestu arstil muul moel täpsemalt hinnata.
Mis juhul peab ERS vigastust opereerima?
Igat ERS vigastust opereerima ei pea!
Opereerimiseks põhjuse määramisel jaotatakse vigastatud vastavalt vigastatu aktiivsusele kolme gruppi:
tipptasemel kontaktspordiala sportlased , kelle sportlikut aktiivsust antud vigastus suure tõenäosusega segab : opereeritakse vigastuse varajases perioodis
füüsiliselt aktiivsed inimesed, kelle sportlikul aktiivsusel, vaatamata taastusravile ja erisidemete kasutamisele, esinevad ebastabiilsuse nähud: soovitatakse operatsiooni 2 ebastabiilsuse episoodi kordudes
inimesed, kellel esinevad tavaelus või tööl ebastabiilsuse hetked
Miks opereeritakse ERS vigastust?
Püsival ebastabiilsuse nähtude esinemisel on suur oht vigastatada meniskeid ja kõhrepindasid, mis viib liigese pöördumatute muutuste tekkele ehk artroosile.
Kuna opereeritakse ERS?
Reeglina ägedas faasis ERS ei opereerita, kuna ta võib osaliselt ise tagasi fikseeruda ja tagada vajaliku põlve stabiilsuse
Ägedatel juhtudel operatsiooni vajadusel teostatakse soovitavalt 2 nädala jooksul vigastusjärgselt
Muudel juhtudel 2 - 3 kuud peale taastusravi lõpetamist ebastabiilsuse nähtude püsimisel
Kuidas teostatakse operatsioon ?
Tavaliselt teostatakse operatsioon artroskoopiliselt.
Kuna rebenenud sidet tagasi õmmelda ei õnnestu (v.a. kui luutükiga vigastus), siis teostatakse kõõluse plastika , milleks võetakse patsiendi enda kõõlused (autotransplantaat):
reie tagaosast semitendinosus ja gracilis kõõlus, millest tehakse 4 kordne kõõlus: selleks tehakse ca 3 cm lisalõige sääre ülaosa siseküljel kõõluste kinnituskohas, kus eriinstrumendiga prepareeritakse kõõlused
põlvekedre kõõluses kesosast koos luutükkidega põlvekedre ja sääre kinnituskohtadest: lisalõiked tehakse reeglina kõõluse ülemises ja alumises kinnituskohas
Sääre ja reieluusse puuritakse luukanalid ja artroskoopiliselt viiakse uus kõõluse tranplantaat liigesesse ja kinnitatakse raviasutuses kasutusel olevate kinnitusvahenditega.
Kaasuvad meniski ja kõhre vigastused ravitakse samaegselt operatsiooni käigus.
Kasutusel on ka doonortransplantaadid, kuid selle kasutamise võiamlusel räägib täpsemalt opereeriv arst patsiendiga
Millised on operatsiooni riskid ?
Lisaks üldriskile nagu veriliiges, infektsioon võib esineda ERS – plastika operatsioonidel:
operatsioonijärgne liikuvuse piiratus
tranplantaadi ülevenitus ja sellest tingitud uue ebastabiilsuse teke.
Tüsistuste ärahoidmiseks on oluline järgida operatsioonijärgseid ortopeedi ja taastusravispetsialist soovitusi .
Milline on operatsioonijärgne käitumine?
Operatsioonijärgne taastumine toimub koostöös taastusravi spetsialistiga
Eesmärk on varajane liigesfunktsiooni taastamine: liikuvuse operatsioonijärgne piiramine erisidemetaga pole reeglina vajalik.
Koheselt operatsioonijärgselt on oluline külmakoti kasutamine pidevalt esimese 5 päeva jooksul turse ärahoidmiseks ja valuvaigistav ravi
Käimine karkudega ja osalise koormusega on soovitav ca 2 – 3 nädala jooksul, kuni tunnete end kindlalt käies.
Täisliikuvus liigesest saavutatakse 2 kuu jooksul.
Kontrollitavad spordialad nagu jooksmine ja ujumine on võimalik ca 3 kuu pärast
Kontaktspordialad 6 – 8 kuu pärast.
Haiglas viibimine on erinev ja tavaliselt on 1 – 3 päeva.
Töövõime taastumine istuval tööl: 2 – 3 nädalat
Töövõime taastumine seisval ja füüsilisel tööl: 2 – 3 kuud
Millised on operatsiooni tulemused?
ERS plastika mõte on taastada põlveliigese stabiilsus ja koos sellega ka patsiendi tagasipöördumine endise aktiivsuse tasemele .
Reeglina 90% tavaelus, - spordil ja 80% kontaktspordialadega tegelevatest inimestest saavutab oma endise aktiivsuse.
Kaugtulemused (5 – 10 aastat hiljem) olenevad tihti liigese üldisest kahjustusest kaasuvate vigastuste ulatusest aga samuti ka sportlikust aktiivsusest.
Osgood-Schlatteri haigus:
Mis on Osgood-Schlatteri haigus?
Aastal 1903 kirjeldasid kaks arsti, Robert Osgood ja Carl Schlatter esmakordselt sümptoomidegruppi, mis esines nende patsientidel. Nad avastasid , et kõik patsiendid olid noored, kasvueas ja väga sportlikud.
Haiguse põhjuseks on põlveliigeste ülekoormus, mis tekitab liigeses põletikku ja turset ning valu. Põletik tekib kohas, kus põlvekeder kinnitub sääreluu külge. Seal võivad tekkida isegi väikesed, vaevumärgatavad luumurrud. Valu tugevneb tavaliselt trenni käigus, kus on vaja hüppamist. Noortel, kes tegelevad selliste spordialadega nagu korvpall , võrkpall, jalgpall, iluuisutamine ja iluvõimlemine, esineb OSH-d rohkem. Enamasti on haaratud üks põlveliiges, harva ka mõlemad.
Poistel esineb OSH-d sagedamini, tüdrukutel harvem. OSH sümptoomid on:
*valu, turse põlves või põlve all säärel
*Valu tugevneb sportides , eriti jooksmisel ja hüppamisel
* Lonkamine pärast trenni
*Sümptoomid vähenevad, kui trenni ei tee.
On oluline teada, et sõltuvalt põlveliigese seisundist võivad sümptoomid olla väga erinevad. Valu võib olla nõrk ja tekkida vaid siis, kui teed trenni, kuid võib olla ka püsiv ja leeveneda vaid siis, kui puhkad.
Milline on ravi?
Arst küsitleb sind kindlasti selle kohta, milliste spordialadega tegeled ning millal valu tekkib . Ta uurib hoolikalt su põlve ning teeb röntgenülesvõtte, et teha kindlaks, kus vigastatud koht asub.
Vahel soovitavad arstid lõpetada sportimise niikauaks, kuni valu kaob ning enamasti põlv siis ka paraneb. Kui valu pole väga tugev, suudad võibolla oma lemmikspordialaga siiski edasi tegeleda.
Valu leevendavad sirutus - ja venitusharjutused, mida võib sulle õpetada arst. See hoiab lihased põlveliigese ümber tugevad ning need aitavad liigest toestada.
Paistetust ja valu võib vähendada ka jääkoti asetamine põlveliigesele. Võimalik, et arst kirjutab sulle ka põletikuvastaseid tablette või salve.
Õnneks läheb OSH iseenesest mööda, kui kasvuspurt lõppeb. Väga harva on vaja põlv lahastada või teha koguni operatsioon. Kuigi sa võibolla ei taha saaliservas istuda ja vaadata, kuidas teised mängivad, teeb see head sinu põlvele. Ära karda , peagi võid taas nendega ühineda.
Kasutatud kirjandus:
ENE
http://www.inimene.ee/
http://www.fitness.ee
http://www.arst.ee
http://www.tervispluss.ee/
http://www.med24.ee