4 l. VM = IRM + ERM + HM, näitaja, mida alati mõõdetakse. Maksimaalne minutiventilatsioon õhu hulk, mida inimede in suuteline 1 minutiga sisse ja välja hingama. Määratakse 10 sekundiga ja korrutatakse 6-ga hingamise dünaamika näitaja. Väl hingamise näitajad sõltuvad kasvust, kaalust (keha pindalast), soost ja vanusest. Kui ühevanused, siis pikemal inimesel suuremad näitajad. Meestel kõrgemad ku naistel. Vanusega näitajad langevad. Spordis mõjutavad ujumine, sõudmine jt vastupidavusalad. Näidud on kõrgemad ka nt puhkpillimängijatel ja lauljatel.
Õige tempoga liikumine vähendab ja reguleerib kehakaalu Tõhustub vereringeelundkonna töö, alaneb vererõhk Paraneb liigeste ja lihaste tundlikkus Paraneb hapnikutarbimiselundkonna talitlus (kopsude maht suureneb) Süda tugevneb, infarkti oht väheneb Väheneb diapeedi (suhkruhaiguse) risk. Organism kasutab suhkrut rohkem ära. 8. ÜLDISED NÕUANDED LIIKUMISEKS? Enne treeningut tee kindluse mõtte terviseuuring. Astmahaigetele ja kõrge vererõhu all kannatajatele on kindlasti sobivamad vastupidavusalad, ülekaalulistele, kellel on põlvevaevused, sobib hästi ujumine ja jalgrattasõit. Sportida ei tohi krooniliste haiguste ägenemise ajal. Samuti külmetuse, vigastuste, venituste jms korral. Sest organism suunab oma energia terviserikke kõrvaldamiseks. Liigu palju jalgsi. Venita alati peale aktiivset liikumist. Ülekaalu korral vali endale liikumisviis, kus ei oleks suurt pinget põlvedele: rattasõit, jooksmine jooksulindil, rulluisutamine ,,POLE OLEMAS HALBA ILMA, VAID ON VALE RIIETUS"
· Treeneri mõjutus o Tema toitumisteadmised võivad puudulikud olla o Järgitakse konkurentide juttu ja tegusid · Meedia, reklaami eksitav mõju (nt. toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi o Võimlejad, tantsijad · Lihasmassi suurendavad spordialad o Tõstmine, kulturism · Suure energiakuluga spordialad o Vastupidavusalad · Kehakaalu kiire muutmine on tavaline o Maadlejad, judo, poks Riskirühmad saavutusspordis · VÕIMLEMINE, BALLETT, ILUUISUTAMINE o Väike kehamass, organismi koormustaluvuse tagamine o Vähekaloriline toit pikema aja jooksul, tasakaalustada proteiinide, vitamiinide, mineraalide abil · KULTURISM, TÕSTMINE o Suur lihasmass, vähese rasvamassi juures o Proteiinirikas toit, proteiini ja aminohapete liigtarbimine
IV. grupp raske keh töö APK=2,2 (ehitus-, metsatööline). V. grupp- väga raske keh töö APK=2,4 (kaevur, põllumajanduses). Energiavajaduse sõltuvus spordiala iseloomust: . Sportlaste puhul on märkimisväärne ka spordiharrastuse mõju inimese organismi üldisele energiavajadusele. Samas on see suuresti individuaalne, sõltudes nii harrastava ala spetsiifikast kui ka treeningutele ja võistlustele kulutatavast ajast ja seal sooritavate harjutuste intensiivsusest. 1. vastupidavusalad APK=2,6 3,3. 2. sportmängud APK=1,8. 3. jõualad APK=1,6 1,7. 3 3 4. Valkude, rasvade ja SV-te õige vahekord inimese toidus tavaliselt ja soovitusi selle vahekorra muutmiseks seoses kehalise aktiivsusega. Toidupüramiid.
valkaine ligikaudu 80% lihaste koostisest. Valgud toimivad ka ensüümidena, mida kasutatakse ainevahetuse toimimiseks ning selle kiirendamiseks. Samuti on valkudel asendamatu tähtsus erinevate ühendite trantsportimisel inimese kehas. Valke kasutatakse ka energiaallikana, kuid seda ainult juhul kui ollakse hädaolukorras, kus on keha peab rakendama kõik energiavarud ellujäämise eesmärgil või kehaline töö on väga suure energia kuluga nagu erinevad vastupidavusalad. Näiteks, kui läbitakse triatloni, siis võetakse appi valkudest saadav energia, nendest saadav energia võib olla 15-18% 3.2 Toiduvalgud ja nende omastamine Seedides lõhutakse valgud aminohapeteks, mida hiljem kasutatakse uute valkude sünteesimiseks. Sportlane vajab 1,2-1,7 grammi valku kilogrammi kohta ning kui eesmärgiks on lihaskasv siis kuni 3 g/kg. Mõningaid aminohappeid on inimese keha suuteline ise sünteesima. Kuid enim vajab keha neid aminohappeid, mida ei ole keha
· Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati · Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg · Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt? Süsivesikud : valgud : lipiidid · Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 % · Jõualad 50 : 20 : 30 % · Kiirusjõualad 60 : 15 : 25 % · Sportmängud 60 : 15 : 25 % · Võitlusalad 50 : 20 : 30 % · Tavainimene 60: 15: 25 % 5. Kuidas ennetaksid ülekaalu tekkimist? Tasakaalustatud ning tervislik toitumine + pidev kehaline aktiivsus
Lahjendatud ja jahe higi · Maratonijooksu lõpus jooksjal pluss 39 kraadi Kuumaga võib üle 40 olla negatiivse mõjuga Vähendada kiirust ja juua vedelikku · Ülekuumenemise ennetamiseks Vähendada jooksukiirust Juua vedelikku algusest saadik · 1000ml vedelikku tunnis Mitmes jaos ( a 150 200ml) » Eriti tundliku mao korral Juua jahedat (5-8 kraadi) jooki · Vajadusel lisada keedusoola 0,9 1,2 g /l kohta VASTUPIDAVUSALAD JA VEDELIK · Sõltub esmajoones koormuse kestvusest · Kuni 60min treening- ja võistluskoormused täiendavat vedelikku üldjuhul ei vaja Vedelikukaotus 500-1000ml töövõimet ei langeta Vähese treenituse korral aga ligi 60min juba tugev higistamine ja soolakaotus Tervisesportlasel võistlusel üle 90min on joomine juba vajalik Higistamine spordis · Vastupidavusalade võistlustel Jalgrattasõit, triatlon, ketvusjooks, suusatamine,
Ülekaalu ja skeletisüsteemi probleemid, soovitused treeninguga alustamiseks. Ülekaalulisus üha suureneb maailmas. Ülekaaluga suureneb haiguste risk 4 korda(hüpertooniatõbi, infarkt, suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused).Ülekaalulistel meestel on 6 korda rohkem kõrget vererõhku. 20 saj. algul mõõdetud süsivesikuid toidus 60-70%,praegu on rasvad ja süsivesikud võrdselt 40 %.liikumine aitab ülekaalu korral, vähemalt 3 x nädalas, parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine, jalgrattasport, ujumine, vesivõimlemine. Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre,
Inimese lihased on segalihased ehk segu kõikidest lihaskiu tüüpidest, milledest üks või teine võib domineerida. Kiutüüpide varieeruvus lihastes tekitab omakorda suure varieeruvuse funktsionaalses võimekuses. Lihaskiud (rakud) ei ole staatilised struktuurid, vaid kohanevad suurtes piirides muutunud funktsionaalsete seisunditega, hormonaalsete ja neuraalsete mõjustustega. Lihaskiu tüüpide erinev rekruteeritus sõltuvalt koormusest: kiirus-jõualad kiired; vastupidavusalad aeglased. Kiutüüpide vähene muutumine ei tähenda, et lihas ei paranda oma kiiruse, jõu ja vastupidavusealast võimekust muutused toimuvad kiutüüpide sees (muutused mõõtmetes). Olenemata kiirete ja aeglaste lihaskiudude omavahelisest jagunemisest on kiirete kiudude kas täiel määral või enamuses IIA tüüpi lihaskiud. Treeningu lõppedes võib see vahekord omakorda muutuda lihaskiudude transformatsioon ühest kiutüübist
· Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati · Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg · Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt? Süsivesikud : valgud : lipiidid · Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 % · Jõualad 50 : 20 : 30 % · Kiirusjõualad 60 : 15 : 25 % · Sportmängud 60 : 15 : 25 % · Võitlusalad 50 : 20 : 30 % · Tavainimene 60: 15: 25 %
· Tarbitav vedelik peab sisaldama toitaineid: süsivesikuid (mitte lihtsuhkruid) ja mineraalaineid võib sisaldada ka laktaati · Puhta vee tarbimisel korral võivad tekkida lihaskrambid mineraalainete puuduse tõttu, eriti olulised mineraalained joogis on Na ja Mg · Mahl lahjendada 1:4 ja lisada 2g soola liitri kohta 4. Kuidas jaotub sportlase energia saamine erinevate makrotoitainete vahel keskmiselt? Süsivesikud : valgud : lipiidid · Vastupidavusalad 60 : 15 : 25 % · Jõualad 50 : 20 : 30 % · Kiirusjõualad 60 : 15 : 25 % · Sportmängud 60 : 15 : 25 % · Võitlusalad 50 : 20 : 30 % · Tavainimene 60: 15: 25 % 5. Kuidas ennetaksid ülekaalu tekkimist?
annaabi.ee 
