Mille üks tass maksab ligemale 50 dollarit Miks nii palju?

Vastus leiad õppematerjalist: Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused (1)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Majandus - Ettevõtlus

4 HEA

Esitatud küsimused

Kuidas tuleks turustada?
Mille üks tass maksab ligemale 50 dollarit Miks nii palju?

Majanduse alused

Võimaliku tootmise piir – VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb , nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale.

Alternatiivkulu printsiip – See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.

Nõudmise üldine seadus - Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus.

Tasakaaluhind , tasakaalukogus , maksimum- ja miinimumhind - Turu tasakaal- turujõud on tasakaalus. Tasakaalukogus - niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. Eksisteerib vaid üks hind, mille puhul nõutav ja pakutav kogus on võrdsed. Sellist hinda nimetatakse tasakaaluhinnaks.

Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus - Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase .

Kahaneva piirkasulikkuse seadus - Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb).

Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline.

Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise.

Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. (Nt Coca Cola ja Pepsi ) Kui meil õnnestub tarbija uskuma panna, et meie toode on kuidagi eriline võrreldes konkurendi tootega , saamegi küsida kõrgemat hinda. Monopolistliku konkurentsiga turgu iseloomustab uute pakkujate vaba juurdepääs turule.

Oligopol ja kartellikokkulepe – Juhul kui turul tegutseb väike arv ettevõtteid võib olla tegemist oligopoliga. Oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin .

Piirkulu ja piirtulu – Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra.

Mastaabi efekt: mastaabi sääst ja mastaabi kulu – Teine põhjus monopoli tekkimiseks on seotud mastaabisäästuga. Sellisel juhul suudab üks ettevõte pakkuda odavamalt kui kaks. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Mastaabisäästu ilmnemine tootmises loob eelduse suurte ettevõtete tekkimiseks. Mastaabisääst ilmneb näiteks autotööstuses, kus kulutused ühe auto tootmiseks hakkavad vähenema, mida rohkem autosid toodetakse.

Lorenzi kõver ja Gini indeks – Lorenzikõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzikõver ; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine . Gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus.

Sisemajanduse ja rahvamajanduse kogutoodang – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured.

Lõpp – ja vahetoodang : lisandunud väärtuse meetod – Lisandunud väärtus tootmisprotsessis kasutatud hüviste ja tootmistegurite väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lõpptoodang on lõppkasutaja (majapidamised, valitsus) poolt ostetud valmisprodukt/teenus. Vahetoodang on pooleli olev toodang, mida kasutatakse ettevõtte tootmisprotsessis lõpptoodangu valmistamiseks.

Majanduskasv ja majandustsükkel - Majanduskasv – antud maa kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. Mõõdetakse reeglina reaalse (potentsiaalse) SKP aasta juurdekasvu kaudu. Majandustsüklite all kõige laiemas tähenduses mõistetakse majandusaktiivsust väljendavate näitajate (üldjuhul on selleks majanduskasv) ajas korduvaid perioodilisi kõikumisi. Seejuures loetakse ühe majandustsükli kestuseks üldjuhul sellist ajavahemikku, mille jooksul majandusaktiivsus läbib tõusu- ja langusfaasi.

Raha mõiste ja funktsioonid – Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha funktsioonid 1. Arvestusühik - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 2. Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. 3. Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 4. Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.

Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine – Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil .... Samas on rahapakkumine nominaalne keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendabraha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Joonised .... Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. Erinevad tasakaalustumisvõimalused vastavad erinevatele majandustele. Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE
Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima.

Nominaal- ja reaalintress - Nominaalintress – rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress – saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel

Inflatsioon : liigid, positiivne ja negatiivne mõju - Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku . Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise.
a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel:
• I. mõjul palgad suurenevad ja rent kallineb seoses hinnataseme tõusuga. Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused , mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist
• Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama
• Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu
• Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima
b) Negatiivne mõju avaldub:
• Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine
• Sageli elatustase langeb
• Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt
• Seotud tööpuudusega
• Ressursside vale jaotus

Maksebilanss – Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register . Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga

Tollimaks - Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest.

Tarbijahinnaindeks , infatsiooni mõõtmine – Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud ehk milline on olnud inflatsioon (fikseeritul ostukorvil põhinev indeks). THI arvutamine põhineb nn. metoodikal, kus võrraldakse igakuiselt ostukorvi hinda mingi lähtemomendi tasemega. Ostukorv moodustatakse tarbitavate kaupade ja teenuste hindade teatavate kaaludega summeerimisel, kusjuures kaalud määratakse lähtuvalt elanikkonna kulutuste struktuuri uuringutest. Nagu kõik reaalelus, nii pole ka ostukorv ja selle koosseis paljude aastate lõikes jääv suurus, kuna tarbimise struktuur muutub uute teenuste-toodete turule ilmumisega ja varasemate kategooriate osatähtsuse langemise-kadumisega. Inflatsiooni (raha väärtuse/ostujõu langust) siseturul mõõdetakse mitmesuguste hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks , ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast – iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija.

Tööjõu nõudlus ja pakkumine – Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad.

Tööhõive ja pakkumine - Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja tööhõive struktuur.
Ettevõtlus

Organisatsiooni ja juhtimise mõiste – Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud . Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia . Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Juhtimine on- Inimeste tegevuse ja käitumise sihikindel suunamine ning ühtseks hästi. Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi.

Eesmärk, eesmärgi seadmine , nõuded eesmärkidele - Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu. Võib olla palju erinevaid eesmärke, kuid vähemalt teoreetiliselt peavad nad olema suunitletud kõik ühele – omanike heaolu maksimeerimisele. Eesmärgiks peaks olema maksimeerida nende heaolu pikaajalises perspektiivis. Nõuded eesmärkidele: Et tegevus oleks efektiivne, peavad kõik eesmärgid olema:• keskendatud tulemusele, mitte tegevusele;• omavahel kooskõlas;• mõõdetavad;• saavutatavad;• seotud kindla ajakavaga.

Põhilised juhtimisfunktsioonid - 1) Plaanimine. Eesmärkide püstitamise poliitika ja tuleviku tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine. Juht peab oskama prognoosida ettevõtte tuleviku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane.
2) Organiseerimine. Ülesannete rühmitamine, töökohtade kavandamine, otsustamisõiguse delegeerimine, organisatsiooni struktuuri koostamine. Organiseerimise tulemusena kujuneb ülesande struktuur.
3) Valitsemine. Alluvate juhtimine ja juhendamine.
4) Koordineerimine. Tegevus, millega ühendatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks.
5) Kontrollimine. Kontrollitakse kehtestatud juhendite , reeglite, standardite täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile .
6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel.
7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine , töötajate arendamine, koolitamine, edutamine .
8) Suhtlemine . Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja.
9) Motiveerimine . Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine.
10) Eestvedamine . Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega.

Juhtimise tasandid , tööjaotus - Juhtimise tasandid: Juht saab tegutseda kolmel tasandil; Juhid saavad vahetult mõjutada tegevusi ja protsesse. Juhid saavad mõjutada inimesi, et need toimiksid vajalikul viisil ja et vajalikud asjad saaksid tehtud. Juhid saavad hallata ja organiseerida informatsiooni, et inimesed toimiksid vajalikul viisil. Tööjaotus on töö jagunemine erinevateks töö liikideks

Strateegilised, taktikalised ja operatiivplaanid – Pikaajalised (strateegilised) plaanid – 5-10 aasta peale. Tegeleb TIPPJUHTKOND, sisaldavad prioriteete ja samme, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Taktikalised plaanid – kuudest paari aastani. Tegelevad KESKASTMEJUHID. Taktikaline plaan koostatakse tavapäraselt teatud valdkonnale, selle eesmärk on teatud osa täitmine strateegilisest plaanist. Lühiajalised ehk operatiivplaanid – vähem kui 1 aasta peale. Tegelevad ESMATASANDIJUHID. Operatiivplaan haarab teatud väikese arvu tegevusi.

Äri idee, missioon , visioon – Äriidee sõnastusest selgub : Millises äris ollakse (näiteks kas raudteeäris või transpordiäris, kinoäris või meelelahutusäris, jne); Millist sihtgruppi peetakse oma kliendiks; Milliseid selle sihtgrupi vajadusi soovitakse rahuldada; Kuidas neid vajadusi rahuldatakse; Mille poolest erinetakse konkurentidest. Missioon - Missioonis panevad ettevõtte omanikud kirja, milliseid reegleid nende ettevõttes tuleb järgida, mida nad peavad ettevõtte tegevuse juures eriti oluliseks lisaks kasumi teenimisele. Mõnes ettevõttes on missioon kirjas põhiväärtustena. Missiooni sõnastavad ettevõtte omanikud. Neil on selles ettevõttes kõrgeim võim ja nemad seavad mängureeglitele piirid. Nendes piirides otsuste langetamine võidakse volitada tegevjuhile. Ettevõtte juhi vahetumisega ei tohiks muutuda missioon isegi siis, kui muutuvad eesmärgid. Küll aga võib missioon muutuda omaniku vahetumise tagajärjel. Visioon - Edukad on need ettevõtted, mille omanikel on visiooni oma ettevõtte arengust. Visiooni olemasolu tekitab usaldustunde, et äri on pikaajaline.
Visioon erineb eesmärgist selle poolest, et visioonil ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu. Visioon on pigem unistus, mille saavutamiseks püstitatakse kindlateks tähtaegadeks eesmärgid.

Organisatsiooni skeemid , tööjaotus – Organisatsiooni skeem on organisatsioonilise struktuuri e. Ülesehituse visuaalne esitlus. Skeem näitab peamiselt kahte asja: töö jaotamist komponentideks ja alluvussuhteid kas a. Funktsionaalsete osakondade kaupa b. Territoriaalse paiknevuse järgi c. Toote või teenuse järgi d. Tarbijagruppide järgi ja e. Tootearenduse alusel.

Ettevõtja ja juht, ettevõtlikkus ja juhtimine - Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid .

Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses - Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske.
1. Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema .
2. Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.
3. Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama laenu või laenuitresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.
4. Kursi- ja inflatsiooniriskid.
5. Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlust.
6. Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes (streigid jne).
7. Kuritegevus - ebaausad töötajad, vargused , sulidest lepingupartnerid, sissemurdmised, väljapressimised, ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel.
8. Muud vara kaotusega seotud riskid - tulekahjud
9. Poliitiline risk - võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses. Poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuse vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine. Suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega.
10. Force majeure - mitmesugused erakordsed juhtumid, loodusõnnetused, tulvavesi , tormid.
11. Tööõnnetused
12. Ühiskondliku vastutusega seotud riskid - oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.

Ettevõtte asukoha valik, kodu- ja pereettevõte - Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on: Tooraine asukoht; Turgude lähedus; Tööjõutegurid; Muud tegurid (nt. kliima, maksud , looduskaitsealased nõuded). Loodava väikeettevõtte asukoht: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum.
Pereettevõte võib olla igasugune äriühing. Tähtis on see, et kogu aktsiad
oleksid perekonna omandis .
• Tavaliselt on pereettevõtted siiski väikesed ja kodukesksed.
• Tähtsamad ressursid koduettevõtte käivitamiseks on ruumid ning
perekond. Peab omama ainult head tahet ja valida õige äriidee.
• Väikesest kodusest pereettevõttest võib õige strateegia korral välja
kujuneda keskmine või suur ettevõte

Personalipoliitika , isikkoosseis, värbamine, valik –

Uue ettevõtte rajamine (alustamine) -

Äriühingu asutamine –

Pangaarve avamine, varade hindamine –

Tegutseva ettevõtte ostmine –
Ostmise eelised:
1) kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid;
2) ettevõtte hea maine kandub edasi;
3) asukoha sobivus on tõestatud;
4) kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi;
5) tegevuse planeerimine on lihtsam, sest saab arvestada eelmiste perioodide tulemustega;
6) klientuur on juba välja kujunenud;
7) olemas on vajalikud partnerid, hankijad , krediteerijad;
8) sisseseade ja kauba- või materjalivarud on olemas;
9) ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga;
10 ) üks konkurent jääb vähemaks;
11) olemas on väljakoolitatud personal;
12) teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal.
Ostmise puudused:
1) päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead;
2) kaubavalik, toodang, tegevuse korraldu jms ei pruugi osbida uue omaniku arvates;
3) võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine on keeruline ja tekitab pingeid;
4) klientuur ei pruugi olla kõige soovitum, firma imagot on raske muuta;
5) varude hulgas võib olla aegunud , moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud;
6) töökorraldust on raske muuta;
7) ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügis;
8) ettevõte on müügis, sest ei ole end õigustanud;
9) asukoht ja ruumid ei pruugi olla kavandatud muutusteks sobivad.

Tegutsema asumine frantsiisilepingu alusel – Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada. Järgnevalt frantsiisi eelised ja puudused niin frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega.

Tegevusala valik, olukorra hinnang tegevusalal –

Finantseerimisallikad , stardikapital, tasakaalupunkt –

Ettevõtusvormi valik, äriseadustik - Äriühingute liigid:

Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osa väikseim nimiväärtus on 1 euro, osakapital 2500 euri.. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri.
Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine.

Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega:
vastutuse ulatus;

kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus;

maksudega seotud kaalutlused;

avalikustamise kohustus;

ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus;

kasumijaotus;

ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu);

rajamise kergus;

nõuded algkapitali suurusele;

tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus;

litsentside vajadus;

maine.

Füüsilisest isikust ettevõtja - FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 16 000 euri, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 16 000 euri suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist.

Osaühingu ja aktsiaseltsi mõiste, olemus, asutamine, kapital juhtimine –
OÜ: Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 2500 euri.
AS: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euri.

OÜ ja AS-i aruandlus ja kasumi jaotamine, audiitor ja erikontroll, lõpetamine –
OÜ: Kui sa ei maksa mitte kellelegi osaühingu arvelt palka ning sinu käive ei ole ületanud ühe kalendriaasta jooksul 250 000 krooni, siis pead esitama ainult oma eelmise aasta kohta tehtud majandusaastaaruande 30. juuniks äriregistrile avalikuks hoidmiseks.
AS: Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.
Erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist on õigustatud nõudma osanikud /aktsionärid, kelle osade/ aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa/aktsiakapitalist.
Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi.

Osaühing lõpetatakse: osanike otsusel; kohtulahendiga; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist.
Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine
Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest.
Majandustegevuse ülevaates peab näitam, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded.
Sundlõpetamine
Osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui
- juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
Osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik.

Nii on osaühing võimalik lõpetada osanike otsusega, aktsiaselts aga üldkoosoleku otsusega. Osaühing ja aktsiaselts võidakse lõpetada ka kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust (vastavalt siis alla 2500 või 25 000 euri). Lisaks nendele alustele võib nii seaduse kui ka põhikirjaga näha ette lõpetamise täiendavaid aluseid.
Lõpetamise otsustamisel osanike või aktsionäride poolt on nõutav 2/3 häälteenamus, kusjuures põhikirjaga võib nõuda ka suuremat häälteenamust. Juhatus peab osanikele esitama eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate jooksva aasta majandustegevusest. Aktsiaseltsi puhul kehtib selline nõue ainult juhul, kui tegemist on erakorralise üldkoosolekuga. Korralisele üldkoosolekule tuleb aastaaruanne nagunii esitada.

Äriühingute võrdlus ja otstarbekus erinevates olukordades –
Täisühing
Usaldusühing
Osaühing
Aktsiaselts
Tulundusühistu
Äriühingu tegevuses osaleja nimetus
täisosanik
täisosanik/ usaldusosanik
osanik
aktsionär
liige
Vastutus ühingu kohustuste eest
täielik (vastutus kogu oma varaga)
täisosaniku puhul täielik, usaldusosaniku puhul tasumata sissemakse ulatuses
osanik ei vastuta
aktsionär ei vastuta
tasumata osamaksu ulatuses
Asutamisdokumendid
ühinguleping
ühinguleping
asutamisleping / põhikiri
asutamisleping / põhikiri
asutamiskoosoleku protokoll /põhikiri
Kohustuslik kapitali määr
pole
pole
2500 EUR
25 000 EUR
pole / kehtestatakse põhikirjaga
Väärtpaberid
pole
pole
pole
aktsiatäht
pole / erandjuhtudel osatäht
Kohustuslik nimiväärus, osa või sissemakse suurus
pole
pole
100 EEK
10 EEK
pole
Sissemakse tasumine
viivitamatult või ühinemislepinguga määratud ajal
viivitamatult või ühinemislepinguga määratud ajal
peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist
peab olema tasutud enne äriregistrisse kandmist
ühe aasta jooksul vastavalt põhikirjale
Osa- või sissemakse, osa, aktsia , osamaksu võõrandamine
sissemaksu ei võõrandata, lahkumisel ühingust makstakse hüvitist
sissemaksu ei võõrandata, lahkumisel ühingust makstakse hüvitist
osa võõrandamine osanike vahel vaba; kolmandale isikule võõrandamisel on teistel osanikel ostueesõigus. Põhikirjaga võib ette näha ka eelnevast erineva korra. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud
esitajaaktsia on vabalt võõrandatav. Nimelise aktsia võõrandamine on aktsionäride vahel vaba; kolmandale isikule võõrandamisel võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse
osamaksu saab võõrandada liikmele, kes vastab seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud tingimustele
Juhtimisorganid
osanikud
otsustavad
osanikud
otsustavad
Üldjuhul osanikud ja juhatus. Nõukogu peab olema, kui: 1) osakapital on üle 25 000 euri ja juhatuses on vähem kui 3 liiget; 2) nõukogu on ette nähtud põhikirjaga
aktsionäride üldkoosolek, Nõukogu,
juhatus
üldkoosolek (volinike koosolek), juhatus. Nõukogu juhul, kui ühistu osakapital on üle 400 000 krooni
Hääleõigus
osanikud
otsustavad
osanikud
otsustavad
võrdeline osa suurusega
vastavalt aktsiatele
igal liikmel üks hääl, olenemata osamaksu suurusest
Kasumi jaotamise alus
osanikud otsustavad
osanikud otsustavad
võrdeliselt osa nimiväärtusega, kui põhikiri ei näe ette teisiti
vastavalt aktsia nimiväärtusele
liikmed otsustavad, reeglina proportsionaalselt teenuste kasutamisele
Väljaarvamine ühingust
täisosaniku
saab välja arvata
täis- ja usaldusosaniku saab välja arvata
osaniku saab välja arvata
aktsionäri ei saa välja arvata
liikme saab välja arvata
Audiitorkontroll
üldjuhul ei ole kohustuslik, on kohustuslik kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
üldjuhul ei ole kohustuslik. on kohustuslik kui usaldusühingu täisosanikuks on osaühing aktsiaselts või tulundusühistu
kohustuslik:
1) osakapital on üle 400000 EEK; 2) audiitori olemasolu on ette nähtud põhikirjaga; 3) eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ületas 1milj. EEK
kohustuslik
kohustuslik, kui eelneva majandusaasta netokäive ületas 1 milj. EEK

Osaluste ost ja müük –

Ettevõtuse tugisüsteem - Eestis on ettevõtluspoliitika suunatud eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on omakorda jagatud kolme kategooriasse: mikroettevõtted, väikeettevõtted ja keskmised ettevõtted. Lisaks olemasolevate ettevõtete toetamisele on mitmed meetmed suunatud ka alles alustavatele ettevõtetele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele, lähtudes vajadusest toetada uute ettevõtete loomist.
Turunduse alused

Turunduse üldmõiste – filosoofia, konseptsioon ja juhtimise funktsioon. On tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. On tegevuste kompleks , mis hõlmab keskkonna analüüsi, turundus uuringuid , toote arendamist , hinna kujundamist, turustuskanalite valikut, müügitoetustegevust, müüki ennast.

Turunduse funktsioonid - Eristatakse seitset turulõhet, mille ületamise turundus peab tagama.
1. Ruumilõhe. Tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse.
2. Ajalõhe. Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga (erandiks on teenused). Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse.
3. Koguselõhe. Tootjale on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes ( pakendid ), tarbijatel on seevastu eelistatavad väiksemad kogused (jaepakendid). Turundustegevus peab tagama kauba ümberpakendamise ja looma selle abil ostmise kogusemugavuse.
4. Valikulõhe. Üksiktootja suudab harilikult pakkuda kitsast kaubasortimenti, tarbijad eelistavad teha valikuid aga laiast sortimendist. Turundustegevus peab erinevate tootjate kaupade kombineerimisega looma mitmekesiseid sortimente tekitades sellega valikumugavuse.
5. Infolõhe. Tootjad sageli ei tea kes, kus, millal ja kui palju nende tooteid vajab. Samalaadne info puudub ka tarbijatel. Turundustegevus peab juurutama süsteemi, mis võimaldaks teabe liikumise mõlemas suunas. Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus.
6. Väärtuslõhe. Kaupade väärtus tootjate silmis sõltub tehtud kulutustest ja konkurentide turuhindadest. Tarbijad väärtustavad aga kaupu, lähtudes nende majanduslikust tasuvusest ja maksevõimest. Turundustegevus peab looma tootja ja tarbija jaoks ühtse väärtussüsteemi, mis realiseeruks väärtusmugavusena.
7. Omandiõiguslõhe. Tootjad käsutavad suuri kaubakoguseid, tarbijatel on aga raha või vahetuskaup. Turundustegevus peab tagama vahetuste ja arvelduste häireteta kulgemise , mis avaldub omandiõiguse vahetamise mugavusena.
NB! Vahetuste edukas juhtimine tähendab erinevate tegevuste abil mugavuste loomist nii tarbijatele kui ka tootjatele.

Turundus- ja müügikonseptsiooni erinevus –
Müük
Turundus
Rõhuasetus tootele
Rõhuasetus kliendi vajadustele
Firma teeb toote ja siis kavandab müüki
Firma määrab klientide vajadused ja selle põhjal toote ja selle turunduse
Juhtimine orienteeritud müügimahule
Kasumile
Müüjate vajadused
Ostjate soovid

Segmenteerimine - Turu segmentimine on protsess, mille käigus koguturg jaotatakse mõtestatud osadeks ehk segmetideks. Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste soovidega tarbijarühmad, kes reageerivad sarnaselt erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam , hind, ostujärgne teenindus jms).

Positsioneerimine - Positsioneerimine on protsess, mille abil tooted/teenused saavad oma asukoha tarbijate teadvuses, sõltuvalt nende eelistest võistlevate toodete suhtes.

Sihtturundus / otseturundus – sihtturundus, mille korral tehakse kindlaks tarbijate grupid ( segmendid ), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile (sihtrühmale). Postulaat – enam ei ole toodet, mis võrdväärselt rahuldaks kõigi vajadusi ja soove.

Massturundus – massturundus, mis põhineb masstootmisel ja – turustamisel . Toode paisatakse turule lootuses, et seda ostetakse. Toode kõigile ja mitte kellelegi.

Turundusmeetmestik – Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni. Klassikalisse turundusmeetmestikku kuulub neli osa: Toode (Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta?); Hind (Milline hind tuleks määrata?); Turustus (Kus ja kuidas tuleks turustada?); Toetus (Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma). Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele.

Turu-uuring – Turu- ja turundusuuringud ongi aluseks ettevōtte turundusplaani loomisel. Kui tarbijaturul on uuringute tähelepanu suunatud peamiselt tarbimisharjumuste, reklaami, disaini, pakendi, teeninduse kvaliteedi jms. uurimisele, siis organisatsiooniturul , s.h. puiduturul eelkōige turumahu, jaotuskanalite, lōpptarbijate (s.h. pooltoodete ostjate), hulgi- ja jaehindade jm. väljaselgitamisele ning seda nii enese kui ka konkurentide osas. See info on aluseks turundusotsuste (jaotuskanalid, hinnad, firma turundus- ja arengustrateegia ning taktika, s.h. firma portfell, konkurentsieelise formuleerimine) vastuvōtmisel.

Turg – Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. See on kindlate reeglite alusel toimiv toomise ja kauplemise kord. Turg- see on majanduse üldine süsteem

Tarbija ostukäitumine – Tarbijate ostukäitumise mõistmine on efektiivsete turundusprogrammide väljatöötamiseks hädavajalik. Sobiva turundusmeetmestiku väljatöötamine konkreetse sihtturu jaoks nõuab tarbija eelistuste ja ostuotsustusprotsessi mõistmist. On vaja teada, kuidas on võimalik tarbijat otsustusprotsessis mõjutada erinevate turunduslike elementide abil. Tarbija käitumise tundma-õppimisel on eriti palju kasutatud psühholoogiast pärit teooriaid .

Reklaam – Reklaam on kindla isiku või organisatsiooni tellitud tasuline toodete, teenuste või organisatsioonide tutvustamine ning esiletõstmine. Massreklaam kõigile, sihtreklaam väljavalitud isikutele.

Bränd – on kontseptsioon , märk, kujutlus , mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid.

Kaubamärk – on üldreeglina kas sõna, fraas , sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud.

Kaubamärgi ja brändi erinevus – Kaubamärgi alla kuulub ainult nimi, sümbol, kujundus, aga brändi alla lisaks nendele kolmele veel lojaalsus, identiteet , toode, imago , personaalsus, tuntus.

Eristumine –

Kliendiraulolu –

Hind – Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Hinna kujundamist peetakse üldiselt väga raskeks ülesandeks. Tavaliselt küsitakse: millist hinda võiks selle asja eest tahta. Kui hinnakujundus toetub vaid sellist tüüpi mõtteviisile, siis jääb kogu tegevus ennustamise tasemele . Tõsi, on olemas toote turuhind , mis määrab selle lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Mida suurem on konkurents, seda olulisem on turuhind. Kui ei suudeta millegi poolest oma konkurentidest erineda, siis tuleb kärpida oma firma kulutusi, et saaks turuhinnaga müües veel kasumit.

Toode - Toote all mõistetakse kõike seda, mis võib rahuldada turu vajadusi või soove. Tooteks võivad olla füüsilised objektid (asjad), teenused, kohad, organisatsioonid , ideed, informatsioonid jne. Toode on turundusteoorias kompleksmõiste. Ostjale müüdavat üksikut toodet vaadeldakse kolmel tasandil.Toote tuum on põhiline hüve, mida tarbija ostab. Konkreetne toode koosneb kauba eriomadustest, disainist , kvaliteedist, margitunnustest ja pakendist. Nende paljude komponendidega rahuldatakse kõikvõimalikke vajadusi. Kvaliteet on toote tähtsaim tunnus, mis näitab funktsioonide täitmise võimet ja ühendab vastupidavuse, usaldatavuse, täpsuse, tarbimise mugavuse. Laiendatud toode sisaldab tootega pakutavaid lisateenuseid (paigaldamine, järelhooldus, garantii , kättetoimetamine, järelmaksu võimaldamine) Tänapäeva turul konkureerivad tooted ühes lisateenustega.

Toote elutsükkel – Kujundus, juurutus, kasvu, küpsuse ja langusefaas.

Teenus - Teenust on läbi aegade defineeritud mitmeti, ent tänaseni ei ole ühtegi ühest ja kõikide poolt tunnustatud definitsiooni. Kõige laiemas definitsioonis on teenuse alla püütud paigutada kogu inimtegevust öeldes, et iga inimtegevus on oma olemuselt teenus. See tähendab teenuse osutamist oma ja/või kellegi teise huvides. Teenus on tegevus või selle mitteesemeline tulemus

Konkurents –

SWOT analüüs turunduses - Turunduse juhtimine hõlmab olukorra analüüsi, tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrolli. See on laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
Sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks unikaalne toode, pikaajaline turuliidri seisund, kaasaegne tehnoloogia, koolitatud personal, väga hea finantsseisund , madalad püsikulud ja kogenud ja kompetentne juhtkond.

Unikaalse toote näide: Indias Sumatra saarel toodetakse kohvi nimega Kopi Luwak, mille üks tass maksab ligemale 50 dollarit. Miks nii palju? Sellepärast, et kohvi loomeprotsess on märkimisväärne: oad on poolenisti läbi seeditud saare loomakese luwaki poolt, kes armastab süüa värskelt valminud kohviube. Päris läbi ta neid seedida ei jõua, seetõttu satuvad seemned samale kohvipõllule peagi tagasi. Nišštoote looja kohta mul andmed puuduvad, kuid on toode piisavalt unikaalne, sest kohvi maitse on erakordne: rikkalik, tugeva maitse ning šokolaadi või karamelli varjundiga.

Sisemisteks nõrkusteks kehv kvaliteet, suured üldkulud, madala kvalifikatsiooniga personal, kui sinu toode on moraalselt vananenud, toote või kaubamärgi halb maine ja ka näiteks madal krediidivõime.
Välised võimalused - riigipoole tugi, uue ostjagrupi tekkimine, konkurentide tagasitõmbumine turult ja kasvav nõudlus välisturul.
Ohtudeks, mis tulevad väljast poolt on turu kasvu peatumine, kogenud konkurentide agressiivne turuletulek, kulude kasv seoses muutustega seadusandluses, ostjate eelistuste muutused ja ka muudatused tehnoloogias. SWOT analüüs on ka turundusplaani üheks suureks osaks.

Lojaalsus –

Turunduse mikro - ja makrokeskkond - Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks.
Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada.
Makrokeskkonda kuuluvad

Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine , elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus jne.
Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, intressimäärad, palgatase , väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord;
Kultuuriline keskkond: väärtushinnangud, müüdid, tabud, kehtivad normid, arusaamad, käitumine jne;
Tehnoloogiline keskkond: tehnoloogia areng, uued arenevad tegevusalad, nõuded toodetele (ohutus- ja tarbijakaitsenõuded), transpordi areng konkreetses piirkonnas;
Õiguslik keskkond: millised seadused määratlevad ettevõtte tegutsemise võimalused. Maksuseadus , äriseadustik, tarbijakaitseseadustik, võlaõigus-seadus.

Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid.
Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks.

Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, liisingud , võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali).
Inimressursid: töötajate koosseis, haridus , kogemused, motiveeritus jne.
Füüsilised ressursid: tootmishoone , sisseseade, kontoriruumid , jaotus- ja müügivõimalused.
Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust.

Majandusarvestuse alused

Majandusarvestuse olemus, liigid – Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: otsuste tegemiseks ettevõttes või aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandusarvestuse liigid.

Arvestuse infokasutajad ja motiivid -
Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid – finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit?
Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on võimeline maksma ka intresse?
Töötajad. Kas firma on võimeline maksma tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt?
Kliendid. Kas firma on võimeline müüma kokku-lepitud mahus , hinnaga, maksetähtajaga?
Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma piisavalt lisaväärtust investeeringuteks? Kas firmad on võimelid kandma maksu-koormust? Kas maksud on tasutud õigesti?
Ettevõttesisesed kasutajad. Otsuste tegemiseks: Finantsotsustes (kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali – laenukapital ja omakapital ); Ressursside paigutamine ( millises koguses ja kuhu investeerida); Tootmisotsustes (millist toodet toota, millisel moel ja millal); Turundusotsused (Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuidas).

Raamatupidamise seadusandlus ja regulatsioon Eestis - International Accounting Standards
Board – IASB: Töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (International Financial Reporting Standards – IFRS ), avalikustab ja levitab neid.
Raamatupidamise Toimkond : Annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis.
Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS )

Maksud ja raamatupidamisarvestus –

Raamatupidamise kohuslane - Raamatupidamiskohuslased on kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nad peavad lähtuma Raamatupidamise seadusest. Raamatupidamisalast tööd suunab ja annab välja juhendeid Raamatupidamise Toimkond. Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve , palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu .

Majandusaasta aruanne – Ettevõtjal tuleb koostada ja esitada majandusaasta aruanne, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek. pidamist, inventuuride tegemist, aruannete koostamist ning raamatupidamistarkvara kasutamist.

Raamatupidamise aastaaruanne ja selle osad – Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro.
1. Bilanss ja kasumiaruanne
Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
2. Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
3. Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruandes kajastate aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Teil tuleb eraldi aruandesse märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum , arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
4. Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisade hulk aastaaruandes sõltub ettevõtte eripärast, kuid kindlasti peate aruandele lisama :

selgituse, millisest raamatupidamistavast lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud ;
aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil.

Raamatupidaja kutse- eetika – Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi eesmärk on edendada raamatupidaja proffessiooni eetilist kultuuri.
Tulenevalt koodeksist on raamatupidaja elukutse eesmärgiks teha tööd vastavuses kutseala standarditega.
4 põhinõuet eesmärkide saavutamiseks on:

Usaldusväärsus
Kutsealane kompetentsus
Kutsealase tegevuse kvaliteet
Kindlustunne

Raamatupidajate kutsealase tegevuse tarbijatel peab olema kindlustunne, et raamatupidajate kutsealane tegevus on reguleeritud vastava kutse-eetika nõuete raamistikuga.

Finantsarvestuse printsiibid –
Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid . Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;
Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .

Vara – Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel).

Kohustus – Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist.

Omakapital – Omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;

Bilanss – on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).

Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed oma kapitalist ;

Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;

Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe

Kasumiaruanne – Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

Majandustehing – Majandustehing – tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Raamatupidamiskohustuslased on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Punktides 6–8 sätestatud andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.

Konto – Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks .

Kahekordne kirjendamine – Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol – ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis.

Lausend – Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed.

Kontoplaan – Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu.
Varade kontod ( aktiva kontod) ja varade allikate kontod ( passiva kontod) – alalised kontod. NB ! Bilansitaseme kontod – nende saldod lähevad bilanssi .
Majandusprotsesside kontod – ajutised kontod. NB ! Ei ole bilansitaseme kontod – nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi.

Algdokument – Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Register, pearaamat - Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline - ja süstemaatiline arvestus.

Raamatupidamise sise-eeskiri - Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

.ODT Laadi alla originaalfail 21 lk · .odt · 203 allalaadimist

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #1

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #2

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #3

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #4

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #5

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #6

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #7

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #8

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #9

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #10

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #11

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #12

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #13

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #14

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #15

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #16

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #17

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #18

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #19

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #20

Lõpueksami baasainete märksõnad- vastused #21

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

203 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anfg55 Õppematerjali autor

märksõnade lühivastused lõpueksamiks õppimisel baasainete märksõnad baasained

Sarnased õppematerjalid

pdf

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutes

Majandusarvestus

docx

Raamatupidamise alused

FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab:  info identifitseerimist;  mõõtmist;  registreerimist;  töötlemist;  analüüsimist;  edastamist;  säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuv

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

doc

Raamatupidamise mõisted ja teemad

1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise eest. RP koostamise võimalused, m

Raamatupidamine

pdf

Majandusarvestus

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega infotarbijateks võivad

Majandusarvestus

docx

Majanduse mõisted

MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on k

Majandusõpetus

docx

Arvestuse alused kokkuvõte

1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, Eestis registreeritud iga fü

Arvestuse alused

docx

ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL

TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama ja es

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid