Haigusõpetuse eksami küsimused (0)

HAIGUSÕPETUS

Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused?
HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja . Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust . Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid . Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine . Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult .
Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine ? (ülemine rõhk tõuseb)

ATEROSKLEROOS : ehk veresoonte lupjumine : arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud , mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas-puhastab veresooni (hiina oma)
Veresoonte lupjumise mehhanism : LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste „parandamiseks“ kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid . Paradoks : mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud ).
Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant . Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja
arterioolide lupjumine, sulgumine , kudede kärbus.

Veenilaiendid e varikoos ?
VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused . Soodustab: geneetiline soodumus , istuv -püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus . Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed, säärekrambid, sipelgatunne, valu. Soodustavad kõhukinnisus, maksa ja sapihaigused, müoom ja kroonilised põletikud veresoone vaagnas (kuse suguteede põletikud). Kui mitte ravida võib areneda edasi troofiline seisund ja tekivad haavandid ja trombid. Ohtlikud kui kaasub asteroskleroos ja kõrge LDL kolesterool . Veenilaiendid ehk vaariksid ehk veenikombud on veenide (eriti alajäsemete) seinte väljavenimistest tekkinud laiad kohad. Veeniklapid ei ulatu enam kokku ja veri voolab tagasi. Sellest tekib omakorda suurem surve seinale. Veenilaiendite tüsistus- komudes seisvas veres tekivad tromibid ( flebiit , tromboflebiit) , mis muutuvad emboliteks. Ohtlik vere haigus. Põletiku kohal on nahk tuline, punetav , valuline, võib olla ka kehakaalu tõus. Vahel vaja voodireziimi. Soovitame: kaaniravi, konntrast dussi, detox plaastrid , kuiva meresoola vann jalgadele , B3 keratiniini, kvertsetiini, foolhapet, ascorutiini. Jahutavad geelid, külma kapsalehte , takja teelehte . Salvina traumaeel (heel) , kaanikreem, mumio salv . Grippheel ennetamiseks. Endistool-immuunsust tõstev tablett .

Hemarroidid - veenid laienenud ?
HEMAROIDID: (veenikombud) põhjuseks on vaagna piirkonna veenide kahjustused, hormonaalsed häired. Pärasoole piirkonna veenides on tekkinud venoosne pais , sisemistel veenidel tekivad sopistused, osad neist võlvuvad päraku piirkonnas välja. Veresoone seina kahjustused võivad jõuda mikrohaavanditeni, marrastusteni, verejooksuni. Kaasneb valu, ebamugavus, võõrkeha tnne, vereeritus (väljaheites hele veri päineb jäme või pärasoolest tume veri maost 12.s.s. Haigus pikaajaline ja kulgeb perioodidena. Ravi: soolalahusesse tampoon 0.9 või 2 ne ( haava sisse). Kui külmad käed jalad, kõndida meresoola karbisees hommikul ja õhtul. Tekib: üldine veresoone puudulikkus, pärilik sidekoe nõrkus, vaagna elundite põletikud, ka soolestikus, vähene liikumine, istuv eluviis, liigne kehakaal , kõhukinnisus, rasedus, kõhuõõne kasvajad jne. (enystol hea immuunsusele, c- vitamiin ). Soovitame: kaaniravi, viirpuu marjad, õied, kibuvits , meliss, päraku küünlad( astelpaju , Inchiool, kasekäsnaga, mesilaspiim -apilac. Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi.
Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)?
Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt . Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks , sageli surm.
Põletiku üldised tunnused?

Aneemia erinevad tüübid?

ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 .10x10/l. Tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus. Võib tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel. Ohud: väheneb vere võime transportida O2 kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome ).
RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma , neerupuudulikkus. Ravi ja uuringud: hematokrit , hgb madal, retikulotsüütide Bret (mitteküpsed ER) hulk madal. S-ferritiini tase , S-fe sisaldus, rausidumisvõime, kr haiguste või inf ravi. MEGALOBLASTILINE ANEEMIA: er on normaalsest suuremad ja vähenenud L ja Tr hulk, B12 ja foolhappe defitsiit, leukeemia , ravim merotreksaat põhjustab. Tingitud vere erütrotsüütide tootmisega kuid võrreldes teistega palju rohkem. Kaebused : isutus, kahvatus, väsimus , peavalu, kõhulahtisus , käte ja jalgade tuimus . Uuringud: madal Hgb ja Er arv, kõrgenenud MCV , madal Hk, madal retikulotsüütide arv.
HEMOLÜÜTILINE ANEEMIA: vähenenud ringlevate ER hulk nende suurenunud lagunemise tõttu. Luuüdi ei ole võimeline kompenseerima ER lagunemist , nende tootmist suurendades. Põhjusteks inflektsioon, teatud ravimid , AIH ja pärilikud seisundid. Vereliblesid on vähe kuna lagunevad ära. (kaebused: tume uriin, suurenud põrn ja muud aneemiate tunnused).
SPIRAKULINE ANEEMIA: pärlik haigus, organismi toodetava ebanormaalse Hgb tõttu on ER kuju moondunud. Punalibled on poolkuukujulised, vigaste ER eluiga on lühenenud. Ravi: operatsioon , füsioteraapia ja tegevusteraapia . Baasravimid ja tsütoaatikumid e rakutõkestid mida kasutatakse kasvajaravis. Ravi eluaegne pidevalt kontrollida vereanalüüsidega, mida varem alustada seda parem. Kiiretoimulised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonod ning mittehormonaalsed valu ja põletikuravimid. Ei saa välja ravida. Soovitused: kehakaalu alandamine , soolestiku töö korras hoidmine, puhta vee joomine, IM-modulaatorid.

Leukeemia etioloogia ning leukopeenia?
LEUKEEMIA-valgeveresus,verevähk. Luuüdis tekivad uued valged verelibled . Nõrgenenud IMS tõttu saavad gen mut leukotsüüdid. kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste vererakkude eluruumi. Olenevalt, mis tüüpi leukotsüüdis muuteruvad ja vähirakuks muutuvad, eristatakse erinevaid leukeemia vorme. Vere koostis muutub nii palju et see muutub eluohtlikuks. Miks?: kokkupuude radiaktiivse kiirgusega ja teatavate kemikaalidega on ühtedeks faktoritest.

Lümfoom - lümfirakkude vähk?

LÜMFOOM: ühes lümfotsüüdis tekkinud omandatud kromosoomi häire ja jätkub kontrollimatu pahaloomuliste lümfoomirakkude vohmine. Algab ükskõik millisest lümfiüsteemi osast, kus leidub norma.lümfotsüüte. Lümfoomirakkude kontrollimatu kasv takistab norm.lümfotsüütide prod . Ja arengut, kahjustub organismi kaitsevõime inflektsiooni suhtes. Edasiarenedes võivad kasvajalised lümfotsüüdid levida luuüdisse ja sarnaselt leukeemiatele takistada seal norm. ER, MON, TR ja GRAN prod. Ja küpsemist. Ravi: põhjustatud trombotsütopeenia korral tuleb ravimi kasutamine lõpetada ( aspiriin ). Immuuntrombotsütopeenia raviks kasutatakse kortikosteroide (hormoone). Vajadusel tehakse veritsuse peatamiseks trombotsüütide ülekanne. Prognoos sõltub põhjustavast haigusest. Ennetada ei saa. DGN: lümfoomi kindlaks ja lõplikuks dgn on vajalik lümfoomikoe mikroskoopiline uurimine (väikese operatsiooni teel eemaldatakase üks suurenenud lümfisõlm), mille ehitust uuritakse. Levinumaks tunnuseks on suurenenud lümfisüsteemi mõnes piirkonnas. Nad on reeglina valutud, tihked, kipuvad omavahel laatuma ning võivad tihkelt olla seotud neid ümbritsevate kudedega. Aja jooksul need lümfisõlmed suurenevad. Võib kaasneda maksa ja põrna suurenemine. Miks?: inf. Rohke põdemine, riski suurendab kokkupuude kemikaalidega. Ravi: on kõige paremini ravile allub vähkkasvaja, teatud juhtudel on võimalik päris terveks saada kuni 80%. keemiaravi, kiiritusravi . Noortel patsientidel tüviraku siirdamine . Viimastel aastatel on klassikalise keemia ja kiiritusravi kõrvale lisandunud bioloogiline ravi: alfa interferooniga ja antikehadega.

Kõrvetised ja refluks ?

REFLUX- maosisu tagasivool söögitorusse. Tekib juhul kui maosisu tagasivoolu sagedus ja maht põhjustab haigussümptomeid ja/või söögitoru limaskesta kahjustust. Välja on toodud söögitoru sulgurlihase normist sagedasem lõõgastumine. On kroonilise ja taastekkiva kuluga .

Mao ülihappesus (põletik ja helikobakter) - soovitused haigele?
GASTRIIT: mao limaskesta põletik. Närvisüsteemi pingete ja häirete ning vale toitumise tagajärg. Toimub mao limaskesta vereringe häire ja tekib põletik. Raskustunnne, kõrvetised, valu vasaku roidekaare all ( öösel, peale sööki) iiveldus, oksendus, kõhupuhitus, kõhukinnisus. Valud võivad olla väga tugevad. Dgn saadakse kaebustega, endoskoopial, biopsiaga. Tipp vanus haigestumiseks on 31-50 a, meestel sagedamini.
Helicobacter pylori : ca 80% Eesti in elab maolimas kaitsusta happe hävitava toime eest see bacter. Paljuneb lk-rakkude vahel ning kahjustab seedetrakti ülaosa lk, põhjustades seal kr.põletiku. Kahjustused ei teki kõigil inimestel. Organismis tekivad bac vastased ak, mida on võimalik määrata vereanalüüsis.
Krooniline Gastriit: pikale veninud põletiku tulemusel maonäärmete hulk väheneb ja seeensüüme toodetakse maos vähe. Kui lima on vähe ja seedemahlasid toodetakse rohkem , siis hakkab magu seedima iseennast . Tekib mao limaskesta põletik, haavandid jne. Seedenõrede vähesuse korral häirub seedimine maos ( ei lõhustu valku korralikult- roiskumine ) ja vajaliku vitamiin b12 imendumine .
Soovitused: keedetud liha, kala, munad, juust ja piim seovad maosisaldist rohkem kui ergutavad. Tühja kohvi ei tohiks juua musta kohvi ja alkoholi,peab järgnema kohe söök. Magu ergutav toime on kuumadel jookidel.
Mao alahappesus ning haavandid?
MAOHAAVANDID: (prekantseroos): kõige enam levinud seedetrakti haigus. Sessoonse iseloomuga. Mao või 12 s.s limaskestal tekivad haavandikesed, mis võivad suurendada ja tüsistuda verejooksuga armistumised. Viimane staadium maovähk.
Psoriaas (AIH) ja tselluliit ?
PSORIAAS: (soomussammalpool) on pikaajaline mittenakkav nahaigus ca 2% inimestest tekib ja neist 5-7% esineb psoriaasi liigesekahjustus. Ulatuslikult levinud ja raskekujuline. Liigese vaevused lisanduvad aasta pärast, sagedaseimad on liigese turse , jalakanna kõõluse põletik, varba või sõrme turse. Iseloomulik on otsmiste sõrmevaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel mille küüntel on psoriaas.Ravi: koos naha paranemisega paranevad ka liigesed . Päikesevalgus, liigesevaludele valuvaigistit, häid tulemusi annab D3 megadoosidega (5000IU) ja A, E vit ja Zn raviga .

TSELLULIIT- haiguslik nahaaluse koe seisund , 80-95% naistest. Kahjustunud , põletiku protsessid naha alustes rasvarakkudes. Põhjus: SV ja rasvarohke toit , vähene liikumine, hormonaalsed häired, alkohol , suitsud , ravimid, pärilikkus. Häiritud mikroverev, rasva rakkudesse pakendatakse toxained, slakid, mida ei suuda keha väljutada. Komplex-ravi: spet. Massaaz, mähkimised, vannid, erilised dieedid, vesi 2-3 l, taimeteed neerudele, mksale, intox kõrvaldamine: Se, savi, inuliin, kitosaa, letsitsiin, jood .

Artriit, artroos , lumbalgia, müalgia, müosiit, reuma, luupus?
ARTROOS: ehk liigesekulumus. Krooniline seisund mida iseloomustab liigese hävimine. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema. Sellise liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab iseloomulike sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades valu. Sõlmed on röntgenis nähtavad iseloomulike osadena (nimetatakse osteofüüdid). Kõhre kuludes tekib luuliste pindade kokkupuude ja hõõrdumine ning sellega kaasnev valu , liigesejäikus ning liigese funktsiooni häire. Eestis ca 20% elanikkonnast ca 200 000 astroosihaiged. Valu kõrval olulised sümptomid: hommikune liigesejäikus, liigeste turse ja punetus , liikumispiiratus, tuntav või kuuldav ragin liikumisel ja hilises järgus liigesemoonded. Põved võivad vajuda väljapoole, rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artoosisõlmed. Osteoartoos on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid).
Ost-luu, astos- liiges .
REUMA: muutlik , aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes , lihastes, liigeseümbrises.
Borellioos – sümptomid?

BORRELIOOS ehk LYME `i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast põhjustada hilisnähte mitmetes tugi ja liikumiselundites: lihasevalud ja ühe või mitme liigese turse ja valulikkus. Haiguse arenedes meenutavad lihasevalud rasket fibromüalgiat. Sagedased on närvisüsteemi häired nagu näonärvi või mõne muu närvi halvatus , ajukelmepõletik ja närvivalud. Võib esineda ka kroonilist nahalöövet, erilisi silmapõletikke ja südamelihase põletikku. Liigesepõletik on üldiselt healoomuline ega põhjusta liigese hävimist. Valud võivad kesta kaua. DGN: lööberattas, hilisjärgus põlve põletik, tuleb välistada teised liigesehaigused ja kinnitada boreelianakkus vereprooviga ( spets . AK-Iga, IgE).

Podagra - sümptomid; kuidas ravida podagra sõlmi?
PODAGRA: Kreeka keeles püünisesse sattunud jala s.o üks valusaim liigesehaigus. Krooniline eluaegne ravi ja reziim. Sellega seotud kusihappe tõus ja sure varba valu. Etioloogia: raskestilahustuvat kusihappet (uraati) koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikulise reaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihapped sadestuda neerukivides ( eriti meestel). Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega (diureetikumid) vm haigusega. Sümptomid esineb lisaks valule varbas või sõrmedes nahaaluseid podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass. Hinnatakse kusihappe sisaldust veres ja kollestoroolitaset, haiguse ägedust lihtne analüüsida settereaktsioon SR.
Ravi: liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti . Spetsiaalne ravim Allopurinool (ca aasta jooksul iga päev seejärel võib proovida D ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane 1 tbl iga nädal või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Ravim viib kusihappe kusega välja, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Kõige tõhusam ägeda podagrahooravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Soovitused: deet, rohke aluseline vesi, valuvaigistid, kuumavat liigest jahutada, mitte sobivaid toite süüa.
Diski prolaps, spinae bifida , skolioos ja Pehterevi tõbi?

DISKI PROLAPS- ehk lülivaheketta väljasopistumine. Vahel võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning kaasneb tugev valu ja isegi võimetus liigutada. Võib juhtuda ka sportimisel ( pallimängud, raskusalad) või raske füüsilise töö tegemisel või järsul liigutamisel. Sagedamini tekib lülisamba kaela või nimmeosas . Sümptomid: kergel juhul võib esineda lihtsalt seljavalu , mis võib aeg-ajalt kiirguda jalga kuni varvasteni või kanda. Lisanduda võib naha tuimus, jäsemetel piiratud alal ja labajala nõrkus (nt. Ei saa varvastele või kandadele tõusta). Kui surve mõjustab kõige alumisi seljaajust väljuvaid närvijuuri, võib tekkida uriini peetus j päraku ümbruse tundlikkuse häire. Diagnoosimine: neuroloogilised testid, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia. Ravi: valuvaigistid, opereerimine .
SPINA BIFIDA- seljaaju song . Tekib kui seljaajus ei ole foolhapet Enne rasedust või raseduse ajal antakse foolhapet. On kaasasündinud anomaalia. Foolhapet saab brokkolist, spinatist, sojaoast jne. WHO soovitab naistele 400 mükrog foolhapet päevas. Selgroo lülikaarte sulguse defekt, harilikult 5 nimme kuni 1 sakraallüli ulatuses. Luuline kanal , mis peaks ümbritsema seljaaju ei sulgu. Selle tulemusena jäävad osade lülide tagumised kaared avatuks ja seljaaju kaitseta. Kergematel juhtudel ei esine kaebusi, raskematel on kahjustunud närvijuhteteed: lastel kujunevad sageli välja proleemid alakeha tundlikkuse , jalgade nõrkuse, põie ja sooletalitusega. Vajab kirurglüilist eriravi, sest kaasnevad mitmed neuroogilised häired, sest närviimpulsid ei liigu normaalset. Võib lõppeda ratastooliga .
SKOLIOOS- lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases st. Pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ( tekivad südame ja kopsude tegevuse häired). Tavaliselt on haaratud lülisamba nimme ja/või rinnaosa . Kaebused- aguses ei pruugi olla. Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korra roide küür ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Skolioos mõjutab südant-valud., hingamise pitsumised jne. (nt. Üks õlg madalamal siis väike skolioos sees). Tekib küür ja lihased ülekoormatud. See õlg mis madalamal kõhetu ja teine pinges .
KÜFOOS- kühm, liiga sirge.
BEHTEREVI TÕBI-jäigastav lülisambapõletik. On pikaajaline liigesepõletik lülisambas ja sageli ka jäsemete liigestes. Lisaks põhjustab see haigus põletike kõõluste kinnituskohtades, vahel silma eesmises osas, harvemini südames või aordi seinas. Haiguse põhjust ei teata. Enamjaolt haigestuvad mehed. Sümptomid: tüüpiline haige on noor mees, kes hakkab hommikupoole ööd üles ärkama ristluuvalu tõttu. Valu võib kiirguda tuharatesse , kuid mitte jalgadesse nagu ishiase puhul. Pooltel haigetel tekib põletik käte ja jalgade liigestes ( põlved, hüppeliigesed ja puusad).Võib olla silma eesosas põletik või südame asendist. Selg vajub vimma. Lõpptulemus võib olla küüruvajunud, täiesti jäik lülisammas. Jäsemete liigesed võivad olla raskesti kahjustunud. Valu leevendavad ülestõusmine ja lühiajaline võimlemine.

Osteoporoos ja neuralgia
OSTEOPOROOS: (osteopeenia)-luu haigus, mis väljendub luu tiheduse vähenemises (hõredad luud ). Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Osteopeenia eelneb tõelisele hõrenemisele. Kesk ja vanemas eas naistel, harvem meestel. Tekib enim lülisamba , puusaliigeses ja randmeluudes. Luu rakud uuenevad 7.a. Etioloogia-luude tugevus oleneb nende Ca jm mineraalide sisaldusest. Omastamist takistavad D3, Mg, Bo ja K vitamiinide defitsiit. Luukoe hõrenemist soodustab vähene liikumine, liigne kohv, alkohol . DGN- vanadus -luuhõreduse saab dgn mõõtes kehapikkust. Kui pikkus on võrreldes 20 eluaastaga 5 või enam lühenenud ja selg küürus siis on kindel. Mõõdetakse ka luu tihedust . Sümptomid: valud seljas/puusas. Peamiseks avaldumiseks on luumurru teke ilma erilise tugeva traumata. Lüli võib murduda iseenesest. Ravi: fosamax, evista, naistel hormoonasendusravi, õiged Ca, Mg, D3 ja K vitamiini kogused elu lõpuni. Taastada kogu luude tihedust ja massi pole võimalik aga saab pidurdada alanud protsessi ja vältida luumurdude teket.

NEURALGIA,MYALGIA- närvi või lihasvalu erinevates keha piirkondades või organites . Võib ägeneda lajahtumise, stressi ja infec-ga.Äge või nüri valuhoog väiksemalgi liigutamisel. Eriti levinud on kolmiknärvi valu (valu põses, laubas, lõualuus, eriti närides, rääkides). Kuklanärvi valu kiirgub kaela, õlga, kätte. Roietevaheline neuralgia annab teravaid valusööste liigutamisel (aetakse segamini südame või neeru valuga). Lumbaal piirkonnas kiirgub jalga, reie välimist külgepidi kuni varvasteni.

Sklerosis multipleks ja Parkinsoni tõbi - etioloogia ja erinevus?

SCLEROSIS MULTIPLEX: on krooniline ainevahetuse haigus, mis kahjustab kesknärvi süsteemi(kahjustub närvirakkude ümber olev pealmine müeliinkiht ja ei anna kontakti edasi)-häirub närvi impulsside kordineeritud levimine. On autoimmuunpõletik kus inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad keha enda vastu. Haigestumise tõeonäosus geneetilste faktoritega täna enam ei kinnitata, kuid esineb kk tingitud tegurite mõju kahtlus (raskemetallid, toksiinid jm). On kõige sagedasem neuroogiline haigus, mis invaliidistab noori (20-40a). Naised haigestuvad 2 korda sagedamini kui mehed. Esmased sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega.
Etioloogia: arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada IMS. ( viirused , herpes). Põletiku tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht nö-isoleerimiskiht. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea ja seljaajus. Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev. On vaibumise perioode kuni haigla ja siis jälle parem. Kehal signaalid ei jõua kohale (käed, sooled jne). Hilissümptomid: nõrkus, peapööritus, iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired, dementsus. Diagnoosimine: pole võimalik kas kindlaid labori analüüse või muid uuringuid , mis kindlalt ütleksid, et tegemist on 100% .Võib kuluda aastaid enne kui haigusnähud vastavad SM-i kriteeriumitele. Täpsustamiseks tehakse enamasti MRT ( tehakse kindlaks kahjustus kolded ajus). Ravi: pole võimalik täiesti terveks saada, kuid abiks on alternatiivsed ravivõimalused. On olemas uus ravimite grupp-beetainterferoonid, mis vähendavad ägenemiste kasvu 1/3 võrra. Teatud tingimustel kasutatakse ka keemiaravi preparaate, sõltuvalt haiguse kulust ning vormist. On eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on omaste toetus, taastusravi ja rehabilatsioon. Alternatiivravi soovitused: lülitada välja kõik allergia võimalused, et ei tekiks autoimmuunsust. Allergikule alati ka parasiidikuur nr1. Siis saab organism alles ära puhastada . Soovitused: välistada IMS ärritused (allergiad, parasiidid ), tuvastada raskemetallide intox(juuste spektran), verest ER membraani rasvhapete määramine, detoksikatsioon , rakutoitmine, nõelravi, kaaniravi, manuaalteraapia , massaaz.
PARKINSONI TÕBI: basaalganglonite(närvirakud) kahjustusest tingitud kliiniline süsteem. Peamisteks avaldumisteks on liigutuste aeglustumine ( hüpo ja bradükineesia), lihasjäikus, peenamplituudiline värin ja püstipüsimise häired. Algab hiilivalt ja progresseerub aeglaselt ja põhjustab sügavat liikumispuuet. Ei lühenda eluiga, kuid kahjustab kvaliteeti. Etioloogia-tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus, mis on tingitud ühe kindla struktuuri musttuuma-kahjustustest. Haigus ilmneb alles siis, kui üle 50% musttuuma on hävinud ja virgatsaine sisaldus ajustruktuurides on 1/5 norm. Tekkemehanismid on tänapäeval hästi teada, samas ei ole siiani kindlaid ja ühtseid seisukohti, miks musttuumad hävivad. On uuritud võimalikke kk pärit või organismi tekke kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust. Esmasümptomid: väsimus, meeleolu langus, raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel. Sümptomid: käte ja jalgade värin ning iigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks. Kogu igapäevane elu muutub aeglasemaks , sammud lühemaks, kõne tuhmimaks jne. Värin ehk treemor väljendub enam rahuolekus ja väheneb tegevusel. Algab sageli ühepoolsena ja on kogu haiguse kulu jooksul ühel kehapoolel väljendunum. Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav. Liigutuste aeglustumine e. Bradükineesia, kaasneb miikavaegus ehk hüpomiimia. Kõnnak muutub tippivaks. Kõne muutub raskesti arusaadavaks ja vaikseks. Võib tekkida suurenenud süljeeritus või neelamishäire. Sagedasem kaebus on kõhukinnisus, harvem põieädad. Pooltel haigetel depressioon , mis enamasti on vähene või mõõdukas. DGN: sümptomite avaldumine. Ravi: põhineb dopamiini asendamisel või tootmise stimuleerimisel. Asendusravina levodopa muutub KNS-s dopamiiniks. Haigus on ambulatoorse raviga, harva on vajalik haiglaravi . Osad patsiendid vajavad ka eriarstide abi (psühiaater, uroloog).

Alzheimer ja dementsus?
ALZHEIMER: on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas. Alzheimer on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Mõningatel juhtudel on täheldatud pärilikkust. Sageli esineb naistel rohkem, kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Levimus on üle 65-a seas 6-8%. Moodustab üle 50% kõigist dementsussündroomidest. Etioloogia:muutused peaajus, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm. Närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsuse raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid: mälu, kõne, käitumis ja psüühilised häired. Raskused planeeritud tegevuse sooritamisel. Võimetus äratunda tuttavaid objekte ja isikuid. Raskendatud on orienteerumine ruumis, igapäevatoimingute mitteoskamine. Agiteeritus( vaenulikkus, pidev soov kuhugi minna, kriiskamine, asjadest kinnihaaramine) või passiivsus. Sageli sundmõtted, luulud ja hallutsinatsioonid.Võib olla depressioon ja ärevushäired.Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates staadiumites võivad lisanduda kõnnaku ja neelamishäired ja epileptilised hood. Diagnoosimine: hiljem tekib lihastoonuse suurenemine, ettekummardunud asend, mälu halvenemine ja kõhnumine. Kindlat dgn võimaldab ainult histoloogiline uuring (ajukoe proovitüki uuring). Sageli tehakse EEG-aju elektrilise akt. Uuring, mis AT puhul näita nö. Ajutegevuse aeglustumist.

Ravi: senini kasutusele võetud raviviisid ei ole olulist efektiivsust ilmutanud. Parandavat või profilaktilist ravi ei ole. Ravi seisneb häirivate süsteemide leevendamises.

Depressioon ja skisofreenia ?
DEPRESSIOON: ehk meeleolu haiguslik alanemine. Psüühika häire mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine-neurotransmitteri (serotoniini ja või dopamiini) fn häirest. Pikaajaline, rohkem kui 2 nädalat kestvat põhimeeleolu langust. Kurbus võib tekkida ka ilma välise põhjuseta ja olla sügavam kui selleks põhjust võiks olla. On suur enesetapurisk. On laialt levinud. Etioloogia: emotsionaalne stabiilsus on seotud elutähtsate kemikaalide tekkimise ja fn ajus. Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele. Kui närvirakk kaotab võime toota vajalikkus koguses neurotransmitterit, talletada seda vajalikul määral või siduda endaga, siis võib tekkida selle tulemusel krooniline meeleoluhäire. Neurotransmitterite tootmist ja toimet vähendavad: haigused (hepatiit, lupus , allergiad, AIDS), hormonaalse tasakaalu häirumine( kilpnäärme haigused, muutused naissuguhormoonide östoregeenis), sessonse depresiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktseerimisest, geneetilised faktorid .
Sümptomid: elurõõmu kadumine, vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu, keskendumishäired. Füüsilised kaebused: isu ja kaal langevad või tõusevad, unehäired, energia puudumine, muutunud aktiivsus. Ilmingud: sõltuvalt inimese elueast ja soost. Diagnostika : vajalik võib olla kilpnäärme talituse uurimine, väljendunud norskamisest ning sellega seotud hingamispeetusest põhjustatud seisundi uurimine, kehvveresus, D3 def., muude vitamiinide puudus, madal kollestorool. Kõrge kollestorooli vastu aitab kaks kuud redasini, või kasutada Q10, Omega3 jne. Kollestorool on ehitusmaterjal kehas.
Ravi: ravimid sõltuvalt depresiooni astmest , lõõgastavad protsessid ( vann), valgus, muusika , zen-zen, kuujuure tinktuur jne.
SCHISOPHRENIA: on psüühika häire, mille põhjustaja mehhanism ei ole täpselt teada. On leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkonnas. Põhjuseks on dopamiini ületootmine.

Etioloogia: tekkepõhjus pole teada, vallandab stress , aju biokeemia osas on oluline roll dopamiini ületootmisel, kasvukeskkond mõjutab kas skisofreeniasoodumusega inimesed haigestuvad või ei. Jaotatakse 3 alavormiks: paranoiline, hebefreenne-inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, katatoone-kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile, lihtne skisofreenia-aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid.
Sümptomid: positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile , nagu mingi nukk või robot . Kogu isiksusele tundub justkui ta oleks võõra jõu ja mõju all. Skisofreenia on hirmutav kogemus , mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon , luulumõtted.
Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiataset, emotsioone ja algatusvõimet. Inimene ei näe enam vaeva, et välja minna, loobub pesemisest, hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. DGN:aju KT või MR. Sümptomite kohta peetakse päevikut, et märgata muutusi ja haiguse muutumist. Ravi: esmakordselt haigestudes, siis ravitakse haiglas , et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis. Kahjuks haige alati ei tunnista endale, et haiged ja keelduvad ravist. Prognoos: kulg ja prognoos ei ole määratlevad: raviga kergendab kulgu ja parandab prognoosi, kui ravi on pikaajaline ja ei kõrvalda haiguse tekkepõhjust. Haigus kulgeb laineliselt, esineb palju varjatud kujul.1/3 paraneb hästi ja 1/3 on püsivad sümptomid ja viimasel kolmandikul muutub haigus krooniliseks.

Reniit e nohu , nina-neelupõletik jt?RHINITIS, RHINOPHARYNGITIS: ülemiste hingasmisteede katarr. Tavaline nohu ehk nina-neelupõletik ehk äge nasofarüngiit. Viiruslik nakkushaigus. Sümptomid tekivad pigem organismi IMS vastureaktsioonist nakkusele kui viiuste kahjustavast mõjust kudedele. Kui välja ei ravi jäävad kõrvalurke väikesed kanalid läbitungimatuks ja haigustekitaja seab end koduselt sisse. Lapsele rohuks hea nolostrum. Nohu tüsistused: baac infusiit, neelupõletik või keskkõrva põletik. Vajalik sekreetide väljutamine mereveega loputamine, kalanhoe mahl. Antibiootikumid ei avalda mingit mõju viirusinfklektsioonidele ja ei avalda mingit toimet viirustle, mis põhjustavad nina neelupõletikku. Zn ja C võtmine kui nohu tahab tulla aitab kiirendada paranemist. Mitte kasutad limaskesta kuivatavaid rohte-muidu krooniline nohu. Laryngitis-kõri põletik. Faryngitis, anginae. Tonsillitis-neelupõletik, kurgumandlite põletik.
Kuidas eristada viiruslikku, bakteriaalset ja allergilist nohu? Kui on bakteriaalne siis on tatt kollakas.
Mis põhjustavad allergiat, sümptomid?Toiduallergia on üldiselt valgu allergia aga enne peab esineme talumatus. Vaadatakse leokotsüütide reaktsiooni toidutalumatuse korral. Allergilise astma põhjused: looduslikest tolmudest põhjustatud astma: õie, heina, teraviljatolmu. Allergia avaldub arvestamises, ninaeritise suurenemises, silmade punetuses ning hingamisraskuste süvenemisega.Tolmust tingitud astma: lestalised. Loomadest tingitud astma: kodulinnud , karvadega loomad, kass , hamster , puurilinnud. Toiduainetest ja ravimitest põhjustatud: lehmapiima valk-seedehäired ja nõgeslööve. Antibiootikumid ja aspiriin.
Nina polüübid? Ninapolüübid:nina limaskesta sopistused. Tekivad allergilise ja kroonilise nohu tagajärjel. Limaskest tursub ja muutub paksuks, moodustuvad limaskesta voldikesed mis sopistuvad välja
Larüngiit - tunnused ja ravi. LARYNGITIS-hingamisteede algusosa ehk kõripõletik. Aegamööda algav haigus, mille tagajärjeks või olla kõrivähi kujunemine. Ägedat kõripõletikku tekitab kõige sagedamini viirused harvem bakterid . Soodustavaks teguriks on hääle liigtarvitamine , liigne alkohol, suitsetamine . Tekib häälepaelte ja kõri limaskesta põletik. Kroonilise põletiku teket soodustab ninahingamise takistus (suu kaudu hingatakse sisse nina poolt puhastamata õhku), õhu saastatud (tolmud) alergia, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, hääle vale või liigtarvitamine. Sümptomid: hääl kähe või puudub, kurk kare ja kuiv, võib kaasneda noh, kuiv köha. Üldsümptomid: palavik , peavalu, lihasvalud, väsimus, isutus. Haigus 3—10 päeva. Ravi: häälereziim-ei räägi. Soovituslik õhu niisutamine auruga. Soe kompress kõrisõlmele. IMS tugevndamine. Kui haigus üle nädala siis antibiootikumid. 44. Bronhiit – tunnused?BRONHIIT; TRAHHEIIT- kopsutoru (de)põletik: bronhide limaskesta põletik. Bronhide limaskest on kahjustunud, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Halbade faktorite tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletk. Tavaliselt köha koos rögaeritusega. Võivad kaasneda teised külmetushaiguse tunnused. Enamus viiruslikud ja hästi ravitavad. Nõrgetatud IM in võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Etioloogia: tekitajateks on viirused, mükoplasmad ja klamüüdia. Ninapolüübid:nina limaskesta sopistused. Tekivad allergilise ja kroonilise nohu tagajärjel. Limaskest tursub ja muutub paksuks, moodustuvad limaskesta voldikesed mis sopistuvad välja.Varieeruvus kopsupuhangutes. Olulisemad viirused on A ja B gripi , paragripi ning adenoviirus, väikelastel ka RS viirus . Samuti võib põhjustada pneumokokid, seened-kandida ning mitmesugused hingamisteid ärritvad ained (gaasid, tolm).Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskestade kaotsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel: lk norm. Puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub bac- inflektsioon, kujuneb põletik. Soodustavad: nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus.
Kopsupõletiku eri vormid?PNEUMONIA-kopsupõletik. Äge inf. Põletik alveolaartsandil. Tekitajad streptococcuss pn, Haemophilius inf, klamüüdida pn, viirused. Soodustab : külmetumine ülemiste hingamisteede viirusinflektsiooni, IMS kurnatus , nõrkus, psüühiline ülepinge, alatoitlus, kurnatus. Vanadel inimestel peale oppi kaderakse põhiliset trombi ja kopsupõletikku. Kaebused ja tunnused: kehatemperatuuri tõus, nõrkuse ja külmavärinatega. Võib esineda valu rindkere piirkonnas, köha, verikoha harva, raskemal juhul punakat vereröga, väsimus, jõuetus, hingeldus , huulte tsüanoos, kuulda märjad räginad, vereanalüüsis põletiku tunnused, SR tõus. PLEURIIT : kopsukelmete põletik. On põletiku tagajärg mitte eradi haigus. Nt.kopsutrauma tagajärg. Inflektioon satub kopsukelmele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt ( trauma ). Kuiva pleuriidi teket saab seostada kopsupõletiku, kopsuinfarkti, kospuvähiga, tuberkoloosiga. Pleural on kaks lestet: kopsupoolne ning rindekerepoolne. Põletiku korra tekib pleuraõõnde veresoonte läbilaskvuse suurenemisest (rakud põletikus). Pleuraõõs-hoiab sobivat õhku. Kaebused: valu, mis tugevne köhimisel ja sügavamal hingamisel, võib kiirguda õlga, kaela, ülakõhtu. Palavik, hingeldus (rohke vedeliku puhul pleuraõõnes), kuiv köha. Ps: kopsud - pneuma .
KOK – etioloogia?KOK-krooniline obsruktiivne kopsuhaigus . Süvenev haigusseisund , mis avaldub hingamisraskustena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena. Avaldub tavaliset keskeas . Enamlevinud meeste seas. Levimus suureneb koos eaga , esinedes 40-50 aastaste 2-3% ning üle 70 aastastel rohkem kui 1/5 rahvastikust. Esmased haigustunnused on hingeldus füüsilisel koormusel ja köha. Tavaliselt inimene neid seostab vananemisega ja suitsetamisega. Etioloogia: riskifaktor-suitsetamine. Enamik haigeid on olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 suitsu päevas) rohkem kui 20 aastat. Esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete suurenemine, väikeste bronide topistumine limaorkidega või nende valendiku kitsenemine). Esineb väikestes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.Kopsukoes kujuneb emfüseem (kopsuturse) kompsukompudega püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega.

Mis on stenocardia?
Stenocardia ehk rinnaangiin
Mõiste
Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega. Tekib müokardi isheemia .
Stenokardia vormid Stabiilne stenokardia - stenokardiahood esinevad reeglipäraselt /teatud kindlatel tingimustel ja alluvad hästi nitraatidele või kaovad puhates. Tekivad füüsilisel pingutusel, stressist , külma ilmaga. Kõige sagedasem vorm.Ebastabiilne stenokardia - stenokardiahoogude sageduse, raskuse ja kestuse suurenemine seni tavalise koormusega võrreldes. Valu tekib endisest kergemal pingutusel, ka rahuolekus , kestab kauem, esineb sagedamini. Nitroglütseriin ei aita nii hästi kui varem. Muud vormid Prinzmetali stenokardia - esineb koronaararteri spasm, kuid puudub aterosklerootiline kahjustus. Tekib sageli öösel, noortel meestel.
 Kliiniline pilt

• Esineb stenokardiline valu, millele on iseloomulik
  

• Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde.
  

• Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga, kätte ja alalõuga, raskematel juhtudel ka selga , kõri ja kaela piirkonda.
  

• Iseloomult on valu pigistav, rõhuv, ängistav.
  

• Valu püsib mõnest minutist 20 minutini.
  

• Valu möödub rahuolekus (seisatumine) või nitroglütseriiniga.
  

• Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus , harvem emotsionaalne stress .
  

• Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib sagedus muutuda.
  

• Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus.
  

• Ataki ajal on pulss kiirenenud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse.
  

Valu teket soodustavad:

• külm ilm, vastutuul - sissehingatav külm õhk ahendab kopsuveresooni ja raskendab hapnikusaamist
  

• rohke söömine - rohkem verd suunatakse seedetrakti ja süda saab vähem verd
  

• psüühiline, füüsiline pinge
  

• töötamine ülestõstetud kätega - staatiline pingutus
  

Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas - puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt . 
Diagnostika
Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus.
Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud  elektrokardiogramm  ehk südamefilm. Esineb ST joone depressioon vähemalt 0,1 mV rinnalülitustes. T- sakid kõrged või negatiivsed.
Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö iseloomust ning võimalikest häiretest. 
Veloergomeetrial ehk koormustestil uuritakse, kui suurt füüsilist koormust inimene talub ilma, et tal tekiksid südamekaebused.
Koronarograafial viiakse veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame pärgarterid ning võimaldab hinnata nende kahjustuse (ahenemise) ulatust.
Ravi
Stenokardia tuntud ravim ataki ajal on nitroglütseriin, mis mõjub südame veresooni laiendavalt ning seega parandab verevarustust ja leevendab valu. Atakkide vaheajal kasutatakse pikatoimelisi nitraate (isosorbiid dinitraat).
ISHEEMIATÕBI
Isheemiatõve korral on tegemist südamelihase  verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase kahjustus - kergemal juhul isheemia, raskel juhul nekroos
Tekib mittevastavus müokardi hapnikuvajaduse ja hapnikuga varustatuse vahel. Seega tekib hapniku defitsiit südamelihases, mille tulemuseks on südamelihase isheemia või nekroos.
Südame isheemiatõve kliinilised väljendused

• müokardi infarkt (äge südame isheemiatõbi)
  
• rinnaangiin ehk stenokardia
  
• krooniline südame isheemiatõbi südamepuudulikkusega
  
• kardiaalne äkksurm
  

Etioloogia
Ateroskleroosi tõttu südame pärgarteri valendik aheneb ning südamelihase verevarustus on häiritud.
Riskifaktorid :
Kontrollitavad, mida saab ja tuleb mõjutada

• hüperkolesteroleemia
  

• suitsetamine
  

• hüpertensioon
  

• diabeet - soodustab veresoonte ateroskleroosi
  

• vähene kehaline koormus
  

• vaimne stress, negatiivsed emotsioonid
  

• liigne kehakaal
  

Mittekontrollitavad, mida ei saa muuta

•  meessugu
  

• vanus
  

• kehaehituse tüüp - rasvade ladestumine kehatüvele
  

• pärilikkus / infarktid perekonna anamneesis
  

• koronaarembol, spasm
  

Südame haiguse põhikaebused ning põhjused
Hingeldus
Kardiaalne hingeldus tekib, kui südame kontraktsioonivõime nõrgeneb (vasakus vatsakeses) või on blokeeritud verevool läbi südame veresoontesse. Kontraktsioonivõime vähenemine on tingitud südamelihase nõrgenemisest, mis omakorda on tingitud koronaarhaigusest. Ka klappide ahenemine takistab verevoolu. Kui vähem verd pumbatakse edasi, siis tekib verepais kopsuvereringes.

• pingutusdüspnoe - hingeldus tekib pingutusel
  
• ortopnoe - hingeldus tekib lamamisel
  
• paroksüsmaalne düspnoe - hingeldus tekib äkki
  

Valu rinnus
Stenokardilise valu põhjuseks on koronaararterite ahenemine, mille tagajärjel südamelihas ei saa küllaldaselt verd. Koronaaride ahenemise peamiseks põhjuseks on ateroskleroos. Valu tekib pingutusel. Valu tavaliselt rinnaku piirkonnas ja kiirgub vasakusse õlga, kätte.
Südamepekslemine
Põhjused - füüsiline tegevus, söömine, suitsetamine, koffeiin , arütmiad. Haigustest põhjuseks südamehaigused - arütmiad, hüpertensioon, krooniline südamepuudulikkus, aneemiad jm). Võib tekkida äkki teavuse kaotus, mis seotud aju hapnikuvaegusega.
Tursed e ödeemid
Vedeliku peetus kudedes. Seotud südame parema poole puudulikkusega . Parema südamepoole puudulikkusel tekib kopsuödeem, kaasneb düspnoe. Südamehaigetel esinevad need jalgadel ja tuharatel, ajapikku võib turse põhjustada naha atroofiat ja rebendeid, mille kaudu tursevedelik välja voolab. Võib tekkida vedeliku kogunemine kõhuõõnde - astsiit .
Tsüanoos
Naha ja limanahkade sinakaks muutumine. Tingitud hemoglobiiniga seotud hapnikuhulga vähenemisest kapillaarides . Tavaliselt väljendub sõrmedel, huultel. On 2 tüüpi tsüanoosi:
TROMB
Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Tänu sellele protsessile peatuvad verejooksud .
Trombi tekke aluseks on (Virchowi triaad ):

• verevoolu aeglustumine - suurem võimalus vormelementide kokkukleepumiseks.
  
• Veresoone endoteeli kahjustus ( traumad , ateroskleroos) - seina ebatasasus põhjustab keerisvoolude tekke.
  
• Vere hüübivuse tõus (intoksikatsioonid, pahaloomulised kasvajad).
  

Tromboos on keerukas vere füsiokeemiliste ja biokeemiliste omaduste muutus, mis ühelt poolt põhjustab vere vormelementide elupuhuse kokkukleepumise ja teiselt poolt lahustumatu fibriini moodustumise . Organismis esineb kaks vastandlikku süsteemi: hüübimissüsteem ja hüübimisvastane süsteem. Nende tasakaal kindlustab füsioloogilistes olukordades vere vedela oleku.
Tromb koosneb vereplasma hüübinud fibriinist, trombotsüütidest, puna- ja valgelibledest. Trombi kiirel tekkel moodustub peamiselt fibriinist ja punalibledest koosnev punast värvi nn punane tromb. Kui tromb moodustub aeglaselt, siis koosneb ta fibriinist, leukotsüütidest ja trombotsüütidest. Selline tromb on hallika värvusega - nn valge tromb. Kui vahelduvad valged ja punased alad, siis tekib nn kihiline ehk segatromb. Lisaks eelnevatele eristatakse ka hüaliintrombi, mis koosneb peamiselt trombotsüütidest ja leukotsüütidest. Nad meenutavad hüaliinkõhre ( homogeenne valge mass) ja tekivad nakkushaiguste korral mikroobide toksiinide toimel.
Tromb kinnitub veresoone sisekesta külge piiratud alal. Seal moodustub trombi pea. Trombil eristataksegi pea-, keha- ja sabaosa, mis ujub vabalt veresoone valendikus.
Vastavalt paiknemisele veresoone valendikus eristatakse seinamanuseid, ummistavaid ja keratrombe ( viimased tavaliselt südamekõrvas). Trombid võivad kitsendada veresoonte valendikke (seinamanused trombid) või ummistada ta täielikult.
Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi:

• võivad põhjustada üldist surma,
  
• võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm),
  
• tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks,
  
• tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub ,
  
• võib asenduda kiudsidekoega või ladestuvad siia kaltsiumisoolad (lubistus),
  
• tromb võib ka kasvada, progresseeruda.
  

Olenevalt tekkekohast võivad trombid põhjustada suuremaid või väiksemaid kahjustusi:

• võivad põhjustada üldist surma,
  
• võivad põhjustada isheemiat ja infarkti (nekroos ehk kohalik surm),
  
• tromb võib lahti murduda ja muutuda emboliks,
  
• tromb võib pehmestuda, misjärel ta veeldub ja imendub,
  
• võib asenduda kiudsidekoega või ladestuvad siia kaltsiumisoolad (lubistus),
  
• tromb võib ka kasvada, progresseeruda.
  

KÕRGE VERERÕHK EHK HÕPERTOONIA
Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab piiri – "ülemine" ≥ 140 ja "alumine" üle ≥ 90 mmHg.

• Normaalne vererõhk on 130/ 85 mm Hg.
  

• Piiripealne vererõhk on 130–139/ 85–89 mm Hg.
  

• Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga.
  

• Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all.
  

• Üha rohkem diagnoositakse 30-40 aastaste noorte meeste hüpertooniatõbe !!!
  

Kõrgenenud vererõhku ei tohiks suhtuda pealispindselt, see tuleb hoida pideva kontrolli all ja tarvitusele võtta kõik tervist tugevdavad meetmed.
 
Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua:

• paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma;
  

• aju veresoonte probleemid;
  

• südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi (loe edasi);
  

• silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine;
  

• insuldi (loe edasi);
  

• infarkti (loe edasi);
  

• neeruhaigused ja neerupuudulikkuse.
  

Gangreen  ehk koe kärbus tekib, kui koe verevarustus häirub sedavõrd, et see põhjustab rakkude surma. Kõige sagedasem on jäsemetel esinev gangreen, aga gangreen võib tekkida ka siseelundites. Kärbunud koes tekib sagelibakteriaalne põletik. 
Eristatakse kolme gangreeni liiki:
• Kuiv gangreen tekib arteriaalse verevarustuse häirumise tagajärjel ja kujuneb välja pikema aja vältel. Kuiv gangreen esineb jäsemetel, näiteks varvastel jalaarteriteateroskleroosi ehk lupjumise korral. Kärbunud kude onmust, kuiv ja sageli hästi piirdunud. 
• Märg gangreen tekib tavaliselt järsu verevarustuselakkamise tagajärjel, näiteks külmumise, põletuse,söövituse või ulatusliku muljuva trauma tõttu, kärbunud koes tekib bakteriaalne põletik ja gangreen levib ka ümbritsevatele kudedele. 
•  Gaasgangreen  tekib, kui nahahaava korral põhjustab põletikku anaeroobne bakter   Clostridium perfringens, mis toodab gaasi ja kudesid hävitavaid aineid. Gaasgangreen on raske ja kudedes kiiresti leviv haigus. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Sümptomid sõltuvad gangreeni asukohast ja liigist. Gangreeni piirkonnas muutub nahk mustaks ning tuntav onebameeldiv lõhn. Tavalised on valu ja palavik.
Kuiva gangreeni puhul on iseloomulik piirkonna, näiteks varba muutumine külmaks ja pikkamööda mustjaks, gangrenoosse piirkonna ja terve koe ülemineku piirkonda tekib punetav nahatsoon.

DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS

Gangreeni diagnoositakse iseloomuliku välimuse järgi. 
Lisaks võidakse teha vereanalüüse bakterite ning põletikunäitajate määramiseks.

RAVIVÕIMALUSED

Gangrenoosset kudet ei ole võimalik säilitada, see eemaldatakse kirurgiliselt ja mõnikord on vajalik jäsemeamputeerimine.
Verevarustuse puudulikkuse korral püütakse võimaluse korral verevarustus taastada. Bakteriaalse infektsiooni puhul kasutatakse raviks antibiootikume.

PROGNOOS

Kuiva ja märja gangreeni puhul kärbunud kudet säilitada ei saa, aga prognoos on enamasti raviga hea. Gaasgangreen on raske haigus, mis võib olla eluohtlik.

ENNETAMINE

Jäsemete kuiva gangreeni ennetamine on võimalik verevarustust parandava ravi kaudu. Gaasgangreeni aitab vältida haavade puhtuse eest hoolitsemine.
 
Müokardiit on südamelihase põletik.
Müokardiiti põhjustavad kõige sagedamini viirusnakkused (näiteks parvoviirus B19, mumpsi viirus ), kuid põhjuseid on ka teisi. Müokardiit on sageli autoimmuunreaktsioon.
Müokardiidi tagajärjed võivad olla väga erinevad. See võib kulgeda ilma tajutavate sümptomiteta ja laheneda iseenesest, kuid võib põhjustada valu rinnus, südamepuudulikkust või isegi surma.
Mis on leukeemia?
Äge lümfoidne leukeemia (ALL)
Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL)
Äge müeloidne leukeemia (AML)
Krooniline müeloidne leukeemia (KML)
Mis on leukeemia?
Leukeemia (kreeka keeles "valge veri") on vere ja luuüdi vähk. Rahvasuus tuntakse seda ka verevähi ja valgeveresusena. 
Inimese organism koosneb paljudest rakkudest (kokku on inimesel 100 000 miljardit rakku). Organismis toimub pidev rakkude uuenemine, mille käigus asendatakse vanad väsinud rakud uutega. Oma elu jooksul toodavad rakud palju teisi omasuguseid rakke. Et rakkude paljunemist reguleerida ning tagamaks, et organismis on pidevalt piisav arv erinevaid rakke, on igal rakul n.ö. signaal , mis annab paljunemise vajadusest teada. Kui signaal on peal, rakk paljuneb; kui signaal on maas, rakk ei paljune.
On normaalne, et inimese mõned rakud geneetiliselt muteeruvad. Nendel geneetiliselt muteerunud rakkudel on paljunemissignaal alati sisse lülitatud, mis teebki neist potentsiaalsed vähirakud. Terves organismis toimivad kontrollmehhanismid, mis hävitavad muteerunud rakud ning need ei saa paljuneda. Kui organism on mingil põhjusel pinge all (haigus, stress jne), siis nõrgeneb imuunsüsteem ning raku kontrollmehhanismid ei tööta enam. Nii jäävad muteerunud rakud organismi ja hakkavad kontrollimatult paljunema. Geneetiliselt muteerunud rakud on tervest rakust tugevamad ning organism ise ei suuda neid hiljem enam hävitada. Nii tekibki vähk.
Niisamuti on leukeemiaga. Terves organismis tekivad luuüdis pidevalt uued vererakud, sealhulgas valged verelibled. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu saavad geneetiliselt muteerunud valged verelibled kontrollimatult paljuneda, võttes sellega ära teiste rakkude eluruumi. Olenevalt sellest, mis tüüpi valged verelibled muteeruvad ja seega vähirakuks muutuvad, saab eristada erinevaid leukeemia vorme. Igal juhul muutub vere koostis haiguse tulemusel nii palju, et see võib olla eluohtlik. 
Leukeemiat on nelja vormi:
-  akuutne ehk äge lümfoidne leukeemia (ALL)
- krooniline lümfoidne leukeemia (KLL)
- akuutne ehk äge müeloidne leukeemia (AML)
- krooniline müeloidne leukeemia (KML)
Mis vahe on ägedal ja kroonilisel leukeemial?
Ägeda leukeemia puhul geneetiliselt muteerunud valged verelibled ehk leukeemiarakud paljunevad kiiresti, kroonilise leukeemia puhul aeglasemalt. Seega äge leukeemia kulgeb väga kiiresti ning patsient võib ravita surra juba paari kuu jooksul alates haigestumisest, samas kui krooniline leukeemia kulgeb kauem ning patsient võib haigusega elada aastaid. Elulemus ägeda leukeemia haigetel on selgelt parem lastel võrreldes täiskasvanutega.
Mis vahe on lümfoidsel ja müeloidsel leukeemial?
Mõlema leukeemia vormi puhul on tegemist kontrolli alt väljunud valgete vereliblede paljunemise ja kuhjumisega. Lümfoidse leukeemia puhul on hakanud kontrollimatult paljunema valged verelibled nimega lümfotsüüdid: B-rakud ja T-rakud. Lümfotsüütide ülesanne organismis on moodustada antikehasid tootvaid B-lümfotsüüte ja imuunsüsteemi reguleerivaid T-lümfotsüüte.
Müeloidse leukeemia puhul on hakanud paljunema monotsüüdid ja granulotsüüdid. Nende ülesanne organismis on hävitada võõrkehasid, näiteks baktereid. Kontrollimatult paljunedes hävitavad nad aga liiga palju võõrkehasid, organismist kaob tasakaal ning see on surmav .
Kuidas leukeemiat ära tunda?
Vähirakkude ehk muteerunud valgete vereliblete kontrollimatu paljunemise tõttu jääb punaste vereliblede osakaal väga väikeseks. Nii tekib enamikul patsientidest leukeemia tüübist hoolimata punaste vereliblede vaegus ehk aneemia.  Tervete valgete vereliblede nappus ei lase kehal tõhusalt kõiksuguste infektsioonide ja bakterite vastu võidelda. Vereliistakute vähesuse tõttu on muhud, sinikad ja verejooksud kerged juhtuma.
Alguses väga raske märgata (eriti kroonilise leukeemia puhul, kui haigus võib areneda aastaid ilma vaevusi põhjustamata). Tavalisemad sümptomid on: väsimus, verejooksude, marrastuste ja sinikate kerge tekkimine, nõrkus, vähenenud füüsiline jaks, kaalulangus, luu- ja liigestevalud, kerge palavik, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja nakkustele, suurenenud põrn, lümfisõlmed ja maks.
Leukeemiasse võivad haigestuda kõik, soost, vanusest , rahvusest ja jõukusest hoolimata. Leukeemia põhjused ei ole täpselt teada. Tihti seostatakse leukeemia teket radiatsiooniga, samas haigestuvad leukeemiasse sagedamini inimesed, kes kiirgusega kokku puutunud ei ole. 
Äge lümfoidne leukeemia (ALL)
Äge ehk akuutne lümfoidne leukeemia (ALL) on vähitüüp, mis saab alguse valgetest verelibledest luuüdis ning liigub reeglina kiiresti verre. Seejärel levib ALL kogu organismi, kaasa arvatud lümfisõlmedesse, maksa, põrna ja kesknärvisüsteemi.
"Akuutne" ehk "äge" tähendab, et leukeemia levib organismis väga kiiresti ning ilma ravita võib leukeemiahaige surra juba mõne kuu jooksul haigestumisest.
ALL on suhteliselt haruldane leukeemia vorm. Kõige enam haigestub ägedasse lümfoidsesse leukeemiasse alla 4-aastaseid lapsi - 6,5 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas. Täiskasvanute hulgas esineb 1 juhtum 100 000 inimese kohta aastas. Samas suudab kemoteraapia terveks ravida umbes 80% haigestunud lastest, ent vaid 30% täiskasvanutest